Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskonna sektorid. Kodanikuühiskond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sektor, sektorid, sektorit, ressursid, kapital, kodanikuühiskond, kihistus, erasektor, mittetulundussektor, lahusus, tasakaalustatus, eksekutiivne, kohtuvõim, traditsioon, karismaatiline, kaalutlus, riigivõimule, koguda, hierarhia, turumajandus, eraomand, sekkumise, stratifikatsioon, kihistumine, mobiilsus, lõhed, piirkondlikud, ideoloogilisedÜhiskonna sektorid. Võim. Kodanikuühiskond. Ühiskonna kihistus Pt 2.1. - 2.5. Ühiskonna sektorid Esimene e avalik sektor Teine e erasektor Kolmas e mittetulundussektor Kas on võimalik, et mõnda sektorit pole? Mida tähendab töötamine eri sektorites? Avalik sektor Võimude lahusus ja tasakaalustatus seadusandlik e legislatiivne võim täidesaatev e eksekutiivne võim kohtuvõim Poliitikaja avalik haldus Riigiteenistujatel oma seadus Võim ühiskonnas Võimu alus: Teostamise meetod: Ainelised ressursid sund omand autoriteet kapital traditsioon Vaimsed ressursid karismaatiline liider teadmised mõistlik kaalutlus kogemused
2. ÜHISKONNA SIDUSUS 2.1 Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid: Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ülesehitus- struktuur. Mitmekesisus- pluralism Sotsiaalne struktuur- kihistumus Ühiskonna struktuuri moodustavad: Esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine e erasektor (eraettevõtted) Kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid) ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundussektor Eraettevõtted Riigiettevõtted Mittetulundussektor Kodanikuorganisatsioonid Riiklikud asutused ja ametid 2.2 Avalik ja erasektor: AVALIK SEKTOR: * Avalik sektor koosneb: Riigi- ja omavalitsusasutustest Ülesanne: 1) 2) *Avalik haldus- riigi ja omavalitsuse plaanipärane igapäeva tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. * Tähtsam osa- riik.
Ühiskonna sidusus Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene ehk avalik sektor ( riigi ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor ( eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus inimesed on ühesugused, on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Kihistumine mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel, kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut.
3)liberalism riik pakub sots. Hüvitisi ainult vaestele ja minimaalselt, kõik vajaliku peab inimene ise muretsema (meditsiin, ülikool jne), riik tagab tööhõive (USA 3. Siirderiik riik, kus minnakse üle diktaatorlikult valitsemiskorralt demokraatlikule. Eesti ei ole siirderiik, sest siin on demokraatlikud tavad juurdunud vabad valimised, riik pakub ühishüvesid, mitmeparteilisus 4. Demokraatia tunnused: vabad valimised, inim- ja kodanikuõigused, võimude lahusus, kõigi võrdsus seaduse ees, vähemuste õigustega arvestamine, pluralism (ehk paljusus on poliitikas ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus), sõnavabadus 5. Ühiskonna jätkusuutlikkus jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab preaguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkus on jätkusuutlik, sest rahvas peab võimu
Ühiskonna sidusus 1. Ühiskonna sektorid ja nende omavaheline seos (kuidas mõjutavad üksteist)? >esimene e avalik sektor (riigi ja omavalitusasutused) >teine e erasektor (eraettevõtted) >kolmas e mittetulundussektor e kodanikuühiskond riik -> erasektorit -ettevõtted ei maks tulumaksu -tulumaks makstakse dividendide pealt erasektor->riiki -riik saab dividendide pealt raha riik->kodanikuühendusi -riik tegeleb seaduste väljaandmisega ja kehtestab reeglid -riik võib kodanikuühendusi rahastada kodanikuühendused->riiki -seisavad tööliste õiguste eest -võtavad enda kanda mõned funktsioonid (nt sotsiaalsed) 2. Riigi tunnused? -rahvas -territoorium
3)täiendab parteide tegevust 4)arendab sallivust ja koostöövõimet 5)levitab info. 6)riik pälvib kodanike lugupidamise kui toetab nende aktiivsust. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Max Weber: võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada oma huvide elluviimine. Võimu ressursid on : 1)Ainelised-omand ja kapital 2) Vaimsed-teadmised ja kogemused. Võimu testamise meetodid: 1)Sund-inimesed kuuletuvad hirmust 2)Autoriteet-kuuletutakse veenusmusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. Vanasti allutati ka traditsioonide jõul. Karimaatilisteks liidriteks nim. juhte, kes omandavad ülimusliku autoriteedi tänu juhitalendile ja liidrioskusele. Nüüdisü. on kuuletumise põhj. mõistuslik kaalutlus.
ÜHISKOND Ühiskonna sektorid- eraldatus ja läbipõimumine 1) Esimene ehk avalik sektor( riigi- ja omavalitsusasutused) 2) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) 3) Kolmas ehk mittetulundusektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Pluralistlik ühiskond Ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Riigi tunnused Riigi kolm põhitunnust- Territoorium(maa-ala, maavägi, õhuruum ja territoriaalvesi), Rahvas(riigi alal elavad seadustele alluvad isikud) ja avalik võim(iseseisvat võimu teostavad riigiorgandi) Riik on alati seotud võimu teostamisega
kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia. Primaarne sektor ehk hankiv tööstus põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus, mäetööstus. Sekundaarne sektor ehk töötlev tööstus energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Tertsiaarne sektor ehk teeninus. Kapitalism tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20.saj viimasel veerandil.
Avalik sektor- poliitiline · Tuumaks riik · Tunnused: rahvas, territoorium, avalik võim · Õigused: koguda makse, anda välja seadusi, korraldada riigi igapäevaelu, riigikaitset, haridust, tervisehoidu, perepoliitikat, mõista kohut, rahvusvaheline suhtlemine · Institutsioonid: riigipea, parlament, valitsus, kohus · võimude lahusus = võimud üksteisest lahus · Ükski riigiametnik ei tohi töötada teisel kahel ametil · Avalik haldus: riigi ja omavalitsuste plaanipäevane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Rahastab riik. Hõivatute osakaal alla 20% Erasektor- majandus · Tulundussektor AS, OÜ, FIF osakaal 8% · Erasektor peab oma tegevuses juhinduma avaliku sektori ettekirjutistest (maksed, seadused, tegevusload jne)
KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS ( ÜHISKONNAÕPETUS ) ! 1. Iseloomusta ühiskonna struktuuri millised on ühiskonna sektorid? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri e. Üleshitust tuleb tulnda selleks, et mõista kuidasühiskond toimib ja areneb. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 sektorit: 1) Avalik sektor riigi- ja omavalitsusasutused 2) Erasektor eraettevõtted 3) Mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja ühendused 2. Milline on pluralistlik ühiskond? Ühiskond, kus eksisteerivad erikultuurid, maailmavaated, usud.. suhtume sallivalt Pluralism e. Mitmekesisus on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused, võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet Pidevad vastuolud sotsiaalsete gruppide vahel ning ühisosa puudumine oluliste
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Esimene ehk avalik sektor (riigi-ja omavalitsusasutused) nt Eesti Energia Teine ehk erasektor (eraettevõtted) tulu,töökohad,kasum nt: Grossi toidukaubad Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja – ühendused) tulu pole eesmärk, eesmärgiks ühiskonna parandamine. Pluralism demokraatias- pluralism ehk vaadete rohkus on oluline demokraatias, sest siis on rohkem arvamusi ühe teema kohta ning suudetakse teha otsuseid mis meeldivad kõigile. Nt Eestis kooselu seaduse koostamisel oli vaja palju erinevaid vaatenurgaga inimesi. Erinevused suurte gruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele
ÜHISKONNA MÕISTE JA PÕHIKOMPONENDID: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Et mõista, kuidas ühiskond toimib ja areneb tuleb tunda ühiskonna ülesehitusest e.struktuuri. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene e. avalik sektor. Teine e. erasektor ja kolmas e. mittetulundussektor. Mitmekesisus e. pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused - võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet , on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. AVALIK SEKTOR: Avaliku sektori tuumaks on riik - institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ja nendest tulebki riigi tunnused. Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigi
vähemalt 50% on hõivatud põllumajandusega. · Teadmusühiskond ühiskond, kus majanduses ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi. (info oskuslik kasutamine) - Eestis on infoühiskond, sest meil on info igalt poolt kättesaadav loen uudiseid internetist, ID-kaardi kasutamine bussis, e-valimised, digiretseptid. Muutused ühiskonnas seoses postindustriaalse ühikonna tulekuga: 1. Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti majandus ressursid hinnati ümber, tähtsaks muutus oskusteave. 2. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses tõusis insenertehnilise personali ja teenindussektori töötajate osakaal tööjõus. 3. Tähtsustati ja vajati haritud spetsialiste vajati tööjõudu, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse. 4. Inimeste elustiil - eluolu ja tarbimine ühtlustus, elatusetaseme üldine tõus. Teadmusühiskonnas kaasa toodud muudatused: 1
2 1.Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ühiskond- sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond- riigi korralduselt totalitaarne: taotleb terviklikkust, mis oleks täielikult riigile allutatud. Ühiskonna struktuur- ühiskonna üldine ülesehitus Pluralism- ehk paljusus. Võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. Demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. 2.Avalik sektor: Riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigi tunnused: võimu teostamine, suveräänne riigivõim, territoorium, rahvus Valitsemisinstitutsioonide tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierharhia, moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks, saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest, nende töötajaskonna moodust. palgalised riigiametnikud.
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e
1. ÜHISKONNA STRUKTUUR SEKTORID JA VALDKONNAD Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: a) esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsussutused) b) teine e erasektor (eraettevõtted) c)kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused) Ühiskonda kuuluvad ka inimesed, kes muudavad ühiskonna mitmekesiseks, mis omakorda on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile e kihistumisele. VALDKONNAD: a) POLIITIKA korraldab riigi juhtimis ja toimimist. Sellega tegeleb peamiselt I sektor. b) MAJANDUS tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond. Sellega tegeleb natuke ka I sektor, sest mõned majandusküsimused vajavad riigipoolset sekkumist.
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.)
Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Avalik sektor /riiklik/valitsus- Ühiskonnaelu korraldamine Raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest(need ei allu otseselt riigile). Erasektor /majandussektor Ühiskonnaliikmete varustamine Aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Kolmas / kodanikuühiskond/ mittetulundus- Kodanikualgatuse teostamine, huvide esindamine, vabatahtlik, ei tule võimule
KORDAMINE 2. ÜHISKONNA SIDUSUS õp. lk. 29-59 2.1. Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ja suletud ühiskond. Ühiskonna struktuur-Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused Pluralism ehk mitmekesisus on ühiskonnale loomulik Ühiskonna sektorite eraldatus ja läbipõimumine- Tulundussektor: Erasektor-Eraettevõtted (AS, pangad, OÜ) Avalik sektor-Riigiettevõtted (raudteed, post, televisioon, energiavõrgud) Mittetulundussektor: Erasektor-Kodanikuorganisatsioonid (Huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused) Avalik sektor-Riiklikud,
Ühiskond- küsimused 1. Iseloomusta ühiskonna struktuuri millised on ühiskonna sektorid? Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm sektorit- avalik sektor(riigi- ja omavalitsusasutused), erasektor(eraettevõtted) ja mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid- ja ühendused) 2. Milline on pluralistlik ühiskond? Ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid 3. Kas Eesti ühiskond pluralistlik? Põhjenda. Jah, meie ühiskonnas on lubatud erinevad vaated, ei ole kindlat ideoloogiat, on mitmeid kultuure, erinevaid uske, erinevaid omandivorme. Mitmekesisus on üsna suur. 4. Iseloomusta ühiskonna sektorite eraldatust ja läbipõimumist
Võimu olemus ja ressursid: Max Weber on määratlenud võimu kui kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimusuhete kirjeldamiseks kasutatakse sõna domineerimine e valitsemine, ülekaalus olemine. Ressursid võivad olla ainelised ja vaimsed. Ainelised-omand ja kapital, vaimsed-teadmised ja kogemused. Lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) on ka tähtsaks kujunenud inimkapital (teadmised-oskused) ning sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Võimu teostamise meetodid: sunni võimu korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla v karistuse eest. Teatud mõttes väljendavad ka seadused
Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks loeti majanduslikku progressi. Selline lähenemine ei õigustanud ennast. 1980.- 1990. aastatel jõuti arusaamisele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduslik areng. Lähiaastate ülesandeks on demokraatia kindlustamine maailmas. Demokraatia põhijooned: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Täielik liberaalne demokraatia: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik, võimuinstitutsioonide lahusus, pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vaba ajakirjandus. Polüarhia- e nüüdisdemokraatia e paljude võim. (tasakaalustatud riigivõim, aktiivne kodanikuühiskond, alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega, võimalus kritiseerida valitsuse poliitikat). Siirdeühiskond- ühiskonna arenguetapp, mil toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Selle ohud: ametnike ja
oma huvide elluviimine. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Võimu tunnused 1. Võim teiste üle 2. Võim koos teistega 3. Võim eesmärkidesuhtes olukorra/looduse üle 4. Võim on ebaühtlaselt jaotunud. 5. Võimu tunnused jagunevad 2-ks : 1. Ainelised 2. Vaimsed Ainelised tunnused: kapital, omand. Mida suurem aineline resurss, seda suurem võim, vaestel inimestel on vähem valikuvõimalusi. Vaimsed tunnused: teadmised, kogemused,sotsiaalne kapital ehk suhted, usaldus. Võimu teostamisel on tähtis sotsiaalne kapital. Teostamise meetodid- eristatakse 2-te tüüpi : 1. Autoriteet
oma huvide elluviimine. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Võimu tunnused 1. Võim teiste üle 2. Võim koos teistega 3. Võim eesmärkidesuhtes olukorra/looduse üle 4. Võim on ebaühtlaselt jaotunud. 5. Võimu tunnused jagunevad 2-ks : 1. Ainelised 2. Vaimsed Ainelised tunnused: kapital, omand. Mida suurem aineline resurss, seda suurem võim, vaestel inimestel on vähem valikuvõimalusi. Vaimsed tunnused: teadmised, kogemused,sotsiaalne kapital ehk suhted, usaldus. Võimu teostamisel on tähtis sotsiaalne kapital. Teostamise meetodid- eristatakse 2-te tüüpi : 1. Autoriteet
Perevorm Suurpered Tuumpere Mittetäielik Kõik perekond Valitsuse roll Kaitsta rahvast Ühishüvis, maj. reg, Sotsiaalkindlustus Avalik haldus infrastruktuuri tagamine Tähtsaim kapital Maa Tööjõud, tooraine Knowhow Info, aeg Näide tänapäevast Jeemen, Keenia, PKorea, Kõrgõstan, Hiina, Venezueela, Eesti, Läti, USA Laos Usbekistan Venemaa Tekkimise põhjus Neoliitiline Tööstusrev. Tehnoloogia areng Internet revolutsioon ja heaoluüh.
ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia
3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: • üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus • ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus • omavalitsuste kujunemine • kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: • kodanikuvabaduste tunnustamine • võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed • pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus • vähemuste õigustega arvestamine • tsiviilkontroll relvajõudude üle • kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) • toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust
3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: · üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus · ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus · omavalitsuste kujunemine · kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed · pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle · kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) · toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust
ÜHISKONNA SIDUSUS ÜHISKONNA KOTROLLTÖÖ 1.Ühiskond ÜHISKOND on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonnale on iseloomulik mitmekesisus ehk pluralism. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit - Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) - Teine ehk erasektor (eraettevõtted) - Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) AVALIK SEKTOR üks ühiskonnast kolmest sektorist: võimu- javalitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanded: *haldus avalik haldus, mis on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et viia poliitikas püstitatud eesmärke
ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Eesti jätkusuutlikkuse eesmärgid Ühiskonna sidusus Heaolu kasv Ökoloogiline tasakaalustatus Eesti kultuuri elujõulisus Jätkusuutlik ühiskond Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Võimulolijad hindavad samu väärtusi mis rahvas Hea valitsemine: tulemuslik, läbipaistev, kodanikke kaasav Oluline on nii rahva arv kui rahva kvaliteet Ühiskonna sidusus Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: 1. Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) 2. Teine ehk erasektor (eraettevõtted) 3. Kolmas ehk mittetulundssektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Millisesse sektorisse kuulub? Eesti Pank MTÜ Lagedi AS Regio Hansapank Balti Ajakirjanike Föderatsioon Eesti Korvpalliliit Ülemaailmne Keskkonnakaitsjate Liit Rahvastikuregister Riik Riigi 3 põhitunnust 1. Territoorium 2. Rahvastik 3. Suveräänne riigivõim (nii välimine kui
Heaoluriik - Sotsiaalriik, mis garanteerib kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused. Eesmärk pakkuda ühishüvesid. Peamised tunnused: 1) Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ja ka rikkamatelt ühiskonna liikmetelt vaesematele. 2) Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks. Teisi tunnuseid: Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Igale indiviidile tasuta hariduse tagamine ........................................................................................................................................................... ............. Heaolureziimid: Sotsiaaldemokraatlik mudel: 1) Sotsiaalhüvitiste jagamine kõigile, olenemata sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest 2) Keskne heaolu eest vastutaja on RIIK 3) Õigus saada sotsiaaltoetusi, tasuta haridust ja arstiabi. 4) Kõrged maksud!!
Toimub kahel tee: Revolutsioon Reformid Siirdeühiskond Ühiskond, kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale Algab esimeste vabade valimistega Ohud: 1. Masside radikaliseerumine 2. Demokraatia näib liiga aeglasena 3. Majanduspoliitika muutumine tehokraatlikuks 4. Populistlikud otsused 5. Võimalikud rahvuskonfliktid 6. Endise väärtussüsteemi purunemine Ühiskonna sektorid 1. Sektor AVALIK SEKTOR: a) Riigiasutused b) Omavalitsused c) Avalik-õiguslikud asutused 2. Sektor ERASEKTOR FIE, OÜ, AS 3. Sektor KODANIKUÜHISKOND- omaalgatus, seltsid, kogudused, MTÜ, erakonnad, seltsing, SA Ühiskonna kihistumine Kuidas jagatakse? Majandusliku rikkuse alusel: Kõrgklass- kõige rohkem majanduslikke võimalusi Keskklass Alamklass Väärtushinnangute alusel: Eliit Mass
3. Kas Eesti on siirderiik? Ei ole, oleme saavutanud täiesti demokraatliku riigi, oleme läinud plaanimajanduselt turumajandusele. Siirdeühiskond ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega. 4. Demokraatia tunnusjooned: 3 põhinõuet: KONKURENTS, KODANIKUÕIGUS, INIMÕIGUS Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huide väljendamiseks Vähemuste õigustega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle 5. Ühiskonna jätkusuutlikkus kas Eesti on? ..jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja
annaabi.ee 
