Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskonnaõpetuse 1. KT - kodakondsus Eestis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
naturalisatsioon, mõjutamine, loomevargus, tsensuur, ajakirjandusvabadus, arvamusi, naturalisatsiooni, taotlemine, sooritada, eksam, tollis, kuuluda, reklaamiliigid, valimisreklaam, sotsiaalreklaam, teavitamine, tervisekäitumise*õigus sotsiaalsele kindlustatusele *õigus tervise kaitsele ja arstiabile kultuurilised (leiate põhiseadusest). *õigus haridusele ja kultuurile *õigus rahvuskultuurile ja keele säilitamisele *õigus teabele 5. Millised on kodakondsuse saamise võimalused? (pole põhiseaduses) kahel viisil 1) kodanikuks sünnitakse aluseks on sel juhul sünnikoht või vanemate kodakondsus, eestis kehtib viimane põhimõte. 2)Kodakondsus saadakse vastava õigusliku protseduuri läbimise ehk naturalisatsiooni korras. 6. Millised tingimused peavad olema täidetud kodakondsuse saamisel naturalisatsiooni korras? (pole põhiseaduses) *tuleb osata vastava riigi keelt *tunda selle ajalugu ja kultuuri *elada seal teatud hulk aastaid *anda kirjalik tunnistus riigitruuduse kohta. 7. Mis on e-riik? turvaline internetikeskkond suhtlemiseks riigiga, pakkudes usaldusväärset informatsiooni ja e-teenuseid kodanikule, ettevõtjale ning ametnikule.
kondsus. 8. Miks on kodanikud riigile olulised? V: Ilma kodaniketa riik ei toimiks. 9. Kuidas võib inimene omandada kodakondsuse? (3) V: a) Sünnijärgselt (üks vanematest peab olema kodanik); b) eriliste teenete eest rii- gi ees; c) täites vastavad eksamid, et saada kodakondsus. 10. Millised tingimused peab kodanikukspürgija täitma? V: Tuleb elada siin vähemalt viis aastat, tuleb sooritada riigikeele ja põhiseaduse tundmise eksam ning tuleb kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda lojaalseks Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale. 11. Milliseid samme peab astuma välismaalane, kes tahab Eestis asuda palgalisele tööle? V: Esmalt peab ta taotlema elamisloa ning siis ka tööloa. 12. Millised on kodanikuõigused ja kohustused? V: Õigus ja kohustus teenida kaitseväes; õigus avaldada omaalgatuslikku vastupanu
· õigus kuuluda erakonda; · õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel; · õigus osaleda rahvahääletusel; · õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilistest esindustest kaitset välismaal olles. 5. Kodanikuks saamise võimalused: · Kodanikuks sünnitakse. Aluseks on sel juhul kas sünnikoht või vanemate kodakondsus. · Kodakondsus saadakse vastava õigusliku protseduuri läbimise ehk naturalisatsiooni korras. · Kodakondsuse võib saada ka eriliste teenete eest riigi ees.
· Õigus sotsiaalsele kindlustatusele · Tervisekaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuurivallas on: · Õigus haridusele ja kultuurile · Õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele · Õigus teabele Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril. Päeva mõte on tänada ja avaldada austust inimestele, kes on ühiskondlikult aktiivsed kodanikud. Kodanikuks saadakse: · Sündides aluseks on vähemalt ühe vanema kodakondsus · Naturalisatsiooni korras tunnuste täitmise alusel: eesti keele algtaseme eksami sooritamisel, põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise eksami sooritamine, peab olema elanud Eestis väh. 5 aastat. Peab olema väh. 15-aastane, Olla lojaalne Eesti riigile, omama legaalset sissetulekut · Eriliste teenete eest riigi ees näiteks spordi, muusika vallas, kuni 10 inimest aastas. Kodakondsus inimese õiguslik suhe ühe või kahe riigiga, mis tagab talle õigused ja
säilitamisele; teabele) Kodanikkond elanikud, kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad riigiga õiguslikku sidet. Kodanik ühiskonna elus aktiivne isik, kes omab seadustega sätestatud õigusi ja kohustusi. Kodakondsuse omandamise viisid: 1) Kodanikuks sünnitakse aluseks on sel juhul kas sünnikoht või vanemate kodakondsus. 2) Kodakondsus saadakse vastava õigusliku protseduuri läbimise e. naturalisatsiooni korras kodakondsuse omandamise tingimused kehtestab riik seadusega. Eestis tuleb naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamiseks elada siin vähemalt viis aastat, sooritada riigikeele ja põhiseaduse tundmise eksam, kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda lojaalseks Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale. 3) Eriliste teenete eest riigi ees(väljapaistvatele sportlastele, treeneritele, ärimeestele, kultuuritegelastele).
Kodanik inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus. Kodakondsus riigi ja kodaniku vaheline õiguslik suhe, mis tagab kodanikule erilised õigused ja kohustused. Kodanikkond elanikud, kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad kodakondsust. 2. Kuidas on võimalik saada EV kodakondsust? Nimetage ja selgitage. · Kodanikuks sünnitakse juhul kui vähemalt üks vanematest omab EV kodakondsust. · Vastava õigusliku protseduuri ehk naturalisatsiooni korras kui on tegemist alla 15-aastase isikuga, piisab vaid taotlusest ning eksameid ei pea läbima. Kui aga vanem, peab isik tõestama, et on elanud Eestis vähemalt viis aastat, oskab riigikeelt, on seaduse- ja kultuuriteadlik. · Eriliste teenete eest riigi ees eksameid sooritama ei pea, ning neid antakse aastas välja maksimaalselt viis. Neid näiteks sportlastele, treeneritele, ärimeestele ja kultuuritegelastele. 3. Millised on kodaniku õigused ja kohustused EV-s?
· Põhiõigused · Poliitilised õigused ja vabadused · Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused · Kultuurilised õigused ÕIGUSKAITSE JA KOHUS Kohtumenetluse üldised põhimõtted: · Seaduse ülimuslikkus · Kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine · Kohtu erapooletus KODANIKUD JA KODAKONDSUS 1. Kuidas saadakse Eesti kodakondsus? a)kodanikuks sünnitakse b) kodakondsus saadakse vastava õigusliku protseduuri läbimise ehk naturalisatsiooni korras c) eriliste teenete eest riigi ees 2. Millised õigused on ainult Eesti kodanikel? 1)õigus-ja kohustus teenida sõjaväes 2)õigus kuuluda erakonda 3)õigus osaleda rahvahääletusel 4)õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis 5)õigus töötada avaliku teenistusjaama riigi-ning kohaliku omavalitsuse asutustes 3. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (edaspidi amet) on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav a) Abso
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võim on päritav
Näited IRL, SDE, Reform, Kesk. Ametiühingute liit SOTSIAALNE LIIKUMINE ERINEB nii erakonnast kui survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase liikmeskonna poolest. Näiteks: naisliikumine, gei- ja lesbiliikumine, rahuliikumine, keskkonnaliikumine. Kuidas saadakse Eesti kodakondust? *Kodanikuks sünnitakse kodanik on see, kellel vähemalt üks vanem on Eesti kodanik. *Kodakondsuse võib saada naturalisatsiooni korras, võib anda riik järgmistel juhtudel: *Kui isik abiellub kodanikuga. *Kui isik lapsendab kodaniku. *Kui isik on osutanud erilisi teeneid riigile. *Kui isik taotleb kodakondsust. Millised on Eesti kodaniku õigused ja kohustused? *Õigus ja kohustus teenida kaitseväes. *Õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust. *Õigust töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutuses ja tollis
narkomaani kinnipidamiseks, kui ta on endale või teistele ohtlik, ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamiseks ning Eestist väljasaatmiseks või välisriigile väljaandmiseks. Kodanik on isik, kellel on riigiga kindel suhe (õigused kohustused). Kodakondsus saadakse kui inimene sünnib EV-s, vanematel on Eesti kodakondsus või naturalisatsiooniga (taotletakse kodakondsust, riigikeele ning põhiseaduse tundmise eksam, abielludes kodanikuga ning eriliste teenete eest). Erandkorras võib riik raske seadusrikkumise korda pannud inimeselt kodakondsuse ära võtta. Kodakondsus on vabatahtlik, seega on igaühel õigus loobuda senisest kodakondsusest ning taotleda mõne teise riigi oma. Peale kodaniku elavad riigis mittekodanikud e. välismaalased (välisriikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kellel on alaline elamisluba/tööluba). Kodaniku õigused on õigus teenida Eesti kaitsejõududes, avaldada
eluaastast kuni pensionieani. Mitmekultuuriline ühiskond – ühiskond, kus elavad kõrvuti eri rahvused, kokku saavad eri usud ja kombed Lõiming – rahvastikugruppide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil 4. Miks on Eesti negatiivse iibega riik? Surmasid on rohkem kui sünde; Välja rändab rohkem kui sisse. 5. Mis juhtudel saadakse või antakse Eesti kodakondsus? Nimetage viisid. 1) sünni kaudu 2) naturalisatsiooni korras 3) saadakse eriliste teenete eest 6. Millised on naturalisatsioonid tingimused, et omandada eesti kodakondsus? • olema vähemalt 15-aastane; • olema elanud Eestis viimased viis aastat püsivalt; • omama registreeritud elukohta Eestis; • sooritama eesti keele eksami; • sooritama Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami • omama legaalset püsivat sissetulekut; • olema lojaalne Eesti riigile; • andma vande. 7
tegevusi -> mittetulundussektor ehk kolmas sektor f. teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas More) - > utoopia g. ühiskonna valdkond, hõlmab ühiskonnas kehtivaid seadusi -> õigus h. tegevus, mis kutsub inimesi osalemisele avalikus elus-> kodanikuaktiivsus i. ühiskonna valdkond, mille moodustavad tootmine ja kauplemine ->majandus j. riigivalitsemiskunst -> poliitika 5) Tsensuur trükivabaduse piiramine 6) Massikommunikatsioon demokraatlikus ja mittedemokraatlikus ühiskonnas a. Dem-> info liikumine on vaba, erinevate vaadete levitamine võimalik, valitsuse kritiseerimine ka (mitte tomatite loopimine ega vägivald) b. Mittedem-> info liikumine ei ole vaba, erinevate vaadete levitamist takistatakse, valitsust ei lubata kritiseerida (võidakse vangistada või hukata ka rahumeelseid kriitikuid)
7) õigus perekonna ja eraelu puutumatusele; 8) õigus saada tervisekaitset; 9) õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada, käsutada; 10) õigus lahkuda Eestist; 11) õigus saada haridust; 12) õigus südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadusele; 13) õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele; 14) õigus sõnumite saladusele; 15) õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat infot; 16) õigus vabalt levitada ideid, arvamusi ja veendumusi; 17) õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole; 18) õigus ilma varasema loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada; 19) õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja liitudesse; 20) õigus säilitada oma rahvuskuuluvus. Kuigi inimõigused on üldkehtivad ning neid peaks igal pool ja alati järgima, on tänapäeva
Rahvuslikust kuuluvusest tulenev õigus: § 50. Vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Igaühel on kohustus: §53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. 1.2 Kuidas saavad välismaalased EV kodakondsuse? (1p) Naturalisatsiooni kaudu. Kui üks vanematest on Eesti kodanik. 1.3 Nimetage kolm õigust või kohustust, mis ei laiene EV-s mittekodanikele. Lisage ps §! (3p) § 48 , erakondadesse võivad kuuluda ainult eesti kodanikud. § 36 õigus asuda Eestisse. § 54 olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust. 1.4 Selgitage, miks enamikes riikides on kodanikel rohkem õihusi kui mittekodanikel. (1p) Et soodustada kodanikuks olemist. 1
32) Millistel usunditel on Eestis eelistatum positsioon Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi? Mitte ühelgi usundil ei ole Eestis eelistatumat positsiooni, riigikirikut ei ole ning põhiseadus ei sätesta ühelegi usundile eelistatumat positsiooni 33) Millistel juhtudel võib piirata inimese vabadust täita usutalitusi? Võib piirata, kui see kahjustab avalikku korda, tervist või kõlblust 34) Kas võib sundida inimest oma arvamusi ja veendumusi muutma? Kedagi ei tohi sundida neid muutma 35) Kas veendumustega saab õigustada õigusrikkumist? Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist 36) Nimetage vähemalt kolm juhtu, millal võib piirata inimese õigust levitada ideid, arvamusi ning veendumusi! Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbeluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks 37) Kas Eestis on tsensuuri? Tsensuuri ei ole
eristada mitut valdkonda nagu poliitika, majandus- ja sotsiaalsfäär, kultuur, õigus, moraal. 1. Avalik sektor ühiskonnaelu korraldamine (riigi-ja omavalitsused). Riigi tunnused: oma territoorium, sõltumatu õiguskord, hõlmab rahvast. Avalik haldus ametiasutuste plaanipärane tegevus poliitiliste eesmärkide elluviimiseks. 2. Erasektor ehk tulundussektor Turundussektor, sellega on seotud materiaalse väärtuste loomisega. Tunnused kasumi taotlemine, eraomandus. Peab arvestama avaliku sektori ettekirjutustega oma tegevuses. Kogutakse erasektorilt makse, kehtestatakse tegutsemise reeglid, antakse toetusi. 3. Mittetulundussektor kodanikuühiskond MTÜ-d , seltsid, usuühingud, korteri-suvila- garaaziühistud, keskkonnakaitse organisatsioonid, sotsiaalhoolekandega tegelevad ühingud, survegrupid, erinevad vabatahtlike tehtavad tööd, Eesmärgiks pole valitsemine ega kasumi toomine, vaid pigem oma õiguste eest
antud riigis. Teabesuhtlus riigi ja omavalitsusasutustega Rahvastiku ja majanduse kohta kogutud andmed kantakse järjepidevalt riiklikesse registritesse Eesti peamised registrid: · Maaregister ehk maakataster · Äriregister · Autoregister · rahvastikuregister Demokraatliku ühiskonna ajakirjandust nimetatakse vabaks, kuna puudub tsensuur ehk poliitiline järelevalve trükiste ning saadete sisu üle. Igaühel on võimalik esitada ametiasutusele teabenõue , mingi konkreetne küsimus, millele tahetakse vastust. MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS Mitmesugused majandussüsteemid Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse looduvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressursside piiratuse tingimustes,
Kodakondsus omandatakse sünniga kodakondsust omavaist vanemaist või naturalisatsiooni (kodakondsuse andmise) teel, mille üksikasjalik kord sätestatakse kodakondsusseadusega. Kodakondsuse saamiseks on vajalik täita teatud tingimused, millest oluliseimad on riigikeele oskus, põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmine, samuti legaalse elatusallika olemasolu, topeltkodakondsuse välistatus ja lojaalsusvanne Eesti Vabariigile. Võimalik naturalisatsioon ka lihtsustatud korras eriliste teenete eest. Kodakondsusest vabastamise ja kodakondsuse saamise tehnilise korralduse ja selle alused määrab kodakondsuse seadus. Alates Euroopa Liiduga liitumisest omandatakse Eesti kodakondsusega üheaegselt ka Euroopa Liidu kodakondsus. Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kodanikke ei loeta välismaalasteks. 23.Välismaalaste Eestis viibimise alused. Sätestatakse Välismaalaste seaduse, Euroopa
1) suur hulk valijate hääli läheb kaduma 2) süsteem soosib suurerakondasid ning väikeerakonnad tihti parlamenti ei pääse, seega poliitiline pluralism on väiksem kui proportsionaalse süsteemi korral. Hübriidsed valimissüsteemid Saksamaa, Itaalia, Leedu Ühendavad endas nii proportsionaalse kui majoritaarse süsteemi põhimõtteid (valijatel 2 häält) Demokraatia e rahvavõim 1) kehtib võimude lahususe põhimõte 2) meedia on vaba, tsensuur puudub 3) vähemuste huvid on tagatud 4) mitmeparteilisus 5) kodanikuühiskonna e tsiviilühiskonna olemasolu 6) kodanikualgatuslike organisatsioonide olemasolu Demokraatia mõisted 1) otsene e vahetu e klassikaline demokraatia otsused langetatakse ilma vahendajateta. Tänapäeval otsese demokraatia vormiks referendum e rahvahääletus (küsimused jah/ei vormis) 2) esindus e vahendatud demokraatia rahvas / hääleõiguslik kodanikkond valib endale
KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võimuorganisatsioon,
28. Kuidas tagab riik igaühele Eestis hariduse kättesaadavuse? 29. Millistes koolides kehtib Eestis õigus õppemaksuta (tasuta) haridusele? 30. Kes kaitseb autori õigusi? 31. Millega on Eestis tagatud igaühe südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus? 32. Millistel usunditel on Eestis eelistatum positsioon Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi? 33. Millistel juhtudel võib piirata inimese vabadust täita usutalitusi? 34. Kas võib sundida inimest oma arvamusi ja veendumusi muutma? 35. Kas veendumustega saab õigustada õigusrikkumist? 36. Nimetage vähemalt kolm juhtu, millal võib piirata inimese õigust levitada ideid, arvamusi ning veendumusi. 37. Kas Eestis on tsensuuri? 38. Nimetage vähemalt kolm juhtu, millal võib piirata inimeste õigust rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. 39. Kellel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse? 40. Kes võivad kuuluda erakondadesse? 41
Põhiseadus küll ütleb,et kelleltki ei tohi ära võtta sünniga omandatud kodakondsust, aga see põhimõte ei ole rakendatav juhul, kui Eesti kodanik võtab teise riigi kodakondsuse ning sellega kaotab Eesti kodakondsuse. Kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega topeltkodakondsuse vältimise kohta loeb kodakondsuse seadus selle vabatahtlikuks kodakondsusest loobumiseks, mitte kodakondsuse äravõtmiseks. 7. Sünnijärgne ja naturalisatsiooni korras omandatud kodakondsus (sh sünnijärgse eelised) V: Sünnijärgne kodakondsuse omandamine on see, et inimene omandab kohe sündides mingisuguse kodakondsuse. Naturalisatsiooni korral omandatakse kodakondsus isiku sooviavalduse alusel. Sünnijärgse eelis on see, et ei ole vaja mingit riigi poolset otsust sellega. Naturalisatsiooni korral on vaja eraldi riigi otsust. 8. Kõrgeim riigivõimu teostamise kõik võimalikud vormid, vormid Eestis
Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on käesoleva paragrahvi lõigetes kaks ja kolm nimetatud õigused võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.
-võimu teostamise seaduslikkuse järelevalve; -kohtu õigus ja kohustus otsustada inimühiskonna väärtuste üle 2.9 Avalikkus ja vaba ajakirjandus •Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused (PS §3 lg 2) •Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni (PS §44) •Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi -või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna -ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välis
17.3 Euroopa Liidu kodanik Euroopa Liidu kodanik on isik, kes on muu Euroopa Liidu liikmesriigi kui Eesti kodanik. Samas on ka Eesti kodanik tänapäeval Euroopa Liidu kodanik. Senine EL kodaniku seadus läheb peatselt muutmisele, et seaduse sõnastus haakuks paremini tänapäevaga. Euroopa Liidu kodaniku õigused laienevad kogu Euroopa Liidu territooriumile. 17.4 kodakondsuse omandamise viisid (1) Eesti kodakondsus: 1) omandatakse sünniga; 2) saadakse naturalisatsiooni korras; 3) taastatakse isikule, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena; 4) kaotatakse Eesti kodakondsusest vabastamise, selle äravõtmise või mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. 17.5 topeltkodakondsus Eesti õigus keelab topeltkodakondsusena ehk mitmekordse kodakondsuse andmist. Kuid paljud riigi lubavad oma kodanikel olla paralleelselt ka mõne teise riigi kodanik. Isiku määratlemisel tuleb
Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus laps pärib vanemate 3 kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased. b) jus solis e päikeseõigus laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina- Ameerikas. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma kodakondsuse välismaalasele, kui too abiellub selle riigi kodanikuga; lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt; taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon on vabatahtlik. Kodakondsuse saamise tingimused: a. eesti keele eksami sooritamine b. põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritamine c. vähemalt 15-aastane d. vähemalt 5 aastat Eestis elanud e. riigitruudusvanne f
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: 1. PS;
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a. täiendus (jõust. 06.1.2004) o Riigikogule anti võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida. o Eesti riigiorganitele anti võimalus arvestada Eestile kui EL liikmesriigile kohustuslikku EL õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. o Riigiorganitele pandi kohustus jälgida r
Üks osaleja ei saa jõuda oma eesmärgile partnereid ignoreerides. Õigusriik riik, kus valitsetakse vastavalt seadustele ning tahatakse riigi elanike heaolu. Õigusriigi tunnused Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest Õigusriik vs võimuriik Õigusriigis korra aluseks õiglus, mis üksikisikuid riigi eest kaitseb Võimuriigis korra aluseks distsipliin, mis riiki üksikute ees kaitseb Distsipliin surub alla vabaduse, õigus soodustab vabadust Võimuriigis asetub õigus võrreldes võimuga tahaplaanile Õigusriik tahab arendada ja kindlustada üksikisikute õigust Võimuriik püüab arendada ja kindlustada riigivõimu
õiguskantsler ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja sõjaajal. Riigiametnike ametisse nimetamine ja vabastamine toimub Vabariigi Presidendi töökorra seaduses sätestatud korras. 3.2.6. Autasustamispädevus Vabariigi Presidendi ainupädevuses on riiklike autasude andmine, milles teda nõuandva organina abistab teenetemärkide komitee. Autasude andmine kui riigi austusavaldus on maailma praktikas tavaliselt riigipea pädevus. Eesti Vabariigi riiklikud ordenid ja nende taotlemine ning andmine on sätestatud teenetemärkide seadusega. 3.2.7. Armuandmisõigus Presidendil on ainuõigus vabastada süüdimõistetud nende palvel karistuse kandmisest või kergendada karistust. Armuandmine eeldab, et õigusmõistmine on juba toimunud ja isik on antud üle täitevorganitele karistuse täideviimiseks. Armuandmisega ei anna Vabariigi President hinnangut kohtuotsusele. Rahvusvahelise tava kohaselt on see riigipea suvaotsustus, mida ta võib teha humaansetel kaalutlustel. 3.2.8
Totalitaristmi tunnused/Hannah Arendt) Tänapäeva esindusdemokraatia olulisemad kirjutas raamatu TOTALITARISMIST/ tunnused 1) ühe partei ainuvõim(partokraatia) 1)Kõrgemaks võimukandjaks on rahvas. 2) riigi võim kontrollib kontrollib kõiki 2)rahvas ei teosta oma võimu otse vaid valdkondi. kaudselt a) läbi valimiste b) läbi 3) range tsensuur kontroll massimeedia rahvahääletuste ehk. referendumite. üle , riigi propaganda levitamine 3) valimistel ja rahvahääletusel.on kõigil 4) julgeoleku organite ja salapolitsei suur täisealistel teovõimelistel kodanikel võim. hääleõigus ja kõik hääled on võrdsed. 5) militariseerimine(sõjaväestamine) 6) ksenofoobia(välismaailmaga hirmutamine; välismaailmas on kõik
annaabi.ee 
