Funktsioonihäired: · unisus, keskendumisvõime halvenemine · motoorse reakstiooniaja pikenemine · halvenenud võime sooritada täpseid ja koordineeritud liigutusi · mälu- ja kognitiivsete funktsioonide halvenemine · vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine · kuulmis- ja nägemishallutsinatsioonid ("REM-uni" ärkvelolekus) · päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida alati subjektiivselt ei tajuta 9 SOMNABULISM ehk KUUTÕBISUS Somnabulismiks nimetatakse unes kõndimist, mis võib kaasneda unehäirete puhul. Lastel tuleb uneskõndimist ehk kuutõbe enamasti ette 6-12. eluaasta vahel. Magaja tõuseb järsku asemelt, kõnnib magades mõned minutid mööda tuba ringi ja leiab ise tee voodisse. Enamik kuutõbiseid ei liigu väga sageli ja enamasti ei tekita see suurt muret. Kuid mõni kuutõbine liigub ringi igal ööl ja on oht, et ta võib viga saada, kui ta satub
· ülekaalulisus, · hüpertoonia, · impotents, · kognitiivne kahjustus, · rahutu magamine, · ülemäärane motoorne aktiivsus ja profuusne higistamine, 6 · hommikused peavalud ja koordinatsioonihäired. · uneapnoe võib viia isiksuse muutustele, võimalik on dementsus ja tõsised somaatilised komplikatsioonid. Somnabulism Somnambulism e. uneskäimine on muutunud teadvusseisund, kus une ja ärkveloleku fenomenid on segunenud (1). Uneskäimisepisoodis ilmneb tavaliselt une esimeses kolmandikus ja seostatakse ärkamisega une kolmanda/neljanda faasist. Kuna virgumine ei ole täielik on teadvus on sügavalt hägunenud, reaktiivsus välis ärritajatele puudub ja motoorsed oskused madalad. Enamasti tõustakse voodist ning võidakse ringi kõndida. Siiski uneskäijad võivad lahkuda
..................................lk 12 Insomnia erinevad liigid...................................................................lk 12-13 Sagedased põhjused..........................................................................lk 13-14 Unehäirete mõju inimestele...................................................................lk 15 kuidas unetust leevendada.....................................................................lk 16 8 Somnabulism ehk kuutõbisus.................................................................lk 16-17 9 Unerohud ja uinutid................................................................................lk 17-18 Kokkuvõte..........................................................................................................lk 19 Kasutatud kirjandus...........................................................................................lk 20 SISSEJUHATUS
Rush - patsiendid tuleb ahelatest vabastada ja peatada nende karistamine. peavad saama viibida vabas õhus Dix - 40-aastast kampaaniat, parandamaks vaimuhaigete olukorda, reisides osariigist osariiki ning osutades vaimuhaigete ebainimlikule kohtlemisele. Kraepelin - vaimsete häirete klassifitseerimine, nimekiri. Witmer - uuris individ. erinevusi reaktsiooniajas. 1 psych kliinik. Mesmer - Liba-magnetmees. Haigel magnetiline jõuväli kehas ebavõrdselt jagunenud. Puysegur - kunstlik somnabulism - Unesarnane transs - posthüpnootiline amneesia. sugestioon - käsklus. Charot - hüpnotiseeritavus on psühhopatoloogia märk, teine, et see on täiesti normaalne nähtus, hüsteeria on tegelik tervisehäire, mis tekitab patsiendile tõsist düskomforti Biheivoristid - käitumine keskkond objektiivsed refleksid. Sechenov - vene füs. isa. KNS väline stimulatsioon. - > käitumine. Psühholoogiliste nähtuste uurimiseks tuleb kasutada füsioloogias rakendatavaid meetodeid
ning osutades vaimuhaigete ebainimlikule kohtlemisele. Kraepelin - vaimsete häirete klassifitseerimine, nimekiri. Mida paljud psühholoogid veel hiljuti kasutasid. Witmer - Kliinilise psühholoogia rajaja. uuris individ. erinevusi reaktsiooniajas. 1 psych kliinik. Mesmer - Liba-magnetmees. Haigel magnetiline jõuväli kehas ebavõrdselt jagunenud.(animal magnetism) Puysegur - kunstlik somnabulism - Unesarnane transs - posthüpnootiline amneesia. sugestioon - käsklus. Basic hypnotic phenomena. Charcot - hüpnotiseeritavus on psühhopatoloogia märk, teine, et see on täiesti normaalne nähtus hüsteeria on tegelik tervisehäire, mis tekitab patsiendile tõsist düskomforti (paralüüsi võib tekitada) Psühhoanalüüs - Freud - teadvuses represseeritud traumaatiline sündmus. seksuaalsus. vabade assotsiatsioonide meetod. Instinkt. libiido.
Soopor e. uimus ( ei võta vastu, mälulünk ümbritseva suhtes) Kooma e. teadvusetus TEADVUSE KVALITATIIVSED HÄIRED e. väärastunud teadvusseisundid: Oneroidne sündroom ulmataoline seisund Deliiriumi sündroom - meelepetted, kriitika alanenud Hämaroleku sündroom Amentsia sündroom meeltesegadus (nõdrameelsus) TEADVUSE SELGUSE ALANEMISE MUID VORME: hetkeline teadvusetus (ei pane tähele); minestus e. sünkoop; haiguslik unesööst e. narkolepsia Kaasussündroom: somnabulism e. unes kõndimine ( tihti kaasneb 9.MÄLU KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED HÄIRED. mälu kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed häired. > mäluhäired : > kvantitatiivsed- liig ja vaegmälu. > 1,Hüpermneesia e. liigmälu > 2,Hüpomneesia e. vaegmälu > a)fikesatsioonihüpomneesia > b)reproduksioonihüpomneesia > 3,Amneesia > kvalitatiivsed-mälupetted e. paramneesiad kvalitatiivsed mäluhäired e. > mälulünk 1,Lihtne mälulünk 2,Tagasihaarav mälulünk 3,Edasihaarav
Kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehk narkolepsia päeval korduvad 10-15 minutilised teadvusekaotused,inimest haarab sügav uni,äratada on rakse;tekib koheselt REM-uni,pärilik Uneapnoe une ajal tekkiv hingamiskatkestus,ilmneb 8 korda tunnis,inimene on hommikuks väga kurnatud,masendunud,kannatavad seksuaalhäirete,keskendumisraskuste ja peavalude käes;ilmneb ülekaalulistel inimestel. Unesrändamine ehk somnabulism kuutõbi;kombineeruvad uni ja ärkvelolek; uneskõndija on võimeline nägema,kõndima ja isegi rääkima,kuid ise ei mäleta seda;võib olla lihtne ehk lihtsalt püsti tõusmisega piirduda,kuid raskemalt ehk kõnnitakse minema kodust; esineb lastel,vanemaks saades see kaob. Uimastid; Mõjutavad kesknärvisüsteemi,teadvust,muutes inimese meeleolu,taju ja käitumist. Depressandid väikestes kogustes pruugituna tekitavad eufooriat,alandavad
annaabi.ee 
