või valdav annab hea ülevaate männimetsi puuliik puiduliikide kohta antud metsas 7. Selgita maailma metsatüüpide paiknemist ning hinda selle alusel regionaalseid võimalusi arendada metsamajandust ja metsatööstust. 8. Iseloomusta peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad). Metsatüüp Riigid,kus selline Peamised puuliigid Metsa metsatüüp valdavalt iseloomustus,juurdekasv ha kasvab kohta Ekvatoriaalsed Kongo DV, Brasiilia, palmid, punane puu, Enamasti koosnevad nad vihmametsad Uus-Giunea, kameripuu väheväärtuslikest
toiduks. Kalakasvatus varustab ka looduslikke veekogusid noorkaladega, tugevdamaks olemasolevaid looduslikke või taasloomaks juba hävinud populatsioone ülepüük - töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus või globaalsel tasandil maailmameres vähenevad. Reguleeritakse kvootidega. 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Maailma metsarikkamad riigid: Kanada, Venemaa, Brasiilia. Euroopas: Soome, Rootsi, Prantsusmaa. Parasvöötme leht- ja segametsad - vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel, Euroopa lehtmetsades kasvavad tammed, pöögid, pärnad ja vahtrad. Põhja- Ameerika lehtmetsades kasvavad pöögid, vahtrad, hikkoripuud, tulbipuud ja suhkruvahtrad. Euroopa segametsades kasvavad kuused, männid, tammed, kased
Varud, kus paiknevad Suurimad tootjad Suurimad eksportijad AmeerikaLähis-Ida, Ida-Euro. Aafrika, Kesk-Lõuna- Saudi-Araabia, Venemaa, USA ,IraanMehhikoSaudi-Araabia, Venemaa , Iraan, SRÜ, Lähis-Ida, Aasia, Põhja-Ameerika Venemaa, Iraan, USA, Kanada KanadaAraabia ÜE, Venemaa, Mehhiko, Aasia, Ameerika, Euroopa Hiina, USA, India, Austraalia, LAV, Venemaa Austraalia, Hiina, Indoneesia, Colombia Uraanivarud Austraalia, kanada, LAV, Namiibia, USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa Kambol, Nigeeria, Hiina, India, Brasiilia Kiirevooluliste ja veerohkete jõgede piirkonnad Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa
o segatalud o iseloomulik arengumaadele (Brasiilia - kohvioad) o spetsialiseerunud suurtalud o turu survel keskenduti ühele või mitmele suunale o kaasaegsem tehnika o arenes kaubavahetus o tööjõudlus suurenes o levik : Euroopa ja Põhja-Ameerika o esmalt spetsialiseerumine piimakarja taludes o kasvatati ka teravilja loomadele söödaks o suurlinnade lähedal - Põhja-Euroopa, USA, Kanada kirde osa, Jaapan, Uus-Meremaa o ekstensiivsed teravilja talud o põhiliselt kasvatati nisu o levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga aladel - Põhja-Ameerika, Austraalia, Venemaa o palgati hooajatöölised o tootmiskulud ning tulud väiksed o rantod o suur loomakasvatusmajand o palgatakse hooajatöölisi o lihaveised ja lambad o toidetakse aastaringselt looduses o odav kaup o u
koosseis puuliigid metsas kõige rohkem 6. Iseloomusta antud metsatüüpe! (6p) Metsatüüp Levik Puuliigid Juurdekasv Sega- ja Põhiliselt Lääne- Tamm, vaher, 2m3/ha laialehine mets Euroopas, Hiinas, lepp Laieleheline mets USA’s Ekvatoriaalne Brasiilia, Kongo, Punane puu, 50m3/ha vihmamets Austraalia, Gabon palmid 7. Mida tähendab puidu väärindamine? (1p) Puidu edasi töötlemine, et tõsta puidu hinda. Puidu töötlemine tõstab tema hinda. 8. Täida puuduvad metsatööstuse klastri osad! (8p) 9. Mida on kujutatud rahvusvahelise metsa-aasta logol? (5p) 1- Metsas elab palju organisme, me pekasime neid tundma õppima ja muretsema nende käekäigu pärast 2- Puud on lahutamatu osa meie tootvas tööstuses, samas on puud ka maailma kopsud
· Võrdle Saksamaa ja Jaapani looduslikke eeldusi põllumajanduse arenguks ja sellest tulenevat põllumajanduse spetsialiseerumist ja paiknemist. (6 punkti) · Anna hinnang Eesti põllumajandussaaduste turustamisvõimalustele. ............ · Vali skeemilt üks tegur ja too näide selle mõjust Eesti põllumajandusele. 48. oskab iseloomustada põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, spetsialiseeritud suurtalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, uusistandus, loomavabrik ja teab nende levikut; Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Kõrgeltarenenud riikides on segatalude arengujärk enamasti läbitud. Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need aga vägagi iseloomulikud. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele
3)Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstani steppides. Teraviljatalud väga suure pindalaga, peamiselt kasvatatakse nisu, madalad tootmiskulud. Vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksis pakutavaid äriteenuseid. 4)Rantso on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringi looduslikel karjamaadel. Karjused kaitsevad karja röövloomade eest. Rantso annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema tuhandeid hektareid karjamaad. Rantsod on levinud USAs, Austraalias, Argentinas, Lõuna- Aafrikas. 5)Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. (kohv, suhkruroog, puuviljad). Suur rõhk agrotehnikal, kasutatakse odavat tööjõudu, paljud istandused eelkõige arengumaades. 5.
müügiks toodeti vaid mõndasaadust. Levinud on nad euroopas ja põhja-ameerikas, neid kasvab ka jaapanis. Kõigepealt kujunes välja väga töömahuka tootmisega piimakarjataludes. Lisaks piimatootmisele silokultuure ja teravilja loomasöödaks. Suurem osa maast oli põldheina ja kultuurkarjamaade all. Palju raha kulub tõukarja, hoonete, masinate, väetiste ja nõuannete peale. Neid on kõigerohkem põhja-euroopas, USA ja kanada kirjde- ja loodeosas, jaapani põhjaosas ja uus-meremaal. Tekib sinna kus on palju tarbijaid. Ekstensiivsed teraviljatalud - levinud hõredalt asustatud kuivakliimaga piirkondades põhja-ameerikas ja austraalias, venemaa, kasahstani steppides jm. rohtaladel. Teravilja talud on suure pindalaga, kasvatatakse peamiselt nisu. Rantso - loomakasvatusmajand, peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel.
Esmasektor Kutsutakse ka hankivaks sektoriks. Siia kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Mõne klassifikatsiooni puhul ka maavarade kaevandamine. Kui laiemalt vaadata siis tuleks siia liita ka toorainet töötlevad harud, nagu toiduaine-, kerge ja metsatööstus. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähem arenenud ühiskondades on suurem osa inimestest hõivatud just selles sektoris. Põllumajandus
hävib. Näiteks tuuraliste püük Kaspia meres. 4) Kalarikkamad vee. 1. Külmas vees( külmad hoovused, parasvööde, lähispolaarse vöötme veed) on rohkem planktonit ja hapnikku. 2. Jõgede suudme alad jõed toovad sisemaalt kaasa toiduaineid. 3. Ääremered toitu rohkem- 5) Kalarikkamad ookeanid. 1) vaikne ookean üle poole kalapüügist.( loode ala venemaa, jaapan, hiina; kirde ala kanada, mehhiko, jaapan; L-ameerika lääne rannik Tsiili, peruu) 2) atlandi ookean (kirde osa norra, island; loode osa kanada, usa; aafrika läänerannik) 6) 1) hajali rannapüük ida-, kagu-aasias, norras(kala püütakse väikeste paatidega ranniku lähedal, merel ollakse lühikest aega, saak läheb kohe turule või kalatööstusesse. 2) konsentreeritud rannapüük põhjariigid, Tsiili, peruu ( kala püütakse suuremate
-suuremad maavaldused -kasutatakse peamiselt oma pere tööjõudu -suur osa toodangust läheb müügiks -kapitalimahukas - kasutatakse rohkem väetisi, tehakse maaparandustöid, sordiaretus -saagikus on suurem -Euroopas Spetsialiseeritud suurtalud. Piimakarjatalud -palju kapitali masinatele, tehnoloogiale ja ehitistel -kasutatakse vähe tööjõudu -oluline on hea asend suurlinnade (turu) läheduses -tööviljakus kõrge, toodang kõrge inimese kohta -kogu toodang müügiks -Euroopa, USA ja Kanada kirde ja loodeosa, Põhja-Jaapan, Uus-Meremaa Eelduseks on suur rohumaa. Ekstensiivne loomakasvatustalu e. rantso. -suur maa-ala -kasutatakse vähe tööjõudu -palju kapitali tõuaretusele, veterinaariale -madal produktsioon ha kohta, kuid kõrge inimese kohta -kogu toodan müügiks -kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid -USA lääneosa, Austraalia, Argentiina, Lõuna-Aafrika jt. On kuivemates piirkondades, lammastel pole nt vaja nii lopsakat rohtu. Loomavabrikud
Maad hõivasid jõukamad pered. Tekkis maaomand, mõisasüsteem (mõisnik, talunik) praegugi levinud arengumaades. Industriaalajastu põllumajandus · Reformide käigus jagati mõisamaa talupoegadele, tekkisid iseseisvad segatalud. Talunik tootis endale, mõnda saadust hakati tootma ka müügiks. 19. saj. Eestis lina. Nüüd Brasiilias kohviube, Kariibi mere saartel banaane. Segatalud tüüpilised arengumaades. · Segatalud muutusid tootlikumaks. Talud hakkasid liituma. Tekkisid spetsialiseeritud suurtalud. Levinud peamiselt Euroopas, Põhja-Ameerikas, ka Jaapanis. Piimakarjatalud: Põhja-Euroopas, USA ja Kanada kirde- ja loodeosas, Jaapani põhjaosas, Uus-Meremaal. Lähiajal suurlinnade läheduses palju tarbijaid. Ekstensiivsed teraviljatalud: hõreda asustusega kuivas kliimas. Austraalias, Põhja-Ameerikas, Venemaa ja Kasahstani steppides. Suure pindalaga. Peamiselt nisu
pehme; sademeid suvel vähe, talvel möödukalt; nisu, mais, mitmed puuviljad, oliivid Lähisekvatoriaalne: savannid; talvel soe, suvel kuum; sademeid suvel palju, talvel vähe; riis, hirss, puuvill, maapähkel, kohv Ekvatoriaalne: vihmamets; aasta läbi kuum; sademeid aasta läbi palju; õlipalm, kohv, kakao 2. Põllumajandusliku tootmise vormid - kogukondlik, talu ja mõis, segatalud, erinevad spetsialiseerunud talud (ekstensiivne teraviljatalu, rantso, loomavabrik), nende muutumine ühiskonna arenedes ning esinemine maailmas. Kogukondlik: varaagraarses; Lõuna-Ameerikas Amazonase vihmametsades, Aafrikas ja Aasias; kõik toodeti ühiselt Talu ja mõis: esinevad paralleelselt, talud on tootjad, kasum läheb mõisale; arengumaades Segatalud: varaindustriaalne; arengumaades, Mustas Aafrikas; spetsialiseerumine, talude liitumine, agrotööstusekomplekside moodustumine
1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS Kaardid http://www.lib.utexas.edu/maps/thematic.html EL andmed http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/memberstates/index_et.htm Esmasesse sektorisse (primaar- e. hankiv majandussektor) kuulub: Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus Esmasektor rahuldab inimeste esmaseid vajadusi. Primary või providing sector Sisemajanduslikust kogutoodangust (SKT-st) annab: põllumajandus 4 % Eestis 3.2 % tööstus 32 % 29,1 % teenindus 64 % 67,8%
- suurem osa toodangust läheb söögiks - Kagu-Aasia, Hiina, India • Miks rajatakse terasspõlde? • põllumajandus- maa puudus • erosiooni vältimiseks • rohkem avatud päikesele • vihmavee kogumiseks piimakarjatalud - palju kapitali masinatele, tehnoloogiale ja ehitistele - kasutatakse vähe tööjõudu - oluline hea asend suurlinnade(turu) läheduses - tööviljakus kõrge, toodang kõrge inimese kohta - kogu toodang müügiks - Euroopa, USA ja Kanada ekstensiivne loomakasvatustalu e. rantšo - suur maa-ala - kasutatkse vähe tööjõudu, tööjõud hooajati - palju kapitali tõuaretusele, veterinaariale - madal produktsioon ha kohta, kuid kõrge inimese kohta - kogu toodang müügiks - kasvatatkse lihaveiseid ja lambaid - USA läänaosa, Austraalia, loomavabrikud - palju kapitali ehitistele, sisseseadetele, loomasöödale - vähe tööjõudu - hea asend suurlinnade (turu) läheduses -
Geograafia KT kordamine 4. ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD:
Tekkis maaomand, mõisasüsteem (mõisnik, talunik) praegugi levinud arengumaades. · · Industriaalajastu põllumajandus · Reformide käigus jagati mõisamaa talupoegadele, tekkisid iseseisvad segatalud. Talunik tootis endale, mõnda saadust hakati tootma ka müügiks. 19. saj. Eestis lina. Nüüd Brasiilias kohviube, Kariibi mere saartel banaane. Segatalud tüüpilised arengumaades. · Segatalud muutusid tootlikumaks. Talud hakkasid liituma. Tekkisid spetsialiseeritud suurtalud. Levinud peamiselt Euroopas, Põhja-Ameerikas, ka Jaapanis. Piimakarjatalud: Põhja-Euroopas, USA ja Kanada kirde- ja loodeosas, Jaapani põhjaosas, Uus-Meremaal. Lähiajal suurlinnade läheduses palju tarbijaid. Ekstensiivsed teraviljatalud: hõreda asustusega kuivas kliimas. Austraalias, Põhja-Ameerikas, Venemaa ja Kasahstani steppides
c. Segatalud - põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele d. Spetsialiseeritud suurtalud- lilled, piim, maitsetaimed, teravili; Euroopa, Põhja- Ameerika, intensiivne, kaubanduslik e. Ekstensiivsed teraviljatalud- nisu; Venemaa, USA, Argentiina, Austraalia, ekstensiivne; kaubanduslik ja omatarbeline f. Rantšod- lihaveised, lambad;(rohtlad) USA kuiv lääneosa, Austraalia, Argentiina, Lõuna- Aafrika; ekstensiivne; kaubanduslik ja omatarbeline g. Hiigelfarmid - kanad, sead; (arenenud riigid) Jaapan, USA; intensiivne; kaubanduslik h. Istandused- kohv, suhkruroog, puuviljad; arengumaad) Kesk- ja Lõuna- Ameerika, India; intensiivne; kaubanduslik (omatarbeline) 12
ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Põllumajandus Looduslikud tegurid kliima: mullad: reljeef: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle * kasvuperiood * paksus, lõimis Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika:
kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. 6. Mille poolest erineb loomakasvatussaaduste tootmine loomavabrikus ja rantsos? Loomavabrikus toodetakse saadusi tööstuslikult. Loomad paigutatakse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa). Rantsos peetakse tuhandepealisi loomakarju, neid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Rantso annab odavat toodangut, kuid see nõuab kümneid tuhandeid hetktareid karjamaad. 7. Millistele maailma piirkondadele on iseloomulikud loomavabrikud? Loomavabrikud on iseloomulikud USA-s, Jaapanis ja ka arengumaades. 8. Millistele maailma piirkondadele on iseloomulikud rantsod? Rantsod on iseloomulikud kuivas USA lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna- Aafrikas. 9. Märgi õpetaja antud kontuurkaardile peamised kasvatuspiirkonnad ning
Alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati järkjärgult ka saadusi müüma. Tulude eest osteti väetist, tööriistu, tõuloomi ja hooldust. Tänapäeval esineb vaid arengumaades. · Spetsialiseeritud suurtalu moodne, kõrgtootlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt. Piimakarjatalud. Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. · Ekstensiivne teraviljatalu Need on väga suure pindalaga talud, enamasti kasvatatakse neis nisu. Kohverfarmeri põhimõte omanik viibib kohal ainult 2x aastas (külvamine ja korjamine) Levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga aladel Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstanis. · Rantso väga suur loomakasvatusmajand, kus kasvatatakse lihaveiseid või lambaid. Neid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Kogu toodang läheb müügiks. Karjused kaitsevad karja
(mitmeaastane taim, üle 3 m kõrge; väga soojanõudlik; pärit Lõuna-Ameerikast; kasvatatakse Brasiilias ja Aafrikas [sealt tuleb üle poole saagist].) 26. Mis on peamised teraviljad? (nisu, mais, riis) 27. Kes on suurim teraviljaeksportija? (USA) 28. Mis on suurima kasvupinnaga teravili? (nisu) 29. Kes on suurimad teravilja kasvatajad? (USA, India, Hiina) 30. NISU - suurimad kasvatajad, mida vajab kasvamiseks, suurimad eksportijad? (Pakistan, Türgi, Austraalia, USA, Hiina, Saksamaa, Prantsusmaa, Kanada; vajad küllaldase niiskusega mulda; eksportijad Austraalia, USA, Kanada, Euroopa) 31. RIIS - suurimad kasvatajad, mida vajab kasvamiseks, suurimad eksportijad?* (kasvatatakse süüakse peamiselt Aasias, kasvatatakse veel Indoneesias, Tuneesia, Bangladesh jne; valgusenõudlik, vajab veega üleujutamist, ühtlaslt sooja ilma, väetamist jne; suurimad eksportijad Kagu-Aasia regioon, Tai, Vietnam) 32
kuidas suudetakse peatada inimeste lahkumine maapiirkondadest. 2. Tööjõud (töötajate hulk, kvaliteet) 3. Kapital 4. Turg Kiirelt riknevate toiduainete (piim, värske liha) tootmine tuleb paigutada tarbija lähedale. Teravilja, kartulit jms võib aga ka tarbijast kaugel kasvatada. Transpordi areng ja külmutusseadmete kasutuselevõtt on turu läheduse vähemtähtsamaks muutunud. 53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus ja teab nende levikut Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu
Kogu töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed tootmiskulud, kuid vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid (elevaatorid, masinhoole, valveteenistus, jms). Rantso on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks (pikaajaline põud vmt). Karjased kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad karjamaade ühtlast kasutamist. Rantso annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid.
PIIMAKARJATALUD EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD RANTŠOD ISTANDUSED Põllumajandusliku tootmise vormid I KORILUS (praegu ~10 milj. Aasias ja Aafrikas) Loomade kodustamine põlluharimine (rändkarjakasvatus) (alepõllundus) VARAAGRAARNE (praegu ~300 milj. Aafrikas ja Okeaanias) Maa kuulub kogukonnale Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus) Põllumajandusliku tootmise vormid II Taime- ja loomakasvatuse ühendamine => segatalud HILISAGRAARNE (Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; Ladina-Ameerika maisitalud) ülejääke turustatakse; osalevad maailmamajanduses vaid osaliselt Maa kuulub riigile või mõisatele Põhitootjaks talud, rendivad maa (teo- või naturaalrent) Agraarreformidega – maa talupoegadele; mõisad suurtaludeks Põllumajandusliku tootmise vormid III
1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge
1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge
Et talupidamine oleks tasuv, peab ühelt lehmalt saama vähemalt viis tonni piima aastas. Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades PõhjaAmeerikas ja Austraalias jt rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ning seal kasvatatakse peamiselt nisu. Rantso on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhadepealisi lihaveisi või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Rantso annab väga odavat toodangut, kuid selleks peam olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid. Suuremaid kulutusi tehakse tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Rantsod on levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentinas, LõunaAafrikas jm. Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroogu, puuvilju) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõhku agrotehnikale (sordiaretus, väetamine, õiged
- Aafrika savannide ja kõrbepiirkondades, Lõuna-Ameerikas, Aasias Miks rajatakse terasspõlde? · põllumajandusmaa puudus · erosiooni vältimiseks · rohkem avatud päikesele · vihmavee kogumiseks Kaubanduslik põllumajandus segatalud - kasvatatkse lihaveiseid ja lambaid - suuremad maavaldused - USA läänaosa, Austraalia, Argentiina, Lõuna-Aafrika jt. - kasutatkse peamiselt oma pere tööjõudu loomavabrikud - suur osa toodangust läheb müügiks - palju kapitali ehitistele, sisseseadetele, loomasöödale - kapitalimahukas- kasutatakse rohkem väetisi, tehakse - vähe tööjõudu maaparandustöid, sordiaretus - hea asend suurlinnade (turu) läheduses
KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). 2. Põllumajandusliku tootmise vormid *kogukondlik väga algeline, varaagraarne, enam väga ei ole, toodeti ühiselt * talu ja mõis arengumaades, toodavad talud ja kasumi saab mõis *segatalud varaindustriaalne, talude liitumine, arengumaad *erinevad spetsialiseerunud talud põhiliselt hilisindustriaalses *ekstensiivne teraviljatalu peamiselt nisu, steppides enamasti, Põhja-Ameerika, Venemaa *rantso loomad, USA, Austraalia *loomavabrik masinad toidavad 3. Maailma taimekasvatus tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit.
Inimesele: kütte, ehitusmaterjal, saab toitu, töökohad. Mets on taastuv, kuid unikaalne loodusvara, mille globaalne funktsioon on biomassi moodustamine ja atmosfääri koostise reguleerimine. Mets on puude kogum, mille pindaja, kõrgus ja tihedus ületavad mingi piiri. Eesti mets on puittaimestiku kasvukoht, mis on suurem kui 0,5 ha, kus kasvavad puud vähemalt 1,3m ja võsade katvus pealtvaates 30& Metsarikkamad piirkonnad onn Siberi taiga, Amazonase vihmamets. Venemaa, Brasiilia ja Kanada. Kaks piirkonda maal kus metsa ei kasva on Artika ja Antarktika, lisaks kõrbed (Sahara ning Gröönimaa (mägine) Aastane raie ei tohi olla suurem, kui aastane metsa juurde kasv. Parasvõõtme okasmetsad kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga, suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks. Parasvöötme lehtmetsad kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv suurem, liigiliselt mitmekesine, puit mööblitööstusele.
põld kasutusel 1-2 aastat tööviljakus kõrge, toodang kõrge inimese Istandus saagikus väike kohta Kapitalimahukas kogu saak oma toiduks kogu toodang müügiks Kõik müügiks kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju Euroopa, USA ja Kanada kirde ja loodeosa, Tööjõumahukas (käsitsi noppimine nt. Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Põhja-Jaapan, Uus-Meremaa teelehed) Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika Intensiivne omatarbeline põllumajandus o Vahemere piirkond ja Ladina-Ameerika Rändkarjakasvatus riis-, nisu-, hirsi- ja maisitalud Aiand (köögiviljad, maitsetaimed, ilutaimed,
Looduslikud: Reljeef (tasane, mägine, põldade suurus jne), Kliima (vegatatsiooniperiood, sademed ja nende reziim), Mullad (viljakus) Majanduslikud: kapital (hooned, masinad, väetised), tööjõud (kvaliteet, oskused, hind), turg toodangule (ostujõud, nõudlus, kaugus, suurus), Valitsuse poliitika (toetused, kindlustus, tollipoliitika) 2. Iseloomusta erinevaid põllumajanduslikke tootmisvorme (segatalu, spetsialiseerinud suurtalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus) ja nende levikut. Segatalu- Iseloomulik arengumaadele, mõnda kultuuri kasvatati müügiks Spetsialiseerinud suurtalud- müügiks toodeti vaid mõnda saadust (Euroopa, P-A) Eksensiivne teraviljatalud- Suure pindalaga, kasvatatakse peamiselt nisu, Madal hektarisaak kuid väiksed tootmiskulud, hooajatöölised (P-Am, Austraalia, Venemaa) Ranso- Loomakasvatusmajand, aastaringselt looduslikel karjamaadel, odav toodang,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
