Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskonna mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valitsemisvorm, teostab, bürokraatia, dogma, föderatiivne, funksioonid, idenditeet, ühtekuuluvus, institutsioon, omavate, mehanismide, integratsioon, lõiming, lähenemine, pluralism, mitmekesisus, reformMõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta.
avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, resursid ja tegevur; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riihi tõhus toimimine avalikkus demokraatliku ühiskonna liikmes, kes omavad poliitilisi ja kodanikuõigusi avatud ühiskond demokraatlik ühiskond; seda sünonüümi kasutatakse sagedamini majandusteaduses ja sotsioloogias; rõhutab vabaduse ja võrdusete võimaluste tähtsust demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (vt otsene demokraatia) või valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude vahendusel (vt esindusdemokraatia) diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik (diktaator) või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta diskrimineerimine teatud inimgrupi õiguste tagurlik piiramine; näiteks sooline, rassiline, rahvuslik ja religioosne diskremineerimine
Ülalpeetav laps,pensionär , puudega tööealine inimene too kes ise palka ei saa . Tööealised ja võimelised inimesed moodustavad ühiskonna tööjõu . Sotsiaalne kihistus ,e. hierahia e. paremusjärjestus. Inimeste mitmekesised huvid. Plurarism inimeste huvide mitmekesisus. Ühiskonda , kus on lubatud mitmesugused vaated,ideoloogiad , organisatsioonid, omandivorrmid,kultuurid, sotsiaalsed grupid nim .pluralistlikuks . Identiteet ühiskonna või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvus tunne . Tolerantsus sallivus . Nulltolerants täisleppimatus . Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteis : · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad mõlemad osapooled · lähtuma peab ühisest hüvest jaenamuse tahtest unustamata sealjuures vähemust . Enamusotsus otsus , mida pooldab enamus
reguleerib tootmist, kaubandust ja hinnakujundust toiduainete turul defitsiit(eelarve)(4) - (eelarve) puudujääk, mis tähendab et kulud on suuremad kui tulud (riigil põhiliselt laekumised maksudest) deflatsioon (4)- ringluses olevate rahatähtede hulga vähendamine hindade üldise taseme alandamiseks ning raha ostuvõime tõstmiseks devalvatsioon(4) - rahvusvaluuta kehtiva kursi alandamine välisvaluutade suhtes demokraatia - valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduste ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuvabaduste austamine diktatuur - õigusvastane valitsemisvorm, kus võim on monopoliseeritud ühe isiku (diktaatori) või isikutegrupi poolt, kes kasutavad seda õiguslike piiranguteta dogma (2) - tõestuseta omaks võetud ja kritiseerimisele mittekuuluv jäik seisukoht dumping( 4) - kauba pakkumine välisturul odavama hinnaga kui siseturul
Eksamikordamine 2013 1. teema- Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1.Mõisted: §1.1: · Ühiskond- inimeste kooselu vorm. · Majandus- tootmise ning kauplemise moodustatud valdkond. · Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Kultuuri moodustavad rahvakunst, kirjandus, arhitektuur, kujutav kunst, tähtpäevad ja pidustused, viisakusreeglid, muusika jne. · Poliitika- riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. · Erasektor ehk tulundussektor- ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine. · Eraelu- indiviidi isiklik elukorraldus. · Tulundussektor- majanduse eesmärk saada tulu. · Avalik sektor- inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutav poliitikat (haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika). · Mittetulundussektor ehk kolmas sektor- mi
Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astmega kohtust. Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsused, ressursid ja tegevus; põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole maha arvutatud. Demokraatia valitsusvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel, valimised regulaarsed. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab ja hääletab enamus. Erakond kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu
piiratud valitsemine demokraatliku ehk põhiseadusliku valitsemise sünonüüm, mis rõhutab seaduste ja poliitiliste traditsioonide poolt kehtestatud piiranguid valitsemisinstitutsioonide tegevusele. Piiratud valitsemise vastandiks on piiramatu, õigusvastane ehk diktaatorlik valitsemine poliitika ressursside jagamine, õiguste kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma huvide realiseerimise eesmärgil. poliitiline hoiak indiviidi sisemine valmisolek käituda teatud viisil mingi poliitika objekti (näiteks erakonna) või sündmuse (näiteks valimiste) suhtes poliitiline kultuur poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja levinud käitumismallide kompleks. (Vt. Ka kodanikukultuur)
süsteemis. Ta on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peaminister sellises vabariigis puudub. Valitsuse nimetab president sõltumata parlamendist. Näide: Ameerika Ühendriigid Parlamentaarne vabariik - parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis reeglina vaid esindusfunktsioon. Näide: Eesti Vabariik Riigi valitsemisviisid: Demokraatia - tähendab rahva võimu. Valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab oma kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia - riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb riigiasjade otsustamises. Näide: Sveits Esindusdemokraatia - riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad ehk saadikud. Näide: Eesti Vabariik Diktatuur - õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta.
ÜHISKOND Demograafia--rahvastikuteadus, uurib rahva koosseisu ja liikumist. Iive- rahvaarvu muutumine ,mis sõltub sündimuse ja suremuse suhtest ning rahvastikurändest. Negatiivne iive-rahvaarv väheneb. Positiivne iive- rahvaarv tõuseb. Rahvus- inimeste ajalooliselt väljakujunenud ühtekuuluvus vorm, mille aluseks on ühtne territoorium. Integratsioon- riikide või rahvastikugruppide lähenemine, milles aluseks on ühised eesmärgid väärtused ja arusaamad. Leibkond-ühise eelarvega koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla sugulased ,tavaliselt perekond. Ülalpeetav- inimene kes on väljaspool tööiga või töövõimetu, nt laps, vanur ,puudega isik. Tööjõud-ühiskonna tööealised ja võimelised inimesed ja töötud. Sotsiaalne struktuur-rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel
määratletud juhtimisstruktuure. Ühishüve- Ühiskonnaliikmetelt saadud maksuraha ja valitsemismandaadi abil korraldab demokraatlik valitsus oma tegevust, mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Anarhia- on vabadest isikutest koosnev võimuta ühiskond; ühiskonna selline seisund, mille puhul pole valitsust, pole ühe inimese sunduslikku võimu teise inimese üle, pole riiki, üleüldse kohustuslikku ühiskondlikku organisatsiooni. Demokraatia- on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Diktatuur- on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemi Parlamentaarne vabariik - riigipeaks on president või riigipea puudub. Presidentaalne vabariik- president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii riigipea kui ka valitsusjuht.
kogub rohkem hääli. Avatud nimekirjadega valimisi kasutatakse enamikus maailma riikides. Demokraatia - rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused Erakond - ideoloogiline poliitiline rühmitis Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, mille korral rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu Koalitsioon - riikide v. parteide vaheline (ajutine) liit ühiste eesmärkide saavutamiseks Korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil; ametiisikute äraostetavus, altkäemaksuvõtmine; moraalne laostumus Majoritaarne valimissüsteem - valimissüsteem, mille järgi osutub valituks valimisringkonnas enim hääli kogunud kandidaat; teistele kandidaatidele antud hääled lähevad kaotsi. Nt valimissüsteem Suurbritannias
sotsiaalne tõrjutus - olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises identiteet - ühiskonna või kogukonnaliikme enesemääratlus mitmekultuurilisus - ideoloogia, mis peab oluliseks, et ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad eri kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad sooline võrdõiguslikkus - naistele ja meestele võrdsete võimaluste pakkumine kõigis eluvaldkondades demokraatia – valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate kaudu demokraatia tunnusteks on: 1)võimude lahusus ja tasakaalustatus, 2) seaduste ülimuslikkus, 3)inim- ja kodanikuõiguste austamine autokraatia – valitsemiskord, milles kogu võimutäius on ühe inimese käes totalitarism – valitsemisvorm, milles kõik ühiskonnaelu sfäärid on allutatud täielikult riigi kontrollile
avalik sektor ehk esimene sektor üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; vt ka erasektor, mittetulundussektor bürokraatia ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus deflatsioon üldise hinnataseme jätkuv alanemine; vt ka inflatsioon demokraatia valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine depressioon vt majanduslangus devalveerimine koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes digitaalne lõhe nüüdisaja üks olulisemaid sotsiaalseid lõhesid, mis jagab inimesed inforikasteks, kellel on juurdepääs moodsatele digitaalsetele info- ja kommunikatsioonivahenditele (eeskätt
massikommunikatsiooni (TV-d, ajalehti, raadiot ja internetti) kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest * interaktiivne kommunikatsioon suhtlusviis, mille puhul infotarbijal on võimalik valida infot ja selle alusel reageerida/vastata, avaldada arvamust saadud teabe kohta; peamine vahend on internet * tsensuur riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete sisu üle, teave valikuline avaldamine * demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (otsene demokraatia) või valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude vahendusel (esindusdemokraatia) * otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel * esindusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlament, volikogud) vahendusel * avalik arvamus ühiskondlik arvamus, inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikkusesse
ja kõigi võrdsus seaduse ees; võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus; vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkontroll relvajõudude üle. Totalitarism, totalitaarne ühiskond diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi ühiskonnasfääride, sh eraelu aluutamine riigi ja ainupartei kontrollile. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik või isikute grupp on võimu monopoliseerinud ning kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autokraatia valitsemisreziim, mille korral kogu võimutäius on ühe inimese käes; vastand demokraatlikule valitsemisele. Siirdeühiskond ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega
23. Sotsiaalne kihistus – rahvastiku paremusjärjestus ressursside alusel. 24. Perekond – keskkond, millest sõltub inimeste heaolu ja turvalisus. 25. Pluralism – Mitmekesisus, mitmesuguste ideede, arvamuste, organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. 26. Pluralistlik ühiskond – ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, kultuurid, omandivormid jt. 27. Idenditeet – Ühiskonna liikmete vaimne ühtekuuluvustunne. 28. Tolerantsus – Sallivus, teistsuguse väljanägemise, käitumise ja mõtteviisi suhtes. 29. Nulltolerantsus – Täisleppimatus, sallimatus. 30. Kompromiss – Kokkulepe, mis saavutatakse mõlema poole järelandmiste tulemusena. 31. Konsensus – Üksmeelne kokkulepe, mis saavutatakse pikkade läbirääkimiste teel. 32
Oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid selle osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. Konföderatsioon riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Ei ole ühtset riigipead. Riigivalitsemise vormid: Vabariik valitsemisekord, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seadustes ettenähtud kujul. Monarhia valitsemisvorm, mille korral riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on sellele sünnipärane õigus. a) Absoluutne valitsejal piiramatu täielik võim. Araabias. b) Parlamentaarne valitse valitseb koos parlamendiga. Rootsi, Norra, Taani... 13. Demokraatia ja selle liigid: 1. Konkurents 2. Hääleõigus 3. Kodanikuõigused Tunnused: Võimude lahusus; rahva iseseisvus; mitme partei süsteem; riigivõim kuulub rahvale; mitu ideoloogiat, vaba
proletariaat e. palgatööline- kapitalistliku ühiskonna põhiklass, kes on juriidiliselt vaba, kuid kodanlusest majanduslikult sõltuv. anoomia- üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine, mille põhjuseks on ühiskonna vana väärtussüsteemi lagunemine kodanikuühiskond- kodanike algatusel kehtivate õigusnormidele toetudes loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. sotsiaalne õiglus totalitarism- diktauuri vorm, mida isel. ainupartei piirideta võim autokraatia- valitsemisvorm, mille korral kogu võim on koondunud ühe isiku kätte monarhia on riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu ehk absoluutne ja piiratud ehk konstitutsiooniline. oligarhia on valitsemisvorm, kus võim on koondunud väikese inimeste rühma kätte. aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemuseleteokraatia
Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid turul ei ole reeglina harmoonilised vaid põrkuvad ja konfliktsed ning iga turuüksuse eesmärgiks on ennast kehtestada, et saavutada oma eesmärkide võimalikult täpsem täitmine. See omakorda toob kaasa paratamatu vastasseisu turuosaliste vahel. Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus. Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama
Teenuste tootmine tasulise teenuste pakkumine ja informatsiooni vahendamine Tehnoloogia difusiooni mudeli järgi on tehnoloogilise uuenduse esimeseks resultaadiks uuenduse adaptsioon keskkonda, millele järgneb keskkonna mugandumine uue tehnoloogiaga, sotsiaalse elu eri valdkonnad arendavad uuenduste tulemusena endale uued funktsioonid ja muutub organisatsiooni sisestruktuur, ja viimaks konkureerivad institutsioonid omavahel, kusjuures algne institutsioon võidakse välja vahetada või ümber kujundada. Teisene hälbelisus sotsiaalselt määratletud reaktsioonide tüüp, millega inimesed reageerivad probleemidele, mis on tekitatud hälbelisele käitumisele reageerimise tulemusena Teisene grupp grupp, mida iseloomustavad grupi sees valitsevad vähesed emotsionaalsed sidemed ja piiratud vastastikune mõju Teiste poolt juhitav isik on varustatud psühholoogilise ,, radariga,, , mis peilib
tunnused. Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Nt Saksamaa, Ameerika Ühendriigid 3) konföderatsioon- riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse-, ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse. Konföderatsioon eelneb tavaliselt föderatsiooni moodustamisel. Nt Euroopa Liit VÕIMU ISELOOM 1) demokraatia- liberaalne riik- demokraatlik õigusriik, kus kõrgema võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda vabade ja regulaarsete valimistega. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt ning austades inim- ja kodanikuõigusi. Nt Slovakkia, Eesti 2) diktatuur: 2.1) autoritaarne riik- isiku (monarh, diktaator) või institutsiooni (partei, sõjavägi) ebademokraatlik valitsemine. Sageli on autoritaarne diktatuur ajutise iseloomuga. Inim- ja kodanikuõiguste piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest. Nt Eesti 1934- 1940 2.2) totalitaarne riik- isiku või institutsiooni hirmuvalitsus
rahva tahet ja huve”, on ühiskondlike gruppide kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure; kindla territooriumiga sõltumatu (suveräänne) üksus; organiseeritud institutsionaalne süsteem, mis kujutab poliitilisi otsuseid ja viib ellu valitsuse otsuseid. Riik on olulisim ühiskonna poliitiline institutsioon haarates endasse terve poliitiliste institutsioonide süsteemi: parlamentarismi institutsioon; täitevvõimu institutsioon; riigipea institutsioon; kohtuinstitutsioon ja mitmeid teisi institutsioone. Riigi tunnused- territoorium millel on antud riigi poliitiline kord; rahvusvaheliselt tunnustatud piirid; ühiskonnas eksisteeriv eriline sotsiaalne grupp, kes tegeleb riigi juhtimisega; riigi võimumonopol: õiguskorra
põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Töö oli korraldatud konveieritel. Aja otstarbekas kasutamine. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusehted ning argielu. Tugevnes bürokraatia. Tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Muutusid Tööhõive majanduse põhivaldkondades tööstuse arenedes tõusis elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Linna- ja maarahvastiku suhtarv tööstustööliste ja linnainimeste osakaal tõusis ning põllupidajate arv kahanes.
Meedia meedium kommunikatsiooniteoorias on vahend, millega sõnumeid siiratakse saatjalt vastuvõtjale ehk see on kanal, mille kaudu sõnum liigub (primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaalsed). Meedia on inimese meelte ehk tunnetusaparaadi pikendus. Meedia pakub inimestele infot sündmustest ja asjadest, millega tal isiklik kontakt puudub. Meedia on teabe paljundaja (multiplikaator) ja selle leviku kiirendaja. Meeida on institutsioon, mis tagab ühiskonna säilimiseks ja arenguks vajaliku infovahetuse. Meedia tekitab avaliku arvamuse (vaata joonis 7) Avalik arvamus Konseptsioonid: · Müstilised · Poliitilised · Funktsionaalsed · Demoskoopilised Poliitiline kultuur Sellega hakati tegelema 1960ndatel. Klassikaline raamat: Gabriel A.Almond ja Sidney Verba 'The Civil culture'. Tähendab kodanike hoiakute kogumit oma maa poliitiliste institutsioonide, isikute ja nende käitumise suhtes.
olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused. c) OMANDATUD ROLLI JA ROLLIOOTUSTE VAHELINE KONFLIKT - rollisüsteemis osalejad mõistavad üksteise ja iseenda rolle erinevalt. d) ISIKSUSE JA ROLLI VAHELINE KONFLIKT - rolliootused on vastuolus rolli täitja isiksuse omadustega. e) ROLLI ÄHMASUS - olukord, kus puuduvad selgepiirilised rolliootused või nende täitmise hindamise kriteeriumid. 14. Institutsionaalne roll, sotsiaalne institutsioon, selle kolm aspekti, funktsioon ühiskonnas, perekond kui institutsioon SOTSIAALNE INSTITUTSIOON (millegi korraldatus, kehtestatus ühiskonnas). Kitsamalt: ÜHISKONNA (GRUPI) SOTSIAALSETE VAJADUSTE RAHULDAMIST TAGAV SOTSIAALNE MEHHANISM, MILLE KOMPONENDID ON: 1. ÜHISKONNA VAJADUSTEST LÄHTUVAD VÄÄRTUSED, NORMID, MUDELID, MIS REGULEERIVAD INIMESTE TOIMIMIST ANTUD VALDKONNAS, 2. NENDE (VÄÄRTUSTE, NORMIDE, MUDELITE) JÄRGIMIST KINDLUSTAV ORGANISATSIOONILINE VORM, 3
Selleks et ühiskonnas võiks valitseda vabadus ja toimiks progress, on paratamatult vaja eliiti. Rõhutab kodanike otsese ja aktiivse osavõtu vajalikkust riigielus. Kuid see ei ole puhas demokraatia. Pluralistlik teooria Rajaneb liberaalse ideoloogia demokraatiakäsitlusele ja rõhutab kodanike otsese ja aktiivse osavõtu vajadust riigielus. Suveräänsus kuulub rahvale ja jaguneb huvigruppide ning sotsiaalsete gruppide vahel. Riik on vaid üks ühiskondlik institutsioon paljude teiste seas, mis teostab võimu oma kompetentsi piires. Kodaniku ja riigi vahel toimib mitmesugustest kodanikeorganisatsioonidest moodustuv vahekiht, mis vahendab üksikisiku ja riigi vahelisi suhteid. Need on vabatahtlikud organisatsioonid mis on sõltumatud. Võimuressursside ebaühtlane jaotumine. Peavad demokraatia olulisemaks tunnuseks võimalust osaleda ühiskonna eri tasanditel toimuvas otsustamisprotsessis. Pooldatakse isereguleeruvat egalitaaset süsteemi majanduses
oligarhiaga võrreldes - Platoni põhjal? Demokraatia "mahajäämus" teistest valitsemisvormidest seisnes Platoni arvates selles, et demokraatias oli võimul palju inimesi ning erinevaid arvamusi, mis võib tekitada kaose, kuna suurel rahva massil puudub mõistus ja tarkus. Samas kui aristokraatias, timokraatias ja oligarhias oli vähene grupp inimesi või üks inimene, kes juhtis kogu riiki, mis tõttu tehtud otsused olid konstruktiivsed. Kas demokraatia on parim valitsemisvorm kogu maailma jaoks? Ei, demokraatia ei ole parim valitsemisvorm kogu maailma jaoks. Demokraatia on üks parimaid Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks ning teiste läänelike riikide jaoks, kuid samas demokraatia ei ole parim valitsemisvorm riikide jaoks, kus pikaajaliselt on kestnud autoritaarne, totalitaarne või sultanistlik režiim ning mis on muutunud osaks mingist kultuurist. Sellisel juhul oleks raske suruda peale demokraatliku valitsemisvormi, kui ühiskond ei ole valmis seda vastu võtma.
postindustriaalne - teenindussekrotis hõivatute ülekaal infoühiskond - arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon Võim majanduses. võim riigis - kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu. Võimu tunnused - isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet,mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine. võimu teostamise meetodid - teostab politsei ja kohtusüsteemi abil. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused: ● Vabade valimiste korraldamine ● Enamuse võimu teostamine ● Vähemuse õiguste austamine ● Seadustel rajanev riigivõim ● Kontroll võimude tegevuse üle Seadused ja õigusnormid. Seadused - on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumis reegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
· Eraelu ja perekonnasuhted on normeeritud Eesti kohtusüsteem I aste maa- ja halduskohtud (Harju, Viru, Tartu pärnu ; Tallinn, Tartu) II aste ringkonnakohus (Tallinn; Tartu) · Vaadatakse üle appellatsioonid III aste riigikohus(Tartu) · Kohtuotsused vaadatakse üle kassatsioonikorras ehk kontrollitakse, kas ringkonnakohus on järginud seadust · Teostab põhiseaduslikku järelvalvet ehk kontrollib seaduste vastavust põhiseadusega 5 · Esimees on Märt Rask · Pöörduda saavad alama astme kohtud, õiguskantsler ja president Euroopa Inimõiguste kohus: · Loodi 1959 · Asub Strasbourgis · Lähtub Euroopa Inimõiguste konventsioonist · Sinna kuulub igast liikmesriigist 1 kohtunik · Haldab Euroopa Nõukogu
o karismaatiline põhineb juhi erakordsel võimel või ideede erakordsusel, korraldust täidetakse, sest usutakse ja usaldatakse juhti. Institutsionaliseeritud võim: võim annab suhetele kindla suuna, eraldab dominantsed ja alluvad grupid, ta on ühiskonnas institutsionaliseeritud kindlatesse struktuuridesse ja organiseeritud kindlal viisil. Institutsionaliseeritud võimu monopoolseks kandjaks on riik. 5. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. (lk.17-22) Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Põhimõtted: o Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. o Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. o Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. o Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. 4
inimestel säilida minevikus. Ideaalne tüüp - loogiliselt kujundatud mõiste; võimaldab esitada uuritava sotsiaalse elemendi põhijooni. Selles mõistes püütakse välja tuua uuritava sotsiaalse elemendi tüüpilised jooned. See pole uurimise põhieesmärk, vaid aitab selgitada üldiseid reegleid. Ideaalne tüüp sisaldab endas omadusi sotsiaalse institutsiooni kohta, mis on tervik ja mida ei mõjuta ükski teine institutsioon, eesmärk või huvid. Ideaalne tüüp ei kirjelda kunagi konkreetset reaalsust, vaid annab aluse, millega reaalsust võrrelda. 16. Mõistmine? Mida see tähendab Weberi käsitluses? Mõistmine(weber) võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised inimesed ning mõista protsesse, mille kaudu inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub . Sotsiaalset tegelikkust tuleb mõista nende seisukohalt, kes seda ise kogevad. 17. Ratsionalism? (Weber)
Ühiskonna kt 1 Mõisted Ühishüve – Hüved, mis on mõeldud kõigile kasutuseks (haridus, tänavavalgustus, teed) Anarhism – Riigi ja valitsuse kaotamine/puudumine Tööstusühiskond – Tööstuspöörde tagajärjel tekkinud ühiskond, kus suurem osa inimesi töötab tootmisalal Tööstuslik pööre – Üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. Vabrikute suur levik ja linnastumine Agraarühiskond – Külaühiskond, kus enamik inimesi teeb põllutööd Postindustriaalne ühiskond – Ühiskond, kus enamik inimesi töötab teenindussektoris Infoühiskond – Tänapäevane ühiskond, kus maksab oluline info ning selle liikumine Riik – Organiseeritud kogukond (territoorium, rahvas, võim) Vabariik – Valitsevad rahva poolt valitud isikud ning esindavaks isikuks on president Monarhia – Riigivõim, kus riigipeaks saab pärilikul teel (kuningas/kuninganna) Unitaarriik – Kõrgema võimu keskus Föderaalriik – Liitriik, mille
annaabi.ee 
