Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ÜHISKONNAÕPETUS. Kodune ülesanne õppetükk 1.3 põhjal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
diktatuuride, kokkuvarisemine, valitsemiskord, siirdeühiskond, siirdeperiood, freedom, polüarhia, juurutamisel, kodanikuõigused, kuveit, araabia, mali, botswana, inimõigused, lagunemine, vahekorda, majanduskriis, põhjenda, õigusriik, lahusus, sõltumatus, pluralistlik, kodanikuühiskond, vähemuste, arvestamine, tsiviilkontroll, relvajõududetraditsioone arsvestades. Jõuti järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut rohkem kui majandus. Mõned rikkad riigid (Saudi Araabia, Kuveit) ei ole demokraatlikud. Mõned vaesed riigid (Mali, Botswana) on. Demokratiseerumise lained: · 1826-1922  selle lõpetas totalitarismi ja autokraatia võimulepääs · Teise maailmasõja lõpuga algas lühike teine laine: Lääne-Euroopas taastati demokraatia, 1953-1956 stalinismi kokkuvarisemine suurendas mõnevõrra vabadust Ida-Euroopas · Kolmas laine algas diktatuuri kokkuvarisemisega Portugalis 1974.aastal, Autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas, Nõukogude liidu ja sotsialismisüsteemi lagunemine. 1980.aastate lõpuni olid maailmas ülekaalus autoritaarsed reiimid, kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuri vahekorda maailmas. Vaata tabel lk. 19  demokraatia kasv maailmas!!
-1990. aastail loobuti lääne ühiskonna matkimisest ning keskenduti reformidele, mis viidi läbi kohalikke olusid arvestades. Sotsioloogid jõudsid järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut rohkem kui majandusareng. Demokratiseerumise lained Demokratiseerumise esimese laine (1826-1922) lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. Teise maailmasõja lõpp andis tõukeuueks lühikeseks demokratiseerumislaineks: Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine aastail 1953-1956 suurendas mõnevõrra vabadust ka Ida- Euroopas. 1960.-1970. aastatel kaugenes maailm demokraatiast taas. Kolmas laine algas diktatuuri langemisega Portugalis 1974. aastal. Sellesse lainesse mahub ka Nõukogude Liidu lagunemine. Demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas muutis just kommunistliku bloki lagunemine. Kolmandale lainele ei ole siiani järgnenud tõsist tagasilööki ning demokraatia levik on olnud 20
.........................................................8 2.3 Heaoluriigi arenguetapid ja tulevik................................................................9 3.Demokraatia levik............................................................................................. 11 3.1 Majandusarengu ja demokraatia vahekorrast.............................................11 3.2 Demokratiseerumise lainel..........................................................................11 3.3 Siirdeühiskond............................................................................................. 12 3.4 Demokraatia tunnusjooned.........................................................................13 3.5 Polüarhia – pluralistlik valitsemine..............................................................14 4.Ühiskonna jätkusuutlikkus................................................................................. 15 4.1 Jätkusuutlik valitsemine...................................
(mõistetakse, et kultuuril on isegi suurem demokraatia levikule) MAJANDUSE JA DEMOKRAATIA SUHE EI OLE ÜHESELT MÕTTESTAV. Kuigi majandus mõjutab poliitikat, on ühiskonna arengus olulised ka teised faktorid (demokraatlikud väärtused, nagu tolerantsus, usaldus, koostöö, poliitiline kultuur). Demokratiseerumise lained Samuel Huntingtoni järgi 1. 1826  1922 I MS lõpp 1914-1918 2. II Maailmasõja lõpp ajendas teise laine - stalinismi kokkuvarisemine (1953-56) suurendas vabadust Ida-Euroopas. 1960-1970  demokratiseerimise taandumine 3. 1970-ndate algus  Portugali, Hispaania, Kreeka diktatuuride langemine. Sellesse lainesse mahub ka NSVL langemine 1980- ndate lõpus. Kommunistliku bloki lagunemine muutis diktatuuride ja demokraatia vahekorda Aafrikas, Euroopas Vaatame lk 19 demokraatiate juurdekasv 1974 - 2000 Siirdeühiskond 1. Demokraatia protsessid ei toimu järsku 2
kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Polüarhia-Polüarhia on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Siirdeühiskond-Siirdeühiskond ehk siirdeperiood on ühiskonna arengu etapp, mille käigus üks võim ja suhted asendatakse teisega, nt diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega (Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale). 1) Kaasajaühiskonna kujunemine (tööstus ja tööstusjärgse ühiskonna võrdlus, selgitada korraldusstruktuuri põhimõtted) Nüüdisühiskond kujunes välja tööstusühiskonna muutudes postindustriaalseks ehk
2) linna- ja maainimeste suhtarv: agraarühiskonnas ca 10% linlasi, siis 20 saj. teisel poolel 60-65% 3) leibkonnamudel: mitut põlvkonda ühendavad suurpered asenduvad väikeperedega, milles alaealised lapsed ja nende vanemad 4) majandusliku jõukuse jagunemine: tööstuspöördega võitsid a) tööstusettevõtete omanikud ja b) neid finantseerivad pankurid; c) linna keskklass, kaotasid a) maa- aristokraatia ja b) käsitöölised 5) valitsemisviis: demokraatia laienemine diktatuuride ja hõimkondliku valitsemise arvel b) postindustriaalühiskond - massitootmine ja -tarbimine, massikultuur ja -meedia. kasvas teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. - suur osat teenindus sektoril,lähtutakse teenindus sekto töötajatae osakaalust töötajate üldhulgast, vajab suurel hulgal haritud spetsialis, on kordineeritud kuid sellesse suhtutakse loovalt. tekib keskklass c) infoühiskond - muutub töö iseloom. teaduse areng, tähtsad on uurimisasutused e instituudid
2. kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid, mille tingisid kodanlikud revolutsioonid Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Heaoluriik täidab lisaks riigi funktsioonidele( õiguskord, riigikaitse) ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Heaoluriigi oluliseks eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Demokraatia levik Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: 1. konkurents 2. hääleõigus 3. kodanikuõigused Demokraatia tunnusjooned: kodanikuvabaduse tunnustamine õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus vaba kodanikuõhiskond ja vaba ajakirjandus vähemuste õigustega arvestamine
eriti kasulik ülalpeetavatele. Liberaalne – (USA , JAAPAN). Igaüks on oma õnne sepp, riigi ül. Tagada kõrge töötasu. Maksud on madalad, raha jääb kodanike kätte. Toetust makstakse ainult vaestele. 6. Heaoluriigi tulevik. Heaoluriiki püütakse ümber korraldada, muuta seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Heaoluriigi olulist kokkutõmbamist pole kuskil toimunud. 7. Demokraatia tunnused. Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm nõet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. 1) võimude lahusus: igas riigis 3 võimu: seadusandlik-riigikogu, täidesaatev-valitsus, kotuvõin-kohus. Montesque- esimene kes rääkis võimude lahususest. 2)Õigusriik ja inimeste võrdsus seaduste ees-riik, kus inimesed on seaduse ees võrdsed, vaidlused lah. Kohtu ees ilma vägivallata. 3)inimõiguste, kodanikuõiguste ja vabaduste tunnustamine. – Inimõigused on tagatud. 4)Vähemuste õigustega arvestamine
* mitmekesised väärtushinnangud 1) ülekandeühiskond * tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsuse kiire kasv 2) pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks * teadus ja tehnoloogia * insenertehnilise personali ja teenindussektorite osakaal · Siirdeühiskond: * vajab haritud spetsialiste * ülemineku- ehk siirdeperiood- periood, mille jooksul üks valitsesmiskord * mänedzeride revolutsioon (Daniel Bell) vahetub teisega * massitootmine ja -kultuur * probleem- reformide ebaühtlane tempo
Üleminek loetakse lõppenuks, kui demokraatlikud põhimõtted on juurdunud kõigis eluvaldkondades Üleminek loetakse lõppenuks, kui demokraatlikud põhimõtted on juurdunud kõigis eluvaldkondades Freedom House'i indeks on üks autoriteetsemaid näitajaid demokraatia olukorra kohta, seal hinnatakse poliitiliste õiguste ja kodanikuvabaduste olukorda igas riigis.Selle järgi jagatakse riigid kolme gruppi  vabad, osaliselt vabad ja mittevabad ehk mittedemokraatlikud. Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia tunnused: - vabad valimised - kodanikuvabaduste tunnustamine - õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees - võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus - kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus - vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks
uue ühiskonnatüübi tulemisegaühiskonnas kaasnesid? 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx,Weber ja Durkheim tööstusühiskonda? 3. Kirjelda heaoluriigi kujunemist. 4. Iseloomusta heaoluriiki. 5. Millised on heaoluriigi arenguetapid ja mida toob tulevik? 6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutamatult seotud? Miks? 7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 19.-20. sajandil. 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond? 9. Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga? Millises seisus on Eesti täna? 10. Mida kujutab endast polüarhia? 11. Mida kujutab endast ühiskonna jätkusuutlikkus? Kuidas seda tagada? 12. Mis iseloomustab jätkusuutlikku valitsemist ja demograafilist ning sotsiaalset jätkusuutlikkust? Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi
*tulevik: 1980.aastal tulid kiiresti välja majanduskriisist. head inimarengu näitajad, majanduslik konkurentsivõime. Nt. soome, taani, norra, kanada. Kuid heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse preagugi. heaoluriiki püüdakse ümber korraldada muuta. seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Selle saavutamiseks üritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööanjda, mittetulundussektori ning kodanike vahel, sotsiaalsetel õigustel peavad olema vastutajad. Siirderiik Ülemineku-ehk siirdeperiood, kus üks valitsemiskord vahetub teisega. See algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valitsemisega, aga lõppu on keerulisem määratleda. Ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, reformide ja revolutsiooni vahepealset. Rahvas avaldab võimule pidevalt survet, reformid on õiguspärased. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist, demokraatia näib aeglane ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel. Üleminek ühelt valitsemiselt teisele
Lõppes kriisiga. Teine laine  1945-1960.a. Saksamaa, Itaalia. Lõppes külma sõja hoogustumisega. Kolmas laine  1970ndad. Hispaania, Portugal. Demokraatia pole levinud nt Ladina-Ameerikasse ega Araabiasse. Nendes piirkondades pole vajalikke eeldusi, seal on madal elatustase, traditsiooniline autoritaarsus ning palju esineb etnilist/religioosset vägivalda. Seega pole lähimatel aastatel oodata demokraatia laiemat levikut, vaid hoopis kindlustumist. Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord teisega asendub, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. See algab dem. põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega ning lõpeb siis, kui dem põhimõtted kõigis ühiskonnavaldkondades juurdunud on. Demokraatia kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Dem tunnused: vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine (sõnavab, valimisõigus, haridus, arstiabi,
arengumaadele anti majandusabi. Arvati et vaeses ühiskonnas pole demokraatia võimalik, kuna just heaolu ning rahva haritus loovad eeldused demokraatlike väärtuse ja käitumisnormide kujunemiseks, 1960 a nähti majanduslikus jõukuses võluvitsa mis lahendab kõik ühiskonnaprobleemid. Paraku peale tehnoloogia tarnimist arengumaadesse ei olnud kõik vaid positiivne. Vähearenenud riigid ei suutnud võlga tasuda, ei tekkinud laia keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja vabadused. Niisiis otsus kapitalismi ja demokraatia suhe üpriski vastuoluliseks. Mida vabam on ühiskond seda vabam on seal tegutseda, Mida kujutab endast siirdeühiskond? Periood mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Diktatuurist demokraatiasse. Kirjuta vihikusse demokraatia tunnusjooned? Konkutents Hääleõigus Kodanikuõigused Valimised *Kodanikuvabaduste tunnustamine *Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees *võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
·DEMOKRAATIA Valitsusvorm ,mille tunnusteks on kodanike osalemine poliitikase , võimude lahusus tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim-ja kodanikuõiguste arvestamine . Kõrgeim võim kuulub rahvale. 1950-60 demokraatia vältimatuks tingimuseks peeti majanduslikku protsessi . 1980-90 jõuti järeldusele ,et kultuur mõjutab demokraatia arengut. Demokratiseerimise lained: 1. (1826-1922)lõpetas totalitarismi võidulepääs. 2. (1953-1956) 2 MS lõpp, stalinismi kokkuvarisemine . Siberist hakkavad koju tulema . 3. (1974-1991) algas autoritaarse korra kukutamisega Hisp. Ja Kreekas ,mis lõpeb NSVL lagunemisega. Täna on maailma enamik riike demokraatlikud .Uusi demokraatlikke riike väga juurde ei tekki ,pigem on eesmärk selle süvenemine . Demokraatia tunnused: · konkurents · hääleõigus · kodanikuõigused Demokraatia miinimum nõue on vabad konkureerivat kanditaatidega valimised. Täieliku liberaalse demokraatia tunnused:
-1960.aastatel, suhtumise muutus 1980.-1990.aastatel. 1. idealiseeriti lääne ühiskonda, demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks peeti maj progressi, seepärast andsid lääneriigid arengumaadele ulatuslikku majandusabi. Arvati, et vaeses ühiskonnas pole demokraatia võimalik, majanduslikus jõukuses nähti justkui võluvitsa, mis lahendab kõik ühisk.probleemid. Sagenes korruptsioon, arengumaade võlg kasvas suureks, ei kujunenud keskklassi ega laienendu kodanikuõigused ja- vabadused. 2. Loobuti lääne ühiskonna matkimisest ja keskenduti reformidele. Jõuti järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majandusareng. Majanduse ja demokr.suhe pole tänapäeval ühene. Kuigi maj. mõjutab poliitikat, on ühiskonna arengus olulised teised fakorid, nagu demokr. väärtused (tolerantsus, usaldus). 9. iseloomusta siirdeühiskonda (mõiste ja ohud). See periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, üleminekuperiood
· Kultuuriline pessimism · Väärtuste suhtelisus 7ÜHISKONNAÕPETUS Demokraatia levik Demokraatia tunnused · Sõnavabadus · Võim on rahva käes · Mitmeparteilisus, pluralism · Vaba turumajandus · Vabad valimised · Kontroll riigi tegevuse üle Remokraatia levik Uusajal  rahva võitlus õiguste eest Pärast I-maailmasõda  uute riikide teke Pärast II-maailmasõda - diktatuuride lagunemine, kolmanda maailma riikide iseseisvumine Siirdeühiskond Jätkusuutlik ühiskond Jätkusuutlikkuse mõõtmise valdkonnad: Inimõigused Esmased/põhilised Poliitilised sotsiaalmajanduslikud Kultuurilised · Univeraalsus · Suutlikus inimõigusi tagada · Inim- ja kodanikuõigused · Vastuolud inimõiguste vahel ÜRO inimõiguste Üldeteklaratsioon (1948) Euroopa inimõiguste Harta Lapse Õiguste Konventsioon EV Põhiseaduse II peatükk
poliitiline sõltumatus  Vaba kodanikuõhiskond  Vaba ajakirjandus  Vähemuste õiguste arvestamine  Tsiviilkontroll relvajõudude üle 8. Demokratiseerumise lained.  1826-1922 – selle lõpetas totalitarismi ja autokraatia võimulepääs  Teise maailmasõja lõpuga algas lühike teine laine: Lääne-Euroopas taastati demokraatia, 1953-1956 stalinismi kokkuvarisemine suurendas mõnevõrra vabadust Ida-Euroopas  Kolmas laine algas diktatuuri kokkuvarisemisega Portugalis 1974.aastal, Autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas, Nõukogude liidu ja sotsialismisüsteemi lagunemine. 9. Polüarhia. paljude võim (R. Dahl) jagatud ja tasakaalustatud riigivõimu kõrval on aktiivne ja tegus kodanikuühiskond. 10. Ühiskonna jätkusuutlikkus.
Demokraatia levik Demokratiseerumise lained · 18261922  LadinaAmeerikast Mussolini ja NSVLni · 19451960  II msst Hrustsovi sula lõpuni · 1974 ?  Portugalist autoritaarsete reziimide tugevnemiseni · kommunistliku bloki lagunemine muutis dem. ja diktatuuri vahekorda maailmas. · Dem. levik on olnud 20. sajandil ülemaailmne suundumus · Lähimate aastate põhitrendiks kujuneb demokraatia kindlustamine Siirdeperiood · Periood, mille jooksul üks valitsemiskord asendub teisega. · Algab vabade valimistega ja lõppeb demokraatia kindlustumisega · Kestab u. 20 aastat · Ohud: · Majanduskriis, erastamine · Korruptsioon · Mässud, demonstratsioonid · Diktatuur · Populism Demokraatia kolm põhinõuet · Konkurents · Hääleõigus · Kodanikuõigused Demokraatia tunnused · Mitmeparteisüsteem · Täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus
maksud) => ametist Vabatahtlik kindlustus Firma kindlustab spet-sialiste Lapsed ja vanurid Tasuta riiklik süsteem Pere vastutus Pere hoolitseb + minimaalselt riik 3. Demokraatia Demokraatlik riik  riik, kus kehtivad inim- ja kodanikuõigused ning vaba konkurents Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Demokraatlik ühiskond Mittedemokraatlik ühiskond Vabad valimised Võltsitud valimised Trüki-, sõna-, jne vabadused Tsensuur Tolerantsus (vähemuste õigustega arvestamine) Repressioonid vähemuste suhtes
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜÜSIOSAKONNALT TELLITUD UURIN
2) Konkurents võimu nimel ja poliitiku sõltuvus valijate eelistustest 3) Seaduste ülimuslikkus 4) Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus (St seadusandliku täidesaatev ja kohtuvõimu lahustatus üksteist) 5) Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus 6) Vaba ajakirjandus 7) Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond 8) Tsiviilkontroll relvajõudude üle  Polüarhia tunnused: 1) Alternatiivsed infoallikad 2) Vabadus esineda eriarvamusega 3) Vabadus kritiseerida valitsuse poliitikat  Siirdeühiskonna probleemid ja ohud: - soov saavutada kiireid lahendusi ja elujärje paranemist. - populaarsed on populism ja nn kindla käe loosungid. - nn šokiteraapia toob enesega kaasa majanduskriise ja elatustaseme langust. - reformid kulgevad tihti ebaühtlases tempos (nt demokraatlik
ajakirjandus, rahvavõim, sõnavabadus, õiguste ja kohustuste kooskõla, tagatud inimõigused. · Tsensuur  riigi poolne poliitiline eelkontroll massimeedia üle. Demokraatia teostamine: · demokraatia ehk rahvavõim Demokraatliku ühiskonna tunnused: · Inimesed seavad mõjutada otsuseid, mis puudutavad nende igapäevast elu · Poliitilised liidrid valitsevad rahvalt saadud mandaadi alusel · Mitmeparteilisus · Tagatud inim- ja kodanikuõigused ning vabadused Demokraatia vormid: · Otsene ehk vahetu demokraatia  kõik kodanikud osalevad otsuste vastuvõtmisel, iseloomulik Vana-Kreekale. (rahvakoosolekud ja referendumid Vana-Kreekas) · Esindus- ehk vahendatud demokraatia- rahvas valib esindajad delegeerides (näiteks valitakse esindaja riigikokku või parlament) · Osalusdemokraatia  kodanikkonna kaasatus poliitikasse. (e-kirjad, ümarlauad)
riigi, tööandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. Enamikus Euroopa maades ongi sellesuunalised reformid käimas. Vaata – RIIGI KULUTUSED HEAOLULE teenused / väljamaksed (toetused eelarvest, kindlustusväljamaksed) lk 14 1.2. DEMOKRAATIA LEVIK Demokraatia- rahvavõim Sai alguse 1826 ( siis algas esimene demokraatia laine, mis kestis kuni 1922) Kolmandasse demokraatia lainesse jääv kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas, tekkis juurde palju demokraatia riike. Demokraatia levik on olnud 20.sajandi ülemaailmne suundumus. Lähiaastakümnetel on põhitrendiks aga selle kindlustumine, mitte enam levimine. Siirdeühiskond Periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Üleminekuaeg on lõppenud, kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades- siis pole enam tegu siirdeühiskonnaga.
arengumaadele. 1980-1990ndatel loobuti lääne ühiskonna matkimisest. Keskenduti reformidele, is arvestasid kohalikke olusid. Jõuti järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majandusareng. Demokratiseerumise lained 1. Tõi kaasa mitmete riikide iseseisvumise ja selle lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. Suur Prantsuse revolutsioon 2. Toimus peale teist maailmasõda, kui Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine suurendas vabadust Ida-Euroopas. 3. Algas diktatuuri langemisega Portugalis ning selle alla kuulub ka NSV Liidu lagunemine ja Ida-Kesk-Euroopa riikide iseseisvumine. Just kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas. Siirdeühiskond  selline ühiksond, kus toimus üleminek ühelt ühiskonnakorralduselt teisele. Ümberkorraldused:
3.1. Majandusarengu ja demokraatia vahekord: · 1950.-1960.aastatel idealiseeriti lääne (euroopalikku) ühiskonnakorraldust: - demokraatia eelduseks peeti majanduslikku arengut. - heaolu ja haritust loeti demokraatlike väärtuste kujunemise eelduseks. - Arengumaadele anti laialdast majandusabi, lootuses juurutada demokraatiat. · Samas kaasnes paljudes riikides koos majanduskasvuga korruptsiooni ja riigivõla kasv, ei kujunenud laialdast keskklassi ning kodanikuõigused ja Âvabadused ei laienenud. · Tänapäeva sotsiaalteadlased enam majanduslikku edukust demokraatia alustalaks ei pea: - maailmas leidub ülirikkaid riike, mida valitsetakse autokraatlikult (nt Saudi Araabia, Singapur). - vaeseid riike, kus demokraatiat väärtustatakse (nt Botswana). · Demokraatia arengut mõjutavad lisaks majanduslikule edukusele ka: - kultuur ja religioossed arusaamad. - poliitiline kultuur.
poliitikat psaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta, kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi, riik mis toetab kodanike aktiivsust pälvib nende lugupidamise. Kodanikuorganisatsioonid  mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ning majanduslikke probleeme, pakuvad erinevaid teeinuseid ja loovad töökohti. Eestis on kolmandas sektoris hõivatud 4-5 protsenti tööjõust. Demokraatia  Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet on: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue on valimised. Täielik liberaalne demokraatia tunnused: kodanikuvabaduste tunnustamine; õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees; võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus; vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkontroll relvajõudude üle.
3. Demokraatia levik. 1950.-1960. aastatel arvati, et kõik maailma regioonid peaksid liikuma samasuguse ühiskonnakorralduse poole. Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks loeti majanduslikku progressi. Selline lähenemine ei õigustanud ennast. 1980.- 1990. aastatel jõuti arusaamisele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduslik areng. Lähiaastate ülesandeks on demokraatia kindlustamine maailmas. Demokraatia põhijooned: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Täielik liberaalne demokraatia: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik, võimuinstitutsioonide lahusus, pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vaba ajakirjandus. Polüarhia- e nüüdisdemokraatia e paljude võim. (tasakaalustatud riigivõim, aktiivne kodanikuühiskond, alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega, võimalus kritiseerida valitsuse poliitikat). Siirdeühiskond-
Kontrolltöö ,,Demokraatlik tänapäeva riik" Riigivõim 1. Defineeri riigi mõiste ja nimeta tema peamised tunnused. Riik on organiseeritud inimeste kogu, kes elavad kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigi peamised tunnised on rahvad, territoorium, avalik suveräänne võim 2. Kuidas tekivad uued riigid? Miks osasid riike tunnustatakse ja teisi mitte? Riigitekke teooriad on 5. 1) Lepinguteooria - Kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. 2) Orgaaniline - Põhjuseks samad jõud, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. Tugevamad jäävad ellu. 3) Vägivalla - Juba sündides on inimühiskond jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Võimu nimel on vaja võidelda. 4) Teokraatlik - Jumal lõi maailma ja selle korralduse. 5) Marksistlik - Ühiskonna lõhenemine sotsiaalsetesse klassidesse (nt orjad ja orjapidajad. Osasid riike ei tunnustata, sest neil pole kindlat valitsemisvormi v
114 majandussüsteemist teise. 115 Sellel ajal langeb elatustase,tekib rahulolematus  tekib igatsus tugeva või kindla 116 käe järele(diktatuuri oht) 117 Siirde ajal ei või langetada ka populistlike otsuseid  see tähenab, et ei või eirata 118 majanduse toimimise põhimõtteid=tulemuseks võib olla hüperinflatsioon 119 Demokraatia tunnused 1.3 120 Konkurents majanduses 121 Hääleõigus 122 Kodanikuõigused 123 Võimude lahusus: seadusandlik võim, täidesaatlik võim, kohtu võim, ajakirjandus  124 demokraatia valvur 125 Õigusriik  kõik riigis toimub vastavalt seadustele  kõigi võrdsus seaduse ees. 126 Kohtu ja kontroll organite sõltumatus 127 Pluralistlik ühiskond  poliitiliste vaadete tõekspidamiste paljusus=mitme partei süsteem 128 Oppositsiooni õiguste arvestamine 129 Tsiviilkontroll relvajõudude üle Nüüdisdemokraatia erinevus 19
tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. 2. TSIVILISATSIOONID Tsivilisatsioon on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus, arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ja kirjandust. Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. 3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: • üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus • ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus • omavalitsuste kujunemine • kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: • kodanikuvabaduste tunnustamine • võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed
tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. 2. TSIVILISATSIOONID Tsivilisatsioon on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus, arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ja kirjandust. Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. 3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: · üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus · ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus · omavalitsuste kujunemine · kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed
Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm.  sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond).(õpik lk.5-12; siirdeühiskond lk.19) Teenindusühiskond ehk infoühiskond ehk postindustriaalne ühiskond ehk postmodernne ühiskond. Ülemineku tööstusühiskonnalt uuele ühiskonnatüübile tingis teaduslik-tehniline pööre (1945.a. esimene elektronarvuti ja sellele järgnenud teaduslik-tehniline revolutsioon. Arvutid andsid tehnilise baasi, s.t. muutsid praktiliselt võimalikuks kiire infotöötluse. - IT areng, arvutipõhiste tehnoloogiate areng. Ühiskonna struktuuri muutumine.
annaabi.ee 
