Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskonnaõpetuse kordamisküsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
industriaal, parl, sektor, postindustriaal, teadmus, konservatiivne, liberaalne, araabia, kodanikuühiskond, valitsemisvormid, president, teadmusühiskond, tehnoloogia, keskklass, heaoluriik, tervishoidu, sotsiaalteenuseid, kindlustus, töötus, pension, põhitunnused, ülekandmine, siirdeühiskond, ühelt, majanduskriis, rahulolematus, korruptsioonToimub kahel tee: Revolutsioon Reformid Siirdeühiskond Ühiskond, kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale Algab esimeste vabade valimistega Ohud: 1. Masside radikaliseerumine 2. Demokraatia näib liiga aeglasena 3. Majanduspoliitika muutumine tehokraatlikuks 4. Populistlikud otsused 5. Võimalikud rahvuskonfliktid 6. Endise väärtussüsteemi purunemine Ühiskonna sektorid 1. Sektor AVALIK SEKTOR: a) Riigiasutused b) Omavalitsused c) Avalik-õiguslikud asutused 2. Sektor ERASEKTOR FIE, OÜ, AS 3. Sektor KODANIKUÜHISKOND- omaalgatus, seltsid, kogudused, MTÜ, erakonnad, seltsing, SA Ühiskonna kihistumine Kuidas jagatakse? Majandusliku rikkuse alusel: Kõrgklass- kõige rohkem majanduslikke võimalusi Keskklass Alamklass Väärtushinnangute alusel: Eliit Mass
korea) Demokraatia kõrgema võimukandja rahvas, inimestel on sõnavabadus jne. Toimib seadustest lähtuvalt, on õigusriik. Diktatuur diktatuur tugineb jõul, Autoritaarne riik - Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Totalitaarne riik isiku või institutsiooni hirmu valitsus(kõik on riigi kontrolli all). Ühiskonnastruktuur ehk ühiskonna ülesehitus · I ehk avalik sektor riigi ja omavalitsuse asutused · II ehk erasektor- eraettevõtted · III ehk mittetulundussektor- kodaniku organisatsioonid(teeme ära) · PLURALISM- mitmekesisus Kodaniku ehk tsiviilühiskond · Ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit · Inimesed on vabalt koonduda mitmesugustesse ühendustesse, mis tekkinud ühishuvide pinnal
osaliselt vabad ja mittevabad ehk mittedemokraatlikud. Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia tunnused: - vabad valimised - kodanikuvabaduste tunnustamine - õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees - võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus - kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus - vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatia ühiskonnas kindlalt juurdunud, kui kõik tunnustavad demokraatiat ning toimivad demokraatlike normide järgi. Demokraatia tugevad küljed: - kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadustega piiratud
sobivat . Tekib töökohtade puudus Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi.Püüab parandada inimese toimetuleku võimalusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, eesmärgiks vähendada ebavõrdsust ja tagada võrdne võimalus kõigile. Heaoluriigile iseloomulikud tunnused: *vaesuse leevendamine *sotsiaalse tõrjutuse vähendamine *üldin elatustaseme tõus *suurenenud keskklass *aktiivne kodanikuühiskond *tasuta haridus *inimõiguste kaitse *lähtutakse võrdsuse ideaalist lahendades sotsiaalseid probleeme Heaoluriigi kujuemise algus *1880.aastad-Saksamaa *20.saj esimene veerand-Rootsi, Taani *1930.aastad-USA Heaoluühiskonn olemus ja ülesanded: *Püüab parandada inimeste toimetulekuvajadusi *Jaotab maksupoliitika abil ümber tulusid *Pakub teenuseid(haridus, tervishoid jne), millest turg pole huvitatud *Pehmendab turukonkurentsi
võimeid 21/10/2010 17:48:00 Lk 29-34 Ühiskonna struktuur koos seletusega Avalik sektor(riigi- ja omavalitsused) raudtee, post, televisioon, koolid, haiglad, pensioniametid. Erasektor(eraettevõtted)- aktsiaseltsid, pangad, osaühingud Mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) seltsid, klubid, usuühendused Koosta skeem avaliku ja erasektori tunnuste, osade ja eesmärkide kohta. (Venn'I diagramm) Avalik sektor Sarnased tunnused erasektor 1.) Raha annab riik Erasektoril tuleb Ettevõtted kuuluvad Eesmärk ühiskondlik arvestada avaliku erakapitalile, eesmärk sektori, täpsemalt kasusaamine ja eraomandi heaolu ja toimimine riigi ettekirjutistega kujunemine Riik maksude, Kohus tegevuslubade,
(näiteks valitakse esindaja riigikokku või parlament) · Osalusdemokraatia kodanikkonna kaasatus poliitikasse. (e-kirjad, ümarlauad) · Elitaardemokraatia üks esindusdemokraatia suundi, kus põhiotsistajateks on poliitikud ja tikkametnikud. - Kuhu saame valida saadikuid? - europarlamenti, kohalikku omavalitsusse, riigikokku - Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. - Eliit vähemus, kes võimu teostab, aga peab tagama seda rahva huvidest lähtudes - Liberaalne demokraatia: - Kodanikuvabadust tunnustatakse - Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees - Võimuinstitutsioonide lahusus - Vähemuste õiguste arvestamine Demokratiseerumise lained - Demokratiseerumise esimese laine (1826-1922) lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis - Teise maailmasõja lõpp andis tõuke uueks lühikeseks
täidesaatevvõim Umbusalduse korral peaministrile peab tagasi astuma kogu valitsus. See on parlamentarismis üks olulisemaid omadusi: parlament saab valitsust umbusaldada (presidentalismis ja poolpresidentalismis ei saa). Seega Eesti Vabariik on parlamentaarne riik, sest 1) Riigikogu (parlament) saab valitsust umbusaldada ja 2) Riigikogu valib presidendi, kes ei juhi valitsuse tööd. Seda teeb peaminister. Eesti Rigikogu ülesanne on valida EV president (ametiaeg 5 aastat, peab olema vähemalt 40-aastane, sünnijärgne EV kodanik). Presidendil on ühiskonnas tasakaalustav roll. Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Presidentalism USA hääleõiguslik kodanikkond valib nii parlamendi (seadusandlik võim kahekojalisel Kongressil) kui presidendi. President juhib valitsuse tööd ja peaministri ametikoht puudub, seega presidendi institutsioonil on suur võim. Kas Obama saamine USA presidendiks näitab USA ühiskonna äärmist
3) Ökoloogiline tasakaalustatus 4) Eesti kultuuri elujõulisus Jätkusuutlik ühiskond: * Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Võimulolijad hindavad sama väärtusi, mis rahvas. * Hea valitsemine: tulemuslik, läbipaistev ja kodanikke kaasav. * Oluline on nii rahvaarv, kui ka rahva kvaliteet. Ühiskonna sidusus: Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 peamist sektorit: 1) Primaarne ehk avalik (Riigi- ja omavalitsusasutused) 2) Sekundaarne ehk era (eraettevõtted) 3) Tertsiaalne ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) RIIK Riigi 3 põhitunnust: 1) Territoorium 2) Rahvastik 3) Suveräänne riigivõim (nii välimine kui ka sisemine iseseisvus) Sotsiaalne kihistus: * Inimesi saab jaotada sotsiaalsetesse kihtidesse näiteks majandusressursside, päritolu jne. alusel. * Sotsiaalne mobiilsus: liikumine ühest klassis teise. Nt. horisontaalne - liikumine ühest linnast teise vertikaalne - lihttöölisest spetsialistiks.
5. Seaduse vastuvõtmine toimub Riigikogus poolt - hääletusega. 6. Vastuvõetud seadusele kirjutab alla Riigikogu esimees 5 päeva jooksul. 7. Vastuvõetud seaduse kuulutab välja president 14 päeva jooksul. 8. Seadus avaldatakse Riigi Teatajasja jõustub 10. päeva jooksul, kui seaduses teisiti ei öelda. Seaduste vajalikkus Aitavad inimesi omavahelises suhtlemises Aitavad lahendada inimeste omavahelisi erimeelsusi
5. Seaduse vastuvõtmine toimub Riigikogus poolt - hääletusega. 6. Vastuvõetud seadusele kirjutab alla Riigikogu esimees 5 päeva jooksul. 7. Vastuvõetud seaduse kuulutab välja president 14 päeva jooksul. 8. Seadus avaldatakse Riigi Teatajasja jõustub 10. päeva jooksul, kui seaduses teisiti ei öelda. Seaduste vajalikkus Aitavad inimesi omavahelises suhtlemises Aitavad lahendada inimeste omavahelisi erimeelsusi
ülemineku- ehk siirdeperioodi. Üleminekuaeg on lõppenud, kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades- siis pole enam tegu siirdeühiskonnaga. Siirde ühiskonna probleemiks on kujunenud reformide ebaühtlane tempo, s.t. ka et rahva elu lüüakse rivist välja mitmete ja erinevate muutuste vastuvõtmisel. Demokraatia tunnusjooned: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused Miinimumnõue-vabad konkureerivate kandidaatidega valimised Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmiseid tunnuseid: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, vähemuste õigustega arvestamine jne jne Demokraatia eeldab eelkõige põhiseaduse olemasolu ja kõige kooskõla sellega (Eestis oli just juhtum, kus kantsler esitas riigikohtusse kaebuse, et ESM on vastuolus põhiseadusega)
Reimer 4. Ühiskonna avalik- ja erasektor: 4.1. Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid: · Ühiskonnaks nimetatakse suurte inimhulkade kooselu korrastatud viisil. Ühiskonnast rääkides saab eristada mitmetest valdkondadest nagu poliitika, majandus- ja sotsiaalsfäär, kultuur, õigus, moraal. · Kaasaja ühiskonna struktuur moodustub kolmest peamisest sektorist: - Esimene e avalik sektor ühiskonnaelu korraldamine (riigi- ja omavalitsusasutused). - Teine e erasektor e tulundussektor tootmine ja kauplemine (eraettevõtted). - Kolmas e mittetulundussektor e kodanikuühiskond (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). · Mida mitmekesisem on ühiskond, seda elujõulisem ta on. Ühiskond, mis on liialt ühetaoline (vaesuselt, usult, ilmavaatelt) on tavaliselt vägivallaga loodud (nt
kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia. Primaarne sektor ehk hankiv tööstus põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus, mäetööstus. Sekundaarne sektor ehk töötlev tööstus energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Tertsiaarne sektor ehk teeninus. Kapitalism tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20.saj viimasel veerandil.
1950.-1960. aastatel arvati, et kõik maailma regioonid peaksid liikuma samasuguse ühiskonnakorralduse poole. Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks loeti majanduslikku progressi. Selline lähenemine ei õigustanud ennast. 1980.- 1990. aastatel jõuti arusaamisele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduslik areng. Lähiaastate ülesandeks on demokraatia kindlustamine maailmas. Demokraatia põhijooned: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Täielik liberaalne demokraatia: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik, võimuinstitutsioonide lahusus, pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vaba ajakirjandus. Polüarhia- e nüüdisdemokraatia e paljude võim. (tasakaalustatud riigivõim, aktiivne kodanikuühiskond, alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega, võimalus kritiseerida valitsuse poliitikat). Siirdeühiskond-
Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: • üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus • ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus • omavalitsuste kujunemine • kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: • kodanikuvabaduste tunnustamine • võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed • pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus • vähemuste õigustega arvestamine • tsiviilkontroll relvajõudude üle • kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) • toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused:
Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: · üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus · ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus · omavalitsuste kujunemine · kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed · pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle · kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) · toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused:
Ressursid tuleb suunata selliselt, et tulemus oleks optimaalne (st suunata sinna, kus alternatiivkulu on väikseim) Efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral. NÄIDE: ühes firmas ehitab maja kuus kuud kümme töölist, teisel firmal kulub samasuguse maja püstitamiseks kaheksa kuud viieteistkümne töölise aega, järelikult esimene firma on efektiivsem Pilet 2 1) Ühiskonna struktuur, kodanikuühiskonna mõiste Avalik sektor - ei allu otseselt riigile, vaid korraldab oma tööd iseseisvalt. riik eraldab raha ja tellib teenust. Tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori peaülesandeks on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. (Tartu ülikool, ERR) Erasektor - sellesse kuuluvad eraettevõtted. Ettevõtted erinevad õigusliku vormi, suuruse ja tegevusala polest. Erasektori tunnused on kasumi taotlemine ja eraomandus. (aktsiaseltsid, pangad)
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.)
Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond on riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud). Õpetuse ühiskonnast lõid K
postindustriaalne - teenindussekrotis hõivatute ülekaal infoühiskond - arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon Võim majanduses. võim riigis - kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu. Võimu tunnused - isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet,mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine. võimu teostamise meetodid - teostab politsei ja kohtusüsteemi abil. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused: ● Vabade valimiste korraldamine ● Enamuse võimu teostamine ● Vähemuse õiguste austamine ● Seadustel rajanev riigivõim ● Kontroll võimude tegevuse üle Seadused ja õigusnormid. Seadused - on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumis reegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
kogemused) või sotsiaalsed (suhted, usaldus) VÕIMU TEOSTAMINE autoriteetne (veendumus, et võimu nõudmised on õigustatud), traditsioonid (dünastiad), karismaatiline liider (autoriteet tänu juhioskustele, Churchill, Gandhi, Lenin), mõistuslik kaalutlus, sund DEMOKRAATIA Põhinõuded: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Tunnused: kodanikuvabaduste tunnustamine, võimude lahusus, kohtusüsteemide ja teiste organite poliitiline sõltumatus, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ja ajakirjandus, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees. SEADUSED Põhiseadus eelkõige vajalik võimu teostamiseks ja selle piiramiseks. Ettekirjutus, millel on kõrgeim õigusjõud. ÕIGUSNORM õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud käitumisnorm, mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga RIIK võimu- ja valitesmisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni
1. SISSEJUHATUS TEEMASSE Ühiskond - puudutab alati inimestega seonduvat. 2. ÜHISKONNA STRUKTUUR I Sektor - Avalik sektor - kõik see, mis on seotud valitsusega(riik, poliitika, valitsemine). II Sektor - Erasektor, ärisektor - ettevõtlus- ,tulundussektor(Eesmärk tuluteenimine). Selged piirid puuduvad, nt Eesti Energias ja Estonian Airis osaleb ka riik, seetõttu, on meil ka majandusminister. III Sektor - Kodanikuühiskond - mittetulundussektor - Ühiskonda paremaks muuta. ("Teeme ära" - ülemaailmseks kasvanud, noorteorganisatsioonid). -Leia ühiskonnasektorite vahelised seosed. Miks on ühte sektorit teise jaoks vaja? 1.Avalik sektor -> Erasektor - Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori ehk riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu jms. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid ja edendada majandusarengut, loob seadusi, et oleks parem äri ajada.
Negatiivsed küljed: Riigi põlised kodanikud jäävad odava välistööjõu tõttu ise tööta. Kultuurid võivad seguneda ning ühtne rahvustunne väheneb. 3. Heaoluriik 4. Heaoluriik ehk sotsiaalriik 5. Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused: 6. Kõrge elatustase Suurenenud keskklass Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Igale indiviidile võimetekohase hariduse tagamine Lahendatakse sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist 7. Heaoluühiskonna kujunemise algus 8. 1880ndad Saksamaa 20. sajandi esimene veerand Rootsi 1930ndad USA 9. Heaoluühiskonna olemus ja ülesanded: 10. Heaoluriik täidab lisaks tavapärastele riigi funktsioonidele ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust. - Riik püüab parandada inimeste toimetulekuvajadusi
Demokraatia tunnused · Mitmeparteisüsteem · Täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus · Regulaarselt toimuvad vabad ja salajased valimised, millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist · Suuremate poliitiliste parteide vaba võimalus meedia ja avaliku kampaania kaudu oma vaateid tutvustada · Kodanikuvabaduste tunnustamine · Õigusriik · Võimude lahusus ja tasakaalustatus · Kontroll ja kohtuorganite poliitiline sõltumatus · Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond · Vaba ajakirjandus · Vähemuste kaitse ja nendega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle 2 Vabaks demokraatiaks ei kvalifitseeru riigid, kus · mitmed viimased valimised riigis on võitnud pidevalt üks poliitiline jõud ( · suur võim riiki puudutavate otsuste üle on koondunud ilma valimisteta võimu juurde saanud jõu kätte (mitteparlamentaarsed monarhiad, võõrvõim või rahvusvaheline kontroll)
2. Heaoluriigi tunnused, heaoluühiskonna mudelid ..riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. 2 põhilist tunnust: a) ressursside ülekandmine (valdkonnast valdkonda, rikkamatelt vaesematele) b) pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks I. Konservatiivne mudel kindlustusväljamaksed, pensioni summa oleneb kui kaua oled töötanud ja millise palga eest, kogumisfond (pensionisammas), orienteerub rohkem tööinimesele, sotsiaalmaksed on ääretult väikesed töötutele; naise roll kodune. II. Sotsiaaldemokraatlik mudel õigus saada tasuta arstiabi, haridust; solidaarsuse põhimõte maksumaksjad maksavad makse (sh. tervisekindlustusse), aga tervishoiuteenuseid
kasutusele see et mõõdeti rännet elukohavahetusel, kus on märgitus sisserände puhul inimese eelmiseks ja väljarände puhul uueks elukohariigiks mõnis välisriik. sisseränne: 21% EL kodanikud, palju rännatakse soome-eesti vahet Eesti rahvastiku võimalused ja väljakutsed: 1) Võimalused- panustada noortesse (Eesti tulevik) 2) Väljakutsed- rahvastiku vananemine, tööjõu arendamine, et poleks töötuid, tõsta sisemajanduslikku koguprodukti (skp) 4. Ühiskonna sektorid, kodanikuühiskond a) Milline kodanik on aktiivne kodanik? Kes on kosmopoliit? Kodanik- eriliste teenete eest, sünniga, oled 15 aastane ja 5 aastat oled elanud eestis Kohustus- kaitseväkke pead astuma. Naistele kohustuslikuks. Asendusteenistus- abistan lasteaias teisi. Aktiivne kodanik on kodanik, kes veedab oma vaba aja ühiskonna probleemidega tegelemiseks. Ta on pealehakkaja. Kosmopoliit- ehk maailmakodanik on mõiste, millel on mitmeid erinevaid tähendusi, kuid
Sissejuhatus Ajalooteadus tavatseb koondada sajandid pikemateks ajastuteks, mida iseloomustavad teatavad ühiskonnasuhted, elukorraldus ja majandus. Sarnaseid üldistusi kasutab ka sotsiaalteadus, piirdudes küll enamasti lähema ajaloo süstematiseerimisega. Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit – turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tänapäeva ühiskond on mitmetahuline, mistõttu kasutavad teadlased selle iseloomustamiseks mitmesuguseid oskussõnu. Kui huviorbiidis on valitsemine, räägitakse demokraatiast ja diktatuurist
avalik poliitika ehk halduspoliitika poliitikavaldkond, mille sisuks on elanikkonnale vajalike teenuste ja inimeste toimetuleku korraldamine; avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika; avalikust poliitikast eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitikavaldkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika) avalik sektor ehk esimene sektor üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; vt ka erasektor, mittetulundussektor bürokraatia ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus deflatsioon üldise hinnataseme jätkuv alanemine; vt ka inflatsioon demokraatia valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja
kasutamise üle. Selleks on paljudes asutustes sisekontroll; juht Mihkel Oviir Korrakaitse vajalik riigi ja korra kaitsmiseks Julgeolek: 1. välisjulgeolek- riigi kaitsmine välisriikide agressiooni eest. Selleks on meeskodanikele rakendatud ajateenistus 2. sisejulgeolek võitlus riigisisese kuritegevusega. Teostavad Politseiamet, Kaitsepolitsei(KaPo) jne. Avalik sektor Koosneb riiklikest avalik - õiguslikest institutsioonidest. Riik tagab haridus- ja tervishoiuteenused, annab välja dokumente, haldab andmebaase ja registreid ning edendab kultuuri. Paljud avalik-õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile, nt ministeeriumile, vaid toimivad iseseisvalt. Riik eraldab selleks raha ja tellib neilt teenust, säilitades kontrolli nende tegevuse üle. (Näiteks riiklik koolitustellimus ülikoolidele)
Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, nad tegutsevad oma ametiala iseseisvalt Demokraatia tähendab huvide, vaadete, seisukohtade paljustust 2 Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; vähemuste õigustega arvestamine Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond (ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mille moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised) ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus Kodanikuvabaduste tunnustamine
o Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes. o Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes. o Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest (võimude lahusus) o Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada. o Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest. Avalik ja erasektor Tunnused Avalik sektor Erasektor Mittetulundus Eraelu sektor Institutsioon Riik, poliitika ja Majandus, (Kodaniku Perekond e valdkonnad ühiskondlik elu tootmine, ühiskond, III inimese isiklik kauplemine sektor) tsiviil elukorraldus ühiskond,
kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse. Demokraatia tunnused Tuginemine seadustele Võimude lahusus ja tasakaalustatus Kodanikuvabaduste tagamine Regulaarsed vabad valimised Kõrgem võimu kandja on rahvas Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimiste teel Huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus Vähemuste õigused on kaitstud Vaba konkurents Polüarhia Paljude võim Võimu jagatakse mitmete gruppide vahel Peab olema kaasatud tegus kodanikuühiskond Tunnused: infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat Otsedemokraatia Rahvas otsustab ise avaliku elu küsimuste üle. Riigi tasandil on otsese demokraatia peamiseks viisiks referendum ehk rahvahääletus. Esindusdemokraatia Tuumaks on rahva esindajate valimine Saadikule antakse mandaat *kodanikud ei osale otsuste tegemise protsessis, riiki juhitakse koalitsioonileppe järgi *kehtib nelja-aastane valimistsükkel ja puudub pikemaajaline arengustrateegia
annaabi.ee 
