Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

3 sotsiaal probleemi (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kellele: Urmas Lehtsalu
Teema: Sotsiaalprobleemid
Kellelt: Martin Kanemägi T-3
Masuajaga on kaasnenud Eestis on palju probleeme.
Nendega kaasnevad erinevad sotsiaal probleemid nagu kõrge tase alkoholi joomises ja sellega kaasnevate surmade arv, suur suremustase noorelt, kõrge töötuse tase ja veel palju muid probleeme.
Kõrget taset alkoholi joomises, sellist probleemi ei saa vältida mitte mingil moel.
Kui alkoholi tootjad vähendaksid kangete alkohoolsete jookide tegemist ja tooksid turule rohkem lahjemat alkoholi siis selline asi on kahe otsaga. Üks asi see, et väheneb alkoholiga seotud surmade arv või hakatakse ostma põranda alust kanget alkoholi ja alkoholiga seotud surmade arv võib tõusta, sest kui see on põranda alune alkohol siis see on tavaliselt ise tehtud ja sa ei tea millest see tehtud on.
Alkoholi joomise kõrget taset ja nendega kaasnevate surmade arvu saaks ennetada ainult praegusel ajal sündiv põlvkond, neile tuleks juba lasteaias, algkassides, põhikoolis ja keskkoolis sisendada seda, et juua võib aga peab oskama piiri pidada.
Muidugi tuleks neile rääkida, näidata pilte, videoid õnnetustest mis on juhtunud alkoholi joobes. Hea oleks kui oleks elav näide inimesest kellega kunagi juhtus alkoholi mõju all õnnetus ja kuidas see tema elu muutis ning mõistule koju tõi.
Teine sotsiaalprobleem on suur suremustase noorelt mille põhjuseks on tavaliselt sõiduvahendiga juhtunud õnnetused.
Sellist asja saaks vältida nõnda kui panna sõiduvahenditele piirajad mis ei laseks lubatust kiirusest kiiremini sõita erinevalt sõidukist või siis oleks nelja rattalistel sõidukitel stabiilsus kontroll mida teede peal välja ei saaks lülitada.
Ennetada saaks kui ehitada igasse suuremase asulasse ringrada kus odava sissepääsu pileti ostmisega saad kas oma sõiduvahendiga või koha peal olevate sõiduvahenditest valida ja sõita ning kulutada oma adrenaliini ja muidugi võistelda teistega.
Selline asi on Inglismaal ja ma usun, et selline asi oleks päris populaarne ka Eestis, raha sõiduvahendite hooldamiseks ja käigus olemisest saaks võtta hasartmängu maksudest.
Kolmas sotsiaalprobleem on Eestis kõrge töötuse tase.
Paljud töötud elavad vaevu töötuabirahast kuulõpuni ära.
Kui oli majanduses suur hiilgeaeg ja inimestel olid hästi tasutavad töökohad ja firmadel oli raha nagu raba , võitsid töölised ja firmad omale suured laenud, liisingud ja kallid majad.
Kui aga majandus langes ja hiilgeaeg ära kadus läksid kõik firmad millel olid võetud suured laenud pankrotti ja töölised kes sõitsid kütust neelava liisingautoga ringi, elasid kallis majas mis oli ostetud laenuga jäid töötuks ning halvemal juhul jäid kodututeks.
Sellist asjaga kaasnevat kasvavat tööpuudust saaks vältida nii kui pangad külmutaksid ajutiselt firmadel ja töölistel võetud laenud selleks ajaks kui nad on tagasi järjepeale saanud ja on võimelised laenu vähehaaval tagasi maksta.
Ennetada oleks saanud seda siis kui firmad ei oleks võtnud omale suuri laene või oleks pannud firmal reservi mingi osa kasumist.
Töölised oleks saanud ka panna osa sisse tulevast rahast kõrvale mustadeks päevadeks ja mitte võtma suuri laene, kalleid maju ning võtma normaalse kütusekulu ja liisinguga auto.
Kui majanduse hiilge ajal sai iga üks tööle ka ilma erialase hariduseta ja valiti ennem töökoht kui eriala õppimine, nüüd jäid need töötuks kellel polnud erialast haridust.
Kui töölised oleks läinud õppima siis oleks saanud surt töötute kasvu vältida.
Need olid minu arvates kolm kõige suuremat sotsiaalprobleemi Eestis.
3 sotsiaal probleemi #1 3 sotsiaal probleemi #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor martin kanemägi Õppematerjali autor
referaat

Sarnased õppematerjalid

Makroökonoomika
196
pdf

Makroökonoomika

Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah

Makroökonoomika
Majanduse artikleid
31
doc

Majanduse artikleid

Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuhoiule kutsuv v

Majandus
Mein Kampf
95
doc

Mein Kampf

aegadest asus Austria sakslaste südameis, kes kunagi polnud lakanud unistamast tagasipöördumisest unustamatusse isakoju. Kuid seda fakti ei saaks kunagi ära seletada, kui eraldi iga Austria sakslase kasvatamine koolis asjade tõelise seisu vaimus ei sünnitaks seda igatsustunnet Saksamaaga taasühinemise järele. Siin on allikas, mis kunagi tühjaks ei saa. Mälestus möödunust tuletab kogu aeg tulevikku meelde, kuidas ka seda probleemi ei püütaks unustuse-hämarusega kinni katta. Maailma ajaloo õpetamine keskkoolis on veel praegugi väga madalal tasemel. Vaid väga vähesed õpetajad saavad aru, et ajaloo õpetamise eesmärgiks ei pea olema mõttetu ajalooliste daatumite ja sündmuste pähetuupimine ja mehaaniline kordamine. Asi pole üldsegi selles, kas nooruk peab peensusteni teadma, millisel päeval just nimelt toimus see või teine heitlus, millal nimelt sündis see

Saksa ajalugu
Eesti uusima aja ajalugu
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

Eestlaste poliitilise ärkamise aeg ­ 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood ­ 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad ­ eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917

Eesti uusima aja ajalugu
Laondus ja veokorraldus
114
doc

Laondus ja veokorraldus

Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................

Laomajandus
Töövihik-Laondus ja veokorraldus
288
doc

Töövihik: Laondus ja veokorraldus

Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine

Logistika alused
TURUNDUS
69
doc

TURUNDUS

TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid................................................................

Turunduse alused
Eesti uusaeg
44
docx

Eesti uusaeg

seisuste (aadli) kätte. Vabadusajal oli kuningavõim nõrk. Niiet, kui balti provintiside seisused oleks samamoodi olnud suuremad , niiet kui rootsi aeg oleks jäänud alles, ei oleks pärisorjusest vabanemist siiski loota olnud. Eestimaa kroonumõisate osakaal oli tühiselt väike (2-3%). Roseni deklaratsioon 1739- kurikuulus fakt eesti ajaloos, sellega seostatakse talurahva olukorra halvenemist vene ülemvõimu alguses. Roseni dekl. Probleemi tuum oli see, et 1 virumaa mölder Jaan sattus konflikti oma mõisnikuga, sest mõisnik võttis ära ta veskikoha (tegi ülekohut talle). Jaan hakkas kaebama igale poole ja löpuks jõudis välja see Peterburi justiitskolleegium. Siis tegi peterburg järelepärimise, et mis teema nende talupoefgadega on. Vastas Liivimaa õuekohtule andis vastuse kohaliku rüütelkonna liiga, maanõunik Otto Fabian von Rosen.

Ajalugu




Kommentaarid (1)

reigoe12 profiilipilt
reigoe12: väga hea
17:31 12-09-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun