Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskond - nüüdisühiskond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haridus, konkurents, jätkusuutlikus, töötaja, vabam, institutsioonid, heaolumudel, solidaarsus, maksud, ühiskonnaelu, sotsiaalpoliitika, tervishoid, ühelt, valitsemiskord, tasakaalustatus, pluralistlik, tehnoloogia, polüarhia, legitiimne, ühiskonnal, kaasatus, nüüdisühiskond, seotus, heaoluriik, ülekandmine, maksupoliitika, tulumaksNüüdisühiskond põhimõisted Nüüdisühiskond  ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre  üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv.
Sissejuhatus Nüüdisühiskond vormus 19. sajandil, mil kujunesid välja ühiskonna kolm põhilist sektorit  turumajandus, avalik ehk valitsevsektor ja kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed tööstused ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel.
Sarnaseid üldistusi kasutab ka sotsiaalteadus, piirdudes küll enamasti lähema ajaloo süstematiseerimisega. Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit – turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tänapäeva ühiskond on mitmetahuline, mistõttu kasutavad teadlased selle iseloomustamiseks mitmesuguseid oskussõnu. Kui huviorbiidis on valitsemine, räägitakse demokraatiast ja diktatuurist. Kui uuritakse majandust ja tehnoloogiat, kasutatakse mõisteid tööstus- ehk industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, infoühiskond, teadmusühiskond. Sotsiaalset
Ühiskonnaõpetus 1. teema Allikad: 1. Ühiskonnaõpetus. Gümnaasiumiõpik, lk 5-28) 2. Eesti Majandus  lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis 2008 Nüüdisühiskonda iseloomustavad järgmised tunnused (õpik, lk 5-16) 1. Ühiskonnasektorite eristatavus 2. Ühiskonnasektorite vastastikkune seotus 3. Tööstuslik kaubatootmine 4. Rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses 5. Vabameelsus inimsuhetes 6. Inimõiguste tunnustamine Veel ühiskonna kohta kasutatavaid oskussõnu 1. Valitsemine  demokraatia, diktatuur 2. Majandus, tehnoloogia  tööstusühiskond, postindustriaalühiskond infoühiskond, teadmusühiskond  uus majandus  teadmistepõhine majandus 3. Sotsiaalne võrdsus ja õiglus  heaoluriik 4. Sotsiaalfilosoofid  modernsus, postmodernsus (väärtused, inimsuhted, maailmatunnetus)
seadused, ühiskonna kihistumine) Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond Termin ,,postindustrialne" levinuim kuna nüüdisühiskonda peetakse industriaalühiskonna otseseks jätkuks. Ka kirjeldamisel rakendatakse sageli võrdlust industriaalühiskonnaga.
· Emile Durkheim  solidaarsuse ja väärtusnormide rollist ÜKs; . Ühtviisi ohtlikud on nii inimsuhete üleliigne regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia. 4. Nüüdisühiskonna,teadusühiskonna ja postindustriaalse ühiskonna tunnused - nimeta. NÜÜDIS: · tööstuslik kaubatootmine · demokraatia · liberalism · vabameelsus · vastastikune seotus TEADUS: · paindlikum ja vabam töökorraldus · oluline on loovus · oskus töötada meeskonnas · oskus rakendada oma teadmisi · ülemuse ja alluva roll pole rangelt määratud POSTIND: · teenindussekstori osatähtsuse kiire kasv · teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine majanduses · insenertehniline personal · teenindussektori töötajata osakaal tööjõus 5. Heaoluriigi tunnused, põhieesmärgid ja mudelid (mudelid- nimeta ja kirjelda!). TUNNUSED:
Ühiskonna arvestus · Ühiskond  inimeste kooselu vorm Vanus  4-5 miljonit aastat · Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. · Inimeste kooselu vormid : 1) Inimkari 2) Sugukond 3) Naaberkogukond 4) RIIK  organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste ja kõige muuga. · Ühiskonna arengu etapid... 1) Agraarühiskond : - Tähtsaim ressurss  maa - Peamised otsustajad  maaomanikud - Peamised töötegijad  talupojad
Kordamine ühiskonnaõpetuse eksamiks Nüüdisühiskond Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Heaoluriik Esping-Andersen: riigi kohustus tagada baasiline heaolu tase oma kodanikele Encyclopdia Britannica: valitsemise viis milles riik mängib otsustavat rolli oma kodanike sotsiaalse ja majandusliku heaolu kaitsmisel ja edendamisel. Heaoluriik on sotsiaalriik, mis garanteerib kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused. Eesmärk pakkuda ühishüvesid
advokaatide arv, kuna elatustase tõusis järk-järgult ning see suurendas teenuste tarbimist. Linnad olid slummistunud ning olme-ja sanitaarolud neis viletsad. Kujunes välja massikultuur. Peamiseks leibkonnatüübiks kujunes väikepere. Üheskoos elasid vaid vanemad ja alaealised lapsed, vanavanemad jätkasid elu maal. Nüüdisühiskonda iseloomustavad: Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seostus Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Inimõiguste tunnetamine Postindustriaalne ühiskond: Ühiskonnatüüp, kus suurem osa inimesi on hõivatud teenindussektoriga (teenindusühiskond) ning tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Kujunes välja 20.sajandi viimases veerandis Haritud spetsialistid Keskklass (kindel ja kõrge sissetulek, ametnikud) Masstootmine ja massikultuur
( nt. Trahv, ametist vallandamine, vabaduse võtmine). Demokraatias nim.võimuks organisatsioonile kuuluvat juhtimise õigust koos seda kindlustavate institutsioonidega. Demokraatia põhiprintsiibid ja  väärtused. Demokraatia põhiprintsiibid ehk tunnused: 1. Vabad ja õiglased valimised 2. Alternatiivsed teabeallikad 3. Konkurents võimu nimel 4. Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine 5. Tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatia põhiväärtused ehk tugisambad: 1.Rahva suveräänsus 2. Põhiliste inimõiguste tagamine 3. Vabad ja ausad valimised 4
( nt. Trahv, ametist vallandamine, vabaduse võtmine). Demokraatias nim.võimuks organisatsioonile kuuluvat juhtimise õigust koos seda kindlustavate institutsioonidega. Demokraatia põhiprintsiibid ja  väärtused. Demokraatia põhiprintsiibid ehk tunnused: 1. Vabad ja õiglased valimised 2. Alternatiivsed teabeallikad 3. Konkurents võimu nimel 4. Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine 5. Tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatia põhiväärtused ehk tugisambad: 1.Rahva suveräänsus 2. Põhiliste inimõiguste tagamine 3. Vabad ja ausad valimised 4
teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja Âväärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ãœhiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ãœhiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ãœhiskonna mõiste  ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ãœhiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles  inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine.
institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit  turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Vabrikutöö viis töölised
1 5. Populaarseks võivad saada autoritaarse valitsemise loosungid, sest rahvas nõuab kiiret elujärje paranemist ning demokraatia tundub liiga aeglane ja ebaefektiivne meetod. Ühiskonna jätkusuutlikkus Arengutee, mille tagatakse praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu järgmiste põlvkondade samasuguseid huve. Valdkonnad: 1. Rahvastiku jätkusuutlikkus  juurdekasv, tervis, heaolu, haridus. Paljude riikide probleemiks on rahvastiku vananemine, mistõttu tuleb tööealise elanikkonna suurendamiseks kasutada võõrtööjõudu 2. Majanduse jätkusuutlik areng 3. Keskkonna jätkusuutlikkus nt loodusressursside jätkumine Jätkusuutlikkuse tagamisel lähtutakse maailmas ülemaailmsest keskkonna- strateegiast Agenda 21, Eestis omakorda 2030. aastani arenguprogrammist Säästev Eesti 21. Riik
ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Rahvas peab võimu tunnustama, reegleid ja seadusi täitma = Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mis rahvas. ) Sündide arv peab ületama surmade arvu. Abielupaaridel peaks olema 2-3 last. Sisserände soosimine. rahvastiku kvaliteet. (inimeste haridustase, tervis, igal lapsel võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus, arendada oma võimeid, kujuneda ühiskonna asjades osalejaks. ühiskonna jätkusuutlikuse arendamise põhimõtted: -majanudse ja keskonna ühendamine: majanduslike otsuste tegemisel tuleb arvestada nende mõju loodusele -kohustus tulevaste põlvkondades ees: silmas tuleb pidada preaguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgnevatele põlvedele. -sotsiaalne õigus:kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale -keskkond: keskkonnakaitse
kodanike vahel. 3. Demokraatia levik. 1950.-1960. aastatel arvati, et kõik maailma regioonid peaksid liikuma samasuguse ühiskonnakorralduse poole. Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks loeti majanduslikku progressi. Selline lähenemine ei õigustanud ennast. 1980.- 1990. aastatel jõuti arusaamisele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduslik areng. Lähiaastate ülesandeks on demokraatia kindlustamine maailmas. Demokraatia põhijooned: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Täielik liberaalne demokraatia: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik, võimuinstitutsioonide lahusus, pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vaba ajakirjandus. Polüarhia- e nüüdisdemokraatia e paljude võim. (tasakaalustatud riigivõim, aktiivne kodanikuühiskond, alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega, võimalus kritiseerida valitsuse poliitikat)
5. Heaoluriigi olemus, tunnused, 3 heaoluriigi mudelit. Sotsiaalteenused, sotsiaaltoetused, sotsiaalkindlustus. 6. Heaoluriigi tulevik. 7. Demokraatia tunnused. 8. Demokratiseerumise lained. 9. Polüarhia. 10. Ühiskonna jätkusuutlikkus. 11. Valitsemise jätkusuutlikkus. 12. Demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastiku kvaliteedi näitajad. 1) Ühiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus(3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt. konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori kaudu) , vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus(sõna-ja mõttevabadus), inimõiguste tunnustamine(nt. õigus elule, õigus kaitsele, haridusele jne.) 2) *Agraatühiskond-hakkas kujunema 8000-6000.a. e.Kr. Inimeste põhiline tegevusala oli põllu harimine ja karjakasvatus, rannikualal kalapüük. Suured pered, töö ja puhkeaeg ei olnud eraldatud, tööaega määras loodus.
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Ühiskonna kolm põhilist sektorit: o Turumajandus o Avalik ehk valitsussektor o Kodanikuühiskond Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned: o Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. 1. Väiksemad töökojad asendusid suurte vabrikutega 2. Töö oli korraldatud konveieritel 3. Töökorraldus oli range, ning omanik jälgis, et kasutataks aega ära otstarbekalt 4. " Aeg on raha"
Nüüdisühiskonna iseloomustus: turumajandus riigipoolse planee- * Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus. rimisega * tööstuslik kaubatootmine Teadmusühiskond: * rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises * vabam töökorraldus * vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus * loovus, oskus töötada meeskonnas, rakendada oma teadmisi * inimõiguste unnustamine Infoühiskond: Ühiskonnad: * infotehnoloogia
Turg juhib majandust, Kapitalism reformatsioon äärmused ei ole riigil pole tarvis tähendas tema arenes hea edasimineku majandust jaoks kapitalistlik siimulid. reguleerida. tööstusühiskonda, tootmisviis Toetati kuis jõudsamalt Traditsioonilised vabakaubandust. tootmisvahendid Potestantlikud institutsioonid ja toodang väärtused kaotasid oma rolli Tänapäeval nt. USA kuuluvad ühte soosivad normide klassi, kodanluse tööarmastuse, kehtestamisel. eraomandisse. kokkuhoidlikkuse Tööstusühiskonda Töölised on vabad aususe ning ohustas anoomia.
1 peatükk NÜÜDISÜHISKOND (kõik oluline lühidalt ) nüüdisühiskond  tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine Indusstriaal ehk tööstusühiskond  tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond  tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenidussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline
Ühiskonna KT 1. mõisted: * Nüüdisühiskond  tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva psalus ühiskonna elu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine * Heaoluriik  riik mis sekkub turumajandusse, ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide müju inimese toimetulekule * Ühishüved  kaup/ teenus mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahendusel * Demokraatia  valitsemise vorm, mille tunnusteks on kodanikkkonna osalemine poliitikas, kodaikkkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustus, seaduse ülimlikkus ning inimõiguste ja kodanike õiguste austamine * Siirdeühiskond - ühiskonna arengu etapp mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale * Polüarhia  kõrgelt arenenud, pluralistliku ja tugeva kodaniku ühiskonn
1)Nüüdisühiskonna mõiste ja tunnusjooned. Tänapäeva arenenud ühiskond mida iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kauatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (tööstusühiskond, postindustriaalühiskond ja teadmusühiskond) 2) Mille poolest erinesid tööstust ja postindustriaalühiskond? Tööstusühiskond 17 saj lõpp kuni 20 saj. esimene pool. Majanduses oli esikohal tööstuslik tootmine. Olid suured vabrikud, töö oli korraldatud konveieritel, kõike määras vabriku töörühm. Töötegemine oli väga ratsionaalne ning omanik pidas ranget arvestust.
Mõisted Nüüdisühiskond- Tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Infoühiskond-Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused
1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta.  19 SAJ. Tänapäeva arenendu ühiskond...Samal ajal kujunesid välja 3 ühiskonna põhilist sektorit: turumajandus, avalik e. Valitsussektor ning kodanikuühiskond. TUNNUSED JA NÄITED: Ühiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus(3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt.konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori kaudu) , vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus(sõna-ja mõttevabadus), inimõiguste tunnustamine(nt.õigus elule, õigus kaitsele, haridusele jne.) 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. *Agraatühiskond-18. SAJ.hakkas kujunema 8000-6000.a. e.Kr. Inimeste põhiline tegevusala oli põllu harimine ja karjakasvatus, rannikualal kalapüük
ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja Âväärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ãœhiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ãœhiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ãœhiskonna mõiste. Ãœhiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ãœhiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond
ï‚· Masstootmine ja massikultuur ï‚· Massimeedia Infoühiskond ï‚· See on ühtlasi arenenud postindustriaalne ühiskond ï‚· Teabe edastamise uued võimalused: satelliittelevisioon, mobiil, internet ï‚· Infotehnoloogia – ja kommunikatsioonivahendite arendamine Teadmusühiskond ï‚· Olulised on teadus, uurimisasutused, avastuste ja leiutiste rakendamine ï‚· Poliitilised ja majanduslikud otsused tuginevad uuringutele ja teaduslikele analüüsidele ï‚· Vabam ja paindlikum töökorraldus ï‚· Oluline loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi ï‚· Spetsialistil laiapõhjaline ettevalmistus, põhioskused, mida saab loovalt rakendada muutuvates töö-ja konkurentsitingimustes ï‚· Oht keskkonnale – näiteks geneetiliselt muundatud toiduained ï‚· Eetilised probleemid – kloonimine 3. Ãœhiskonna uurimine. Sotsiaalteadused, meetodid Ãœhiskonnauurijad ehk sotsioloogid ning rahvastikuteadlased ehk demograafid.Â
vaesematele. 2) ca pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Bismarck  1880ndatel tööõnnetus- ja tervisekindlustus Beveridge  aktiivne tööhõivepoliitika: in koolitatakse välja vastavalt tööturule 1) Liberaalne heaoluriigi mudel: investeerib sotspoliitikasse; inimestele ei maksta suuri toetusi; töötajad maksavad võimalikult vähe makse; üritab kaotada takistused vabale konkurentsile; meditsiin ja haridus tasulised. N: USA, GBR 2) Sotsdemokraatlik mudel: kõrged maksud; kõrged toetused; eesmärk: luua võimalikult võrdne ühiskond (regionaalne, sooline, varanduslik jne) N: Põhjamaad, Belgia 3) Korporatiivne mudel: läbi lööb inimene, kes on integreeritud mingisse gruppi (mitte indiviid) N: Pr.maa; Hispaania Astmeline tulumaks  kes teeb rohkem, sellelt suuremad maksud, nt põhjamaad
(Saksamaa, Belgia, Prantsusmaa) Eelised- säilitab eelneva sissetuleku taseme, võimaldab erasektori osalemist teenuste pakkumisel, keskmine maksude tase. Puudused- Tundlik tööjõuturu ja demograafiliste tingimuste suhtes. Karistab töövõtjaid spetsiifilistes sektorites, produtseerib uut vaesus, vähe toetust välaspool kindlustussüsteemi. 3) Liberaalne- Minimaalne riik, põhiline vastutaja on inimene, toetused vaid vaestele, madalad maksud.(Austraalia, Suurbritannia, Iirimaa, USA) Eelised- vähemtundlik demograafilistele protsessidele, madalad üldised maksud, stimuleerib aktiivset tööturgu, eriti madala palgalist. Puudused- Kõrge ebavõrdsus ja suured sotsiaalsed vastuolud, madal teenuste tase vaestele, poliitiliselt tihti ebapopulaarne, negatiivne märk küljes abiprogrammide saajatel. Siirdeühiskond- ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktruurid ja
ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine)  kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited.
Kontrolltöö. Nüüdisühiskond (Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned) Iseloomusta põhjalikult nüüdisühiskonda Õ lk 5 - 12 Tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. · Majanduses- tööstuslik kaubatootmine, kapitalism, teenindusühiskond · Demokraatia- rahva osalemine ühiskonna valitsemises, inimõiguste tunnustamine · Mõttemaailm- vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · Globaliseerumine- "kitsenev ja paisuv" maailm, suurkorporatsioonid, infotehnoloogia iseloomusta põhjalikult tööstus- ehk industriaalühiskonda Õ lk 5 - 12
NÜÜDISÜHISKOND  tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine TÖÖSTUSÜHISKOND  tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives TEADMUSÜHISKOND  ühiskond, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi INFOÜHISKOND  ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsmises ja
5. Heaoluühsikonna tunnused ja mudelid. Tunnused: 1) Ressursside ülekandmine 2) ½ avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Mudelid: 1) Sotsiaaldemokraatlik mudel  kõik inimesed saavad hüvesid ühes suuruses 2) Konservatiivne mudel  hüvede puhul arvestatakse inimese majanduslikku seisukorda ja töö panust. 3) Liberaalne mudel  heaoluteenused puuduvad, tagatud on kõrge tööhõive ja väga madalad maksud 4) 6. Demokraatia olemus, nüüdisdemokraatia ja demokraatia jagunemine Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatila on 3 põhimõtet: 1) Konkurents  eelkõige majanduses 2) hääleõigus  18.a vabaduses viibiv inimene 3) kodanikuõigused - valimine, kaitse, õigus saada riigiametisse.
annaabi.ee 
