Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö vastused: MAJANDUS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ressursid, turg, tööpuudus, tulumaks, deflatsioon, intress, naturaalmajandus, eraettevõtlus, makromajandus, koguprodukt, kogumaksumus, turuhindades, import, eksport, kvoot, maksud, kaudsed, otsesed, aktsiis, käibemaks, regressiivne, maksumäär, inflatsioon, hinnatase, lõpe, tööturg, tööjõupuudus, inimkapital, töötaja, vaesusÜhiskond - majandus Majandus tegevus, mille eesmärk on võimaldada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Eduka majandustegevuse aluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majandduskäitumise kavandamine. Otsuste tegemisel tuleb lähtuda printsiibist et ressursid on piiratud. Tootmisressursid: Loodusressursid maa, maavara, mets, veevarud Inimr. tööjõud Kapitalr. tööriistada, hooned, investeeringud Ettevõtlikkus oskus kolme esimest kasutada mõistlikult Majandustegevuse kolm universaal küsimus:t Mida ja kui palju toota Kuidas toota Kellele toota Majandussüsteemid Naturaalmajandus ise tootmine ja saaduste vahetamine Turumajandus põhineb nõudluse ja pakkumise suhest
kavandamist,majanduse plaanerimisel tuleb alati lähtuda eeldusest, et ühiskonna ja indiviidi kasutatada olevad ressursid on piiratud; tootmisressursid e tegurid-loodusressursid, inimressursid e tööjõud, kapital(investeeringud jne), ettevõtlikkus(oskus 3 esimest tegurit kasulikult kombineerida);majanduse
käibemaks, kütuseaktsiis, ravimid, maamaks, sotsiaalmaks) pakendiaktsiisimaks) Pangandus: erapankade ja keskpanga ülesanded. Lk 20 Erapankade ülesanne: pangateenuste osutamine (kontode avamine, laenude andmine, valuutaga kauplemine). Keskpanga ülesanne: hinnastabiilsus, pankadevaheline arveldussüsteem, raha emiteerimine (e. käibele laskmine), kommertspankade järelvalve. Inflatsioon ja deflatsioon. Kellele kasulik, kellele mitte? Lk 19 Inflatsioon- raha väärtuse ehk ostujõu langus Deflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus (ohuks nt ettevõtjatele) Inflatsiooni mõju tarbijale: *mõju sõltub kaupadest - tarbekaubad -> vaestele - luksuskaubad -> rikastele Inflatsioon riigile mõnes mõttes kasulik. Raha, mis kaotab iga päevaga pisut oma väärtusest, on ju arukam kasutada tarbimises või investeerida ettevõtlusesse.
deflatsioon- raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises aktsiisimaks- maks, mida tuleb maksta teatud kaubaga kauplemisel või tootmisel maksumäär- protsent, millega arvestatakse sissetulekult arvestatud maksu Mis põhjustab inflatsiooni? 1)nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine 2)tootmiskulud suurenevad Kes koostab riigieelarve seaduse eelnõu? V A L I T S U S Kes võtab vastu riigieelarve? R I I G I K O G U Otsesed maksud: tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud: käibemaks, aktsiis Eestis on PROPORTSIONAALNE maksusüsteem - ükskõik kui suur on aastane palk, kas 10 000 või 2500, tulult läheb ikka sama suur protsent (-20%) Pank teeb pakkumisi, et inimesed ajaksid rahaasju rohkem läbi panga (mõjutab riigi majandust) Pank teeb % väiksemaks = inimesed võtavad rohkem laene kuna tagasimakstav summa on väiksem, kuid see toob siiski riigi majandusele kasu, sest suureneb inimeste arv, kes maksavad Raha? Maksevahend
Tootmistegurid. Majanduse põhiküsimused. Majandussüsteemid ja nende võrdlus Tootmistegurid: 1. looduslikud ressursid 2. inimkapital 3. kapital 4. ettevõtlikus Põhiküsimused: 1. mida toota? 2. kuidas toota? 3. kellele toota? Majandussüsteemid: 1. turumajandus (turg) 2. plaanimajandus e. käsundusmajandus (riik) 3. naturaalmajandus e. tavamajandus (vahetus) 4. segamajandus (kõik ühendatud) Makro- ja mikromajandus. RKP ja SKP. Must turg.. Makromajandus: käsitleb nii meie riigi kui ka ümber olevate riikide majandust. Eesmärgid: hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, pidev majanduskasv, stabiilne maksebilanss Mikromajandus: haldab ainult enda riigisiseseid majanduslike teemasid. Uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg).
21. Maksukoormus- riiklike maksude suhe SKPsse. Näitab, kui suure osa sissetulekust jaotub riik maksude abil ümber. 22. Maksumäär- tähistab %, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksiku sissetulekult. 23. Intress- raha hind. Raha omanikule raha kasutamise eest makstav protsent kasututatavast rahasummast. 24. Tänapäeva pangasüsteemis kaks tasandit- 1)Riigi kekspank 2) Erapangandus MAKSUD: Riiklikud maskud: Otsesed: · FIE tulumaks 21% · Ettevõtte tulumaks · Sotsiaalmaks 33% (13%ravi, 20% pension) · Maamaks (vallaeelarvesse) Kaudsed: · Käibemaks 20% · Aktsiad · Hasatrmängumaks · Tollimaks · Raskeveokimaks Kohalikud maksud: · Müügimaks · Paadimaks · Reklaamimaks · Teede ja tänavate sulgemise maks · Mootorsõidukimaks · Loomapidamise maks · Lõbustusmaks · Parkimistasu Eesti töötuskassa- 1. Mai 2009 Seda maksavad: · Kindlustatu 2,8% · Töötaja · Tööandja 1,4%
1. MAJANDUS 1.1. Majandus Piiramatute vajaduste rahuldamine piiratud ressurssidega. Majanduse 3 põhiküsimust ressursside paigutamisel: mida, kuidas, kellele. Sisaldab inimestele vajalike kaupade/teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Tootmistegurid o Vajalikud toodete majandamiseks o Loodusressursid o Inimressurss o Kapital 1.2. Majandusmudelid Naturaalmajandus e tavamajandus o Põlisrahvaste juures o Vajalik toodetakse ise o Puudujääv vahetatakse (bartertehing) e kaup kauba vastu) o Ebavajalik o Probleemid: Peab olema topelt huvide kokkulangemine (ühel on vilja, tahab õuna, teisel on õuna, tahab vilja) Ressursid hääbuvad (õunad mädanevad, raha mitte) Väärtused raskesti määratavad
Majandus 1. Ressursside piiratus. Ühiskonna ja indiviidi kasvavate soovide ning vajaduste rahuldamiseks kasutada olevad ressurssid on alati piiratud. Alati tahetakse rohkem, kui on võimalik saada. See aga on sageli liikumapnevaks jõuks, sest tuleb leida uusi ja efektiivsemaid ressursside kasutamise viise. Tootmistegurid ehk ressursid: · Loodusressursid nt maa, maavarad, mets, veevarud · Inimressursid tööjõud · Kapitaliressursid tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) · Ettevõtlikkus võime kolme esimest tegurit kasulikult kombineerida 2. Ettevõtlusvormid: Akstiaselts äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Osaühing äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital.
- kapital - mis jaguneb omakorda : 1) reaalkapital (tehased, masinad jmt.) 2) raha- ehk finantskapital (investeeringud) 2. Alternatiivkulu (võimalused). Alternatiivkulu loobumine teatud soovide ja vajaduste rahuldamisest, valiku tegemine piiratud ressursside tingimustes ehk ka saamata jäänud tulu, loobumiskulu. 3. Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlused. - tava- ehk naturaalmajandus - kõik, mis toodetakse, tarbitakse ise, sellest piisab vaid äraelamiseks. See on ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus. - käsu- ehk plaanimajandus - kõik majanduse võtmeotsused (kapitali, tööjõuvarude, kaupade ja teenuste tootmise kohta) teevad tsentraliseeritud riigiasutused, lähtudes mingist kindlast sotsiaalsest eesmärgist või bürokraatlike huvide põhjal ja neid ei jäeta turu hooleks
*kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme tootmistegurid: *Maa-loodusressursid, kliima ja maa *Kapital- reaalkapital ja finantskapital *Tööjõud ja ettevõtlikus *majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu. Majanduse koduprodukt ja majandusareng *riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP) *Mida kiiremini kasvab toodetavate kaupade ja teenuste hulk, seda kiiremini suurenevad ka elanike tulud. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) mõõdab kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust lisandväärtus - igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine SKP koosneb: *eratarbimine
institutsioonid ja Vabariigi Valitsus riigile laekuvat raha poliitikate elluviimiseks. 11. Riigieelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid. Eelarve puudujäägi korral ületavad kulud tulusid. 13. Kaudne maks on toote või teenuste hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks. aktiisimaks Otsene maks on makstav maks. Nt üksik tulumaks Kohalikud maksud · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks · mootorisõidukimaks · lõbustusmaks Riiklikud maksud · tulumaks · käibemaks · aktsiisid · maamaks · tollimaks · hasartmängumaks 14. Proportsionaalne maksustav osa tulust on määratud kõigile ühetaolist kehtiva protsendiga Progressiivne maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele 16. Inflatsioon raha väärtuse ehk ostujõu langus
Investeering - raha kasulikult paigutama. Privatiseerimine - erastamine, erakätesse andmine või müümine. Avatud majandus - riiki lubatakse väliskauplejad ja välisinvesteerijaid. Transiitkaubanuds - läbiveo kaubandus, allhanketöö, mingi firma kasutab vahendajat, ei tee ise otse, vaid laseb teha. Miks riik kogub makse: 1) et ennast finantseerida 2) arendada majandust 3) kõlbline külg, aidatakse neid, kes ise toime ei tule Maksud jagunevad: Riiklikud otsesed: *üksikisiku tulumaks 21% *pensioni II sammas 2% *maamaks *sot. maks *töötluskindlustus maks 2,8% kaudsed: *käibemaks *aktsiisimaks 20% (tubakatooted, alkohol) *tollimaks *hasartmängumaks Kohalikud: kohalik volikogu võib kehtestada: *paadimakse *loomapidamsmakse *teedemakse *reklaamimakse Maksusüsteem - kõik kohalikud maksud ja põhimõtted. Progreseeruv tulumaks - astmeline tulumaks, mida suuremad on inimese tulud seda suurem protsent läheb maha.
Majandus Eesmärgiks rahuldada inimeste vajadusi, piiratud ressurside tingimustes. Majandusressursid e. tootmistegurid: 1. Maa (mets, maavarad, kliima) 2. Tõõjõud e. inimkapital (rahvaarv, haridustase, kogemused) 3. Kapital (rahalised vahendid, seadmed, masinad) 4. Ettevõtlikus Alternatiivkulu-valides 1 toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. Nt maantee lisa kilomeetri ehitamine. SKP-sisemajanduse koguprodukt: 1. näitab riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumust teatud aja jooksul. Arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus(vahetarbimine on siis, kui neid kasutatakse teiste toodete või teenuste edasi tootmisel). Lisandväärtus-igas tootmisetapis toimub kauba turuhinna suurenemine. 2. SKP-d kasutatakse majanduskasvu hinnanguga, sest ta näitab kaupade ja teenuste hulgakasvu. SKP-d näidatakse ühe inimese kohta. 3
Me tahame reisida, haridust, mugavust. (sotsiaalteadus ühiskonnateadus) Majanduses luuakse, jaotatkse ja tarbitakse rikkusi. SEGAMAJANDUS · Tänapäeva arenenud riikides domineerib segamajanuds, kus majanduses tegelevad niihästi eraettevõtjad kui ka riik ja kojalik omavalitsus (alati on kaupu ja teenuseid, mille tootmise eest peab hoolitsema valitsus) · Seamajanduse vundamendiks on eraomandusel rajanev vaba ettevõtluse süsteem. Segamajanduses otsustab turg majanduse põhiküsimused ainultosaliselt · Riik tegutseb majandus valdkondades, kus a) Eraettevõtlus tegutseda ei taha (keskkonnakaitse(see ei ole tulus)) b) Ei tohi (riigikaitse, transport) c) Ei tule toime Millest sõltub Euroopa energia? Venemaa gaasist. Ukrainast ja Valgevenest tulevad gaasi ja naftajuhtmed läbi. Ühiskondade võrdlus tööstusühiskond Postindustriaalne ühiskond
Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär. Kuidas arvutatakse, mida näitavad: Rahvamajanduse ja sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks, tarbjajahinnaindeks Mida näitab impordi ja ekspordi tasakaal, miks see on oluline? Jutusta inflatsioonist, selle tekkimisest, ulatusest, ohjeldamisest. Nimeta inflatsiooni positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. TÖÖTURG JA TÖÖHÕIVEPOLIITIKA
turumajandusest? Reaalsuses ei eksisteeri turumajandust puhtal kujul, sest valitsused ja ühiskond reguleerivad neid erineval määral. Enamik eksisteerivaid turumajandusi kasutavad teataval määral planeerimist või suunab tegevust riik ja on seetõttu klassifitseeritud segamajanduseks. Sotsiaalne turumajandus on poliitika, mille järgi riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult , kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma. Tunnused: ettevõtjate vabakonkurents, avatud turg, eraomand stabiilne raha, tugev sotsiaalpoliitika, mis vähendab ebavõrdsust inimeste vahel. 6.Kas käsumajandus võib olla majandust soodustav? Põhjenda oma arvamust. Tänu käsumajandusele on majandust lihtsam mobiliseerida konkreetsete ülesannete täitmiseks ja ressursse ei kulutata ettevõtetele, mida valitsuse arvates pole vaja. Negatiivseteks külgedeks on suure kontrollimis- ja juhtimisaparaadi vajalikkus ja vähene vastuvõtlikkus uutele ideedele. 7.Mis on mikromajandus
üle Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad II kursus ,,Majandus ja maailmapoliitika" Ühiskonna majandamine Riik ja majandus Majandus- ühiskonnaelu valdkond, mis tegeleb ostan, müün, toodab, vahetab. Majandusressursid ehk tootmistegurid 1.) loodusressursid (põlevkivi, puit, savi) 2.) inimressursid (töövõimelised elanikud) 3.) kapitaliressursid (raha, tööriistad) 4.) ettevõttlikus- loov mõtlemine, julge algatus, arukalt tegutsemine) Majandussüsteemid 1.) Naturaalmajandus 2.) Käsumajandus/plaanimajandus 3.) Turumajandus/vabaturumajandus (Eestis turumajandus) Majandussektorid 1.) primaarne (esmane) u 4% (nt Tootsi turvas) 2.) sekundaarne (teisene) u 25% (nt Toftan) 3.) tertsiaalne (teenindav) u 71% (nt Daily) 4.) kvaternaarne (eriti arenenud tehnoloogia) nt pangandus, mikroelektroonika Riigi roll majanduse korraldamises: 1.) monopolid ekontrollimise vajadus, et tagada konkurents 4.) tervishoiunõuded 2
Piiratuse aste ajas muutub. · Mida, kuidas, kelle jaoks toota - majanduse põhiküsimused. · Ürg (orjandus kõrvalharu) - feodalism (sotsialism kõrvalharu) kapitalism infoühiskond · Traditsionaalne ühiskond küsimus, mida toota, annab vastuse inimene ehk mikrokollektiiv ehk ürg, feod ja orj. · Alates kapitalismist toodame turule ja tekib vajadus majanduse regulatsiooni järgi ehk plaani(käsu)majandus ressursid on piiratud, tuleb jaotada parimal moel. · Teine võimalus kasutada regulaatorina turgu, kuid turumajandus ei arene kunagi nii, nagu vaja. Sellist ilusat sirget turumajanduses kunagi pole. · Maailm kasutab kogu aeg mõlemat. · Kõiki protsesse tuleb vaadata ajaloolises arengus. Ajaloolises arengus on juhused sees. Majandusteooria jagatakse kaheks: · Positiivne baseerub analüüsil · Normatiivne ütleb, mida tuleb teha. Sellega eksitakse rohkem.
1. Makroökonoomika aine ja makroökonoomilised põhinäitajad Makroökonoomika e makromajandusteadus, on majandusteaduse osa, mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi Agregaatnäitajad e. kogunäitajad majanduse üldnäitajad, mille abil makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige
lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. - kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse. - turg - kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müügi teel. Tarbija valib, mida ja kui palju osta, tootja otsustab, mida ja kui palju müüa.
kasu. Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu. Oluline on ressursside kasutamise efektiivsus. Efektiivsust hinnatakse ühe toote kohta tehtava ressursikulu põhjal, või vastupidi. Ressursside optimaalne paigutamine olukord, kus ressursse pole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota. Ideaaljuhul, vabaturumajanduse tingimustes, otsustab just turg valiku erinevate toodangukombinatsioonide vahel. Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. Majanduse koguprodukt ja majandusareng Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP). SKP
Mitte eriti teaduslik. N: kui kauba hind ceteris paribus langeb, siis seda ostetakse rohkem. 2) matemaatiline valemitega arvutamine. Läheb ruttu keeruliseks. Pannakse seos kirja kas üldistatud teoreetilisel kujul või konkreetse võrrandina. 3) graafiline - Majanduses pole midagi konstantset. Oleneb, mis antud olukorras pakub huvi. Marginaal. Majandus on piiratud ressursidest võimalikult suure kasulikkuse loomise protsess. Ressursid on piiratud. Küsimus on: mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Pareto-efektiivne tasakaal (ühe osaleja seisundi paranemine toimub ainult teise osaleja arvel) Ühiskonnas muutub ainult see, mida, kuidas ja kellele toodetakse. Infoühiskonnas on peremeheks infoomanik. Inimene läheb tootmisest välja. Inimese hooleks jääb vaimne töö. Tavaliselt tehakse analüüsi ühe toote baasil. Mikromajanduslik mudel. Siin on kasutusel lihtsustatud inimmudel homo oeconomicus:
Nt Wall Street. RIIGIVÕIM monopoolsete tunnuste poolest ülemuslik teiste suhtes: kehtestada seadusi, koguda makse, kasutada vägivalda, otsused on kohustusikud, õigus esindada riiki rv suhtlemises, korraldada igapäevaelu, hierarhiline jaotus. Komponendid: asutused ja institutsioonid (nende kaudu teostatakse), bürokraatia, kirjalikud õigusnormid (reguleerivad suhteid) VÕIM INIMSUHETES inimese või grupi suutlikkus mõjutada teisi ning ellu viia oma huve. Ebavõrdne jaotumine. Ressursid ainelised (omand ja kapital) või vaimsed ( teadmised ja kogemused) või sotsiaalsed (suhted, usaldus) VÕIMU TEOSTAMINE autoriteetne (veendumus, et võimu nõudmised on õigustatud), traditsioonid (dünastiad), karismaatiline liider (autoriteet tänu juhioskustele, Churchill, Gandhi, Lenin), mõistuslik kaalutlus, sund DEMOKRAATIA Põhinõuded: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Tunnused: kodanikuvabaduste tunnustamine, võimude lahusus, kohtusüsteemide ja teiste organite
1. Mis on majanduse põhiprobleem? Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist 2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed
Raha pakkumine suureneb, kui pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiendava reservi määra. – Tõene Avalikul sektori põhilised rollid on: koostada riigieelarvet, ehitada teid, maksta sotsiaaltoetusi ning taastada kinnisvaraarendus. – Vale Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas suurendab valitsuse maksutulusid. – Vale Riigi territooriumil aastas loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma on teisisõnu sisemajanduse koguprodukt. – Tõene RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et RKT lähtub nö territoriaalsest printsiibist. – Vale Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seost väljendab Laffer'i kõver. – Tõene Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt. – Tõene Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis teostab valitsus ekspansiivset eelarvepoliitikat. – Vale
Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida Ressurside nappuse tingimustes edukalt hakkama saamiseks peab nii tarbija, tootja kui ka valitsus täpselt teadma, mida ta oma käsutuses olevate vaheditega peale hakkab. Ratsionaalne majandustegevus eeldab vastamist kolmele universaalsele küsimusele. Mida ja kui palju toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majandussüsteemi eesmärgiks on saavutada tarbija ja tootja maksimaalne heaolu. Ressursid tuleb suunata selliselt, et tulemus oleks optimaalne (st suunata sinna, kus alternatiivkulu on väikseim) Efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral. NÄIDE: ühes firmas ehitab maja kuus kuud kümme töölist, teisel firmal kulub samasuguse maja püstitamiseks kaheksa kuud viieteistkümne töölise aega, järelikult esimene firma on efektiivsem Pilet 2 1) Ühiskonna struktuur, kodanikuühiskonna mõiste
Makroökonoomika- kogumajanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemide käsitlus (majanduskasv, inflatsioon, tööpuudus jne) Põhiraamistik: • Majandusprotsessid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist • Protsesse saab juhtida majanduspoliitika kaudu • Majandust mõjutabad ette prognoositavad majandusšokid • Majandusobjektide käitumine on seotud ootustega SKP mõõtmise olulisus • SKP suuruse muutust käsitletakse kui majanduskasvu/langust • Peamine ühiskonna majandustegevuse ulatuse näitaja • Peamine ühiskonna jõukuse näitaja • Majanduskasvu elementide analüüs
ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki looduslikke ressursse Mittelooduslik ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid Finantskapital ei kujuta endast majandusressurssi! Traditsiooniline majandus põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal
kolmeks: Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. 3. Mikroökonoomika ja makroökonoomika erinevus. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta
• Seisundid väljaspool TVK-d pole saavutatavad, kuna sellist tootmismahtu pole meie tehnoloogia ja tööjõudluse juures nelja töötajaga võimalik saada. Tootmisvõimaluste kõveral pole võimalik suurendada ühe kauba tootmist ilma teise kauba tootmise vähendamiseta. Tootmismahtude liigid - Ühiskonnas saab rääkida kolme liiki tootmismahtudest: 1. ühiskonna maksimaalne tootmismaht – so. ideaalvariant, kus on ärakasutatud kõikvõimalikud ressursid. Kuid see pole saavutatav üheski ühiskonnas, sest: • alati eksisteerib tööpuudus (loomulik tööpuudus), • alati puudub täielik info majanduses toimuva kohta; 2. potentsiaalne tootmismaht – so. prognoositav, arvestatav tootmismaht, mis kujuneb ühiskonna ressursikadusid arvestades. Siin on ka umbes 6%-line tööpuudus; 3. tegelik tootmismaht – see ongi vaadeldaval perioodil toodetav toodangu kogus ja pikaajaliselt peaks ta võrduma potentsiaalse tootmismahuga. Teema 2
Maa Looduslikud ressursid(maa, mets, maavarad) ning kliima Kapital Tootmises vajatavad masinad, seadmed, tehased, mida kasutatakse toodete tootmiseks. Jaguneb finants- ja reaalkapitaliks. Finantskapital kujutab endast rahalisi vahendeid (sularaha, arveldusarved, väärtpaberid, jne). Reaalkapital hõlmab muud varustust ja infrastruktuure. Inimkapital,Tööjõud Inimestega seotud ressursid, nagu rahva arv, haridustase ja kogemused. Majanduse arengus ei ole määrav tööjõu hulk, vaid pigem selle kvaliteet. Tuuakse välja ka neljanda ressursina ettevõtlikus, mille all mõistetakse inimeste valmisolekut riskida tootmise uuendamisega, kuid see kipub liigituma inimkapitali mõiste alla. Alternatiivkulu Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks
Majandus I Majanduse RESSURSID e PÕHITEGURID 1. Mis on majandus? Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 2. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse eluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumise kavandamine. 3. Millest tuleb teha majanduslikke otsuseid? Et majanduse süsteeb saaks toimida (?) 4. Nimeta tootmisressursse? Loodusvarad, maa, kapital, tööjõud 5. Mis on majanduse põhiküsimused ? Mida toota, kuidas toota, kellele toota. 6. Nimeta majandussüsteeme? Tava, käsu, turu, segamajandus 7. Kirjelda naturaalma
mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil Üldine maksukoormuse alandamine soodustab tarbimist - elavdab majanduse arengut. Maksude tõstmine piirab tarbimist pidurdab majanduse arengutempot Maksud Maksukoormus riiklike maksude suhe SKP-sse; näitab kui suure osa sissetulekutest jaotab riik maksude abil ümber; mida kõrgem on maksukoormus, seda suurem on riigi roll majandusesMaksud Eestis Riiklikud maksud Tulumaks (21%) Käibemaks (20%) Sotsiaalmaks (33%) Maamaks Hasartmängumaks Tollimaks Raskeveokimaks Kohalikud maksud müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks parkimistasuAktsiisid Alkoholiaktsiis Tubakaaktsiis Kütuse- ja elektriaktsiis Pakendiaktsiis Tarbimist mõjutavad maksud Käibemaks mõjutab vaesemaid, kes suurema osa oma sissetulekutest kulutavad Kapitalimaks
annaabi.ee 
