Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskonna sidusus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sektor, kodanikuühiskond, erasektor, ühendused, tulundussektor, institutsioonid, sekkumise, rand, kihistumus, mobiilsus, liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia, kollektiiv, eraettevõtted, mittetulundussektor, mitmekesisus, televisioon, haiglad, riigivõim, hierarhia, turg, turutõrked, haridus, ühishüvis, hüved, omaalgatus, kihistus2 1.Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ühiskond- sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond- riigi korralduselt totalitaarne: taotleb terviklikkust, mis oleks täielikult riigile allutatud. Ühiskonna struktuur- ühiskonna üldine ülesehitus Pluralism- ehk paljusus. Võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. Demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. 2.Avalik sektor: Riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigi tunnused: võimu teostamine, suveräänne riigivõim, territoorium, rahvus Valitsemisinstitutsioonide tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierharhia, moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks, saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest, nende töötajaskonna moodust. palgalised riigiametnikud.
ÜHISKONNA SIDUSUS ÜHISKONNA KOTROLLTÖÖ 1.Ühiskond ÜHISKOND on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonnale on iseloomulik mitmekesisus ehk pluralism. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit - Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) - Teine ehk erasektor (eraettevõtted) - Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) AVALIK SEKTOR üks ühiskonnast kolmest sektorist: võimu- javalitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanded: *haldus avalik haldus, mis on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et viia poliitikas püstitatud eesmärke
2. ÜHISKONNA SIDUSUS 2.1 Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid: Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ülesehitus- struktuur. Mitmekesisus- pluralism Sotsiaalne struktuur- kihistumus Ühiskonna struktuuri moodustavad: Esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine e erasektor (eraettevõtted) Kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid) ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundussektor Eraettevõtted Riigiettevõtted Mittetulundussektor Kodanikuorganisatsioonid Riiklikud asutused ja ametid 2.2 Avalik ja erasektor: AVALIK SEKTOR: * Avalik sektor koosneb: Riigi- ja omavalitsusasutustest Ülesanne: 1) 2) *Avalik haldus- riigi ja omavalitsuse plaanipärane igapäeva tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. * Tähtsam osa- riik.
kultuure, erinevaid uske, erinevaid omandivorme. Mitmekesisus on üsna suur. 4. Iseloomusta ühiskonna sektorite eraldatust ja läbipõimumist Kirjelda ja too näiteid. On valdkonnad, mis peavad jääma eraldatuks, nagu riigikaitse, valitsemine. Aga osasid valdkondi on hea siduda nii avaliku kui erasektoriga, just selliseid, mis on kodanikule olulised, nagu raudteed, televisioon, mobiilside. Need on valdkonnad, kus erasektor ja avalik on teinud koostööd, ja osa ettevõtteid ja tegemisi kuulub riigile, osa on era kätes. Näiteks toetab riik mobiilside võimalusi, et nad looks ühtse kätte saadavuse üle riigi. Samuti avatud elektri turg, kus riik toob kodanikuni võimaluse valida kellelt elektrit osta. 5. Millised on riigi põhitunnused? Iseloomusta neid tunnuseid lühidalt. Riigi põhitunnusteks on territoorium, avalik võim ja rahvas. Territooriumi moodustab maa-
Ühiskonna sidusus Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene ehk avalik sektor ( riigi ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor ( eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus inimesed on ühesugused, on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Kihistumine mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel, kogu ühiskonna arengut.
KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS ( ÜHISKONNAÕPETUS ) ! 1. Iseloomusta ühiskonna struktuuri millised on ühiskonna sektorid? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri e. Üleshitust tuleb tulnda selleks, et mõista kuidasühiskond toimib ja areneb. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 sektorit: 1) Avalik sektor riigi- ja omavalitsusasutused 2) Erasektor eraettevõtted 3) Mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja ühendused 2. Milline on pluralistlik ühiskond? Ühiskond, kus eksisteerivad erikultuurid, maailmavaated, usud.. suhtume sallivalt Pluralism e. Mitmekesisus on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused, võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet Pidevad vastuolud sotsiaalsete gruppide vahel ning ühisosa puudumine oluliste
2. Millised on avaliku sektori põhiül? Mis on riigi tunnused ja institutsioonid? Põhi ül tagab ühiskondliku heaolu ja riigi toimimise Riigi tunnused Riik on alati seotud võimu teostamisega, riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud, vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. 3. Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik? sest avalik-õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile, vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. 4. Selgita erasektori põhijooni ja eesmärke Ettevõtted kuuluvad erakapitalile, eesmärk kasusaamine ja eraomandi kujunemine 5. Millised on erasektori ja riigi suhted?
Kuidas seletada lahti, mis on ühiskond ja selle struktuur? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 peamist sektorit: · Esimene ehk avalik sektor (riigi -ja omavalitsusasutused) · Teine ehk erasektor (eraettevõtted) · Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused) Millised on avaliku sektori põhiülesanded? Mis on riigi tunnused ja institutsioonid? Riigi tunnused: · Riik on alati seotud võimu teostamisega.Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli oma territooriumi üle. · Riigi instituitsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riigi insituitsioonid: · Seadusandlik võim (rahandusministeerium) · Täidesaatev võim (riigikogu)
Ühiskonna sidusus ____ 1. Millisteks sektoriteks jaguneb ühiskond? Millised institutsioonid neist iga alla kuuluvad? · Avalik sektor riigi- ja omavalitsusasutused · Erasektor eraettevõtted · Mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja ühendused 2. Seleta mõisted: Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism paljusus, iseloomustab ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. See on demokraatliku ühiskonna iseloomulik joon. 3. Leia 4 põhjendust, miks on kodanikuühiskond vajalik. · Täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liialt domineerida
Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks loeti majanduslikku progressi. Selline lähenemine ei õigustanud ennast. 1980.- 1990. aastatel jõuti arusaamisele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduslik areng. Lähiaastate ülesandeks on demokraatia kindlustamine maailmas. Demokraatia põhijooned: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Täielik liberaalne demokraatia: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik, võimuinstitutsioonide lahusus, pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vaba ajakirjandus. Polüarhia- e nüüdisdemokraatia e paljude võim. (tasakaalustatud riigivõim, aktiivne kodanikuühiskond, alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega, võimalus kritiseerida valitsuse poliitikat). Siirdeühiskond- ühiskonna arenguetapp, mil toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Selle ohud: ametnike ja
Ühiskonna sidusus 1. Ühiskonna sektorid ja nende omavaheline seos (kuidas mõjutavad üksteist)? >esimene e avalik sektor (riigi ja omavalitusasutused) >teine e erasektor (eraettevõtted) >kolmas e mittetulundussektor e kodanikuühiskond riik -> erasektorit -ettevõtted ei maks tulumaksu -tulumaks makstakse dividendide pealt erasektor->riiki -riik saab dividendide pealt raha riik->kodanikuühendusi -riik tegeleb seaduste väljaandmisega ja kehtestab reeglid -riik võib kodanikuühendusi rahastada kodanikuühendused->riiki -seisavad tööliste õiguste eest -võtavad enda kanda mõned funktsioonid (nt sotsiaalsed) 2. Riigi tunnused? -rahvas -territoorium
Mittetulundussektor - üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid; näiteks seltsid, klubid, huviühndused, usuühendused. Kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist ning erasektorist; kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. (survegrupp rohelised, vähemused, usuorganisatsioonid - õigeusukirik, seltsid laulu selts, emakeeleõpetajate selts, ametiühingud teetööliste ametiühing, erakonnad SDE, IRL, korteriühistud jne.) Riigi tunnused: territoorium, rahvas, majanduslik tegevus, rahaühik, sotsiaalsüsteem, transpordisüsteem, valitsus, rahvusvahelini tunnustatus, Põhiseadus, kohtusüsteem, Riigivõimu tunnused: 1. seaduste loomine 2. omab üht keskpunkti 3
luuakse koolimaju) · Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust kuna valitsemine on seadusega piiratud nt põhiseaduse kaitse Demokraatia ohud: · Enamuspõhimõte võib põhjustada "51% türannia", kes enamuse nimel talletatakse vähemuse huvid jalge alla. - Eestis on tegemist täieliku liberaalse demokraatiaga, sest meil on olemas selle tunnused: · õigusriik ja kõigi võrdsuse seaduse ees · vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine Millal/millistes küsimustes referendumid on Eestis läbi viidud? - 28.juuni 1992.a põhiseaduse vastuvõtmise küsimuses - 14.sept 2003 EL-ga ühinemise küsimus Reformi ja revolutsiooni võrdlus REFORM REVOLUTSIOON Valitsus/poliitikud Algatavad dissidendid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Inimesed rahvahulgad
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Esimene ehk avalik sektor (riigi-ja omavalitsusasutused) nt Eesti Energia Teine ehk erasektor (eraettevõtted) tulu,töökohad,kasum nt: Grossi toidukaubad Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja – ühendused) tulu pole eesmärk, eesmärgiks ühiskonna parandamine. Pluralism demokraatias- pluralism ehk vaadete rohkus on oluline demokraatias, sest siis on rohkem arvamusi ühe teema kohta ning suudetakse teha otsuseid mis meeldivad kõigile. Nt Eestis kooselu seaduse koostamisel oli vaja palju erinevaid vaatenurgaga inimesi.
ÜHISKONNA MÕISTE JA PÕHIKOMPONENDID: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Et mõista, kuidas ühiskond toimib ja areneb tuleb tunda ühiskonna ülesehitusest e.struktuuri. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene e. avalik sektor. Teine e. erasektor ja kolmas e. mittetulundussektor. Mitmekesisus e. pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused - võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet , on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. AVALIK SEKTOR: Avaliku sektori tuumaks on riik - institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ja nendest tulebki riigi tunnused
Avalik sektor-riigi-ja omavalitsusesindused Erasektor-eraettevõtted 3.sektor-mittetulundussektor, kodanikuühiskond-inimeste poolt vabatahtlikult moodustatud ühendus, et igapäevast eluolu parandada. Avalik sektor mõjutab erasektorit: riik hoolitseb selle eest, et ettevõtete vahel oleks konkurents, võitleb monopolide vastu. Riik kehtestab korra, mille alusel ettevõtted tegutsevad. Millised on erasektori ja riigi suhted? * Erasektor toodab kasumit, riigi sektor jaotab kasumi ümber (maksude näol) * Erasektor peab arvestama avaliku sektoriga, kuna avalik sektor kehtestab normid (kauplemisluba, keskkonnatingimused, ettekirjutused maksude osas * Sõltuvad üksteisest Millised on kodanikuhiskonna ja riigi suhted? * Sõltuvad üksteisest * Täiendavad üksteist * Kodanikuühiskond on riiki abistava funktsiooniga, mis ei kuulu riigi haldusalasse.Iga sektor säilitab oma põhifunktsioonid, mille järgi tekib ühiskonnas vajadus.
kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia. Primaarne sektor ehk hankiv tööstus põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus, mäetööstus. Sekundaarne sektor ehk töötlev tööstus energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Tertsiaarne sektor ehk teeninus. Kapitalism tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20.saj viimasel veerandil.
Ühiskond 1. Ühiskonna sidusus Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peaist sektorit: a)Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused) b) Teine eks erasektor (eraettevõtted c) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumusele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning laias laastus kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna eujõu seisukohalt ongi oluline ,et suudetaks erinevusi tunnistada,
1)Ühiskonna sektorid. Millised sinna kuuluvad. · Esimene e avalik sektor. (riigi- ja omavalitususasutused) · teine e erasektor (eraettevõtted) · kolmas e mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja - ühendused) 2)Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Pluralism mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehistus, parteistumist, vaimukultuuri, demokraatliku ühiskonna iseloomuliku tunnust. 3)Milleks on kodanikuühiskond vajalik? · ühiskonna mitmekesisuse hoidja, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid. · täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida. · kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi, nagu sallivus, koostöövõime, omaalgatus. · riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nendel ugupidamise.
1. ÜHISKONNA STRUKTUUR SEKTORID JA VALDKONNAD Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: a) esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsussutused) b) teine e erasektor (eraettevõtted) c)kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused) Ühiskonda kuuluvad ka inimesed, kes muudavad ühiskonna mitmekesiseks, mis omakorda on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile e kihistumisele. VALDKONNAD: a) POLIITIKA korraldab riigi juhtimis ja toimimist. Sellega tegeleb peamiselt I sektor. b) MAJANDUS tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond. Sellega tegeleb natuke ka I
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e
majandust, riigil pole tööstusühiskonda, jõudsamalt edasimineku tarvis majandust kuis tootmisvahendid Potestantlikud siimulid. reguleerida. ja toodang kuuluvad väärtused soosivad Toetati ühte klassi, tööarmastuse, Traditsioonilised vabakaubandust. kodanluse kokkuhoidlikkuse institutsioonid eraomandisse. aususe ning kaotasid oma rolli Tänapäeval nt. USA Töölised on vabad arvepidamise normide õiguslikult kuid mitte kujunemist. kehtestamisel. majanduslikult. Kapitalismi ajal Tööstusühiskonda Temast tuleb muutus juhtmõtteks ohustas anoomia.
Tuleb arvestada avalikus. ettekirjutustega, maksudega, tegevuslubade kauplemise, keskk.hoiu jms. Kuna esineb turutõkkeid peab riik sekkuma et puudusi kõrvaldada. Kodanikuühiskond- ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Demok. isel. on lisaks valimistele ja erakondade tegevusle kaasata ka organistasioonidega rahvast otsustamisse. 1) MTÜ e.mittetulundusühingud 2) SA-d e.sihtasutused 3) Seltsingud- mitteformaalsed ühendused,mida ei registreerita. kodanikuü.isel: *Tegutsevad legaalselt seadusi ja reegleid järgides *Tegelevad ühiskondlikku huvi pakkuvate asjadega *üüavad mõjutada riigivõimu * Esindavad eri huve ja sotsiaalseid rühmi- ühiskonna mitmekesisus. Kodanikuü. Eestis kujunes 19 saj seoses laulu ja mänguseltsidega. EV loomisele järgnes kodanikuühenduste arvu kasv. Eesti liitumisel NSVL keelati kodanikuorganisatsioonid. Taasloomine oli 1980a.te lõpus. Loodi EÜS,
Kordamisküsimused: Ühiskonna sidusus Ühiskonna sektorid I ehk AVALIK SEKTOR. *Tulundussektor: Riigiettevõtted Eesti Post, Eesti Energia. *Mittetulundussektor: riiklikud, avalik-õiguslikud ja munitsipaalasutused ning -ametid, nt. Politsei- ja piirivalveamet, Tarbjakaitseamet, Viljandi Maavalitsus, Tartu Ülikool, ERR. *Avalik õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. *1/3 tööealistest töötab I sektoris. II ehk ERA(ÄRI)SEKTOR. *Tulundussektor. *Nt pangad, aktsiaseltsid osaühingud. *Iseloomulikud jooned:
avalik poliitika ehk halduspoliitika poliitikavaldkond, mille sisuks on elanikkonnale vajalike teenuste ja inimeste toimetuleku korraldamine; avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika; avalikust poliitikast eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitikavaldkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika) avalik sektor ehk esimene sektor üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; vt ka erasektor, mittetulundussektor bürokraatia ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus deflatsioon üldise hinnataseme jätkuv alanemine; vt ka inflatsioon demokraatia valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude
Demokraatia tunnused · Mitmeparteisüsteem · Täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus · Regulaarselt toimuvad vabad ja salajased valimised, millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist · Suuremate poliitiliste parteide vaba võimalus meedia ja avaliku kampaania kaudu oma vaateid tutvustada · Kodanikuvabaduste tunnustamine · Õigusriik · Võimude lahusus ja tasakaalustatus · Kontroll ja kohtuorganite poliitiline sõltumatus · Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond · Vaba ajakirjandus · Vähemuste kaitse ja nendega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle 2 Vabaks demokraatiaks ei kvalifitseeru riigid, kus · mitmed viimased valimised riigis on võitnud pidevalt üks poliitiline jõud ( · suur võim riiki puudutavate otsuste üle on koondunud ilma valimisteta võimu juurde saanud jõu kätte (mitteparlamentaarsed monarhiad, võõrvõim või rahvusvaheline kontroll)
sotsiaalselt kihistunud. *Sotsiaalne mobiilsus-inimeste või inimrühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise . *Liikumine võib olla vertikaalne või horisontaalne Klassid ja staatused *Varasemate ühiskondade puhul lähtuti klassidesse jaotamisest majandusliku positsiooni alusel, nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul pole määravaks materiaalne olukord. *Tänapäeval klassipiirid hägustuvad, kasvanud on sotsiaalne mobiilsus . Kasvanud ka põlvkondade vaheline mobiilsus. *Endiselt püsib see, et ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni ehk staatust kui teised. *Kõrge sotsiaalse staatusega grupid kuuluvad õhiskonna ülemistesse kihtidesse, st nad omavad seda, mida peetakse antud ühiskonnas väärtuslikuks. *Eliit ehk kõrgklass, kõrge staatusega inimrühm,kellel on juurdepääs võimule, kes on üldiselt mõjukad. *Mass ehk tavainimesed, tavakodanikud
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Sotsiaalne struktuur- mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avalik sektor- võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Ül: rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest instit. Riik- võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide (kohus, keskpank, seadusandlik ja täidesaatev võim, järelvalveinst.) kaudu. Erasektor- kuuluvad kasumit taotlevad ettevõtted. Turg juhib majandust nähtamatu käega. Riik peab sekkuma kui esinevad turutõrked. Mittetulundus sektorite eesmärk ei ole teenida kasumit. Nad teevad seda oma algatuslikult, nn oma lõbuks, et aidata lahendada sots
üldisest heaolust Heaoluriigi tunnused: *üldine elatustaseme tõus *Suurenenud keskklass *Vaesuse leevendamine Ühishüve-kaup/teenus mis jõuab tarbijani turu vahenduseta,näiliselt tasuta Mittemajan ühishüve-tervishoiusüsteem,julgeolek,haridus,kohtusüsteem Majanduslik ühishüve-riiklik meedia,korrastatud linnaruum,rahvuskultuuri toetamine,taristu Ühiskond-inimhulkade kooselu korrastatud viisid Ühiskonna valdkonnad: Poliitika,Majandus-ja sotsiaalsfäär,kultuur, Õigus, moraal I sektor e. avalik sektor-ühiskonnaelu korraldamine (riigi-ja omavalitsus asutused) II sektor e erasektor e. tulundussektor-tootmine ja kauplemine (eraettevõtted, FIE) III sektor e mittetulundussektor e kodanikuühiskond (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Õigusriik-põhineb seaduste ülimuslikkusel,vastandiks on võimuriik,kus pärsitakse inimeste vabadusi läbi distsipliini ja vägivalla "Õigus on pime"-karistus kehtib kõigile võrdselt, sõltumata sellest kes oled Õigusriigi tunnused:
interventsionistlik riik Teema: Ühiskonna struktuur ja ühiskondlikud suhted alamklass inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik haldus poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigija omavalitsuse institutsioonides avalik sektor üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad võimuja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine avalik õigus õiguse haru, mille puhul on ülekaalus avalikud( riigi) huvid ja õiguse subjektid on ebavõrdsetes, alluvuslikes õigussuhetes
Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument 2. Ühiskondlike probleemide lahendamine seadusandlust lähtudest 3. Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada 4. Seadus kehtib kõigile ühte moodi 5. Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest 6. Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest. Avalik ja erasektor Avaliku sektori tähtsaim osa on riik. Riigi tunnused: (lühidalt öeldes: rahvas, territoorium, riigiorganid). Pikemalt: 1. riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu 2. riigi otsused vormistatakse õigusnormidena, mis on kõigile kohustuslikud 3. riigi kontrolli all on kindel territoorium 4. riigi institutsioonid on avalikud, vastutavad kollektiivselt oma otsuste eest Avaliku sektori põhiülesanded valitsemine ja haldus.
Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument 2. Ühiskondlike probleemide lahendamine seadusandlust lähtudest 3. Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada 4. Seadus kehtib kõigile ühte moodi 5. Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest 6. Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest. Avalik ja erasektor Avaliku sektori tähtsaim osa on riik. Riigi tunnused: (lühidalt öeldes: rahvas, territoorium, riigiorganid). Pikemalt: 1. riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu 2. riigi otsused vormistatakse õigusnormidena, mis on kõigile kohustuslikud 3. riigi kontrolli all on kindel territoorium 4. riigi institutsioonid on avalikud, vastutavad kollektiivselt oma otsuste eest Avaliku sektori põhiülesanded valitsemine ja haldus.
Avalik sektor- poliitiline · Tuumaks riik · Tunnused: rahvas, territoorium, avalik võim · Õigused: koguda makse, anda välja seadusi, korraldada riigi igapäevaelu, riigikaitset, haridust, tervisehoidu, perepoliitikat, mõista kohut, rahvusvaheline suhtlemine · Institutsioonid: riigipea, parlament, valitsus, kohus · võimude lahusus = võimud üksteisest lahus · Ükski riigiametnik ei tohi töötada teisel kahel ametil · Avalik haldus: riigi ja omavalitsuste plaanipäevane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Rahastab riik. Hõivatute osakaal alla 20% Erasektor- majandus · Tulundussektor AS, OÜ, FIF osakaal 8%
annaabi.ee 
