Teadvuse äärealadel - unenäod Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on inimeste elus eriline nähtus, mida nimetatakse uneks. Vanematel inimestel kestab see vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Elu jooksul magab inimene keskmiselt 8 tundi igal ööl ja ometi ei vaja ei aju ega keha sellist pikendatud puhkuseperioodi. Niisiis, võib-olla magame vaid selleks, et unenägusid näha? Paljud inimesed peavad oma unenägusid tähenduseta kujutluspiltide segapudruks ja mõned väidavad, et ei näe neid üldse. Teadlased on aga kindlaks teinud aju eneergiavõngete seaduspärasused, mis on iseloomulikud unenägude staadiumile, ja näidanud, et need on omased igale katsetes osalenule. See tõestab, et kõik näevad unenägusid igal ööl vähemalt paari minuti vältel, isegi kui ärganuna ei suudeta neid meenutada(Roland, 2004). Unenäod,
Uni ja unenäod Sisuk ord · Mis on unenäod? · Miks me näeme unenägusid? · Kas kõik näevad unenägusid? · Kuidas seletavad unenägusid lapsed? · Kuidas vältida õudusunenägusid? · Unenägude tüübid · Unenägude täitumine · Unehäired · Huvitavaid fakte Mis on unen äod? · Une ajal esinevad nägemused · Unenäod jagunevad: manifestseteks ja latentseteks · Manifestne sisu on seotud päevasündmustega · Latentne sisu väljendab alateadlikke soove ja vajadusi · Unenäod on individuaalsed ja iga inimese oma kujutlus · Uni on ilmtingimata organismile vajalik, et puhata
Tallinna Kristiine Gümaasium Uni ja unenäod Referaat Koostaja: Cristina Rahuoja Tallinn 2007 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Kõik inimesed näevad unenägusid. Normaalne öine uni hõlmab mitte üht, vaid mitut unenäoperioodi. Katsete varal on see kindlalt tõestatud. Ühed unustavad kõik unenäod ja väidavad seetõttu, et ei näe kunagi unenägusid. Teised peavad oma unenäod valdavalt meeles. Enamik meist aga suudab meenutada vaid paari unenäokatket ja näeb harva niisuguseid unenägusid, mitte kõik üksikasjad jäävad meelde ja mis teatud põhjustel avaldavad erilist mõju ning tunduvad harukordselt tähtsad. Unenäod ei pruugi olla prohvetlikud, ehkki mõned neist siiski on. Nad ei tarvitse hoiatada meid äkilise haigestumise eest, ehkki seda on ette tulnud; nad ei pruugi kajastada meie ilmsielu ektuaalseid
Sisukord 1. Mis on uni ja unenägu?.....................................................................................................................2 2. Mis on unenägude põhjuseks? .........................................................................................................2 3. Miks ma ei mäleta oma unenägusid?................................................................................................3 4. Mida unenäos nähtu tähendab?........................................................................................................3 5. Mis iseloomustab unenägusid ja mis nendega kaasneb?..................................................................5 6. Une ja unenägude tüübid..............................................................................................................
Keskmise eluaega inimene veedab magades ligi 200 000 tundi, mis on umbes kolmandik elust. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4-5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete
nähtused. Unenägudega puutuvad inimesed kokku iga päev või öö, isegi kui nad neid täielikult ei mäleta. Need on siis kas head, halvad, huvitavad, ekstreemsed või absurdsed ning tihtipeale ei tee inimesed unes olles unenägudel ja reaalsusel vahet. See tuleneb arvatavasti sellest, et alles unest üles ärgates saadakse aru et unes oli midagi valesti või midagi võimatut/ebamaist. Mitmed inimesed , üldjuhul mehed, väidavad, et nemad ei näe unenägusid, kuid tegelikkuses näevad unenägusid kõik inimesed ka siis kui nad neid ei mäleta ning inimene ei saa tahtlikult unenägusid valida või alati kontrollida. 3 Uni Uneks peetakse psühho-füüsilist nähtust, kus on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Inimesed vajavad und mitmetel põhjustel, kuid peamiseks on seesmiste jõuvarude taastumine ning lisaks võin uni kaitsta organisme sel ajal, kui ärkvelolemine ohtlik oleks
On tehtud katse koertega, mis näitasid, et võrdlemisi lühikese ajaga unepuudus kutsub esile looma surma. Seda teadmist kasutati vanasti Hiinas eriti raske surmanuhtluse viisina. Inimestel takistati und. Värskendav mõju on kõigepealt sügaval unel, kuna väga kerge, pealiskaudse une tähtsus on selle poolest palju väiksem.(Fontana, David 24- 25: 1994) Unenäod on meie omad kujutlused ja, et neist aru saada läheb vaja meie oma hingeelu. Kui tahame, et me mäletaksime ma unenägusid ka edaspidi, oleks hea neid ülesse kirjutada. Magaja, kes võib näha und, võib samalajal teha ka erinevaid näoilmeid, rääkida unes, kõndida või üleüldse erinevaid tegevusi. (Matt, Allen 2011) 2.1 Millal me und näeme? Kunagi arvati, et unenäod esinevad vaid REM- une ajal, kuid teadusuuringute areng ja suurenenud laboratooriumide hulk on võimaldanud teadlastel lähemalt magagajaid ja aju aktiivsust une ajal uurida. Selgus, et unenäod esinevad öö otsa. REM- une ajal pole need
Pärast deltaund tuleb nn üleminekuseisund, sarnaneb aeglase une teise staadiumiga. Edasi tuleb kiire ehk paradoksaalne uni. See on lainesageduselt sarnane ärkvelolekuga, tegelikult oled sügavas unes. Silmamunad liiguvad kiiresti. Sellest tuleb ka teine nimetus REM-uni (ingl rapid eye movement kiire silmaliikumine). Südame löögisagedus ja hingamisrütm on korrapäratud, võib täheldada näolihaste, käte ja jalgade tõmblemist. Selles faasis nähtakse 80% ajast unenägusid. Ka pimedatel on samad unestaadiumid. Nende unenäod on seotud kuulmisega. Aeglane uni ja kiire uni vahelduvad. Koos moodustavad nad 90-100 minutilise tsükli, öö jooksul on umbes 4-5 tsüklit. Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni. Deltaune puudumisel võib inimene tunda väsimust. Järelikult deltaune ajal puhkab keha väsimusest ning taastab organismi füüsilist seisundit. Lisaks talletab aju deltaune ajal infot, mida saadi vahetult enne magamajäämist.
protsessid. Psühholoogide ja uurijate on tähtsaks küsimuseks kui sügav võib olla uni ja kuidas mõõta une sügavust. Inimese unenäod on tavaliselt seotud tema tundmuste, soovide ja unistustega. Magades lõõgastuvad kõik organid, et järgmiseks päevaks valmis olla. Südametegevus aeglustub, kehatemperatuur langeb ja hingamine puutub väga aeglaseks, mis tähendab, et organismi hapnikutase on suhteliselt madal. Me kõik näeme unenägusid, kuid ei pruugi neid mäletada. Inimese aju võib võrrelda arvutiga, mis pidevalt haarab, suunab, sõelub ja sünteesib infot. On üsna ilmne, et kui ajurakud on liigsest informatsioonist küllastunud põlevad nö "juhtmed" läbi ja ajutegevus aeglustub. Sellist olukorda saab parandada korraliku unega, mille jooksul nähakse unenägusid. UNI: Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu
Uni ja Unenäod Une tähtsus Inimene magab kolmandiku oma elust. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4- 5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Une faasid Eristatakse kahte une faasi - aeglast und ja kiiret und
Uni ja Unenäod Une tähtsus Inimene magab kolmandiku oma elust. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4- 5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Une faasid Eristatakse kahte une faasi - aeglast und ja kiiret und
...............10 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 11 SISSEJUHATUS Uni on tähtis osa inimese vaimsest ja füüsilisest elust, sest läbi une uueneb meie vaimne ja kehaline jõud. Tänu magamisele saame omandada energiat, et elada ning seepärast magavad inimesed iga päev. Täiskasvanu uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas ja keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Magamise ajal nähtakse unenägusid, mis on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Töö eesmärgiks on uurida miks on uni inimestele vajalik ja miks me magades unenädusid näeme ning mida unenäod endast täpsemalt kujutavad. Peamisteks allikateks olid raamatud "Unenägude entsüklopeedia" ja "Unenägude leksikon" ning mitmed internetileheküljed. Töö on jaotatud kolme peatükki. Esimeses peatükis tuleb juttu unenägude
1.Sissejuhatus Unenäod on minu jaoks olnud alati väga huvitav nähtus. Tundub nagu meil oleks kaks elu: reaalne ja see, mida me unes näeme. Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi unenägusid või näevad väga harva. Teised, nii nagu minagi, näevad und iga öö ja vahel isegi mitu korda. Unenäod võivad olla nagu seeriafilm või kordub üks ja seesama ööst öösse. Mulle jääb igaveseks meelde õudusunenägu, mille pärast kartsin lasteaialapsena õhtuti magama jääda, sest ma nägin seda korduvalt. Millest unenäod siis ikkagi tekivad, kaua kestavad, mismoodi mõjuvad need inimese
äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Stressiseisundis muutub nii unenägude hulk kui sisu. Pingelises ja probleemiderohkes elusituatsioonis on ka unenäod ärevamad ja neid võib esineda tavatult sageli. Põhjuseks on rahutu uni ning sage ärkamine öö jooksul, mistõttu unenäod jäävadki paremini meelde. Kriisis viibivate inimeste unenägusid mõjutab lootusetus ja hirmutunne. Halbu unenägusid võib võrrelda palavikuga - mõlemad annavad märku, et midagi on korrast ära või et miski väärib tõsist tähelepanu. Öised fantaasiaretked on inspireeritud argikogemustest - ligi 70% unenägusid arvatakse olevat seotud igapäevaeluga. Näljane näeb unes sööki, maaelanik kõnnib looduses, linnamees aga ümbritseb end ka unes tuttavate tänavate ja suurelamutega. On unenägusid, mis võivad mitme aasta vältel korduda
Nimi Perekonnanimi Kool Klass Mis on unenäod? Kuidas vältida Miks nähakse õudusunenägusid? unenägusid? Kuidas püüda Sagedasemad unenägusid kinni? unenäod CAPTCA Miks nähakse Kasutatud allikad õudusunenägusid? Oma kujutlused Psüühilised protsessid Emotsioonide kuningriik Unenäod on individuaalsed Kehalised häired Hingelised läbielamised Hirmud Meeltele mõjuv ärritus Kukkumine Lendamine Eksam Jälitamine Alastiolek Lahendamata jäänud probleemid Pingeline elurütm Alateadlik viis väljendada oma hirmu Liigne alkoholitarbimine
Sürrealism Nimi: sur-peal+ realism = rohkem, üle realstliku, st tõeline realism Nime andis kirjanik G. Apollinaire Sürrealism on 20.saj kunsti- ja kirjandusvool. On öeldud ka, et sürrealism pole mitte vool, vaid maailmavaade, ellusuhtumine. Sürrealismi kõrgaeg oli 1920-1930.aastatel Prantsusmaal. Sürrealismi kunstis iseloomustab: · Tähtsaks peeti inimese alateadvust, selle vabastamist mõistuse , teadvuse piirangutest · Tähtsaks peeti unenägusid, nägemusi, fantaasiat, neist saadi inspiratsiooni · Loomise juures rõhutati automaatsust, spontaalsust, juhuslikkust · Realistlikult maalitud esemed asetati harjumatutesse olukordadesse ja seostesse(nt põlev kaelkirjak) · Tööde sisu ei ole kergesti mõistetav, vaatajal on rohkesti tõlgendamisvõimalusi Sürrealismi kuulsaim esindaja kustis on hispaanlane Salvador Dali. Dali väitis, et maalib unenägusid ja hallutsinatsioone. Nimetas oma loomemeetodit
Nii on seda ka Eestimaal tehtud. Tõsi küll, viimase viiekümne aasta jooksul sellealast kirjandust välja pole antud, kuid käest kätte on käinud vanaemade ja vanaisade aegsed unenägude seletajad. Ma tegin oma uurimustöö unenägudest, sest aegade jooksul olen ma märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks omavahel tihedalt seotud asja ning ma soovisin teada saada, mis neid kaht maailma üksteisest eristab. Ma tahtsin ka teada saada, kuidas on see võimalik, et me näeme unenägusid ning mis põhjusel. Ma loodan et ma saan oma küsimustele vastused selle uurimustöö käigus. MIS ON UNENÄOD Unenäod on une ajal esinevad nägemused. Need on nagu ajutised ühendused nähtamatu ilmaga. Unenägusid võib nimetada ka psühho-füüsilisteks nähtusteks. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal
Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Seda ajutist ühendust, mida inimene magades nähtamatu ilmaga peab, nimetatakse unenägemiseks. Mis on unenäo põjuseks? Kas tõesti see on ainult meie fantaasiavili, või see on jumala poolt saadetud sõnum? Ma arvan, et see huvitab kõiki inimesi, kes näevad unenägusid. Võtsin käsile just selle teema sest aegade juuksul olen märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks tihedas seoses olevat asja. Minu uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, kuivõrd tihe on unenägude seos reaalsusega ja kas see toimib ka teiste inimeste puhul. Töö tegemise käigus olid abiks mitmed psühholoogia õpikud, unenäonähtusele pühendatud interneti leheküljed, mitmed ajalehtede ja ajakirjade artiklid. Nende allikate põhjal
hakatakse nende üle jahti pidama ja ta pannakse puuri . Sophie ja SSH said sõpradeks. Suur Sõbralik Hiiglane rääkis Sophie arvates väga naljakalt , see aga kurvastas hiiglast ,et Sophie teda pidevalt parandas .Ta ei ole mitte kunagi koolis käinud. Ta õppis lugema ühest raamatust , mis ta laenas ühe poisi kodust ,kui see magas. Hiiglase jaoks oli see raamat nii väike nagu postmark. Suur Sõbralik Hiiglane käib iga öö ilusaid unenägusid kokku kogumas.Ta paneb need purkidesse ja siis viib neid magavatele lastele , et nad näeksid toredaid, ilusaid ja lõbusaid unenägusid. Suur Sõbralik Hiiglane rääkis Sophile, et Hiiglaste maal elavad 9 paha hiiglast , kes käivad öösiti inimeste juures üle kogu maailma ja röövivad magavaid lapsi endale hommikusöögiks. Sophie ja SSH pidasid plaani , kuidas pahade hiiglaste vastu võidelda. Sophil tuli hea mõte,kuidas peatada hiiglaste röövretked igal ööl .Sophie
Väga üldlevinud on Freudi poolt populariseeritud arvamus, et unenäod väljendavad alateadlikke soove. Muuhulgas on võimalik, et unenägudel polegi mingit olulisust, vaid et nad lihtsalt kaasnevad teatud ajuseisunditega. Teadusliku loogika ja puuduvate tõendite tõttu on ebakorrektne väide see, et inimesed unes tulevasi sündmuseid ette näeksid. Unenäod ja teadvus Nagu alguses mainitud, kuuluvad unenäod teadvusfenomenide hulka unenägusid kogedes on meil teadvuslik kogemus, mis on väga sarnane argipäevas kogetule. Huvitaval kombel me enamasti ei saa aru, et me näeme und olgugi, et sünnivad argielu jaoks võimatud sündmused, peame me neid unenäo ajal tõelisuseks. Unenäod on hea näide sellekohta, kuidas aju tekitab virtuaalse tegelikkuse. See, mis unenäos juhtub, sünnib ainult ajus ja on tekitatud ainult aju poolt. Korduv unenägu Õudusunenäo ülesanne on anda märku hirmudest ja stressist. Kui
Välja on antud erinevaid raamatuid inimestele, kellele pakub vähegi huvi oma öiste nägemuste kohta. Eriti on unenäod tähtsal kohal loodusinimestel. Nemad arvavad, et inimeses elab veel üks teine ,,mina", tema hing, mis on kujult üldiselt sarnane tema kehaga, kes võib une ajal ajutiselt lahkuda inimese kehast, ringi käia, lennata, kohtuda teiste inimeste hingedega. Loodusinimese silmis on unenägu oma sisult sama reaalne kui see, mida ta tajub ärkvel olles ja unenägusid tuleb selle tõttu võtta sama tõsiselt kui meie tavalise kogemuse ärkvelolekus. Loodusrahvaste unenäod peavad näitama minevikku kui ka tulevikku, seetõttu peetakse oluliseks ka kaasinimeste unenägusid, eriti veel haigete. Unenägude täideminemises etendab teatavat osa ka juhus. Ei ole sugugi ime, kui tuhandest unenäost üks näitab teatavat sarnasust mõne reaalse sündmusega, eriti kui seda sündmust oli võimalik täiesti loomulikul teel osalt ette näha või oodata
Kirgas unenägu võib alata kahel viisil Unenägu, mis algab kui tavaline unenägu, ja mille käigus und nägev isik millalgi otsustab, et ta näeb und Unenägu, mis juhtub siis, kui und nägev inimene läheb normaalsest ärkvel oleku faasist otseselt une faasi, ilma tunduva lõheta tema teadvusel olekust Kirgaste unenägude nägemine on teaduslikult välja arendatud, ja selle olemasolu on hästi tõestatud Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi unenägusid või näevad väga harva Teine osa inimestest näeb aga und iga päev ja vahel lausa mitu erinevat ühe öö jooksul Unenäod võivad olla nagu seeriafilm või kordub üks ja seesama ööst öösse Millest unenäod siis ikkagi tekivad, kaua kestavad? Mismoodi mõjuvad need inimese psüühikale, on neid ikkagi võimalik kuidagimoodi tõlgendada või mitte? Kuna unenägusid on vähe uuritud, siis ikkagi on need küsimused, millele oleks
Kirgas unenägu võib alata kahel viisil Unenägu, mis algab kui tavaline unenägu, ja mille käigus und nägev isik millalgi otsustab, et ta näeb und Unenägu, mis juhtub siis, kui und nägev inimene läheb normaalsest ärkvel oleku faasist otseselt une faasi, ilma tunduva lõheta tema teadvusel olekust Kirgaste unenägude nägemine on teaduslikult välja arendatud, ja selle olemasolu on hästi tõestatud Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi unenägusid või näevad väga harva Teine osa inimestest näeb aga und iga päev ja vahel lausa mitu erinevat ühe öö jooksul Unenäod võivad olla nagu seeriafilm või kordub üks ja seesama ööst öösse Millest unenäod siis ikkagi tekivad, kaua kestavad? Mismoodi mõjuvad need inimese psüühikale, on neid ikkagi võimalik kuidagimoodi tõlgendada või mitte? Kuna unenägusid on vähe uuritud, siis ikkagi on need küsimused, millele oleks
Kas kõik näevad unenägusid ? Paljud inimesed kahtlevad, kas nad ikka näevad und. Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, vältides igasugust konfrontatsiooni, või need, kes väidavad, et neil puuduvad absoluutselt probleemid. Kergesti jäävad tavaliselt unenäod meelde melanhoolse temperamenditüübiga inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem. Nende unenäod on eredad, värvilised, seotud süzeeks, rajanevad enamasti aistingutel ja tunnetel ning on sageli hirmutavad ja ebameeldivad.
Näiteks ema, kes magab väikese lapse kõrval, võib vahel rahus magada üsna suure kära juures, kuid ärkab kohe, kui laps vähimatki häält hakkab tegema. 6 Unenäod Unenäod on une ajal esinevad nägemused. Unenägu kui nähtus on teadlaste poolt suhteliselt vähe uuritud ning sellest ka igasugused spekulatsioonid selle olemuse kohta. On tõestatud, et me kõik näeme unenägusid. Kõige liikuvamad ja detailsemad on need REM-une ajal. REM-uni saabub aset tavaliseltt 3 kuni 4 korda öö jooksul. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tählepanu Sigmund Freud. Ta liigitas need manifestseteks ja latentseteks ning väitis, et unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, latentne sisu aga väljendab alateadlikke soove ja vajadusi. Sigmund Freud (1856-1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi algataja.
Neid inimesi nimetatakse "kuutõbisteks". Nimetus "kuutõbine" on tekkinud rahva arvamusest, et selle nähtuse põhjuseks on kuu, mis on paistnud magajale. Räägitakse, et "kuutõbised" on oma liigutustes äärmiselt osavad. "Kuutõbise" tegevus on nähtavasti ühenduses tema unenäo sisuga. Kui "kuutõbine" ärkab ei tea ta mõnikord midagi oma unenäost jutustada, samuti sellest, et ta ringi jalutanud on. Vaadates nüüd üksikuid unenägusid tervikuna, paistab nende juures tihti silma kõigepealt üks joon s.o. nende katkendlikkus, loogiliste sidemete puudumine üksikute elementida vahel, ootamatud hüpped ühelt asjalt teisele jne. Unenägude katkendlikkuse puhul räägitakse tihti sellest, et meil puudub unes kriitika, puudub mõte mingist kindlast ülesandest, mida tarvis lahendada, mingisugune meid huvitav teema jne., mis võiks ühtlustada meie mõtete ja kujutluste voolu ja anda sellele kindla suuna
kahekõnet. Üks põnevamaid kohti raamatus oli see, kui Katniss jälitusherilaste pesa oma vastastele peale kukutas. Ta oli end puu otsas vastaste eest varjamas, kui märkas 11. Ringkonna tüdrukut teise puu otsas Katnissi pea peale osutades. Kui Katniss herilaste pesa nägi, tuli talle mõte kukutada see vastaste kaela. Selle tagajärjel surid 1. Ja 4. Ringkonna tüdrukud. Katniss sai ka ise nõelata, kuid pärast kohutavaid unenägusid ja piinlemist jäi ta ikka ellu. Ta nägi unenägusid, kus avaldusid elavad detailid sellest, mida Katniss kõige rohkem kartis. Ta ärkas sellest korduvalt, lootes et need olid lõppenud, aga ei olnud. Soovitan seda raamatut kindlasti oma sõpradele, sest see on väga põnev ja seikluslik raamat. Sõnavara ei ole raske ning seda raamatut on kerge lugeda.
35aastane 1113 tundi 512aastane 911 tundi Nooruk 910 tundi Täiskasvanu, k.a vanemad 78 (+) tundi inimesed Rase naine 8 (+) tundi (Wikipedia 2009/3) 2.Unenäod Aju töötab edasi ka peale magamajäämist. Seda ajutist ühendust, mida inimene magades nähtamatu ilmaga peab, nimetatakse unenägemiseks. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Kõik, mis on talletatud mälus, võib magamise ajal kombineeruda kõige kummalisemateks piltideks. Unes ei saa näha seda, mida ei ole kuulnud, näinud, lugenud, puudutanud või mõnel muul viisil tajunud. Kurtide unenägudes ei esine helisid, pimedate maailm on ka unenägudes selline, nagu nad seda ette kujutavad ärkvel olles. (www.omastehooldus.eu) 3
- Lugejaskond teisenes - tegu polnud enam eeskätt aristokraatlike ja jõukate lugejatega, vaid üha suurenes töölis- ja keskklassist pärit lugejaskond. - Inimest hirmutas maailmakorra lagunemine ja oma juurte kaotamise tunne ning tema ahastus otsis väljendust ka kirjanduses. - Vormi ja sisu loob autor nüüd oma reeglite järgi. Puudub klassikaline kompositsioon (algus, keskpaik ja lõpp). Kirjanik loob teksti oma meetodite järgi, näiteks kasutab unenägusid, motiive, sümboleid jne. - Luulest kadus traditsiooniline värsimõõt, seda asendab vabavärss või vabarütm. - Puudub seos teksti osade vahel, teksti aeg on segi paisatud, sündmuste loomulik kronoloogia lõhutud. - Muutub vaatepunkt. Jutustaja ei ole enam kõiketeadev. Jutustus võib olla mitmete inimese, ka loomade vaatepunktist. - Sisemonoloog, teadvuse vool. - Tekst sarnaneb spontaanse argikõnega, olles fragmentaarne. Laused on sageli lõpetamata,
Neid inimesi nimetatakse "kuutõbisteks". Nimetus "kuutõbine" on tekkinud rahva arvamusest, et selle nähtuse põhjuseks on kuu, mis on paistnud magajale. Räägitakse, et "kuutõbised" on oma liigutustes äärmiselt osavad. "Kuutõbise" tegevus on nähtavasti ühenduses tema unenäo sisuga. Kui "kuutõbine" ärkab ei tea ta mõnikord midagi oma unenäost jutustada, samuti sellest, et ta ringi jalutanud on. Vaadates nüüd üksikuid unenägusid tervikuna, paistab nende juures tihti silma kõigepealt üks joon s.o. nende katkendlikkus, loogiliste sidemete puudumine üksikute elementida vahel, ootamatud hüpped ühelt asjalt teisele jne. Unenägude katkendlikkuse puhul räägitakse tihti sellest, et meil puudub unes kriitika, puudub mõte mingist kindlast ülesandest, mida tarvis lahendada, mingisugune meid huvitav teema jne., mis võiks ühtlustada meie mõtete ja kujutluste voolu ja anda sellele kindla suuna
....................................................... ................................................................................................................................................................ 4. Narkolepsiaks nimetatakse une ajal tekkivat hingamiskatkestust. .................................................... ................................................................................................................................................................ 5. Unenägusid nähakse enamasti kerge une staadiumis. ....................................................................... ................................................................................................................................................................ 6. Psühholoogias juhtis unenägudele esmalt tähelepanu Sigmund Freud teoses ,,Unenägude tõlgendamine.".........................................................................................................................
Raamatut lugedes tundus uskumatuna, kuidas üks pimekurt inimene suudab kirjutada raamatut. Tema üksikasjalikud ja väga täpsed kirjeldused loodusest, reisidest, erinevatest situatsioonidest jm on märkimisväärsed. Mina, kes ma näen ja kuulen, ei suuda ka kirjeldada ega kirjutada millestki nii emotsinaalselt nagu seda on teinud Helen Keller, kellel puudus võimalus näha silmadega ning kuulda ja kuulata kõrvadega. Helen Keller on väitnud, et ta nägi unenägusid. Aga kuidas ta neid nägi, kui ta ise oli pimekurt...? Kas pimekurdid ja ka pimedad näevad unenägusid samamoodi nagu nägijad? Saan aru nendest, kes on nägemise mingil ajahetkel kaotanud. Neil on ehk säilinud mälus mõningad pildid nähtust. Aga inimene, kes on pimedana sündinud...kas tema oskab või saab üldse millegi välimust ette kujutada? Ja lisaks veel unenägusud näha? Olen mõnikord mõelnud, kes on raskemas olukorras, kas kurdid või pimedad. Arvan, et
Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus Ilmneb öö jooksul tihti Esineb ülekaalulistel meestel ja vanematel inimestel Kõrvalnähud: masendus, seksuaalhäired, keskendumisraskused, peavalud Somnambulism Somnambulism ehk unesrändamine Kombineeruvad uni ja ärkvelolek Magaja on suuteline nägema, kõndima ja rääkima Somnambulism Hiljem ei mäletata juhtunut Arvati, et esitatakse oma unenägusid Esineb sagedamini lastel, vanemaks saades tavaliselt kaob. Narkolepsia Kontrollimatu lühiajaline unevajadus Võib esineda 10–15 minutilisi teadvusekaotusi Inimene langeb sügavasse unne ja sellest äratada on raske Hoo möödudes teadvus taastub Narkolepsia Unetsükkel on teistsugune Tekib kohe REM-uni, ei eristu ärkvelolekust Enamasti pärilik,
· Tähtsamad esindajad: L. Aragon, S. Dali, A. Ehin ja I. Laaban(2 viimast eestlased). Tunnused: · Ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid. · Üleloomulikkus · Kõik on juhuslik, midagi mõistuspärast ei ole. Eesmärgiks oli purustada reaalsus. Maalikunstis on kaks erinevat lähenemisviisi: · Automatismi puhul pandi paberile kõik, mis peast läbi käis. Kulsaim esindaja Joan Miro. · Veristliku sürrealismi eesmärgiks oli kujutada unenägusid ja fantastikat. Pintslitöö on ülimalt täpne ja hoolikas. Tuntuim esindaja on Salvador Dali. Salvador Dali · Täisnimi: Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech · 11. mai 1904 23.jaanuar 1989 · Esimese näituse korraldas 14-aastaselt. · Kuni 1926. aastani õppis erinevates kunstikoolides. Portree "Uni", 1937 "Püha Antoniuse kiusatus", 1946
Kindlasti on teil juhtunud, et jääte tunnis magama või ei kuula õpetajat. Sellel võivad olla halvad tagajärjed. Et seda vältida, pange hästi tähele ja tehke kõike kaasa,siis saate targemaks ja ei teki õpetajaga probleeme. Tänasest päevast arvan, et seda ei tasu enam teha, kuna sellel on kõikvõimalikud tagajärjed. Loomulikult mulle meeldib magada eriti peale väsitavat koolipäeva, aga seda ei tohiks teha avalikult, tunnis. Aga samuti võite näha just klassis parimaid unenägusid nagu mina. Magamine on hea, sest selle ajal te saate puhata, samuti see aitab teid liigsetest mõtetest kõrvale viia, teei kuule klassis tehtavat lärmi ning olete rahus ja vaikuses. Kuid selle-eest peate pärast tegema lisatööd, võite saada negatiivse tunnihinde, märkuse, teid võidakse saata direktori juurde. Mina küll ei tahks enam magama jääda! Lõppude lõpuks arvan, et peaksite ise olema tunnis aktiivsemad, tegema kaasa, avaldama oma
¡(Muchas) Gracias! Võta heaks! ¡De Nada! Ma igatsesin sind väga! ¡Te Extraño Mucho! Head ööd! ¡Buenas noches! Näeme hiljem! ¡Hasta luego! Head-aega! ¡Adiós! Palju õnne sünnipäevaks! ¡Feliz Cumpleaños! Head uut aastat! ¡Feliz Año Nuevo! Häid jõule! ¡Feliz Navidad! Palju õnne! ¡felicidades! Head isu! ¡Que Aproveche! Ma tahaksin kunagi Hispaaniat külastada Me Gustaría Visitar Algún Día Tu País Terviseks! (aevastades) ¡Salud! Head ööd & Ilusaid unenägusid! ¡Buenas Noches Y Dulces Sueños! Kuidas palun? ¡Discuple! Vabandust! ¡Lo Siento! Pole midagi! ¡No Problema! Kas te saaksite korrata? ¡Puede Repetirlo! Kirjutage üles, palun! ¡Escríbalo, Por Favor! Ma ei saa aru! ¡No Entiendo! Ma ei tea! ¡No (Lo) Sé! Mul pole aimugi. ¡No Tengo Ni Idea! Kuidas see hispaania keeles on? ¿Cómo Se llama a Esto En Español? Kuidas on ,,palun" hispaania keeles? ¿Cómo Se Dice "palun" En Español? Mis see on? ¿Qué Es Esto?
Need katsed kestsid kolm aastat ja nende arv ulatus üle saja. Tschisch leidis, et keskmine viga ärkamisajas oli temal 13 minutit ja et uni katseöödel ei erinenud millegi poolest harilikust unest. Sarnastele tulemustele jõudis ka teine uurija kelle nimi oli Vaschide'i. Lisaks Tschischile leidis ta, et viga ärkamisajas oli suurem pimedal ajal aastast. Une ja unenägude seos Uni kulgeb tsüklitena. REM-une ( Rapid Eye Movement ) ajal näeb inimene unenägusid. REM uni stimuleerib õppimiseks kasutatavaid aju osasid, võimaldades eristada ärkveloleku ajal saadud olulise info ebaolulisest. REM une osakaal väheneb vanuse lisandudes. 50% imiku uneajast moodustab REM uni, täiskasvanutel on see vaid 15-20% uneajast. Mitte-REM une faasis võime inimest tõsta või riietada ilma, et ta selle peale ärkaks. Mitte- REM uni võimaldab organismile täielikku puhkust. Unenägu Unenägu on une ajal esinevad nägemused. Unenäod ununevad äärmiselt ruttu
esimeses staadiumis, silmad võivad laugude taga pikkamisi liikuda; deltaune e. sügavune staadium aju on aktiivne ja lihaste toonus pole oluliselt muutunud, siis on uneskäimine ja rääkimine võimalikud, inimene puhkab väsimusest, aju töötleb enne magamajäämist saadud infot. Kiire e. paradoksaalne uneseisund REM silmad liiguvad kiiresti, südamerütm ja hingamine on korrapäratud, nähakse unenägusid. Unetus e. insomnia inimesel on raskusi magama jäämisega, sageli ärgatakse kest ööd ega suudeta taas uinuda, võidakse ärgata hommikul liiga vara, tavaliselt nad magavad mõne tunni aga nad ei teadvusta seda. Kontrollimatu lühiajaline unevajadus e. narkolepsia kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 min teadvusekaotusi, inimest haarab sügav uni ja nende unetsükkel algab kohe REM unega
väga laialdasi teadmisi erinevatest valdkondadest. Selle suuna rajaja oli sveitsi psühhiaater Carl Gustav Jung, kes sündis 1875 Kesswilis. Ta oli Sigmund Freudi õpilane ja imetles teda väga. Temast sai Freudi lemmikõpilane, kuid üsna pea imlnesid nende vahelised maailmavaate erinevused. Sarnaselt Freudile uskus Jung, et väga suur tähtus on unenägudel. Need suudavad näidata alateadvuse ideid ja mõtteid, mida inimesed ise ei pruugi teadlikud olla. Mina hetkel unenägusid tõlgendada aga ei oska. Jungi psühholoogias on väga suur tähtsus kompleksidel. Need on teatud tähendusliku seose ümber koondunud tunded, mõtted, tajumused ja mälestused. Näiteks võib olla inimestel ema-kompleks. Jungi psühholoogias oli kesksel kohal isiksuse struktuur. Mina on inimeste teadvustatuse kese, tajutakse asju, mis seostuvad minakompleksiga. Persona on kohanemine välismaailmaga normatiivse, sotsiaalselt talutava käitumisega. Vari on
Elas üle raske autoavarii, mis lõppes sellega, et ta oli üleni kipsis ja voodisse aheldatud. Kunstnikukarjä är 1926. aastal, maalis ta oma esimese autoportree, esimese suurest maalide seeriast, mis väljendas tema elu sündmusi ja tema isiklikke reaktsioone olukordadele. Paljud tema maalidest valmisid ajal, mil kunstnik oli aheldatud voodisse. Kunstnik sõnas: "Arvasin, et olen sürrealist, aga ma ei ole. Ma ei maalinud kunagi oma unenägusid. Maalisin oma tegelikkust." Tema pilt oli prantsuse Vogue’i kaanel. See tegi Frida ülemaailmselt tuntuks. Kõik armastasid teda. My birth 1932 The Wounded Table 1940 lf-portrait with Me monkey and my parrots 40 1941 Mehhiko maalikunstnik, kes on saavutanud suurt rahvusvahelist populaarsust. Maalides kasutas eredaid värve, tema stiil, mis oli mõjutatud põliskultuurist
vererõhku, südamehäireid, kurgukaebusi ja tasakaaluhäireid. Unehäirete raviks vajalikku abi saab perearsti juhatusel nii Tartu Ülikooli kõrvakliinikus avatud väsimuse keskusest kui ka psühhiaatriahaiglatest. Unenäod Inimene magab kolmandiku oma elus. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4-5 korda öö jooksul. Osad inimesed väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägu on une ajal esinevad nägemused. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Unenäod on organismile vajalikud
· Kasutavad oma teostes pealkirju, mis ei vasta teose sisule · Armastavad mässusid ja skandaale · Allikad: unenäod, müstika, seksuaalsusega seotud sümboolika · Maalid tihti vägivaldse alatooniga · Armastavad muundada inimosi · Meeldib muuta elutuid esemeid elusaks · Meeldib teha optilisi peitepilte Marc Chagall · Sündinud Vitebskis, Valgevenes · Maalib unenägusid oma lapsepõlvekodust · OLI JUUT · Mõjutas sürrealismi · Säravad värvid · "Madonna reega" ; "Mina ja küla" Amadeo Modigliani · Maalis peamiselt akte ja portreid · Inimkehade moonutamine (venitab), kuid nad on kõik kaunid · Mõjutas sürrealismi Hieronimus Bosch · Mõjutas ka sürrealismi SALVADORE DALI · Rahvuselt katalaan · Sündinud Hispaanias · Liitub rühmitusega aastal 1929 (Bretoni rühmitus)
Sürrealism Sürrealism (pr.-keelsest sõnast surréalisme - "realismi kohal", s.t. üle-reaalsuse võimalikkust, üleloomulikkuseni ulatuvat kunsti ). Sürrealism on 20. sajandi kunsti ja kirjanduse vool, fantaasiakunst, kus olendid ja esemed ühendatakse omavahel ebatavalistesse seostesse, saades nii unenägusid meenutavaid kujutluspilte , valitseb absurdi, hallutsinatsioonide kujutamine. Olulisel kohal on ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid. Ajalooline taust Sürrealism sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis. Äsja lõppenud sõda tõi kaasa pessimismi, meeleheite ja väsimuse. Kirjanduses on sürrealismi nimetatud ka "kaotatud põlvkonna" kunstivooluks. Küsimus oli, kuidas elada edasi pärast paljude sõprade ja lähedaste inimeste hukkumist? Pärast seda kui kogu varasem hinnangusüsteem oli kokku varisenud. ...
deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM- uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). Tavaliselt nähakse unenägusid just selle seisundi ajal. Aeglane ja kiire uni vahelduvad, moodustades koos 90-100 minutilise tsükli (vahelduvad 1,5 h tugant). Öö jooksul läbitakse 4-5 sellist tsüklit Ka pimedatel on samad unestaadiumid (sh REM- uni), neil puuduvad kiired silmaliigutused. Nende unenäod on seotud kuulmisega. 9. Mis on une peamisteks funktsioonideks? · energia taastamine · aju püsiv termoregulatsioon · närvirakkude detoksifikatsioon · kudede taastamine
merelainetel pinnal hoida. Temas oli julgust sooritada mõrv, mis tema arvates tähendas ühe õela ja rikka inimese ohverdamist teiste vaesusest päästmise nimel. Rodioni õnnetuseks sattus ta kuriteo tagajärjel oma mõtete sasipuntrasse. Lahendus hullusest vabanemiseks näis olevat enesetapus või patukahetsuses. Pärast võigast topeltmõrva elas Raskolnikov justkui kahes maailmas. Üks maailm oli reaalne, teine seevastu ulmeline. Seal ulmelises maailmas nägi Rodion kahtlaseid unenägusid, viirastusi, mis olid tingitud meeletust hirmust vahelejäämise ees. Süütundest rõhutuna, haigena üritas ta lähikondlaste armutülidest, reetmisest, pettustest ja surmast hoolimata väljavalitu ideaali säilitada õigustades kahe naise mõrva sammuna, mis oli tema kui erilise inimese jaoks vältimatu. See ebaõnnestus täielikult. Ta naasis kuriteopaika, käitus kahtlustäratavalt. Uurija, kes aimas peagi teo intellektuaalseid tagamaid, mängis temaga kassi-hiire mängu
3. Mida tähendab l’art pour l’art (loe: laar pur laar) ja milline kunstikäsitlus selle mõiste taga on? 4. Mis on modernism? Millal sai modernism kirjanduses alguse ja mis ajani see kestis? 5. Miks tekkis modernistliku kirjanduse kõrvale massikirjandus? MODERNISTLIKU KIRJANDUSE PÕHITUNNUSED (õpik, lk 113-115) tekstil puudub klassikaline kompositsioon – selge algus, keskpaik ja lõpp teksti pidevus võib katkeda, seosed selguvad alles tagantjärele kasutatakse unenägusid, müütilisi arhetüüpe, motiivide ja sümbolite varieerivat kordamist luules asendab traditsioonilist meetrumit ehk värsimõõtu vabavärss või vabarütm sündmuste ajaline kulg on segi paisatud vaatepunkt: jutustaja-kirjanik pole kõiketeadja, lugu jutustatakse mitmest vaatepunktist kasutati tegelaste sisemonoloogi ja teadvuse voolu (selgita mõisteid, mõisted olemas Neithali leksikonis)
tähtsaimad Bel, *matemaatika *reljeefid *lüüra taamia Marduk, Istal *silpkiri *usuti astro- *skulptuurid *lauto *kuningasja *Niniveses loogilisi en- *Paabeli torn *templimuusikud preesterjumala saviplaatide nustusi, *"rippuvad e. leviidid asemikud raamatukogu unenägusid aiad" lossi *muusikaõpetuse *pärast surma *vanim eepos *veterinaaria katustel alged templites viletsus, jumalad kangelasest *Babüloni *oluline eelaste tasuvad tegude Gilmesist värav kreeka-rooma eest eluajal või kultuuris
Soodomi ja Gomorra linnades, tema tütred mõlemad magasid temaga ja said talt mõlemad ühe poja, · jakob-Iisaki teine poeg, vagane mees, kes elas telkides, teda armastas Rebeka, Jaakob petab enesele oma isa õnnistuse elas 147 aastat. · Eesav-Iisaki esimene poeg, osav kütt, väljal uitaja, teda armastas Iisak, leiva ja läätseleene eest müüs Eesav Jaakobile esmasünniõiguse, · Joosep-tema vennad vihkasid teda, ta müüakse egiptusesse, seletas unenägusid, 7 viljakat aastat ja 7 nälja-aastat, ta saab Egiptuse valitsejaks,kõiki hingi kes Jaakobiga Egiptusesse tulid oli kokku 70, elas 110 aastaseks. Aabraham-Iisak-Jaakob-Joosep
pildid) · huvialaks viited seksuaalsusele · loomingus sageli nalja ''2 last, keda · Salvador Dali ähvardab ööbik'' · baroklikult ülespuhutud ja paljude vihjete · hiljem kujutanud eksootikat, nt põlenud ning alltektsidega metsa ''Suur mets'' · kujutas skisofreenilisi seisundeid, · suurem osa loomingust veristlik, unenägusid skisoanalüüs süngevõitu olendid · ''Kodusõja eelaimus'' lõhub inimesi · eksootiline loodus: ''Napoleon tükkideks kõnnumaal'' · ''Mälestuse püsivus'' vaimukas · ''Kodukoldeingel'' hoolitsev perenaine · ''Mae West'' koletisena · R. Magritte
Kõrvaldades kõik jäljed ja koju hälli tagasi jõudes oli vana talupoeg teda märganud. Apollon läks asja uurima, kuid Hermes vandus pühalikult Olympose jumalate ees, et tema ei tea asjast midagi. Zeus naeris selle peale ja Hermes näitas oma leiutist ja lüürat, mille Apollon kahjutasuks endale võttis. Kuna see võlus teda niivõrd kinkis ta Hermesele isegi kuldse võlukepi. Kepikese abil uinutab Hermes unne seda, keda tahab, sellega saadab ta unenägusid, sellega saadab ta ka surnuid allilma ning see on tema tunnusmärgiks, kui ta täidab ülesandeid jumalate saadikuna. Kui ülesandega on kiire, kannab ta tiivulisi sandaale. Muud Hermese tüüpilised atribuudid on reisikübar ja rahakott- see näitab teda õnneliku leiu ja kiire kasumi jumalana; sellele vastavalt austasid teda agarasti vargad ja kaupmehed. Otse vastupidiselt kaitseb ja õnnistab Hermes ka kodu ja õue.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
