Ühiskonna sidusus ____ 1. Millisteks sektoriteks jaguneb ühiskond? Millised institutsioonid neist iga alla kuuluvad? · Avalik sektor riigi- ja omavalitsusasutused · Erasektor eraettevõtted · Mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja ühendused 2. Seleta mõisted: Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism paljusus, iseloomustab ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. See on demokraatliku ühiskonna iseloomulik joon. 3. Leia 4 põhjendust, miks on kodanikuühiskond vajalik. · Täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liialt domineerida
1)Ühiskonna sektorid. Millised sinna kuuluvad. · Esimene e avalik sektor. (riigi- ja omavalitususasutused) · teine e erasektor (eraettevõtted) · kolmas e mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja - ühendused) 2)Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Pluralism mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehistus, parteistumist, vaimukultuuri, demokraatliku ühiskonna iseloomuliku tunnust. 3)Milleks on kodanikuühiskond vajalik? · ühiskonna mitmekesisuse hoidja, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid. · täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida. · kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi, nagu sallivus, koostöövõime, omaalgatus. · riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nendel ugupidamise.
ÜHISKONNA SIDUSUS ÜHISKONNA KOTROLLTÖÖ 1.Ühiskond ÜHISKOND on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonnale on iseloomulik mitmekesisus ehk pluralism. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit - Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) - Teine ehk erasektor (eraettevõtted) - Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) AVALIK SEKTOR üks ühiskonnast kolmest sektorist: võimu- javalitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanded: *haldus avalik haldus, mis on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et viia poliitikas püstitatud eesmärke
KORDAMINE 2. ÜHISKONNA SIDUSUS õp. lk. 29-59 2.1. Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ja suletud ühiskond. Ühiskonna struktuur-Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused Pluralism ehk mitmekesisus on ühiskonnale loomulik Ühiskonna sektorite eraldatus ja läbipõimumine- Tulundussektor: Erasektor-Eraettevõtted (AS, pangad, OÜ) Avalik sektor-Riigiettevõtted (raudteed, post, televisioon, energiavõrgud) Mittetulundussektor: Erasektor-Kodanikuorganisatsioonid
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna moodustavad avalik sektor(riigi ja omavalitsused) Erasektor(eraettevõtted) Mittetulundussektor(kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) 2. Millised on avaliku sektori põhiül? Mis on riigi tunnused ja institutsioonid? Põhi ül tagab ühiskondliku heaolu ja riigi toimimise Riigi tunnused Riik on alati seotud võimu teostamisega, riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud, vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. 3. Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik? sest avalik-õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile, vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. 4. Selgita erasektori põhijooni ja eesmärke
Ühiskonna sidusus 1. Ühiskonna sektorid ja nende omavaheline seos (kuidas mõjutavad üksteist)? >esimene e avalik sektor (riigi ja omavalitusasutused) >teine e erasektor (eraettevõtted) >kolmas e mittetulundussektor e kodanikuühiskond riik -> erasektorit -ettevõtted ei maks tulumaksu -tulumaks makstakse dividendide pealt erasektor->riiki -riik saab dividendide pealt raha riik->kodanikuühendusi -riik tegeleb seaduste väljaandmisega ja kehtestab reeglid -riik võib kodanikuühendusi rahastada kodanikuühendused->riiki -seisavad tööliste õiguste eest -võtavad enda kanda mõned funktsioonid (nt sotsiaalsed) 2. Riigi tunnused? -rahvas -territoorium
Ühiskonna sidusus Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene ehk avalik sektor ( riigi ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor ( eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus inimesed on ühesugused, on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Kihistumine mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel, kogu ühiskonna arengut.
Kordamisküsimused: Ühiskonna sidusus Ühiskonna sektorid I ehk AVALIK SEKTOR. *Tulundussektor: Riigiettevõtted Eesti Post, Eesti Energia. *Mittetulundussektor: riiklikud, avalik-õiguslikud ja munitsipaalasutused ning -ametid, nt. Politsei- ja piirivalveamet, Tarbjakaitseamet, Viljandi Maavalitsus, Tartu Ülikool, ERR. *Avalik õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. *1/3 tööealistest töötab I sektoris. II ehk ERA(ÄRI)SEKTOR. *Tulundussektor. *Nt pangad, aktsiaseltsid osaühingud. *Iseloomulikud jooned:
2 1.Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ühiskond- sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond- riigi korralduselt totalitaarne: taotleb terviklikkust, mis oleks täielikult riigile allutatud. Ühiskonna struktuur- ühiskonna üldine ülesehitus Pluralism- ehk paljusus. Võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. Demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. 2.Avalik sektor: Riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigi tunnused: võimu teostamine, suveräänne riigivõim, territoorium, rahvus Valitsemisinstitutsioonide tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierharhia, moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks, saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest, nende töötajaskonna moodust. palgalised riigiametnikud.
Kuidas seletada lahti, mis on ühiskond ja selle struktuur? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 peamist sektorit: · Esimene ehk avalik sektor (riigi -ja omavalitsusasutused) · Teine ehk erasektor (eraettevõtted) · Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused) Millised on avaliku sektori põhiülesanded? Mis on riigi tunnused ja institutsioonid? Riigi tunnused: · Riik on alati seotud võimu teostamisega.Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli oma territooriumi üle. · Riigi instituitsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riigi insituitsioonid: · Seadusandlik võim (rahandusministeerium) · Täidesaatev võim (riigikogu)
kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia. Primaarne sektor ehk hankiv tööstus põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus, mäetööstus. Sekundaarne sektor ehk töötlev tööstus energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Tertsiaarne sektor ehk teeninus. Kapitalism tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20.saj viimasel veerandil.
Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks loeti majanduslikku progressi. Selline lähenemine ei õigustanud ennast. 1980.- 1990. aastatel jõuti arusaamisele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduslik areng. Lähiaastate ülesandeks on demokraatia kindlustamine maailmas. Demokraatia põhijooned: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Täielik liberaalne demokraatia: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik, võimuinstitutsioonide lahusus, pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vaba ajakirjandus. Polüarhia- e nüüdisdemokraatia e paljude võim. (tasakaalustatud riigivõim, aktiivne kodanikuühiskond, alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega, võimalus kritiseerida valitsuse poliitikat). Siirdeühiskond- ühiskonna arenguetapp, mil toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Selle ohud: ametnike ja
luuakse koolimaju) · Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust kuna valitsemine on seadusega piiratud nt põhiseaduse kaitse Demokraatia ohud: · Enamuspõhimõte võib põhjustada "51% türannia", kes enamuse nimel talletatakse vähemuse huvid jalge alla. - Eestis on tegemist täieliku liberaalse demokraatiaga, sest meil on olemas selle tunnused: · õigusriik ja kõigi võrdsuse seaduse ees · vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine Millal/millistes küsimustes referendumid on Eestis läbi viidud? - 28.juuni 1992.a põhiseaduse vastuvõtmise küsimuses - 14.sept 2003 EL-ga ühinemise küsimus Reformi ja revolutsiooni võrdlus REFORM REVOLUTSIOON Valitsus/poliitikud Algatavad dissidendid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Inimesed rahvahulgad
2. ÜHISKONNA SIDUSUS 2.1 Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid: Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ülesehitus- struktuur. Mitmekesisus- pluralism Sotsiaalne struktuur- kihistumus Ühiskonna struktuuri moodustavad: Esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine e erasektor (eraettevõtted) Kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid) ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundussektor Eraettevõtted Riigiettevõtted Mittetulundussektor Kodanikuorganisatsioonid Riiklikud asutused ja ametid 2.2 Avalik ja erasektor: AVALIK SEKTOR: * Avalik sektor koosneb: Riigi- ja omavalitsusasutustest Ülesanne: 1) 2) *Avalik haldus- riigi ja omavalitsuse plaanipärane igapäeva tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. * Tähtsam osa- riik.
Avalik sektor-riigi-ja omavalitsusesindused Erasektor-eraettevõtted 3.sektor-mittetulundussektor, kodanikuühiskond-inimeste poolt vabatahtlikult moodustatud ühendus, et igapäevast eluolu parandada. Avalik sektor mõjutab erasektorit: riik hoolitseb selle eest, et ettevõtete vahel oleks konkurents, võitleb monopolide vastu. Riik kehtestab korra, mille alusel ettevõtted tegutsevad. Millised on erasektori ja riigi suhted? * Erasektor toodab kasumit, riigi sektor jaotab kasumi ümber (maksude näol) * Erasektor peab arvestama avaliku sektoriga, kuna avalik sektor kehtestab normid (kauplemisluba, keskkonnatingimused, ettekirjutused maksude osas * Sõltuvad üksteisest Millised on kodanikuhiskonna ja riigi suhted? * Sõltuvad üksteisest * Täiendavad üksteist * Kodanikuühiskond on riiki abistava funktsiooniga, mis ei kuulu riigi haldusalasse.Iga sektor säilitab oma põhifunktsioonid, mille järgi tekib ühiskonnas vajadus.
3)täiendab parteide tegevust 4)arendab sallivust ja koostöövõimet 5)levitab info. 6)riik pälvib kodanike lugupidamise kui toetab nende aktiivsust. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Max Weber: võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada oma huvide elluviimine. Võimu ressursid on : 1)Ainelised-omand ja kapital 2) Vaimsed-teadmised ja kogemused. Võimu testamise meetodid: 1)Sund-inimesed kuuletuvad hirmust 2)Autoriteet-kuuletutakse veenusmusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. Vanasti allutati ka traditsioonide jõul. Karimaatilisteks liidriteks nim. juhte, kes omandavad ülimusliku autoriteedi tänu juhitalendile ja liidrioskusele. Nüüdisü. on kuuletumise põhj. mõistuslik kaalutlus.
majandust, riigil pole tööstusühiskonda, jõudsamalt edasimineku tarvis majandust kuis tootmisvahendid Potestantlikud siimulid. reguleerida. ja toodang kuuluvad väärtused soosivad Toetati ühte klassi, tööarmastuse, Traditsioonilised vabakaubandust. kodanluse kokkuhoidlikkuse institutsioonid eraomandisse. aususe ning kaotasid oma rolli Tänapäeval nt. USA Töölised on vabad arvepidamise normide õiguslikult kuid mitte kujunemist. kehtestamisel. majanduslikult. Kapitalismi ajal Tööstusühiskonda Temast tuleb muutus juhtmõtteks ohustas anoomia.
ÜHISKONNA MÕISTE JA PÕHIKOMPONENDID: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Et mõista, kuidas ühiskond toimib ja areneb tuleb tunda ühiskonna ülesehitusest e.struktuuri. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene e. avalik sektor. Teine e. erasektor ja kolmas e. mittetulundussektor. Mitmekesisus e. pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused - võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet , on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. AVALIK SEKTOR: Avaliku sektori tuumaks on riik - institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ja nendest tulebki riigi tunnused
1. ÜHISKONNA STRUKTUUR SEKTORID JA VALDKONNAD Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: a) esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsussutused) b) teine e erasektor (eraettevõtted) c)kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused) Ühiskonda kuuluvad ka inimesed, kes muudavad ühiskonna mitmekesiseks, mis omakorda on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile e kihistumisele. VALDKONNAD: a) POLIITIKA korraldab riigi juhtimis ja toimimist. Sellega tegeleb peamiselt I sektor. b) MAJANDUS tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond. Sellega tegeleb natuke ka I
KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS ( ÜHISKONNAÕPETUS ) ! 1. Iseloomusta ühiskonna struktuuri millised on ühiskonna sektorid? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri e. Üleshitust tuleb tulnda selleks, et mõista kuidasühiskond toimib ja areneb. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 sektorit: 1) Avalik sektor riigi- ja omavalitsusasutused 2) Erasektor eraettevõtted 3) Mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja ühendused 2. Milline on pluralistlik ühiskond? Ühiskond, kus eksisteerivad erikultuurid, maailmavaated, usud.. suhtume sallivalt Pluralism e. Mitmekesisus on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused, võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet Pidevad vastuolud sotsiaalsete gruppide vahel ning ühisosa puudumine oluliste
Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm sektorit- avalik sektor(riigi- ja omavalitsusasutused), erasektor(eraettevõtted) ja mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid- ja ühendused) 2. Milline on pluralistlik ühiskond? Ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid 3. Kas Eesti ühiskond pluralistlik? Põhjenda. Jah, meie ühiskonnas on lubatud erinevad vaated, ei ole kindlat ideoloogiat, on mitmeid kultuure, erinevaid uske, erinevaid omandivorme. Mitmekesisus on üsna suur. 4. Iseloomusta ühiskonna sektorite eraldatust ja läbipõimumist Kirjelda ja too näiteid. On valdkonnad, mis peavad jääma eraldatuks, nagu riigikaitse, valitsemine. Aga osasid valdkondi on hea siduda nii avaliku kui erasektoriga, just selliseid, mis on kodanikule olulised, nagu raudteed, televisioon, mobiilside. Need on valdkonnad, kus erasektor ja avalik
Max Weber- võimu teoreetik, ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine, võim on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud, domineerimine. Võimu ressursid võivad olla ainelised (omand ja kapital) kui ka vaimsed (teadmised ja kogemused, nüüdisajal ka inimkapital ja sotsiaalne kapital. Autoriteerne võim-inimesed kuuletuvad mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad, karismaatilised liidrid- juhid, kes omandavad ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskusele (Lenin, Hitler, Churchill, Castro, Mahatma Gandhi). Riigivõimul on tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Tunnused: 1) ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist, 2) koguda makse ja otsustada maksutulu, 3)sedausega antud
reformide ebaühtlane tempo, majanduskriis. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võim majanduses Majandusliku võimu puhul tagab juht positsiooni majanduslik edukus. ( nt. Firma ja kompanii on teistest mõjukam ). Majandusvõim omab pigem sümboolset (mittekohustuslik/vabatahtlik) kui kohustavat tähendust. Võim riigis Omab kohustavat tähendust. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. Riigivõimul on tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. (nt. Ainult riik võib teha...) Riigivõimu toimimiseks on vaja ametnikkonda, kes tegeleb avaliku haldusega . Riigivõimu ainuomased tunnused : 1. Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. 2. Koguda makse.
reformide ebaühtlane tempo, majanduskriis. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võim majanduses Majandusliku võimu puhul tagab juht positsiooni majanduslik edukus. ( nt. Firma ja kompanii on teistest mõjukam ). Majandusvõim omab pigem sümboolset (mittekohustuslik/vabatahtlik) kui kohustavat tähendust. Võim riigis Omab kohustavat tähendust. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. Riigivõimul on tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. (nt. Ainult riik võib teha...) Riigivõimu toimimiseks on vaja ametnikkonda, kes tegeleb avaliku haldusega . Riigivõimu ainuomased tunnused : 1. Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. 2. Koguda makse.
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e
Ühiskond 1. Ühiskonna sidusus Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peaist sektorit: a)Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused) b) Teine eks erasektor (eraettevõtted c) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumusele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning laias laastus kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna eujõu seisukohalt ongi oluline ,et suudetaks erinevusi tunnistada,
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400).
VÕIM ÜHISKONNAS Võim on inimese või grupi suutlikus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on ühiskonnas emavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid võivad olla: A) ainelised omand ja kapital. B)Vaimsed teadmised, kogemused ja oskused. C)sotsiaalne kapital suhted, usaldus ja koostöö. Võimu teostamiseks kasutatakse: A)Autoriteedi abil. *inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad B)Sundimise abil *Inimesed kuuletuvad hirmust vägivalla või karistuse ees. Võimu mõjutavad ka A)traditsioonid näiteks ajaloolised dünastiad. B)karismaatilised liidrid omandavad autoriteedi tänu juhitalendile C)Mõistuslik kaalutlus.
Kodanikuühiskonna kujunemine laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (lad cives kodanik) vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ja poolkohustuslikud massiorganisatsioonid. 4. Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine 5. Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1.vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte. 2.võitlus monopolidega mis tahes majandusharus. 3.ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (nt erakonnaseadus).4. lobitöö kontroll 5. ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. b) Demokraatia liigid, tunnused, levik, näited.
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.)
Perevorm Suurpered Tuumpere Mittetäielik Kõik perekond Valitsuse roll Kaitsta rahvast Ühishüvis, maj. reg, Sotsiaalkindlustus Avalik haldus infrastruktuuri tagamine Tähtsaim kapital Maa Tööjõud, tooraine Knowhow Info, aeg Näide tänapäevast Jeemen, Keenia, PKorea, Kõrgõstan, Hiina, Venezueela, Eesti, Läti, USA Laos Usbekistan Venemaa Tekkimise põhjus Neoliitiline Tööstusrev. Tehnoloogia areng Internet revolutsioon ja heaoluüh.
Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: · üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus · ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus · omavalitsuste kujunemine · kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed · pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle · kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) · toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused:
Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: • üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus • ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus • omavalitsuste kujunemine • kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: • kodanikuvabaduste tunnustamine • võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed • pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus • vähemuste õigustega arvestamine • tsiviilkontroll relvajõudude üle • kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) • toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
