...............16 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................18 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis anname ülevaate Rahvusarhiivi alla kuuluva Filmiarhiivi säilituspoliitikast. Käsitleme peamiselt Rahvusarhiivi poolt välja antud juhendit, mis määratleb kogude hoiutingimused, keskkonnatingimused ja kogude korrastamise. Anname ülevaate Rahvusarhiivist kui organisatsioonist ning selle kogudest, mis sisaldab endas ka audiovisuaalsete teavikute kogu. Uurime kogude korraldust ja optimaalseks säilitamiseks vajalike keskkonnatingimusi, anname ülevaate uute teavikute hankimisest ning vanade esemete konserveerimisest ja restaureerimisest. 3
Arhivaalide ja teavikute säilitamine. //EKSAM - 5 november// Säilitamise põhimõisted: Säilitamine - tegevused, mis aeglustavad säilikute vananemist, takistavad nende lagunemist ja pikendavad seeläbi kogude kasutusaega. Säilitamises eristatakse kahte põhilist tegevussuunda: ennetav säilitamine - eesmärk maksimaalselt aeglustada kogude vananemist, kusjuures säilikuid otseselt ei töödelda korrektiivne säilitamine - säilikute seisundi parandamine Konserveerimine - eesmärgiks on materjalide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega Restaureerimine (ennistamine) - eesmärgiks on taastada objekti oletatav varasem olek. Püütakse taastada objekti neid omadusi, mis on kaduma läinud, aga mis oletatavasti on olnud selle objekti terviklikkuse seisukohalt olulised.
Säilitamise põhimõisted Säilitamine - tegevused, mis aeglustavad säilikute vananemist, takistavad nende lagunemist ja pikendavad seeläbi kogude kasutusaega. Säilitamises eristatakse kahte põhilist tegevussuunda: ennetav säilitamine - eesmärk maksimaalselt aeglustada kogude vananemist, kusjuures säilikuid otseselt ei töödelda korrektiivne säilitamine - säilikute seisundi parandamine Konserveerimine - eesmärgiks on materjalide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega (parandatakse, pestakse, dubleeritakse kaart riidele või mõnele muule alusmaterjalile jms). Konserveerimistöötlusi viiakse läbi järgmistel eesmärkidel: kahjustatud ja lagunenud objektide viimine stabiilsesse ja kasutatavasse seisundisse;
FOTODE, FILMIDE, HELI NING VIDEOSALVESTISTE SÄILITAMINE TEEMAD: Sissejuhatus ( kogude korrastamise üldised põhimõtted, hindamine, hävitamise kriteeriumid, kirjeldamine) Fotode korrastamine Fotomaterjalide hoiutingimused Filmide korrastamine Heli ja videosalvestiste korrastamine Foto-, filmi-, video- ja helidokumentide säilitustingimused SISSEJUHATUS Audiovisuaalse info levik ja selle osakaal on viimastel kümnenditel tõusnud. Enamasti suhtutakse audiovisuaalsesse ainesse kui illustreerivasse materjali.
Kõige enamlevinud kahjustuse liik. Põhjuseks enamjaolt inimese tegevus aga ka ootamatud sündmused (sõda, tulekahju, vandalism, vargused jne). Teatud iseloomuga kahjustused tekivad eseme kasutamisel paratamatult ja neid käsitletakse kui aja paatina ehk aja märki esemel. Ebaõigel või vastutustundetul kasutamisel võivad ilmneda pöördumatu iseloomuga juhtumid, kui näiteks originaali detaile on eemaldatud või muudetud. Füüsikalised kahjustused Hoiutingimused Soovitatav relatiivne õhuniiskus 50-65% (Raske, kui mitte öelda võimatu, tagada tavatingimustes.). Väga väärtuslikke museaale hoitakse väliskeskkonnast eraldatuna ja piiratud ruumis tagatakse ideaalile lähedane niiskuse protsent vastavate kemikaalide abil (silikageel jne.) Kahjustavad tegurid: Liigne kuivus (relat.niiskus 35% ja alla selle) ümbritsev liigkuiv õhk kisub puidu rakkudest välja vee. Selle tulemusel puidurakkude ruumala väheneb, mis omakorda toob kaasa puidu ruumala märkimisväärse vähenemise
hoida toidukaupadest eraldi); * värsket kala säilitatakse jääs; * toidukaupu, mille säilimisaeg "kõlblik kuni" või "parim enne" on möödunud, praakkaupu ja klientidelt tagastatud toidukaupu, mis ei sobi mingil põhjusel müügiks, hoitakse selleks ettenähtud kohas muudest kaupadest eraldi ja nad peavad olema selgelt märgistatud; * kaupade seisundit tuleb pidevalt jälgida 5. a) Puuvilju säilitatakse jahedates niisketes ruumides, et nad ei kuivaks. Nõutav on ,et ruumide suhteline õhuniiskus oleks 80 - 90 % . Ruumid peavad olema hästi õhutatavad ja kuivadesse ruumidesse on soovitav lisada niiskust piserdamise teel ja veenõudega. Mingil juhul ei tohiks hoida puuvilju koos juurviljadega, kuna esimesed imavad endasse kõrvalisi lõhnu. Puu ja köögiviljade letti asetamisel peaks arvestama nende lubatud naabrusega, sobivusega nii värvuselt kui sortimendilt. b) Liha müügiks ettevalmistamine peaks toimuma eraldi ruumis. Sügavkülmutatud tooteid ei tohi lasta üles sulada
hinnati teadusliku väärtuse järgi, originaaltöid eelistati tõlgetele) - Sõnastas raamatukogu kasutamise korra - Koostas kataloogide koostamise alused - Süstemaatilise kataloogi koostaja, hiljem ka alfabeetiline kataloog Friedrich Puksoo osa eesti raamatukogunduses Eesti raamatukogunduse rajaja, esimene raamatukogunduse õppejõud Eestis. Tartu Ülikooli raamatukogu juhataja. Tuntuim raamat "Raamat ja tema sõbrad". uute kogude ja uut tüüpi kataloogide rajamine rahvusbibliograafiale aluse panemine kutseharidus ja kutsehuvide kaitsmine Raamatukogu ja varade evakueerimine, kaitsmine ja päästmine II Maailmasõja ajal Aleksander Sibula osa eesti raamatukogunduses 4
Karpidele ( säilikutele) kirjutatakse peale võimalikult palju andmeid: ahiivimoodustaja nimetus, Struktuuriüksuse nimetus, Sarja tähis, Toimiku number, Pealkiri, Piirdaatumid ( va siis kui need avalduvad pealkirjas) Hoidlate nõuded: Arhivaalide säilitamine asutuses: · Spetsiaalses hoiuruumis · Nõuetekohastes keskkonnatingimustes · Arhiivipüsivast materjalist ümbrises · Eelistatult metallist riiulitel · Horisontaalselt paigutatud arhiivikarpides, kuni 3 karpi ülestikku Üldised nõuded hoidlale: · Eraldatud tuleohtlikest ruumidest · Varustatud automaatse valve- ja alarmsüsteemiga · Vee- ja kanalisatsioonitorustiketa · Akendeta või akendel ees trellid ning UV kaitse · Soovitavalt õhkküte · Püsiva kandevõimega põrandad · Stabiilsed keskkonnatingimused · Märgistatud evakuatsiooniteed Asutuses nõuded leebemad, kui avalikus sektoris. Peab arvestama põranda kandevõimega. Riiulid metallist või
Eestis ilmunud trükiste ning Eestit käsitlevate või Eesti kohta infot sisaldavate teavikute täieliku kogu komplekteerimine ning Eesti teaviku kui kultuuripärandi säilitamine. Täieliku kogu loomiseks peavad tähtajaliselt nimetatud arhiivraamatukogud ja Eesti Rahvusraamatukogu sundeksemplaridena laekumata jäänud teavikud vajaduse korral järelkomplekteerimise käigus ostma. Teadus ja arendustegevuse seaduse alusel eraldatakse tähtajaliselt nimetatud arhiivraamatukogudele kogude terviklikkuse tagamiseks raha (vt tabel). Eraldised riigieelarvest tähtajaliselt nimetatud arhiivraamatukogudele rahvusteavikute hankimiseks (mln kr) 2003 - 2003 2004 2005 2006 2007 2007 Tartu Ülikooli raamatukogu 0, 5 0, 6 0, 7 0, 9 0, 8 3, 5 Eesti Kirjandusmuuseumi
t. kas hoidlasse antakse -kõik arhivaalid või -ainult alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga arhivaalid. Arhivaalid antakse üle korrastatult. Üleandmist tõendavaks dokumendiks on arhivaalide loetelud. ARHIVAALIDE KARBISTAMINE Vastuvõetud arhivaalid pannakse hoidlas arhiivipüsivast materjalidest arhiivikarpidesse. Säilikute hulk karbis peab olema kasutamise hõlbustamiseks optimaalne, s.t igas karbis peab olema ca 2 cm ulatuses vaba ruumi. Üksteise peale paigutatakse kuni kolm karpi. Säilikud on soovitav hoida horisontaalasendis vältimaks dokumentide deformeerumist. Lühi- ja pikaajalise säilitustähtajaga arhivaale on lubatud hoida ka vertikaalasendis. Kuna ühe arhivaalide loetelu säilikud peavad paiknema üheskoos iga aastase saabumise järjekorras, tuleb arvestada arhiiviainese juurdekasvuga ja vastava sarja juurde jätta ruumi edaspidi lisanduvale säilikute paigutamiseks. Arhivaalide kiireks leidmiseks koostatakse sarjade asukoharegister.
KORDAMISKÜSIMUSED 2KT Transmissioonelektronmikroskoopia (TEM) 1. Kas märga objekti saab uurida elektronmikroskoobis? SEM-s (ega ka TEM-s) ei saa otseselt vett sisaldavaid objekte uurida, sest mikroskoobi sisemuses olevas kõrgvaakumis aurustub vesi ning objekti struktuur moondub. 2. Kas projektsioonläätsed TEMs suurendavad objekti kujutist? Jah, kujutiste suurendamine toimub objektiiv ja projektsioonläätsede abil. TEM-s võib olla kuni 5 projektsioonläätse. Igaüks neist suurendab eelmise läätse poolt tekitatud kujutist. Analoogselt valgusmikroskoopiaga võrdub suurendus süsteemis olevate objektiiv- ja projektsioonläätsede suurenduste korrutisega. 3. Kirjeldage TEM kolonni ehitust. Koosneb elektronkahurist ning erinevatest läätsedest, mis töötavad vaakumis. TEM kolonnis on kõrgvaakum 10-5torri. · Elektronkiir tekitatakse elektronkahuris. · Termoemissioonkatood V-kujuline 0,1mm paksune W - traat. · Läätsed - elektromagnetilised. · Kondensor - kont
Kus seintesse on paigaldatud hüdroisolatsioon on oluline sellele kogunenud niiskuse eemaldamine kas nõrgumise või ventileerimise (aurustamise) teel. Tihti on hüdroisolatsioon paigaldatud tihedalt kahe konstruktsiooni vahele ja nimetatud konstruktsiooni detailide niiskustase tõuseb. Kui tegemist on tselluloosi sisaldavate materjalidega (s.h. puit), mille absoluutne niiskustase tõuseb üle 25%, on seeneeoste idanemise tõenäosus suur. Niisked ruumid Ruumides, kus suhteline õhuniiskus on kestvalt kõrge (saun, vannituba, köök jne.), on vajalik ka piisav ruumi ventilatsioon. Vastasel korral tõuseb ruumide piiretes ja ruumides olevate konstruktsiooni detailide absoluutne niiskus ning majaseene eoste idanemine on tõenäoline. Eraldi tähelepanu tuleks pöörata keldrite ventilatsioonile. Asendades keldriaknad uute pakettakendega muudetakse oluliselt keldri ventileeritavust ja selle tulemusena tõuseb
struktuur. 19. Mesostruktuur on optilise mikroskoobi abil jälgitav struktuur. 20. Mikrostruktuur on elektronmikroskoobi, röntgendifraktomeetri ja muude uurimisseadmetega jälgitav struktuur (aatomid ja molekulid) 21. Nanostruktuur paikneb mikroskoopilise ja molekulaarstruktuuri vahel. 22. Keemliste sidemete tüübid on aatomite või ioonie vahel molekulis või kristallis. *Kovalentne üldiselt 2 või enam mittemetalli *Iooniline ühendis on metall ja mittemetallid *Metalliline metallides *Vesinikside molekulide vahel 23. Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. 24. Iooniline side esineb metalli ja mittemetalli vahel. Metall loovutab aatomeid ning mittemetalli aatom omastab need. Tekivad laenguga aatomid e Ioonid. 25. Metallilisel sidemel paiknevad aatomid üksteisele nii lähedal, et väliskihtide orbitaalid osaliselt kattuvad
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau PUIDU TULEKAITSE Referaat Juhendaja: Andres Kapp Väimela 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. IMMUTAMISMEETODITE LIIGITUS 4 2.1. Puidu ettevalmistamine immutamiseks 4 2.2. Immutamine vannides puidu eelneva kuumutamisega 5 2.3. Kapillaarimmutus 5 2.4. Difusioonimmutus 6 2.5. Surveimmutus vannis 6 3. TULEKAITSEVAHENDID JA NÄITED 7 3.1. Holz Prof 7 3.2. MP FR 8 4. KASUTATUD KIRJANDUS 9 1. SISSEJUHATUS Üheks puidu, kui konstruktsioonmaterjali puuduseks võib lugeda tema suhteliselt k
Siseõhu niiskus mõjub inimesele, kuigi otsene niiskust tunnetav meel inimesel puudub. Kõrget või madalat suhtelist niiskust tunnetatakse ebamääraselt naha, limaskestade ja hingamisorganite kaudu. Madal suhteline niiskus soodustab limaskestade kuivamist ja sellega kaasnevaid ärritusilminguid. Madal suhteline niiskus soodustab õhu tolmumist paberi- ja tekstiilikiudude eraldumist ning suurendab staatilist elektrit. Kõrge suhteline õhuniiskus soodustab mikroobide ja hallitusseente kasvu ning suurendab teatud materjalidest (puitlaastplaadid) õhku erituvate saasteainete hulka. Õhus on palju saasteineid, mis võivad ruumi sattuda ka välisõhust (õietolm). Tähtis on kõrvaldada saasteainete allikad. Ruumides on süsihappegaasi peamiseks allikaks väljahingatav õhk, süsihappegaasi tekib ka põlemisel (küünlad, sigaretid, gaasipliit). Kuna hingamisel ja naha kaudu vabanevate
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada? Mittekandvad vaheseinad eraldavad üht ruumi teisest.Eemaldata tohib juhul kui tegu pole kandvakonstruktsiioniga. 2. Kandekonstruktsioonide tugevus ja stabiilsuskahjustused Puitmaja konstruktsioonikahjustused on enamasti põhjustatud liigniiskusest. Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm). Arenema hakkavad seened, mis kasutavad toiduks puiduosakesi kooshoidvaid ained. Siit saab alguse puidu lagunemine. 3. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? Kasutuspiirseisund on seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõudeid. Tuleb hinnata deformatsioone ja
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on konstruktsiooni kandepiirseisund ja kuidas seda kontrollida enne hoone renoveerimist? Kandepiirseisund on seisund, mille ületamisega kaasnevad konstruktsiooni kahjustused või purunemine. Kontrollitakse katusekonstruktsioon, torustike jne läbiviigukohad, ülemise korruse lagi, liitekohad, niisked ruumid, hallitus, torude liitekohad, vee läbijooks, seinte alaosad, hoonealuse maa niiskuse olukord, drenaaž, pinnasevesi, vihm, täitepinnas, keldrid (esimene korrus), põrandaalune ruum, uksed, aknad, väliskonstruktsioonid. 2. Teraskonstruktsioonide avariide põhjusi Lumi ja selle läbimõtlemata puhastamine, ladestumised tööstustolmust, konstr tegeliku massi - kõrvalekalded, dünaamika (ka resonants), temperatuuri mõjutused; - ülekoormamine, või ka surutud vööde mittevastav sidumine; - habras purunemine. Habras purunemine materjali külmarabanduse või pingekondensaatorite tõttu on omaette k
Puidu niiskus ei tohi paigaldamisel märgatavalt erineda lõplikust tasakaalustatud niiskusest, st. paigaldatud konstruktsioone tuleb kaitsta sademete eest. Kui katus on vettpidav, tuuletõkkeplaat paigaldatud võib hakata paigaldama soojusisolatsiooni. Enne sisevooderduse paigaldamist tuleb veenduda,et paigaldatav soojustus on kuiv. Kipsplaatide paigalduse puhul tuleb arvestada, et nende paigaldamiseks on vaja hoones tagada ekspluatatsiooniga sarnane õhuniiskus ja temperatuur. Betoonplaadile ehitatud põrandatega tekib probleem siis,kui betoon pole korralikult kuivanud,ning sinna peale ehitatakse tihe põrandakate / pvc, parkett/,mille puhul kuivab niisugune konstruktsioon aeglaselt. Välisvooderduse ehitusel tuleb erilist tähelepanu pöörata tuulutuse tagamisele. Kuna puit omab niiskust, eriti aga piki puitu,tuleb vertikaalse laudvooderdise korral hoolikalt töödelda laua otsad jätkudes, soklisõlmes, rõdu kohal, kus veepritsmete sattumine
Niiskus mõjutab materjalide vormi, tehnilisi omadusi ja välimust. Liigne niiskus tähendab enamasti negatiivses suunas. Materjali võib pidada veetihedaks, kui selle poorid ja tühimikud on vee molekulidest väiksemad. Kui materjal asub niiskes õhus, siis tungib veeaur aeglaselt selle pooridesse ja veemolekulid kinnituvad pooriseintele. Kui materjal asub vee all, siis on selle poorid veega täidetud. Niiskuse toimel muutub paljude materjalide maht. NIISKUSALLIKAD 1. Väline õhuniiskus ja sademed. 2. Maapinna niiskus. 3. Ehitusniiskus. 4. Inimese tegevusest põhjustatud niiskus ruumides. 5. Lekked. 6. Kondensvesi. ÕHUNIISKUS Õhk meie ümber sisaldab alati niiskust. Me näeme seda udu, kaste, vihma ja lumena. Õhus on niiskus ka nähtamatu veeauruna, mida on mõõteriistadeta raske kindlaks teha. Ruumide õhuniiskus sõltub suures osas välisõhu niiskusest. Talvel on ruumide suhteline õhuniiskus tihti madal. Külm välisõhk ei sisalda kuigi palju veeauru
tekib kastepunkt - õhus olev veeaur hakkab veelduma ja veepiiskadena (vihm,udu,kaste) maapinnale langema. Seda, kui lähedal on õhus leiduv veeaur küllstusolekule iseloomutab kõige paremini relatiivne niiskus, mis võrdub absoluutse niiskuse ja küllastava niiskuse vahega. Relatiivset niiskust väljendatakse tavaliselt %-des. Abs. niiskus muutub vastavalt õhutemp muutumisele: mida kõrgem on õhu temp, seda enam aurab vett ja seda enam on õhus niiskust. Suhteline õhuniiskus muutub sellele vastupidiselt. Temperatuuri langedes õhu küllastus veeaurust suureneb ja seetõttu relatiivne niiskus suureneb. Maakera pinnale jõuab aastas umbes 511000 km3 vett. Sellest 81% sajab maha merede kohal. Sademete jaotus maakeral sõltub suurtest mäeahelikest, merede ja maismaa asendist, külmadest ja soojadest hoovustest jne. Sademed on maakeral jaotund väga erinevalt. Indias Cherrapunjis on registreeritus üle 24000mm sademe aastas, mis on üle 4x rohkem kui Eestis
Üldvalgustuses on otstarbekam kuni 70W võimsusega luminofoorlampid. Kohtvalgustitesse sobivad 11 W luminofoorlampid ja 20W halgeenlambid. Kuna need on kallimad kui tavalised hõõglambid, tasub nende muretsemine end ära alles mõne aasta jooksul. Alati on inimele parem, kui kasutatakse maksimaalselt loodusliku valgust, kuigi meie asukoha tõttu, eriti talvel on võimalused piiratud. MIKROKLIIMA Mis on mikrokliima? Mikrokliima on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Nüüdisajal töötab inimene põhiliselt ruumis, kus mikrokliima on suhteliselt stabiilne. Tallinnas on veebruarikuu keskmine ööpäevane temperatuur -5 0C, juulis aga +170C. 90% maailma inimestest elab soojemas kliimas. Enamikus Euroopa maades on temperatuur külmal aastaajal 5- 100C kõrgem ja soojal aastaajal 2-50C kõrgem kui Eestis. Sellest tulenevalt on meil kulukam tagada
läbimõõt on 1,05,0 mm. Mardikaid on raske märgata, kuna nad on aktiivsed ainult õhtusel ajal. Tooneseplaste kahjustusi ongi üpris raske avastada sest vastsed elavad puidus ning nende areng kestab tavaliselt 24, mõnikord kuni 6 aastat. kahjustusi näeme alles pärast seda, kui mardikad on puidust lahkunud. tooneseplastele on kõige meelepärasemad sellised elutingimused, kus temperatuur püsib 2223 °c juures, suhteline õhuniiskus on 7090% ja puidu niiskusesisaldus 1820%. Kui suhteline õhuniiskus langeb alla 50%, kaotavad putukad eluvõime. Vastsed on keskkonnatingimuste suhtes vastupidavamad. Valdava osa elust veedavad mardikad kuiva puidu käikudes, kus tavaliselt arenevad ka nende vastsed. Mitmed liigid tekitavad rütmilisele tiksumisele sarnanevaid helisid, koputades peaga vastu käigu seina. Need helid aitavad isastel ja emastel üksteist puidus üles leida. Õhtuvaikuses kostva
Sissejuhatus materjaliõpetusse Sissejuhatus Tekstiilid etendavad tänapäeva igapäevaelus nii olulist rolli, et igal inimesel oleks tarbijana vajalik midagi nende kohta lähemalt teada. Olulisemaks muutuvad teadmised tekstiilide kohta töötades paljudel ametikohtadel ja erialadel, mis on otseselt või kaudselt seotud tekstiilidega ja nendest valmistatud toodetega. Tekstiilitööstus on väga kompleksne. See on väga tihedalt seotud ja sõltub muuhulgas põllumajandusest (nt linakasvatus, lambakasvatus jm), metalli- ja mineraalide kaevandamisest, metsatööstusest, keemiatööstusest, kaubandusest. Kõik need valdkonnad vajavad spetsialiste, kelle töö tulemused suuremal või vähemal määral sõltuvad tekstiilide või tekstiiltoodete tundmisest. Tekstiilmaterjalide otstarbekas kasutamine nii individuaalõmbluses kui õmblustööstuses eeldab materjalide omaduste tundmist. Materjalide omaduste tundmine saab alguse tekstiilkiudude ja nende omaduste tundmisest, nagu sorav lugemine sa
Kuidas pildistada loodusfotot? Loodusfotograafia on kaua olnud tõsiste looduse- ja fotohuviliste mängumaa, kuid praegune digitehnika areng on teinud hea looduspildi tegemise võimalikuks ka väiksemate fotograafia-alaste teadmiste ja oskustega loodusesõbrale. Hea loodusfoto ei tähenda mitte üksnes tehniliselt perfektset pilti. See algab teadmisest, et me ei kahjusta oma tegevusega pildistatavat ning käitume looduses eetiliselt ja vastutustundlikult. Loodusfotograafia pole pelgalt hobi või töö, vaid ta kannab oluliselt tähtsamat ülesannet: looduse igapäevaelu vahendades äratada huvi looduse tundmise ja kaitsmise vastu. Selle eesmärgi täitmine eeldab fotograafilt teadmisi nii pildistatavate olevuste bioloogiast kui ka looduses käitumisest. Loodusfotograafia kasutab fotograafiat vaid selleks, et jäädvustada piltidel loodusloo kõiki harusid, välja arvatud antropoloogia ja arheoloogia, sellisel moel et asjatundja oleks võimeline kindlaks tegema pildil kujutatu ja kinni
1. Kirjelda, mille poolest erinevad remonditööd uusehitusest. Remonditööd on mingisuguste vigade parandamine või lihtsalt uuendamine/värskendamine. Remondi töödel tuleb hinnata hoone või rajatise seisukorda. Vastavalt hoonele ja nõuetele tuleb valida õiged ehitusmaterjalid millega remonditöid hakatakse teostama. Uusehituseks nimetame seda kus töid alustakse vundamedist ja sealt edasi kuni katuseni välja. 2. Missuguseid lähteandmeid on vaja koguda enne remonditööde alustamist? objekti vanus - varem toimunud renoveerimised; - ümberehitused; - laiendused; - kasutatud ehitusmaterjalid (betooni liigid, nagu kergbetoon, normaalbetoon, tootmise viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurdepääsetavus (tellingud, tõ
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Mari Hõbemäe Valitsusasutuste dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs Magistritöö Juhendajad: Kädi Riismaa Ingrid Raidme 2 Tallinn 2008 3 SUMMARY The analysis of governmental institutions crisis management methods in handling records and archives management Master's thesis is written in Estonian. The thesis consists of 88 pages including two appendixes in five pages. Thesis contains 25 figures and 12 charts; some of those are from the elaborated literature and some are produced according to the data gathered by the author. Sources used for writing the thesis are mostly those that the author has used during her work concerning crisis regulation, i
MÜÜGIKORRALDUS 1. MIS ON MÜÜK? Müük on ostja ja müüja vaheline suhtlus, mis mõjutab isiku (või rühma) ostuotsust 2. MÜÜGIPROTSESSI ETAPID Klientide otsimine Vajaduste väljaselgitamine Aktiivne müük Vastuväidete ületamine Müügi lõpetamine Taasmügi saavutamine 3. KUS TOIMUB MÜÜK Müük toimub kliendi peas 4. MÜÜGIMEHE/MÜÜGIKORRALDAJA PÕHILINE VAHEND suhtlus 5. SUHTLEMISPROTSESSI ETAPID Suhtlemispartneri tajumine Informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine Suhtlemispartneri mõjutamine 6. INFORMATSIOONI EDASIANDMINE VERBAALSEL JA MITTEVERBAALSEL SUHTLEMISEL Verbaalne: loomulikus keeles, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta kõnes. Kõne sisust arusaamine ja tõlgendamine sõltub väga palju sellest, kuidas me kõneleme, kui kiiresti ja millise hääletooniga, mida rõhutame pausidega jne. Paralingvistilised vahendid on mitmesugused häälitsused nagu naer, intonatsioon, nutt. Rääkimise puhul on soovitav kasutada grammatilist k�
FLA 1. Mis on loodus? Millele loodus vastandub? Inimlikule, tehislikule? Loodus on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. Loodus vastandub selles määratluses inimeste poolt loodud ehk tehiskeskkonnale, aga ka inimesi ümbritsevale mentaalset ehk vaimset komponenti (kunsti, muusikat, arhitektuuri, kirjandusteoseid jne) sisaldavale keskkonnale, mida nimetatakse kultuuriks. Kõik koosneb ainest ja väljast. Aine ja väli on kaks põhimõtteliselt erinevalt käituvat looduse alget. Looduses esineb tasemeline struktureeritus. Igal kindlal struktuuritasemel toimuvaid nähtusi võib seletada sellel tasemel oluliste seaduspärasuste abil ja see ei sõltu kuigivõrd teistele struktuuritasemetele iseloomulikest nähtustest. Sõna loodus ongi maailma see sünonüüm, mis kõige probleemivabamalt sobib füüsikalisse konteksti. Sõnal maailm on ju olemas ka mittefüüsikalised tähendused (mõttemaailm, tundemaailm jne), sõnaga
.............. 4 1.3 Õhu puhastamine ..................................................................... 4 1.4 Liiklusohutus ........................................................................... 4 1.5 Kliimaseadmete ajaloost ............................................................ 5 1.6 Tööpõhimõte .......................................................................... 6 1.7 Soojustehnika põhimõisted .......................................................... 7 1.8 Suhteline õhuniiskus .................................................................. 7 1.9 Rõhk ................................................................................... 7 1.10 Rõhu mõõtmine ..................................................................... 8 1.11 Temperatuur .........................................................................9 2. Kliimaseadme tööpõhimõte ja ehitus .............................................10 2.1 Jahutamise üldpõhimõte .............................
.............. 4 1.3 Õhu puhastamine ..................................................................... 4 1.4 Liiklusohutus ........................................................................... 4 1.5 Kliimaseadmete ajaloost ............................................................ 5 1.6 Tööpõhimõte .......................................................................... 6 1.7 Soojustehnika põhimõisted .......................................................... 7 1.8 Suhteline õhuniiskus .................................................................. 7 1.9 Rõhk ................................................................................... 7 1.10 Rõhu mõõtmine ..................................................................... 8 1.11 Temperatuur .........................................................................9 2. Kliimaseadme tööpõhimõte ja ehitus .............................................10 2.1 Jahutamise üldpõhimõte ............................
Mis on taimekaitse? Kompleksne teadus taimekahjustajatest ja nende tõrjeviisidest Ülesandeks on taimekahjustajatest tulenevate kahjustuste ärahoidmine või vähendamine Taimekaitseseadussätestabtaimekaitseliste abinõude riikliku süsteemi Kindlustada taimede ja taimsete saaduste kaitse kahjustajate eest Vältida karantiinsete kahjustajate levikut riikide vahel ja riigi sees Tagada tk vahendite kasutamise ohutus elanikele ja keskkonnale Saagikadu · 35% võimalikust saagist jääb saamata Kahjurid 14% Haigused 12% Umbrohud 9% · Sõltub ( Kasvatatava kultuuri geograafilisest asukohast ( Klimaatilistest tingimustest ( Kasvatatavast kultuurist ( Agrotehnika tasemest (korralikult harimata põllul esineb rohkesti haigusi, saavad paljuneda kahjurloomad
Kauba ja/või pakendi suuruse ja omapära järgi jaotatakse erimõõduliste kaupade laod plaatkauba, kangkauba, rullkauba või nõukauba ladudeks. Erinevate kaupade hoidmiseks võib vaja olla erinevaid temperatuuritingimusi. Kui enamik kaupu hoiustatakse toatemperatuuri-lähedastes tingimustes, säilib osa toodetest probleemideta ka välistemperatuuril. Näiteks masinad ja seadmed, transpordivahendid, õlid ja määrdeained, kütu- sed, metall ja puit. Osa kaupadest, näiteks toiduained, puu- ja juurviljad ning mitmesugused ravimid, tuleb hoiustada külmkapi temperatuurireziimil, osa aga külmutatult. 262 11 Kauba käitlemine Temperatuuritingimuste järgi jaotatakse laod alljärgnevalt: · Soojad laod on köetavad ning seal hoitakse aasta ringi suhteliselt stabiilset temperatuuri (tavaliselt 1418 °C).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
