Üks päev keskaegses linnas kaupmehena Hommikul Lübeckis ärgates on esimene mõte, kust süüa saaks. Olen siin juba kolmandat päeva oma kaupa oodanud, mis pidi Venemaalt juba ammu jõudma. Täna peaks küll juba tulema. Ajan ennast siis ülesse ja panen riidesse. Mulle tundub, et mantel pole praegu vajalik arvestades seda kevadist soojust. Astun siis võõrastemajast ning hakkan head trahtrit otsima. Leiangi ülesse. Trahtril on ikka päris huvitav nimi ,,Kepslev Poni". Astun siis sisse ja uurin, mida siis ühele korralikule kaupmehele ka süüa siin pakutaks. Pärast menüü kuulmist tellin endale, siis seaprae kartuli ja salatiga. Toit söödud liigun edasi sadama poole.
"(Kerli) "Issand sa oled hale." "Hey , kuule kuulsin et oled siin meie pomo Angela,irw mis nimi.. muide ma olen nüüd klassi vanem mitte sina !" " Hey kuule ära ülbitse , või saad molli!" "Oi vaat kes nüüd möliseb ..ettevaatust mul on turvames olemas." Tema turvamees oli meie klassi vanim ja lollim poiss Mikk. "Oi tsau Mikuke , muide su isa helistas mulle ja ütles et sa ruttu koju tuleksid ning plikadest eemale hoiaksid!" "Päriselt vä .. ok ma siis lähen nüüd .Tsau Kaire". (Mikk) "Kuule kas sul on turvamees seal laua alla ?"(Kaire) "Ei see on mu sõbranna !" Kerli ronis laua alt välja ise punane kui tomat. (tegelt isegi tomat kadestaks teda) "Oi Kerli , pole ammu näinud , ma mäletan sind kui sa veel oli siuke barbie ning sul oli suur mädavistrik nina otsas ..ha-ha-haa." (Kaire) "Mii..da., ma ei tunne sind ..mida..issand.sina .." kokutas Kerli. "Te olete nagu kaks titte , igatahes mina lähen byebye !" (Kaire)
vaid oleks osanud küsida. Nendele sinu emexivendadele tuleb veel peale maksta, et nad too vana aurukatla siit minema veaks." ,,Nojah, kui sa nii arvad. Aga kui antiigist vähe pakuvad, siis kutsume küll vanametalli kokkuostjad siia, sest see sinu kallis masin kaalub paar tonni ikka ja selle sinu vana Ziguli laseks kah neil ära vedada," vastas Madis, nuuskas maamehe moodi nina tühjaks ja lisas, ,,ahh, ei viitsi mina siin sinuga plärada, ma lähen vaatan mis Maris teeb, äkki viitsib sellisel palaval ilmal ujuma minna, aga kui antiigist tullakse roosteplönni väärtust hindama, siis kindlasti helista mulle, muidu saadanad istuvad sulle pähe ja lubad poolmuidu ära!" ,,Eks ma siis helista, ega nad enne lõunat vast ikka ei tule. Ma ütlesin neile, et mul on tegemist linnas hommikupoole, " vastas isa ning hakkas tasasel sammul elumaja poole
Siis, kui Stiiven, Helen ja mu jonnakas mees tulid, oli juba meil peaaegu söödud. Kui kõigil oli söödud, siis me läksime diivanile istuma ja hakkasime juttu ajama. "Kuidas te sealt koolist küll ära tahate? Seal on ju nii hea olla!" Küsis John Helenilt ja Stiivenilt. "Meile ei meeldi eriti koolis!" ütles Helen ebaviisakalt. "Te mõtlete selle all, et koolis pole hea seltskond. Noh, nad, sa ju tead neid tänapäva noori." "Jah, jah, seda küll!" "Ma olen päris väsinud. Ma lähen üles puhkama!" ütlesid Stiiv-Maikel, Helen ja Stiiven justkui ühest suust. "Me läksime!" ütlesid nad ja jooksid üles. "Jäimegi üksi!!" ütlesin laste ja mehe peale solvunult. Tõusin diivanilt ja läksin selle kõrvale. "Minu arust on see kostüüm liiga selline, noh, see on praegu liiga imelik, mis meil on!!" "See pole sinu öelda!!" pahandas John rämeda häälega. Ma ehmatasin ning naeratasin närviliselt. "Nüüd tahan ma magada!" ütles ta. "Kas ma teen teile aseme diivanile?" "Ei
KAEV TORISES JA PORISES NII KESET ÕUE SEAL EEMAL TEE PEAL PORI SEES TA JUTT JÄI KÕRVU SEAL RÖHH! MIS SA VINGUD ASJATA, ET EES SUL AINULT JOOK KUI HÄSTI VAATAD, KÕRVAL SUL ON SEISMAS KAEVUKOOK 20000912 ODAMEES ODAMEHEL ELU HEA – NAIST TA VÕTMA KÜLL EI PEA TEMA ELAB ODAGA – NÄRVID KORRAS, ODAV KA. 20000912 SULEN SULEN KOHVRI, LÄHEN ÄRA SULEN AKNA, ÄRA LÄEN SULEN SILMAD, VIIMAST KORDA LINGILE KUI PANEN KÄE SULEN UKSE, LÄHEN ÄRA SULEN VÄRAVA JA LÄEN SULEN HINGE – MIS, SEST, ET VARA MÕNI PALJU VAREM LÄEB 2000-09-12 TEE 3 4 KAS TEE ON SEE, MIS KRUUSI SEES? EI, TEE VIIB HOOPIS KAUGUSSE KRUUSATEE, LIIVATEE, ASFALTTEE – VAAT SEE ON TEE HMM! TEE ÄRA VÕI ÄRA TEE, TEGEMISTES ASUB TEE TEE VÕI TEE VÕI HOOPIS TEE? MILLINE ON ÕIGE SEE? KAS TEE ON SEE, MILLEL ME
OSVALD: Miks sa siis hääletad? LAURA: Juhtus niimoodi. Me tõesti maksame! ROLAND: Läks meelest pakkuda, tundus, et siin metsas ei maksa raha midagi. (Naerab rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. Osvald pöörab selja ja läheb akna juurde. Paus.) OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. (vaikselt) Laura jääb hommikuni siia kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd õue... ja tuled hommikul. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja kõnnin siis natuke? LAURA: Võta minu sall. ROLAND: Laura... (teeb ukse lahti) LAURA: Roland... OSVALD: (Rolandile rõõmsalt) Lased külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! (Roland lahkub.) 2 stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. LAURA: (vaikselt) Appi! ROLAND: (kargab tuppa) Nii! OSVALD: (tõuseb rahulikult püsti) Kukkusin! ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu midagi. Roland väljub.) OSVALD: (Laurale) Istu
I VAATUS Toas on võõrasema oma tütrega ja võõrastütrega.Võõrasema seisab keset tuba. Võõrasema tütar sööb kuivikuid ahju peal. Võõrastütar astub tuppa. Võõrasema:(pöördub oma võõrastütre poole, kurja näoga ja käed puusal) Siin sa oledki! Kas sul on juba toad koristatud? Võõrastütar:(rõõmsalt) Jah, ema. Kas ma tohin oma nukuga nüüd mängida? Võõrasema: Mis jutt see on, sa pole ju veel vett toonud. Mängimiseks pole aega. Võõrastütar: (kohkunult näitab käega kööginurga suunas) Vaata, kulla emake, kaks ämbrit seisavad nurgas. Täna hommikul ojast tõin. Võõrasema: (kehitab õlgu, ükskõikselt) Mida sa siis ootad, lõngas vajab ketramist! Võõrastütar: (pöördub võõrasema tütre poole) Kallis õeke, tule mulle appi, tööd on nii palju ja minu käed on tööst väsinud. Võõrasema tütar: (imestab) Mina või
OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. arusaamatus. Midagi on väga valesti. (Vaikselt.) Laura jääb hommikuni siia OSVALD: No näed! Sa saad aru, et midagi kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd on. Ei ole tähtis, kas valesti või õigesti. õue... ja tuled hommikul. Nüüd küsi minu käest ja mina vastan sulle. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja Istume laua taha. Istu, kuhu meeldib, minul kõnnin siis natuke? siin oma kindlat kohta ei ole – noh, nagu LAURA: Võta minu sall. mõnel on oma lemmikkoht. Ma olen siin ROLAND: Laura... (Teeb ukse lahti.) kõik toolid läbi istunud. Aga istu siia, seljaga LAURA: Roland... akna poole. Mina ise istun siia ja pärast istun
söögi ette saanud, kiirustasin oma tuppa, et arvutisse minna. Sain arvuti käima, tuli ekraanile teade, et mulle on saabunud 17 lugemata sõnumit. Ma kõige ei viitsinud lugeda, avasin ainult klassijuhataja kirja: ,, kolmapäeval 11. septembril on meil klassiga ekskursioon Jumindale. Raha tuua hiljemalt teisipäevaks 29.septembriks!" ,,Oh jess, õpetaja viib meid ekskursioonile," ütlesin endamisi rõõmustades. Kuid äkki tuli mul meelde, et täna on Katri sünnipäev. Kuigi ta seda ei pea, lähen viin talle midagi. Ta on mu parim sõbranna, kes oleks nagu õe eest. Kuna mul ei olnud kinki talle, võtsin rahakassast 70 krooni ja ostsin suure kommikarbi. Jõudsin Katri juurde, vajutasin uksekella ja uksele tormas Katri. ,,Tsau, palju palju õnne sulle,"ütlesin kallistades talle. Ta oli väga rõõmus mind nähes ja ei osanud mind oodatagi. Mõtlesin, et ta oli üksinda, küsisin temalt: ,,Kuule, minu poole viitsid tulla?" ,,Ma pean sugulastega sünnipäeva, praegu ei saa
surus ta mehele padja näkku, et karjeid poleks kuulda. Klohmisime teda ja Haie andis talle mitu kõrvakiilu. Haie sõnas:" kättemaks on verivorst." Läksime rindele, peame ainult kindlustustöid tegema ja kaevikusse ei pea minema. Minule on rinne üks õudne keeris, ja maa on meie sõber. Oleme jõudnud kaevikutele lähedale, kuuleme mürske. Paneme raudvaiad maasse, ja ootame autot, tunda on , et oleme merele lähedal. Üks nekrut poeb mulle lähedale, kiivrit ta ei taha aga panen selle ta tagumikule, kuna see on kõrgeim koht. Järsku on kuulda kisamist, need on hobused, kes on haavatud, Detering tahab, et nad maha lastaks, kuna loomad piinlevad, ta on ise talupoeg. Oleme nii mõndagi talunud, aga seda on jube kuulda, kuidas hobused karjuvad. Detering ütleb:" see on kõige suurem alatus, et loomad sõtta ajada, nad pole ju milleski süüdi." Tahaks juba kodus olla, ehk barakkis. Vajusime kalmistule, kuna mets on liiga kaugel, heinamaad me ümber põlevad.
kui parimad sõbrad. Kuid tegelikult ta vihkab mind nagu viimane saatan. Ta arvab , et ma olen üks kõige jubedam pubekas ja et kõik mida ma teen on täiesti vale ning õige on kõik siis, kui mul ei ole vabadust ja kui ma olen lihtsalt kellegile sunniviisiline ori. Võtku endale siis teener kui te ise ei saa endaga hakkama. Aga minu isa, kelleks siis tema on muutunud?! Ta ei olegi minuga üldse tegelenud, ainult tõotab Maimu sõna. Maimu on see põrgust palgatud asendus ema. Ma piinlesin voodis veel paar tundi mõtetega oma emale ja isale. Lõpuks jäin magama. Ärkasin hommikul Maimu karjumise peale. Ta vihastas mu peale sellepärast, et ta oli eile õhtul oma jogurti ära söönud, ning hommikuks seda polnud. Ja nii me karjusime üksteise peale nagu hullud. See vanaeit oli kindel, et ta olevat mulle eelneval õhtupoolikul öelnud, et ma läheksin poodi ning ostaksin talle jogurtit. Aga tegelikult ei lausunud ta mulle jogurtist sõnakestki.
Täna näen ma sind esimest korda nii kurjana. Ole nüüd normaalne! PRIIDU: Mina tean, mis ma olen ja kes ma olen ja mis ma teen! Seda ma sulle ütlen, Elsa, et sa selle Jõepära Aadu rahule jätad! Kui sa mu sõna ei kuula, siis ma taskuraha sulle enam ei anna ning Dolce & Gabbabad, Naadad ja Guccid ja Muccid võid ka ära unustada. Su päranduse annan ma vaestele ja santidele ja kasvõi keskerakonnale ja kui vaja siis ka reformierakonnale . Siis müün ma oma Metsa talu maha ja lähen ise ära Saaremaale elama. Ela ja ole siis! Orja teist meest vaesuses ja viletuses . (LÄHEB) ELSA: Isa oota nüüd veel natukenegi... PRIIDU: Küll Aadu sind ootab! 3.etendus ELSA: Aadu on mu armastus. Alles eile õhtul ütles ta , et ta ei jätaks mind maha, kui ma ka Soomesse koliksin. Ja mina ütlen ka omalt poolt: Sind ma ei jäta, Aadu, kui ma ka sellepärast Metsa vara ja rikkuse peaksin kaotama! Ma teeks ennem Jõepäral orjana tööd ja oleksin Aadu
Ta oli maganud vaadi sees ja ärkas nüüd oma unest. Algul ta ei märganudki mis oli juhtunud, kuid siis ta nägi piraate. ´´Kes te olete?´´ küsis mehike. ´´Kes sa ise oled!´´ vastasid mehed korraga. ´´Ta külmetab, kui ta magab põrandal.´´ ja näitas mehele, kes oli uimaseks löödud. ´´See on sinu süü.´´ ning nad tõmbasid oma mõõgad välja.´´Ära jama, kas sa ei tea, et me oleme piraadid?´´ ´´Mul on kõht tühi, kas teil on midagi?´´ ütles mehike piraate tähele panemata Tarmole, kes nurgas istus. ´´Kuula mis ma ütlen sa väike põnn.´´ ja piraadid valmistusid teda mõõgaga lööma. ´´ Sure!´´ kuid nad ei jõudnud reageeridagi enne, kui mehike nende mõõgad puruks lõi. Tarmo oli imestunud ja mehed samuti. ´´Mis sa järsku teed?´´ ´´K...kes sa oled?´´ ´´Mina? Ma olen Rasmus J. Poolak. Lõbu teiega kohtuda.´´
Kus sa pääsed maja juurest, maja ja maa hoiavad sind kinni nagu tangidega, sest kes see külvab ja lõikab, kui sina linnas lillutad! Ja ei saanudki mina kuhugi, aga sest polnud veel midagi, sest Maret käis ikka nädalavahetustel kodus ja ma ikka nägin teda siis ja vahel käis ta meil isegi abiks, sest mul ema oli ka siis juba haige ja ära minemas. Ikka nägime, ja ükskord Maret ütles, et kuule, Karla, mina sõidan nüüd koos teiste tudengitega matkama, ma lähen Kamshatkale! Ja tead, mis ta mulle veel ütles, et kuule, Karla, kas sa ei tahaks kah kaasa tulla! Et mul oleks nii hea meel, kui sa tuleksid! Et lähme koos! Ja ma tean, et kui ma oleksin sel korral Maretiga kaasa läinud, siis oleksime me tagasi tulnud nagu mees ja naine!" Karla näitas, et on eluga rahul, aga tegelikult tema sees põlesid vanad tunded, suur viha ja kadedus teiste vastu, ei ole veel unustanud, ega andestanud.
endale midagi. Astusin Denim Dreami kauplusesse sisse ning nägin, kuidas klienditeenindaja rääkis oma tuttavatega juttu. See ei häirinud mind ning asusin meesteosakonnast riideid vaatama. Ma kuulsin, et klienditeenindaja räägib vene keeles ning mõistsin, et ta on venelane. Ma ei tahtnud minna talt küsima, et kas väiksemaid numbreid ühele t-särgile on, sest välja oli pandud ainult suurused XL ja XXL. Olin täiesti kindel, et klienditeenindaja ei märka, et ma olen poes ja otsin kärsitult riiete seast erinevaid asju. Ma eksisin. Peale seda, kui olin kätte võtnud ja lahti teinud ühe t-särgi ning seejärel tagasi pannud riiulile - tuli klienditeenindaja minu juurde ning küsis, et kas ta saab mind kuidagi aidata. Küsisin müüa käest, et kas neil on müügil ka näiteks S suuruses t-särke. Müüa vastas, et tegemist on viimase kaubaga ning teisi suuruseid ei ole, kuid väga positiivne oli see, et ta pakkus mulle sellist lahendust, et ta vaatab
Tekst ja fotod: Fred Jüssi Aprill 2000 1982. aasta 23. aprilli soe ning tuulevaikne hommikupoolik tõotab helilindistamiseks sobivat õhtut ja ööd. Üritan maalesõiduks raadiomajast autot lunida, aga seal on päevakorras muud asjad, ja kui on muud asjad, siis "linnud vaikigu". Ka loodusmuuseumis pole mul õnne ja nii vinnan kodinad selga ja lähen pärastlõunasele Voose bussile. Näen välja nagu koormaeesel. Inimesed tänaval vangutavad päid, bussijaamas küsib keegi, kas kardan tulekahju, et kogu oma vara kaasas kannan. Ei, mina ei karda tulekahju, mina lähen lindistama konnade hääli. Kevadised kruusateed on sandid ja buss raputab kohutavalt, aga bussijuht lohutab sõitjaid: bõvajet i huu¯e! (Tuleb ette hullematki!) VOOSELT KÕMBIN Külvandu poole. Tee ääres sulaveelompides krooksuvad rohukonnad, ent
sest need olid ta pühapäevaprillid, tema südameuhkus, ja ta kandis neid «stiili», mitte vaja- Hartford, 1876 Autor duse pärast; niisama hästi oleks ta võinud näha läbi paari ahjusiibri. Ta näis hetke nõutuna ja ütles siis, mitte ägedalt, kuid küllalt valjusti, et mööbel oleks võinud seda kuulda: «Noh, kui ma su kätte saan, ma .. .» Ta ei lõpetanud, sest oli parajasti kummargil ja tonksis luuavarrega voodialust -- ja iga tõuke järel oli vaja hinge tõmmata. Kuid ta ei toonud päevavalgele midagi peale kassi. «Niisugust poissi ei ole ma veel näinud!» Ta läks avatud uksele ja seisis lävel, vaadeldes rohtukasvanud tomatitaimede ridu, mis moodustasid aia. Tomi polnud kusagil. Niisiis kõrgendas ta häält, et see kaugemale kostaks, ja hüüdis: «Tom, uu!» Kerge kähin tema selja taga, ja ta pöördus just õigel hetkel, et ühel poisijõmpsikal kuuest kinni haarata ning tema põgenemist takistada. «Nojah! Et mul see sahver varem meelde ei tulnud
Raske ja tüütu keel. Me vabastame teid teie endi käest. Tulge meiega – vabastajatega! Te kuradid alles oigate, kui Venemaa teist üle sõidab – ja seda ta teeb. Me teeme teid enda sarnaseks. Meie ideed kannab edasi meie Hitler – Stalin. Kui te sõna ei kuula, minge perse ja lõpetuseks lähete Siberisse. See on hullem kui Auschwitz. Kuid kasulikum. Tuleviku mõttes tuleks öelda seda – teil tulevikus pole enam tulevikku, nagu seni on olnud. Me oleme oma vigadest õppinud ja seekord kui pauk käib, siis kaote täielikult nagu sitt ihust. Saite aru jah- nagu SITT IHUST. Aga teate, miks nii juhtub? Iga partisan, iga metsavend või õde lõpetab oma elupäevad rebasekasvatuses. Ilus hõberebase krae läigib ainult reeturi laiba rasvast. Ja seda kraed kannavad meie – vabastajate naised pidulikel päevadel kui trofeed oma kaelas. Me teeme hävituspataljoni, kes koosneb teie oma rahvast. Ja teie rahvuskaaslased ühinevad meiega rõõmuga. Meil pole teist ei sitta ega külma.
Tuleb kraadida, vererõhku mõõta, pulssi mõõta... Annika: Väga tähtis roll on ka suhtlemisel. Heal sõnal on suur jõud. Helene: Tere! Uus töötaja? Malle: Saame tuttavaks! Malle Soo. Helene: Mina olen Helene. Vabandust! Tulin õde kutsuma: ühel haigel hakkas paha. Annika: Kellel? Helene: Jüril teises palatis. Ütleb, et vasakus õlas on valu ja süda on paha. Annika: Lähme siis ruttu! Peab vist arsti ka kutsuma. Malle: Mina lähen ka oma haigete juurde. Annika: Edu sulle! Helene: Edu sulle! Malle: Tänan. Dialoog 3 Palatis. Vestluses osalevad uus hooldustöötaja Mare Põld ja patsient Virve. Mare: Tere hommikust! Mina olen Mare Põld, uus hooldustöötaja. Tõin teile hommikusöögi. Virve: Tere hommikust! Ma pole teid, jah, enne näinud. Mina olen Virve. Olen siin juba peaaegu nädal aega olnud. Mare: Mis teiega juhtus, Virve? Virve: Kukkusin puusaluu katki
KIOKO Kas sa käisid vahepeal ravil? IKE Jah. KIOKO Kas sellel su asjal oli nimi ka? IKE See polnud haigus. See kõik olin mina. 9 KIOKO Ma loodan, et sul on homme kusagile edasi minna. IKE Lähen. KIOKO Ma pean tööle minema. IKE Ma lähen ära. Kus sa töötad? KIOKO Toidupoes. Müün toitu. IKE Sa ei joonista enam? KIOKO Ei. IKE Miks? KIOKO Mul pole enam midagi väljendada. IKE
{5001}{5059}Tahad, paneme aja seisma? {6898}{6943}Meie ei kuulu mobilisatsiooni alla.|- Ja mis siis? {6947}{6996}Las lähevad need, kes peavad.|Mis see meie asi on? {7000}{7064}Sa oled nagu minu vanamees:|''Ei meie Vene vastu saa! {7070}{7126}See on ikka nii olnud|ja nii see jääb!'' {7130}{7190}Aga nii see ongi!|- Kus ta siis nii on? {7228}{7277}Poisid, Käsper tuli! {7289}{7353}Trefneri poisid lähevad vabatahtlikena!|"In corpore", nagu üks mees. {7432}{7518}Noh põrgut, mina lähen ka,|tehke teie, mis tahate! {7530}{7592}Mina ka!|- Mina ka! {7664}{7721}Mina ka.|- Kes veel? {7766}{7835}Konsap?|- Mida? {7842}{7893}Tuled või? {7909}{7956}Mina? {8057}{8119}Tulen küll.|- Tubli, Konsap! {8124}{8172}Kohlapuu? {8203}{8265}Mina ei hakka|inimeste pihta laskma. {8282}{8356}Kohlapuu on argpüks! - Ei ole.|Mina lihtsalt inimese pihta ei lase. {8373}{8436}Aga püksi? {8452}{8551}Siis ütlegi, et sul on|"Scheisse in den Hosen!" {8566}{8659}Kontrolli oma pükse.|- Tubli!
Felix ajab end diivanilt püsti. FELIX Aga mina? ANN Praegu? FELIX Jah. 6 ANN Ei, Felix. Praegu erutab mind ainult soe vesi. Ann hakkab minema vannituppa. Felix tema järel. ANN Ma tahan pesta, mitte seksida. Üksi. Ann kaob vannituppa. FELIX Kuradi kohv ma ütlen... TEINE Magamistuba. Ann ja Felix on voodis. Felix paneb tule põlema. FELIX Ma mõtlesin siin, et... Ann kustutab tule. ANN Jää magama. Felix lülitab lambi uuesti sisse. FELIX Sul kõht ei ole tühi? Teeks mõned võileivad? Vorsti ja ketsupiga. ANN Ma olen dieedil. Ann kustutab tule. Felix paneb tule põlema. FELIX Ann, sa lähed liiale. ANN Kareeni arvates mitte. FELIX Kareeni arvates mitte. Kurat, kes ta selline on?
Sofia saab peagi 18 aastaseks ning tema päevad mööduvad kõik täpselt samamoodi. Hommikul alustatakse päeva kaalumise ja mõõtmisega, vereproovide, tablettide ning väga kiudainerikka hommikusöögiga. “Ma kohe tunnen , et tänane päev tõotab hea tulla, sest on päikesepaisteline ilm ning enesetunne kuidagi parem,” ütleb Sofia. Tüdruk kuuleb maja juurest natuke eemal auto häält ning selliseid sõnu : “Ahh, ei tea kas seekord ka püsima jääme, igakord, kui oleme 3 kuud elanud kuskil, siis kolime alati tagasi, siia Californiasse.” Sofia piilus kardinapraost ja nägi, et tegu on tema ealise poisiga, kes tundub igati sõbralik. Poiss oli kena välimusega. Sofia tahtis väga temaga tuttavaks saada, et oma elu natukenegi huvitavamaks mängida. Poisil olid seljad halli värvi nike dressid ning tavaline valge T-särk. Poisi juuksed olid üpriski heledad, silmad särasid nagu helesinine taevas. Poiss märkab teda ja
Uskuge mind! Ma võin ju kass olla, aga taipamaks, et selles naljakas perekonnas kõikidel mingi viperus küljes on, ei pea just geenius olema. Kõige värskem inimhing meie kodus on Mait. Ta on ainult kaksteist aastat vana poisslaps. Mait on sportlane. Tal on keldris palju puutükke, millega talvel imelikke liigutusi teeb, nii, et pärast lausa juukseotsteni märg on. Nemad kutsuvad seda suusatamiseks, aga minu arvates on see puhas narrus. Sama hästi võiks end voodis mõnusalt kerra tõmmata ja nurru lüüa. Pealegi hakkab tal pikast suusatamisest suunurgast sülge tilkuma. No on räpakas loom, kuigi pean sel kohal häbenedes tõdema, et ka minul vahel tomati lõhna tundes suu märjaks läheb. Loodan, et ma viimase ülestunnistusega kasside puhast mainet ei rikkunud. Muidu on Mait täitsa tore. Silitab alati, kui tema silma alla hända hõõrutama satun. Kati on vanuselt järgmine. See tüdrukutirts on kuusteist aastat noor, aga juba targutab nagu
AADU (süües): No muidugi, muidugi, seda pole mõteldagi! Kust sa seda teed, Peeter! Ikka ma ütlen: Mäeotsa pere, vaat need on rahvas! 27 Jõudu on neil ja mõistust pealegi – ja kõik vald võiks teist märku võtta! (Pead raputades, kõrvale.) Väga raskesti hakkab kinni! (Suure häälega.) Muidugi jah, seda ma ütlen! Ja nüüd ka aitüma jumalale – (Anne poole, kes ette tõstab.) Ärge enam pange, perenaine, kõht kaelani täis ja minek käes! Ma räägin siis Männikul, et nii ja nii ja et täna õhtul võib ise kosja- tulla. kombestik: ANNE: No kui te nüüd ise arvate, Kure onu. nõusolek (Peetri poole, sundides.) Eks sa ka räägi ometi? (Aadu vastu.) Vist ikka kõht pooleli jäi? Ei meie toit maitse ühti! Olid ju nagu tihase nokatäied! AADU: No muidugi – sina kallike, jumal õnnistagu teie lauda, minu süda ei kanna suutäit peale panna
Tilgutasin sinna peale Body FX ja seda üsna tihedalt, veri jäi kinni. Jätkasin paar nädalat peale tilgutamist ning punn taandus nööpnõelapea suuruseks, praegu on nahaga ühte värvi ja vaevumärgatav, praktiliselt täiesti kadunud. Ja teine kogemus koeraga - peale pesemist, umbselt soojas ja niiskes, tekkisid tal naha peale kärnad (,,hot spot"), mis levisid kaelal ja peas. Ükskord varem ravisime nii, et sai karvad selle koha pealt maha aetud ja mingite salvidega möksitud. Seekord tilgutasin Body FX karvade vahelt otse nahale, kratsisime kärnad pealt ja tilgutasime jälle. Suhteliselt kiiresti kadusid kõik kärnad ja nahk paranes. Koer oli selle protseduuri juures väga rahul. Samuti tilgutan talle vahel ka mõned tilgad suhu või panen joogivette. Talle see meeldib. Kai... Minu esimene kogemus oli Kyäni toodetega 2009.aasta lõpupoole, kui tarbides Body FX umbes kaks nädalat, taandus nahaallergia laik selja pealt.
Et oleks rahu ja õnne ilmas, mis paneks naerma ka nukrad silmad. Et oleks rahu ja veidi headust, et iga kevad meis lootust tooks. Mu laulud ehk midagi muuta ei saa, kuid ometi südant neis valutan ma. Ei ole ma siiski kui haavatud lind, mu igatsus toetab mind. Laulgem koos ja kõikjal siis saatku meid see väike viis. Hulkuri valss (Johan) Alfred Tanner, tõlkinud Richard Janno / rootsi rahvaviis Lossides krahvidel pulmad on hoos, kus mõrsjal on kroonitud pea. Seal voolamas sampanja, viin ja sartröös, kuid südamed külmad kui jää. Refr. Siis meeleldi maanteel ma tantsin, kus metsade, tormide laul, seda marulist hulkuri valssi, tule minuga, neiu, ahhoi! Tähis on taevas ja kumamas kuu, kui kristallid säravad nad, kuid hulgust ei sugugi segamas muu, kui mõrsjaga teed astuvad. Refr. Siis meeleldi maanteel ma tantsin ... Ei hulguse armastus tooruseks lä'e, tal süda on puhas ja prii. Ka tema võib armsamat kallistada ja õnne tal näidatagi. Refr
korral isik, keda ta peab õpetama, ei pääse tal käest nii kergesti kui esimesel korral.» «Ei pääse tal käest?» kordas tundmatu kulme kortsutades. 18 «Ei, sest ühe daami juuresolekul ei julge ta põgeneda.» «Ärge unustage, et kõige väiksemgi viivitus võib ära rikkuda kogu asja,» hüüdis mileedi, nähes aadlikku kätt mõõga külge panemas. «Teil on õigus,» hüüdis aadlik. «Sõitke siis edasi ja ka mina lähen oma teed.» Tundmatu noogutas daamile lahkumiseks ja hüppas hobuse selga; samal ajal andis ka tõllakutsar oma hobustele tugevasti piitsa. Nii kihutasid mõlemad vestlejad kapates minema -- kumbki eri suunas, «Hei, teie arve!» kisendas peremees, kelle hea arvamus oma külalisest muutus korraga sügavaks põlguseks, kui ta nägi, et see arvet maksmata lahkus. «Maksa ära, lontrus!» karjus edasi kihutav aadlimees oma teenrile, kes peremehe
Rahatagi pääseb. Mauruse juurde pääseb igat kanti ja igal ajal, tule sügisel, jõulus või lihavõttes, ole kaheksane, kaheksateistkümnene või kaheksakümnene. Ilma naljata! Seal õpivad ka paljad pealaed ja hallid habemed. Mõni aasta tagasi minagi pidin sinna minema. Mõtlesin, et müün terve oma krempli maha, teen rahaks ja hakkan õppima. Sest miks ei või siis mina õppida, kui teised õpivad. Olen rahvale kasulikku toitu ja jooki küllalt and, sest õlu ja viin on kasulikud joogid, kui neid mõistlikult tarvitada, aga mitte see karskus; nii et mina olen tänini rahva kasu taga ajand ja nüüd hakkan iseenda eest muretsema, lähen vana Mauruse juure õppima. Käisingi juba kord tema jutul, aga tema tahtis kõige pealt minu habeme maha tõmmata. Ütleb: ajage enne habe maha, tulge siis, habemega ei saa, sest habeme taha ei näe, mis mees teie olete, mis nägu teil on. Nõnda ütles vana Maurus ise mulle, sest nende
õppis Urvaste, Kuldre ja Antsla koolides, töötas Urvastes postiljonina, pärast seda vabakutselise kirjaniku ja ajakirjanikuna. Ta on olnud populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel. Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuuluvad lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast
«Noh, too saab küll esimesena valmis.» Aeg läheb, õppurid annavad lehed ära ja lahkuvad, kuid blondiin viskab ikka kulli ja kirja. Õppejõul saab lõpuks hing täis: «Kas vastasite ära?» «Jah, ammu juba.» «Aga mida te siis praegu teete?!» «Kontrollin üle...» 3. Surmamõistetu istub oma kambris. Uks avaneb ja sisse astub valvur. "Täna sööd sa oma viimase lõunasöögi. Palju ma sulle suhkrut kohvi sisse panen?" "Hulluks olete läinud või! Ma olen ju suhkruhaige!" 4. Joonistamise tund: "Peeter, tule palun siia ja istu minu laua taha. Kas kõik näevad Peetrit? Aga sina Peeter, istu nüüd hästi vagusi. Nii lapsed, nüüd võtke palun välja paber ja pliiats, sest täna joonistame me hobust." 5. Mis on vahet targal blondiinil ja lumeinimesel ? Lumeinimest olla nähtud. 6. Kaks hullu püüavad hullumajast põgeneda. ,,Proovime pugeda lukuaugust!" ,,Proovi
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Signe Vois KIVILINNA KONSUM Praktika aruanne Juhendaja Diana Eller Tartu 2013 SISSEJUHATUS Praktika eesmärk oli tundma õppida erinevate toidukauba gruppide nimetusi, oli tutvuda üldse müügitööga ning valida selline ettevõtte, kus käib palju müügiesindajaid. Valisin praktika kohaks Kivilinna Konsumi. Tööülesandeid oli väga palju näiteks pidin kaupa vastu võtma, täitsin pabereid, sain tuttavaks müügitööga üleüldiselt, panin uut kaupa välja, tutvusin erinevate kampaaniatega, tegin puuviljadele tagastust. Praktika ettevõtte oli paraja suurusega, seal oli nii tööstuskaupa, esmatarbe kaupu, kui ka toidukaupa. Kuid Konsum on siiski spetsialiseerunud just toidukaubale, mida leidub poes hulgaliselt rohkem, kui tööstuskaupa. Kuna veetsin palju aega, tööstuskauba pool ja jällegi toidukauba pool, siis t
tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime mõtlemine nõuab väga palju aega, rääkimata veel teistestki asjadest- tööjaotus, toote väljamõtlemine ning selle võimalikult soodne tootmine, nipid, millega kliente oma toodet ostma panna ning kõik muu veel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
