50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pannu12
Õppematerjali autor
Isal on perekonnas mängida mitmeid rolle- kaaslane, hooldaja, abikaasa, kaitsja, moraalne tugi, õpetaja, toitja. Suur osa uurimusi tegeleb isa- lapse otsese suhtlemisega ja selle mõjuga lapsele. Siia käib hoolitsemine, õpetamine, mängimine. Kuid isa mõjutab lapse arengut läbi oma mitmete rollide perekonnas ka kaudselt. Perekonnauuringud näitavad pidevalt, et isad veedavad oma lastega vähem aega kui emad, ükskoik kas ema käib tööl või mitte. Mõned uuringud näitavad, et isad on koos lastega ainult umbes 20-25% sellest ajast, mis ema lastega tegeleb. Kuigi see protsent on suurem isa kättesaadavuse osas oma lastele, ei võta keskmine isa vastutust (st. osalemine võtmeküsimuste lahendamises, haige lapse eest hoolitsemine, jne) lapsekasvatamises endale. Uuringud näitavad ka, et ema ja isa tegelevad lastega erinevalt. Isad spetsialiseeruvad rohkem mängule, samas kui emad tegelevad hoolitsemisega.
SISSEJUHATUS Antud referaadis on uuritud isade rolli perekonnas, kuidas on see muutunud võrreldes vanade aegadega, isarolli muutumist peale lahutust (kuidas muutuvad isad jäädes perekonnast välja), millised on isa-tüübid, kuidas nad omavahel erinevad ning milline isatüüp on lapsele kõige parem. 3 1. TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS Tavaliselt peetakse ühiskondades tavapäraseks perekonda, milles on ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel elas perekonnas veel vanaisa ja vanaema. Emad kulutavad laste eest hoolitsemisele rohkem aega ning on lapse jaoks lähedasemad, isad seevastu mängivad koos lastega ja võtavad ette erinevaid rekreatsioonialaseid tegemisi. Isade toetava tegevuse tulemusena laste kasvatamisel on lastel täheldatud paremaid tulemusi koolis ja eakaaslaste grupis. Vanasti oli perekonnasüsteem täiesti erinev praegusest. Umbes pool sajandit tagasi oli isa
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Üldehitus PEREKONNA SEADUSED Juhendaja: õpetaja 2008 Ühiskonna edukaks toimimiseks on oluline, et kõik ühiskonna liikmed panustavad sellesse. On teada tuntud tõde, et kett on just nii tugev kui tugev on tema kõige nõrgem lüli. Kui võrrelda ühiskonda ketiga siis keti lülina võime vaadata perekonda. Perekonna edukaks toimimiseks ja kooseluks on oluline, et kõik pereliikmed panustavad ühisesse ellu. Traditsioonilistes ühiskondades peetakse tavapäraseks perekonda, mille moodustavad ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel lisaks nendega koos elavad vanavanemad. Lapse arengu seisukohalt on väga oluline perekonna, nii ema kui isa olemasolu. Perekond on esimene kollektiiv, kus laps veedab oma esimesed, isiksusliku arengu aluseks olevad kõige vastuvõtlikumad aastad. Pere kus on olemas mõlemad vanemad ema ja isa tuleb paremini
...........................................................16 1.6.2 Perfektse lapse lõks.......................................................................................................17 1.6.3 Positiivse käitumise mittemärkamise lõks....................................................................17 1.6.4 ,,Ta ongi selline võimatu laps" lõks..............................................................................17 1.6.5 ,,Teen kõik ainult laste pärast" lõks..............................................................................18 1.6.6 ,,Nad kasvavad sellest välja" lõks.................................................................................18 1.6.7 Perfektse vanema lõks...................................................................................................18 1.6.8 Kuidas lõkse vältida ja neist pääseda?.............................................................
lõpetades tänapäevaga. Uueks teadmiseks saab ka teadmine, milline võib olla hea isa ja tema tähendus lapse erinevates vanustes. Isa roll Isa rolli olulisus Perekondades toimuvad muutused tingivad vajaduse rääkida erinevat tüüpi isadusest. Põhimõtteliselt võime rääkida kolme tüüpi isadusest. Esiteks bioloogiline isadus (isa kui sigitaja). Kui räägime isast, kes ise oma lapsi kasvatab, siis on siin kõik mõistetav, tunduvalt keerulisemaks muutub antud teema aga näiteks spermadoonorluse puhul. Teiseks võib välja tuua sotsiaalse isaduse. Sel puhul tunnistab mees end isana, käitub isana ja on ka juriidiliselt lapse hooldaja. Samas ei pruugi sotsiaalne isa olla lapse bioloogiliseks isaks. Kolmandaks on psühholoogiline isadus. Siin määratletakse meest isana juhul, kui laps näeb temas isa ning tal on isaga püsiv usalduslik kontakt. Psühholoogilise isaga suhtleb laps pidevalt.
mas Raudsepp Aksel Ristoja 2009 KES ON VANEM? Vanemaks (isaks , emaks) olek tähendab üldmõistet, mis haarab enda alla terve rea laste hooldamise ja kasvatamisega seotud täiskasvanute tegevusi ja oskusi. See on protsess, mis koosneb ülesannetest, rollidest, reeglitest, kommunikatsioonist, ressurssidest ja suhetest. Lapsed vajavad füüsilist hooldamist, kasvatamist, õpetamist, materiaalsete ressurssidega varustatust, kaitset ja järelevaatamist. Lapsed vajavad juhtimist ja julgustamist oma arengus nii kognitiivset, füüsilist, sotsiaalset, emotsionaalset, moraalset, seksuaalset, vaimset, kultuurilist kui ka hariduslikku ning suurema osa nendest vajadustest saab rahuldatud vanemate poolt. Laste vajaduste rahuldamine ei toimu lihtsalt neid sigitanud või nende pärast muret
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas
vormid ja vägivallaaktid. Lastekaitse efektiivse töö ja ka kodanike tähelepanelikkuse tõttu tulevad erinevad juhtumid päevavalgele ja õnneks saab enamik lastest abi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline kui vaimne ning ka tagajärjed võivad olla erinevad. Seksuaalse väärkohtlemise puhul on kindlasti lapse psüühika tulevikus mingil määral häiritud. Tihti ei saa lapsed aru, mis nendega toimub ja kas antud tegutsemisviis on normaalne, seda eriti seetõttu, et lapsed, kelle puhul seksuaalne vägivallaakt on korda saadetus, on väga noored. On teada ja tuntud väljend, et vägivald sünnitab vägivalda. Seega on paljud kurjategijad pärit just vägivaldsete vanematega perekondadest. Kuid kindlasti saab märgata vägivaldset käitumist juba noores eas, teha oma järeldused ja uurida, mis perekonnas toimub, et laps matkib vägivaldset käitumist. Kahjuks leidub ka tugevaid, füüsilisi vägivaldseid käitumisi ka imikute suhtes. Oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid