1. Mis on järgmiste hoiualade eesmärk ning, kes on valitsejaks (3p)? a. Hundilundi hoiuala Selle hoiuala kaitse-eesmärk on kaitsta lubjavaesel mullal liigirikkaid niite ja niiskuslembeseid kõrgrohustuid. Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Raplamaa keskkonnateenistus.(Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas,Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175, § 1, lõige 1, punkt 2 ja sama määruse § 2) b. Kastna hoiuala Kastna hoiuala, mille kaitse-eesmärk on selliste elupaikade kaitse niiskuslembeste kõrgrohustute, rabade , siirde- ja õõtsiksoode, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo- lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade. Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Raplamaa keskkonnateenistus. (Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas,Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175, § 1, lõige 1, punkt 4 ja sama määruse § 2). 2
Kaitse alla võtmise algataja avaldab teate loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja kohalikus ajalehes. Ala võtab kaitsealana või hoiualana kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega. Ala võtab püsielupaigana kaitse alla keskkonnaminister määrusega (nt. mineraali ja haruldase või ohustatud kivistise) Liigid võtab I või II kaitsekategooria kaitse alla Vabariigi Valitsus nende loetelu sisaldava määrusega III kaitsekategooria liigid võtab kaitse alla keskkonnaminister nende loetelu sisaldava määrusega. Kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekord määratakse kaitse- eeskirjaga. Kaitse korraldamine Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: 1
väljastada metsamajandamiskava; 4) kinnitada metsateatist; 5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 7) anda projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba. Hoiuala: Elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiuala teatis: Teatis, mille hoiuala piires asuva kinnisasja valdaja peab esitama hoiuala valitsejale tee rajamise, loodusliku pinnase teisaldamise, raietööde, vms tegevuste kavandamise korral. Kaitsealune liik: Looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse Looduskaitse seaduse alusel. Näited I kategooria liikidest: Must-toonekurg (Ciconia nigra), Euroopa naarits (Mustela lutreola), Lendorav (Pteromys volans).
looduskaitseala. See võib olla inimestele silmailu loodusobjektide tüüpi: hoiualad ja püsielupaigad. pakkuv juga või hoopis must-toonekure püsielupaik, kuhu uudistavaid silmapaare ei oodata... Seisuga 1. jaanuar 2010 oli Eestis ühtekokku 3543 kaitstavat loodusobjekti: 5 rahvusparki, 131 Et hoida mitmekesiseid loodusobjekte, vajame looduskaitseala, 148 maastikukaitseala, 343 hoiuala, ka mitmekesist kaitsekorraldust. Sel põhjusel 1038 püsielupaika, 546 parki või puistut, 1203 käsitleb meie looduskaitseseadus kuut kaitstavate kaitstavat üksikobjekti, 11 kohaliku omavalitsuse loodusobjektide tüüpi (vt. tabelit). Tinglikult võiks tasandil kaitstavat loodusobjekti ja 118 uuendamata neile kuuele lisada veel vääriselupaigad, mille kaitsekorraga ala. Peale selle oli kaitse all 570 taime-,
kuna aastatel 1991-2010 oli kokku registreerunud 26 pesitsusterritooriumi. Sellel perioodil jäi asustamata vähemalt üheksa suur-konnakotka pesitsusterritooruimi ning kuus territooriumi asendus väike-konnakotkaga. Mandri- Eesti erinevates piirkondades on registreeritud suur-konnakotkaste pesitsusterritooriume. Saaremaal on kohatud liiki, kui peamiselt on nähtud mittesuguküpseid isendeid, praeguseks puuduvad saartel pesitsus informatsioon (Keskkonnaministeerium. 2005). Tartu ja Jõgeva maakonnas on linnu asustustihedus liigi kohta suurim (joonis 1). Pesitsusterritooriumid asuvad enamusjaolt Suure Emajõe ülemjooksul ja sinna suubuvate jõgede ümbruses (Väli & Lõhmus. 2000) Joonis 1. Suur-konnakotka teadaolevate pesitsusterritooriumide arv Eesti maakondades aastatel 1997–2005 (Väli. 2005). 1.4 Elupaik Suur-konnakotkas on loodusmaastiku liik, kes eelistab kevadeti üle ujutatud kase- ja sanglepapuistuid. Linnu elupaika iseloomustavad veekogude ja märgalade rohkus (Väli &
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Lendorav Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Lendorav ja tema väärtus............................................................................................................3 Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine...........................................................................
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Lendorav Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Lendorav ja tema väärtus............................................................................................................3 Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine...........................................................................
1. Asustamise aeg. Meenikunno maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 «Sookaitsealade moodustamise kohta» (ENSV Teataja 1981, 22, 311) kaitse alla võetud sookaitseala baasil, hiljem 1999a. suurendati pindala ja nimetati ümber maastikukaitsealaks (2651 ha). Kaitseala eesmärk on Meenikunno soo, Nohipalu järvede, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. 2. Asukoht. Kaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas. Kagu-Eesti lavamaa lõunaosas. Kaitseala suurus on 2651 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Kaitseala eesmärkideks on säilitada ja kaitsta omapärast Meenikunno raba ökosüsteemi, metsise elualasid ning Nohipalu Must ja Valgjärve elustikku. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? Natuke vähem kui poole kaitsealast moodustab raba. Meenikunno raba on arenev raba,
teised suured ja vanad puud, kuhu on hea oma pesasid ehitada. Soovitav asupaik sügaval soosaarel, puul peavad olema tugevad oksad, sest talvel võib peas kaaluda üle tonni. Tähtis on ka toitumiskoha lähedalolu. Kotkaste haudeperioodil on sagedased liikumiskeelud kohtades, kus on pesasid nähtud. Sageli peavad inimesed ehitama neile asenduspesi, sest puud on liiga nõrgad ja pesad on hävinenud. Pesapaigad peavad olema salajased, neist võivad teada ainult keskkonnateenistus, Kotkaklubi, maa omanik ja maa valdaja. Must-toonekurg peapaigaks sobivad vanad puud, ei armasta kuuski ega sangleppa. Kasutab teiste lindude vanu pesasid, Pesa asub loodusmetsas, väldib lagendike. Pesapaiga asukohad salastatud nagu kotkastelgi. Need kolm lindu on nn katusliigid, kaitstes neid ja nende elupaiku, kaitstakse ka teisi loodusväärtusi nendes kaitsealustes piirkondades. 92. Millised häiringud on ohtlikud pesitsusajal? Kuidas .muutub häiringu
teised suured ja vanad puud, kuhu on hea oma pesasid ehitada. Soovitav asupaik sügaval soosaarel, puul peavad olema tugevad oksad, sest talvel võib peas kaaluda üle tonni. Tähtis on ka toitumiskoha lähedalolu. Kotkaste haudeperioodil on sagedased liikumiskeelud kohtades, kus on pesasid nähtud. Sageli peavad inimesed ehitama neile asenduspesi, sest puud on liiga nõrgad ja pesad on hävinenud. Pesapaigad peavad olema salajased, neist võivad teada ainult keskkonnateenistus, Kotkaklubi, maa omanik ja maa valdaja. Must-toonekurg peapaigaks sobivad vanad puud, ei armasta kuuski ega sangleppa. Kasutab teiste lindude vanu pesasid, Pesa asub loodusmetsas, väldib lagendike. Pesapaiga asukohad salastatud nagu kotkastelgi. Need kolm lindu on nn katusliigid, kaitstes neid ja nende elupaiku, kaitstakse ka teisi loodusväärtusi nendes kaitsealustes piirkondades. 93. Millised häiringud on ohtlikud pesitsusajal? Kuidas .muutub häiringu taluvus pesitsusperioodi jooksul
pesasid ehitada. Soovitav asupaik sügaval soosaarel, puul peavad olema tugevad oksad, sest talvel võib peas kaaluda üle tonni. Tähtis on ka toitumiskoha lähedalolu. Kotkaste haudeperioodil on sagedased liikumiskeelud kohtades, kus on pesasid nähtud. Sageli peavad inimesed ehitama neile asenduspesi, sest puud on liiga nõrgad ja pesad on hävinenud. Pesapaigad peavad olema salajased, neist võivad teada ainult keskkonnateenistus, Kotkaklubi, maa omanik ja maa valdaja. Must-toonekurg peapaigaks sobivad vanad puud, ei armasta kuuski ega sangleppa. Kasutab teiste lindude vanu pesasid, Pesa asub loodusmetsas, väldib lagendike. Pesapaiga asukohad salastatud nagu kotkastelgi. Need kolm lindu on nn katusliigid, kaitstes neid ja nende elupaiku, kaitstakse ka teisi loodusväärtusi nendes kaitsealustes piirkondades. 93. Millised häiringud on ohtlikud pesitsusajal? Kuidas
· Arvestatakse kõikide huvigruppide seisukohti · Kavandatud tegevusega taotletud eesmärgi saavutamiseks valitakse optimaalne tee. Ülesanne: Informatsiooni saamine kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide keskkonnamõjude iseloomu, suuruse, ulatuse ja tõenäosuse kohta. · Informatsiooni saamine huvipoolte suhtumise kohta · Saadud info ja sellest tulenevate järelduste edastamine otsusetegijale KMH järelvalvaja. · Kui on kohaliku suurusega siis keskkonnateenistus · Kui mitmeid maakondi hõlmav või merele minev siis keskkonnaministeerium Keskkonnamõju hindamises osalejad. 6 · Arendaja · Otsustaja · Ekspert (eksperdid) · Huvipooled · Avalikkus KMH protseduurid (sisuline, formaalne). Sisuline · Kavandatud tegevuse eesmärgi määratlemine · Alternatiivide määratlemine · Huvipoolte määratlemine
Kaitsealad – Maastikukaitseala (MKA): (Meenikunno MKA,Viljandi MKA, Ahja jõe ürgoru MKA) Väärtus: maastik. Funktsioonid: säilitamine, kaitsmine, uurimine, tutvustamine ja kasutamise reguleerimine. Looduspark : Haanja, Otepää, Naissaare, Osmussaare, Saarjärve, Lood. 18 Erijuhud: park, arboreetum ja puistu.(nt Toomemäe park Tartus) 2. Hoiuala: Elupaikade/kasvukohtade ja liikide soodsa seisundi tagamine. Euroopa juured (Natura 2000) – linnualad, loodusalad. Kokku 344 ala, millest suur osa on veeala Hoiuala teatis: Looduslike tingimuste muutmine (v.a elamu- ja õuemaal tehtavad tegevused): kavandatud tööde kirjeldus, maht ja aeg ning nende tegemiskoha skeem. KKA kolm võimalikku lahendust: keelata, teatud tingimustel lubada, lubada. 3. Liigid: I kategooria (rangeim); II kategoori; III kategooria
5) turueelne teavitamine ja klassifitseerimine (tõendamiskoormise ümberasetamine arendajale). Evp Natura aladel: majtegevus: ,,Iga kava või projekti, mis tõenäol avaldab alale olulist mõju, tuleb asjakohaselt hinnataseoses tagajärgedega, mida see ala kaitseeesmärkidele avaldab. Pädevad siseriikl asutused annavad kavale või projektile loa alles siis, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda ala terviklikkusele neg mõju." I etapp: eelvalikualade loetelu, II: komisjon keht oluliste alade esialgse loetelu, III: hiljemalt 6a jooksul määrat ala erikaitsealaks. Kas tuleks esit ka alasid, mida pole esitatud, kuid mis vast kriteeriumidele? Waddenzee kaasuse (linnuala VS südakarbid > igal aastal peab KMH tegema) puhul leidis EÜ kohus, et hindamise puhul ongi sis tegu teadustööga ja see peab olema nii põhjalik, et
kaitsealal, millised tsoneeringud? Kaitse-eeskiri- tuginevad LKS-le. Piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning määratakse käesoleva seadusega sätestatud piirandute osaline või täielik alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa.. Kaitsekohustuse teatis-kinnisasi, mis asub kaitsealas, hoiualas, püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti või I kaitsekategooria liigi isendite kasvukohas, omanikule väljestatav teabedokument.Kohustuslik on selle järgimine. Hoiuala teatis.- teadis esitatakse Keskkonnaametile, kui muudetakse looduslikke tingimusi hoiualal.Tuleb esitata vähemalt kuu aega enne tööde alustamist. Teatis sisaldab kavandatud tööde kirjeldust, mahtu ja aega ning nende tegemiskoha skeem. Kaitstava loodusobjekti valitseja.- riigiasutus, kellele on ettenähtud ulatuses ja korras antud
kaitsealal, millised tsoneeringud? Kaitse-eeskiri- tuginevad LKS-le. Piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning määratakse käesoleva seadusega sätestatud piirandute osaline või täielik alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa.. Kaitsekohustuse teatis-kinnisasi, mis asub kaitsealas, hoiualas, püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti või I kaitsekategooria liigi isendite kasvukohas, omanikule väljestatav teabedokument.Kohustuslik on selle järgimine. Hoiuala teatis.- teadis esitatakse Keskkonnaametile, kui muudetakse looduslikke tingimusi hoiualal.Tuleb esitata vähemalt kuu aega enne tööde alustamist. Teatis sisaldab kavandatud tööde kirjeldust, mahtu ja aega ning nende tegemiskoha skeem. Kaitstava loodusobjekti valitseja.- riigiasutus, kellele on ettenähtud ulatuses ja korras antud
Kaitsealad on: rahvuspark (rp) Soomaa, Lahemaa, looduskaitseala (lka) Alam-Pedja, Endla, maastikukaitseala (mka) Haanja, Otepää looduspark. mka-del loodusreservaate ei eksisteeri! Nt Vooremaa, Nõva kaitsealad. 2.Hoiualad- elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Fun- soodsa seisundi tagamine. Nt Narva jõe ülemjooksu hoiuala. 3.Liigid- looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse LKS'i alusel või mida on nimetatud EL Nõukogu määruse looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel. Kivistised ja mineraalid- kaitsekategooriasse kantud kivistis, mille eksemplare või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel. Fun: kaitse, soodne seisund. Nt kõre, käsnad, kõre (I, II, III kategooria) 4
Eesti Roheline Liikumine teeb aktiivselt koostööd ka piiritaguste organisatsioonidega. ELF on asutatud 1991. aastal 40 looduskaitsja ja loodusteadlase poolt. Alates 1999. aasta jaanuarist on ELF sihtasutus. ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon. ELFi logoloomaks on vanade haabade õõnsuses elav haruldane lendorav, kelle leiukohti on Eestis teada ligi 80. Meri, mets ja märgalad - Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eesmärgiks on kogu Eesti looduse ja mitmekesisuse hoidmine. 1999. aastast on ELF sihtasutus. ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon. ELFi algatusel ja toel on loodud rahvusparke, looduskaitsealasid ja viidud läbi ulatuslikke inventuure Eesti loodusväärtuste kaardistamiseks.
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 1
keskkonnamõju hindamine (KMH), mis on täpne hinnang konkreetsele projektlahendusele ja selle tehnilistele ning tehnoloogilistele aspektidele arvestades väga detailselt ka keskkonnaolusid projekteeritava objekti asukohas. Lisaks võimaldab seadus nõuda ka projekteeritud hoone või rajatise kasutuselevõtu jaoks vajalike erilubade keskkonnamõju hindamist (nt välisõhu saasteloa KMH). Keskkonnamõju vähendamine (ei osanud seda loetelu kuskile panna, aga see oli kahes loengus, nii et tundus tähtis olevat ;)) · Toote kavandamine- ökodisain: · Tootmisprotsess; · Toote pakendamine; · Toote levitamine-vedu; · Toote kasutamine- tarbimine; · Toote kasutamisest kõrvaldamine-jäätmekäitlus. · Toote kavandamine · Materjalikulu-koguse vähendamine tootes; · Keskkonnasõbralikuma materjali- toorme kasutamine tootes; · Ohutumate materjalide- kemikaalide eelistamine;
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
Mikael Nordström Soome Metsavalitsus Carina Wennström Soome Metsavalitsus Enrico Durbano Eco-counter Tiiu Kull Eesti Maaülikool Juhendi valmimist toetas 5 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Võtmemõisted Kaitse-eesmärk on loodus-, maastiku- või kultuuriväärtus, mille kaitse määratletakse kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitsealuse üksikobjekti kaitsekorraga. Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite plaanipärane ja järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ning –analüüse ja vaatlusandmete töötlemist (keskkonnaseire seadus RT I 1999, 10, 154). Eesmärgiks on saada infot keskkonna hetkeseisundi kohta ja teha prognoose tulevikuks, mis omakorda aitab kaasa erinevate keskkonda mõjutavate tegevuste planeerimisele
7) täidab teisi seadustes, Vabariigi Valitsuse määrustes ja oma põhimääruses sätestatud ülesandeid. [RT I 2002, 90, 521 jõustunud 1. 01. 2003] § 5. Maavanema ülesanded Maavanem: 1) koordineerib riikliku noorsoopoliitika kujundamist ja elluviimist maakonnas; 6 2) teostab järelevalvet riigieelarvest noorsootööle eraldatud rahaliste vahendite kasutamise üle maakonnas; 3) korraldab noorte teavitamist ja nõustamist maakonnas, sõlmides nimetatud teenuse osutamiseks lepingu juriidilise või füüsilise isikuga. § 6. Valla- või linnavolikogu ülesanded (1) Valla- või linnavolikogu: 1) määrab noorsootöö prioriteedid oma haldusterritooriumil ning sätestab nende saavutamiseks vajalikud ülesanded valla või linna arengukavas; 2) toetab antud valla või linna haldusterritooriumil tegutsevate noorteühingute noorteprogramme ja noorteprojekte, kinnitab noorteühingute noorteprogrammide ja
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
