Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskonna jätkusuutlikus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahvastik, üro, rooma, konstruktiivne, arengutee, rahuldab, legitiimne, õiguspärane, hindavad, tulemuslik, kodanikke, kaasav, sündimust, loodusele, õiglus, puhtale, keskkonnakaitse, elukvaliteet, eluaseme, ressursid, janeiro, konverentsil, käsitlemine, arengustrateegia1. 09. 12 Getter Orav Ühiskonna kodune töö Ühiskonna jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Rooma Klubi oli üks esimesi, kes osundas oma ettekannetes, et maailmamajanduse kasv ohustab kliimat ning loodust. Tollal peetigi jätkusuutlikust arengust rääkides silmas eeskätt ühiskonna ja looduse harmooniat. Legitiimne ehk õiguspärane, mis tugineb pigem tunnetele kui mõistusele. ,,Säästev Eesti 21" on Eesti sotsiaalteadlaste poolt rakendatud strateegia, milles on tõdetud, et lähenevas on kriitiline piir: inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine ohustab
võim on hajutatud erakondadele, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel Polüarhia tunnused: - alternatiivsed infoallikad - vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat Leibkond  majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed ( enamasti ühe perekonna liikmed) Heaoluriigi peamised meetmed: Ühiskonna jätkusuutlikus: Jätkusuutlik areng - arengutee, mille tagatakse praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu järgmiste põlvkondade samasuguseid huve. Tänane ettekujutus jätkusuutlikust arengust rõhutab, et on vaja hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust  ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlik valitsemine. Valitsemine on seotud võimu kasutamisega. Võim tähendab võimulolijate tahte ning otsuste pealesurumist ka teistele. Võim peab korraldama valitsemist niimoodi, et rahvas võimu tunnustaks ning
Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ei kogu ega töötle. Nii kasvavad linnade ümber prügimäed ning ookeanidesse kandub igal aastal 6,5 miljonit tonni prahti. Suureks probleemiks on ka veekriis ja veekogude reostumine. Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Lisaks sellele on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samuti on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal tekitavad probleeme üleujutused. Üha kasvav fossiilkütuste kasutamine on kaasa toonud keskkonna saastumise ja kergesti kättesaadavate ressursside ammendumise. Fossiilsete kütuste põletamisel eraldub atmosfääri saasteaineid nagu süsinik- ja lämmastikoksiidid, vääveldioksiid, vesinikuosakesed jms mis põhjustavad õhusaastet, happesademeid, terviseprobleeme jpm
Robert Dahl nimetab nüüdisdemokraatiat polüarhiaks, mis vastandub monarhiale. Tasakaalustatud riigivõimuga kaasneb aktiivne ning tegus kodanikuühiskond. Polüarhia olulised tunnused on alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Eesti jätkusuutlikkuse eesmärgid: · Eesti kultuuri elujõulisus · Ühiskonna sidusus · Ökoloogiline tasakaalustatus · Heaolu kasv · Jätkusuutlik valitsemine Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas
SISSEJUHATUS Käesolev referaat seletab lahti jätkusuutliku arengu ehk säästliku arengu mõiste ja annab infot selle esmakordsest mainimisest. Referaadis on kirjeldatud ka jätkusuutlikku arengut Eestis ja maailmas. Referaadi sisu jaguneb kolmeks suureks teemaks:  jätkusuutliku arengu mõiste ja selle ajalugu;  jätkusuutlik areng maailmas;  jätkusuutlik areng Eestis. Jätkusuutlik areng ehk säästlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutliku arengu põhimõtteid Eestis iseloomustab „Säästev Eesti 21“. Maailmas on need põhimõtted kirja pandud Agenda 21. Kasutatud allikateks valisin internetiallikad ja raamatud „Keskkonnaetika võtmetekste“, mille on koostanud Aire Vaher, Riste Keskpaik ja Külli Keerus, „Eesti 21.sajandil,
tõhusus. Sisserändajate küsimus-60-ndatel hakati tegema Lääne-Eur. võõrtöölistele soodustusi, et sisse lasta odavat tööjõudu, tänu sellele rändas sisse palju välismaalasi.Selle tagajärjel põrkuvad erinevad kultuurid ja kasvavad pinged. Eestis on ka rahvastiku kvaliteedi küsimus-joomine, ebaterved perekonnad, liiklus- õnnetused. Jätkusuutlik valitsemine Võim peab olema legitiimne e. õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas. Viimastel aastatel on kasutusele tulnud mõiste hea valitsemine. Lisaks legitiimsusele peab niisugune valitsemine olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Valitsemise efektiivsust näitab, kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhihuvisid. Hea valitsemise tunnuseks on see, kui ühegi grupi huve ei
Demokraatia on rahvavõim. Täielik demokraatia: 1) vaba ajakirjandus, 2) võimude lahusus (seadusandlik võim-riigikogu; täidesaatev võim-valitsus; kohtuvõim-kohtu) 3) pluralistlik kodanikuühiskond  ühiskonnas on väga palju kodanikuühiskonna organisatsioone 4) vähemuste õiguste arvestamine. Et kõiki tunnuseid ellu rakendada, peab olema põhiseadus ja valitsus. 7. Mis on jätkusuutlikkus? V: Jätkusuutlikkus on selline areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huvisid. Ühiskonda arendatakse tervikuna, probleeme ei lahendata teiste probleemide arvelt. 8. Jätkusuutlik valitsemine, hea valtsemine ja efektiivne valitsemine. V: Jätkusuutlik valitsemine: VÕIM  oma tahte ja otsuste pealesurumine. Võimu peab korraldama nii, et rahvas tunnetaks seda. Võim peab olema legitiimne ehk seaduslik. Rahvas arvab,
esile ka jätkusuutlikuse Maailmas ja Eestis. Jätkusuutlik areng ehk Säästev areng Püüan siis lahti seletada mis tähendus on jätkusuutlikul arengul. Jätkusuutlik areng, kui väljend sõnastati tõenäoliselt esmakordselt ÜRO peaassamblee poolt loodud ja Norra peaministri G. H. Brundtlandi juhitud Keskkonna- ja arengukomisjoni 1987. aastal ilmunud aruandes ,,Meie ühine tulevik". Jätkusuutlik areng on lai mõiste, mis hõlmab enda alla pea kõik eluvaldkonnad. Jätkusuutlikus on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Teisesõnaga tagab jätkusuutlik ehk säästev areng inimese elukvaliteedi paranemise kooskõlas keskkonna taluvusvõimega täna ja tulevikus. Jätkusuutlikus on majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine ning meie ühiskonna eksisteerimise alus. Olulisel kohal on ressurside mõistlik kasutamine, looduse puhtuse ja puhta joogivee
Näiteks on poollooduslikke pärandkooslusi hakatud riigi ja EL toetusel laialdasemalt taastama ja karjatamiseks kasutusele võtma. Kui pärandkoosluste harimisel ühendatakse keskkonnahoid majandustegevusega, siis loodusobjektide kaitsel keskendutakse otseselt liikide ja ökosüsteemide säilitamisele. Kaitstavate loodusobjektide pindala kolmekordistumist kümne aastaga saab pidada Eesti panuseks elurikkuse kaitsmisel ja säilitamisel . KOKKUVÕTE Jätkusuutlikkuse kontseptsiooni aluseks on arengutee, mis püüab tagada täisväärtusliku ja rahulikku elu nii meile praegu, kui ka järele tulevatele põlvedele. Püüab rahuldada kõiki meie vajadusi, seadmata ohtu olustikku meie ümber praegu ning mitmete aastate pärast. Iga päevaga püüab maailm seda eemärki täita  muuta meie elu paremuse poole. Aina rohkem luuakse organisatsioone, mis püüavad muuta paremaks meie kekskonda ning inimestevahelisi suhteid
3) Post-totalitaarne  maj-s teatud printsiibid (Hiinas vabaturumajandus) N: (Kuuba;) Hrustsovi-aegne NSVL  avalikustas kuritegusid, üritas maj reformida 4) Sultanism  idamaades; üks liider; juht ise ongi ideoloogia; maj põhineb ühel väljaveoartiklil; kogu riigi elu sõltub läbisaamisest juhiga N: Türkmenistan  maagaas Eur-le Ühiskonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Rõhutatakse vajadust säilitada ühiskonna terviklikkus, st ühtegi probleemi ei tohi teiste arvelt lahendada. Hea valitsemine on legitiimne(õiguspärane), efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Efektiivsus näitab, kui edukalt suudab võim rahuldada erinevate sots gruppide huvisid. Valitsemine on hea, kui ühtegi gruppi ei tähtsustata üle teiste arvelt.
Eesti tuleviku väljakutsed Rahvastiku kahanemine, inimkapitali defitsiit Senise majanduskasvu mudeli ammendumine, toimetulek globaalses majanduses Rahvusvaheline julgeolek Demokraatia areng ja valitsemise korraldus Identeedi, väärtuste, mälutöö probleemid Eesti vajab jälle uusi ideid ja julgust muutuda Vabaduses kasvanud põlvkonna valikud ja eneseteostustahe on määrav töhtsusega ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS 1. Definatsioon  jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve 2. Mida kujutab endast jätkusuutlik valitsemine? Võim peab olema legetiimne ehk üiguspärane, võimulolijad peavad hindama samu väärtusi mida rahavas Valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. 3. Mida kujutab endast demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus demograafiline on kui sündimine on elamusest suurem sisserände soodustamine
Polüarhia olulised tunnused on alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. 14 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned 4. Ühiskonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlikust arengust hakkasid esimesena rääkima rohelise mõtteviisi esindajad, kes juba 1970. Aastail viitasid ülemaailmsetele keskkonnaprobleemidele. Rooma Klubi oli üks esimesi, kes osundas oma ettekannetes, et maailmamajanduse kasv ohustab kliimat ning loodust. Tollal peetigi jätkusuutlikust arengust rääkides silmas eeskätt ühiskonna ja looduse harmooniat. Ökoloogiline tasakaal pole oma tähtsust minetanud tänapäevalgi, ent selle kõrval on hakatud arutlema ka ühiskonna enese jätkusuutlikkuse üle. Enam ei vaielda, kas valida majanduskasv või keskkonnahoid, selle asemel püütakse neid kahte ühitada. Arutelu
Polüarhia olulised tunnused on alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. Ühiskonna jätkusuutlikus Jätkusuutlikust arengust hakkasid esimesena rääkima rohelise mõtteviisi esindajad, kes juba 1970. aastail viitasid ülemaailmsetele keskkonnaprobleemidele. Jätkusuutlikust arengust rääkides peeti silmas eeskätt ühiskonna ja looduse harmooniat. Selle definitsiooniks oleks: Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlik valitsemine Võim pean olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas. Legitiimsus tugineb pigem tunnetele kui mõistusele. Võib tulla ka ette propagandaga saavutatud legitiimsust, mis ei ole aga jätkusuutlik ega püsi kaua.
asendub teisega.*rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist.*võib populaarseks muutuda autiritaarne valitsemine.*ülemine ühelt valitsemiskorralt teisele toob kaasa majanduskriisi.(5) 5 demokraatia tunnust- kodanikuvabaduste tunnustamine,tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine,õigusriik ja võrdsus seaduse ees, kohtusüsteem ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. (6)jätkusuutlik areng- areng mis rahuldab praegusse põlvkoinna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve. Eesti 4 jätku arengu eesmärki- *eesti kultuuri elujõulisus,*heaolu kasv,*ökoloogiline tasakaal,*ühiskonna sidusus. võimu legitiimsus- võim on õiguspärane ja valitsetakse kehtivate seaduste põhjal. Efektiivne-ehk tulemuslik,läbipaistev ja kodanike kaasav.Sotsiaalne jätkusuutlikus-eesmärgiks ühiskonna sidusus, kulutused sots poliitikale pole koorem vaid investeering. Demograafiline jätk...-
inimkonna elukvaliteedi parandamine ning põhiliste vajaduste rahuldamine (tööhõive ja tervishoiu võimaluste tagamine, varustamine toidu, energia ja veega); rahvastiku stabiilse arvukuse tagamine, inimeste hoiakute ja harjumuste muutumine; ressursibaasi kindlustamine ja säilitamine, keskkonna taluvuspiiridega arvestades; 7 jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine. Tegevuses võtmepositsioonil olevatena tuuakse kõikjal välja kolm peamist tegurit - rahvastik, tehnoloogiad ja tarbimisharjumused - mille teadlikkusest, tasemest, mahtudest ning omavahelistest kombinatsioonidest sõltub säästva arengu saavutamise võimalus tervikuna. 8 2. Säästev areng Eestis Eesti aktiivne osalus globaalses säästva arengu protsessis algas ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsil 1992.aa. (Rio konverents). Samal aastal jõustunud Eesti Vabariigi Põhiseadus oli legaalseks aluseks säästvale arengule Eestis. Säästva arengu seadus võeti vastu 1995.a
poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse määrustele. Üleminek toob reeglina kaasa majanduskriisi. Siirdeühiskonna probleemiks on kujunenud reformide ebaühtlane tempo. Polüarhia paljude võim. Polüarhiaks on vaja, et jagatud riigivõimuga kaasneks aktiivne ning tegus kodanikuühiskond. Polüarhia olulised tunnused on alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ning kritiseerida valitsuse poliitikat. Ühiskonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik areng arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted: majanduse ja keskkonna ühendamine majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. Kohustus tulevate põlvkondade ees silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele.
Kuidas tagada Eestis jätkusuutlik areng? / Milline ühiskond on jätkusuutlik ? * Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas. 1.ühiskonna sidusus 2. heaolu kasv 3. ökoloogiline tasakaalustatus 4. eesti kultuuri elujõulisus. Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab preaguse põlvakonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.( Jätkusuutlikust arengut rõhutab , et on vaja hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust. Teisiti öeldes- ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Rahvas peab võimu tunnustama, reegleid ja seadusi täitma = Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mis rahvas. ) Sündide arv
tingimused: 1.vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte. 2.võitlus monopolidega mis tahes majandusharus. 3.ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (nt erakonnaseadus).4. lobitöö kontroll 5. ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. b) Demokraatia liigid, tunnused, levik, näited. Osalus- rahvaga suhtlemine ehk arvamust oodatakse küigilt huvitatud isikuilt Esindus- sai alguse 18.saj, Rooma Vabariik oli esimene, kes selle kasutusele võttis, rahvas teostab võimu enda valitud esindaja kaudu ehk toimuvad valimised (Eesti, Rootsi, Suurbritannia) Elitaar- põhitegijad ja otsustajad on poliitikud ja tippametnikud ehk võim koondub samade inimeste kätte ning rahvaosalus poliitikas on tagasihoidlik Otsene ehk vahetu ehk klassikaline demokraatia- rahvas ise otsustab avaliku elu küsimuste üle, Eestimaa Roheliste 2007. a Riigikogu valimiste programmis (Sveits). Riigi tasandil on
tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Eesti peamine probleem on inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine. Jätkusuutlikkus võib olla: · looduslik/keskkonnaalane (Maa, loodusressursside, elamiskõlbliku kliima säili(ta)mine, keskkonnatasakaal), · demograafiline (positiivne iive, kvaliteetne rahvastik: hea haridusega, terve, töövõimeline ja Âhuviline, ühiskonda kaasatud), · sotsiaalne (inimsuhete väärtustamine, üksteise abistamine), · majanduslik (loodust ja inimressurssi säästev majandamine). Jätkusuutlik valitsemine: · võim on legitiimne (seaduslik, õiguspärane), võimulolijad hindavad rahvaga samu väärtusi, · valitsemine on efektiivne (tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav. GLOBAALPROBLEEMID
Võimu peaülesandeks on individuaalse tegevuse suunamine kollektiivsete eesmärkide saavutamiseks. Võim on domineerimine. Iseloomulik on võimule, et see on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: - ainelised - vaimsed Võimu tunnused ja teostamise meetodid Peamiselt eristatakse kahte tüüpi meetodeid  autoriteet ja sund. Autoriteet on indiviidi võime panna teisi inimesi tegema seda, mida ta muidu ei teeks. Selleks, et võimule kuuletutaks, peab ta olema legitiimne - legitiimne domineerimine teostatakse valitsevate nõusolekul ja vastavuses seadustega. Miks võimule kuuletutakse: · kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus, valitseja ja valitsevate vahel umbisikulised suhted, korraldust täidetakse, sest nii on kirjas seadustes (bürokraatia). See on nn legaalne domineerimine · traditsiooniline  põhineb tavadel, kommetel ja harjumustel, korraldust täidetakse harjumusest
(korrakaitse, teede- ja sidevõrgud, haridus- ja tervishoid) Tänapäeval on pea võimatu leida niisugust ühiskonda, kus riigivõimu teostatakse kas ainult sunni või ainult autoriteedi najal. Tavaliselt on kasutusel nii üks kui teine. Vajadus rakendada sundi kerkib tavaliselt üksikutel juhtudel või üksikute ühiskonnaliikmetega seoses. Näiteks tuleb riigil tegeleda maksupetturitega ja nende suhtes ka sundi rakendada. Selleks, et võimule kuuletutaks, peab ta olema legitiimne - legitiimne domineerimine teostatakse valitsevate nõusolekul ja vastavuses seadustega. Miks võimule kuuletutakse: legaalne domineerimine - mõistuslik kaalutlus, valitseja ja valitsevate vahel umbisikulised suhted, korraldust täidetakse, sest nii on kirjas seadustes (bürokraatia). traditsiooniline domineerimine  põhineb tavadel, kommetel ja harjumustel, korraldust täidetakse harjumusest (näiteks patriarhaat, kuuletumine sugukonna pealikule, hõimujuhile)
Pluralismi tähtsus  1.veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. 2.Pluralism oli alguses kui filosoofia, kus püüti veenda, et reaalsust ei saa ainult ühel viisil seletada. Poliitiline pluralism: 1. tunnistab erinevust sotsiaalses, ideoloogilises praktikas. 2. ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus. Pluralismi olemus ehk tunnused: 1. Pluralistid hindavad grupi  ja organisatsioonilist iseseisvust, tegutsemist, mitmekesisust. 2. Pluralistid on seisukohal, et teravate grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond. 3. Pluralistid kaitsevad poliitilisi pluralismi väärtusi. 4. Pluralistid on teadlikud ühiskonna ohtudest, kus on
Pluralismi tähtsus  1.veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. 2.Pluralism oli alguses kui filosoofia, kus püüti veenda, et reaalsust ei saa ainult ühel viisil seletada. Poliitiline pluralism: 1. tunnistab erinevust sotsiaalses, ideoloogilises praktikas. 2. ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus. Pluralismi olemus ehk tunnused: 1. Pluralistid hindavad grupi  ja organisatsioonilist iseseisvust, tegutsemist, mitmekesisust. 2. Pluralistid on seisukohal, et teravate grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond. 3. Pluralistid kaitsevad poliitilisi pluralismi väärtusi. 4. Pluralistid on teadlikud ühiskonna ohtudest, kus on
õiglusega. · Heaoluriigi oluliseks eesmärgiks peetakse ka ühishüvede pakkumist. · Heaoluriigil on kaks põhilist tunnust ....a) ressursside ülekandmine b) pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. polüarhia  kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel jätkusuutlik areng  arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted · Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. · Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele.
Nt huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused. Pluralism  1)mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. 2) USA poolitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlalt võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Jätkusuutlikkus ehk jätkusuutlik areng  arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Kindlasti ei tohi ühtegi probleemi lahendada teiste arvelt. Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas: eesti kultuuri elujõulisus; ühiskonna sidusus; heaolu kasv; ökoloogiline tasakaalustatus. Ükskõik millise sihiasetuse kõrvalejäämine või sellest kaugenemine tähendab ohtu jätkusuutlikkusele. Jätkusuutlikust
Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse  trahvi, ametist vallandamise, vabaduse võtmise. o Kui võim on autoriteetne, kuuletuvad inimesed mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad Autoriteet on indiviidi võime panna teisi inimesi tegema seda, mida ta muidu ei teeks. Selleks, et võimule kuuletutaks, peab olema legitiimne (e. võim õiguspärane, valitsemine seaduste põhjal). Legitiimne domineerimine  teostatakse valitsevate nõusolekul ja vastavuses seadustega. Ideaaltüübid legitiimsel domineerimisel: o legaalne  valitseja ja valitsevate vahel umbisikulised suhted, korraldust täidetakse, sest nii on kirjas seadustes (bürokraatia)  kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus o traditsiooniline  põhineb tavadel, kommetel ja harjumustel, korraldust täidetakse harjumusest (Patriarhaat);
vabadus esineda eriarvamusega, võimalus kritiseerida valitsuse poliitikat). Siirdeühiskond- ühiskonna arenguetapp, mil toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Selle ohud: ametnike ja poliitikute asjatundmatus, reformide ebaühtlane tempo, majanduskriis, populaarseks võivad muutuda autoritaarse valitsemise loosungid. 4. Jätkusuutlikkus- ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid. Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkuse neli komponenti: eesti kultuuri elujõulisus, heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus. Hea valitsemine: legitiimne, efektiivne, läbipaistev, kodanikke kaasav. Jätkusuutlikkuse põhimõtted: majanduse ja keskkonna ühendamine, kõrge elukvaliteet, 1
Eesti tuleviku väljakutsed Rahvastiku kahanemine, inimkapitali defitsiit Senise majanduskasvu mudeli ammendumine, toimetulek globaalses majanduses Rahvusvaheline julgeolek Demokraatia areng ja valitsemise korraldus Identeedi, väärtuste, mälutöö probleemid Eesti vajab jälle uusi ideid ja julgust muutuda Vabaduses kasvanud põlvkonna valikud ja eneseteostustahe on määrav töhtsusega ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS 1. Definatsioon  jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve 2. Mida kujutab endast jätkusuutlik valitsemine? Võim peab olema legetiimne ehk üiguspärane, võimulolijad peavad hindama samu väärtusi mida rahavas Valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. 3. Mida kujutab endast demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus demograafiline on kui sündimine on elamusest suurem sisserände soodustamine
Demokraatia eeldab eelkõige põhiseaduse olemasolu ja kõige kooskõla sellega (Eestis oli just juhtum, kus kantsler esitas riigikohtusse kaebuse, et ESM on vastuolus põhiseadusega) Polüarhia-arvamuste ja organisatsioonide paljusus ehk pluralistlik valitsemine/nüüdisdemokrattia Polüarhia olulised tunnused- alternatiivsed infoallikad,vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat 1.4 Ühiskonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal punktil – eesti kultuuri elujõulisus ; heaolu kasv ; ökoloogiine tasakaalustatus ; ühiskonna sidusus Jätkusuutlik VALITSEMINE- võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane ehk võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas Hea valitsemine on tulemuslik, läbipaistev ja kodanikke kaasav.
Eesti elatustase ei ole veel võrreldav Skandinaaviamaade heaoluriikidega. Küündib selleni ja seega ei ole veel heaoluriik. Milline ühiskond on jätkusuutlik? Ühiskond mis suudab rahuldada praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Tasakaalus peab olema kultuuri elujõulisus, heaolukasv, ühiskonna sidusus ja ököloogiline tasakaalustatus. Milline valitsemine on jätkusuutlik? Valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja tulemuslik.Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas.Peab olema eelkõige legitiivne-seaduspärane. Kuidas jätkusuutlikkust ühiskonnas tagada? *Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele *Kohustus tulevate põlvkondade ees:silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele
Selline areng tagab tootmise ja tööhõive tulevastele põlvedele. SA probleemid Kuidas kõikide ressursside kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. Ületootmine ja ületarbimine Looduskaitse maailmas 1806 metsa kaitsealad Saksamaal 1864 Looduskaitse mõiste esmakordne kasutamine "Man and Nature" George Perkins Marsh 1872 Yellowstone rahvuspark 1972 Rooma Klubi raport "Limits to Grow" kasvu piirid - vaja leida tasakaal ja arengut aeglustada. Tänapärva järeldus: tulevik on ebakindel, raskesti määratletav ja see teeb otsuste määratlemise veelgi raskemaks. 1983 Esimesed Rohelised Euroopas, Saksamaal 1985 Osoonikihi kaitse konventsioon 1992 Agenda 21 Rio de Janeiros, Keskkonna ja Arengu Konverents Eesti looduskaitse 1297 Taani kuningas keelas metsaraie kolmel Eesti saarel, Tallinna lähedal
Võimu peaülesandeks on individuaalse tegevuse suunamine kollektiivsete eesmärkide saavutamiseks. Võim on domineerimine. Iseloomulik on võimule, et see on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: - ainelised - vaimsed Võimu tunnused ja teostamise meetodid Peamiselt eristatakse kahte tüüpi meetodeid  autoriteet ja sund. Autoriteet on indiviidi võime panna teisi inimesi tegema seda, mida ta muidu ei teeks. Selleks, et võimule kuuletutaks, peab ta olema legitiimne - legitiimne domineerimine teostatakse valitsevate nõusolekul ja vastavuses seadustega. Miks võimule kuuletutakse: · kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus, valitseja ja valitsevate vahel umbisikulised suhted, korraldust täidetakse, sest nii on kirjas seadustes (bürokraatia). See on nn legaalne domineerimine · traditsiooniline  põhineb tavadel, kommetel ja harjumustel, korraldust täidetakse harjumusest
ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20. sajandi viimasel veerandil. Eestis: Eesti e-valitsuse ja e-teenuste areng on samuti märkimisväärne. Eesti on ainulaadne elektroonse ID kasutuse, tänu millele on asjaajamine võimalik muuta peaaegu paberivabaks. Näiteks saab ettevõtte luua kasvõi oma kodust vähem kui 20 minutiga. Ühiskonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik areng on niisugune areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Hõlmab peamiselt järgmised valdkonnad: - rahvastiku jätkusuutlik areng, nii kvantitatiivses kui kvalitatiivses mõistes. Hõlmab rahvastiku juurdekasvu, tähelepanu pööramist rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule.  kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte kulu, vaid investeering. - Majanduse jätkusuutlik areng
annaabi.ee 
