Isa Goriot Isal pole tiitlit kuid on raha. Ta ostis oma tütardele tiitli, ehk mehed. Tütred läksid mehele. Tütred said isaga hästi läbi kuni abiellumiseni. Kuna isal polnud mingit tiitlit hülgasid tütred ta, ega tohtinud avalikult isaga kokku saada. Tütarde jaoks oli ühiskondlik positsion tähtis, samuti ka raha. Rohkem tähtsam kui perekond. Nad abiellusid oma meestega ilma tunneteta. Väimehed häbenesid nende isa. Isa on üksik. Ta oli ennem jõukas ja tähtis ettevõtja. Ta teenis raha tänu sellele et tal oli oma tehas
Raha ja armastus Isa Goriot' ja tema tütarde elus. Isa Goriot armastas oma tütreid väga. Ta pühendas kogu oma elu nende eest hoolitsemise peale. Ta rabas terve elu tööd teha, et siis oma tütardele kõik anda. Ja see oli ka põhjus, miks tema türed, Anastassie ja Delphine olid vägagi ärahellitatud. Kuid kas tütred üldse armastasid oma isa? Isa Goriot oli omal ajal olnud nuudlivabrikant ning ta nägi terve oma elu ränka vaeva, et tütardele parimat pakkuda. Ta ei suutnud neile 'ei' öelda ning hellitas tütred sellega ka ära. Loomulikult olid tütred harjunud kõike saama ja nad ei osanudki mõelda, et ka teistmoodi võib minna. Kui Goriot pansionaati läks, siis oli ta selleks ajaks juba erru läinud. Alguses läks tal nii pansionaadis kui ka eraelus väga hästi, tal oli oma isiklik toapoiss, ta lasi juukseid lõigata, sõi, mida tahtis ning ta tütred käisid koguaeg enda rahamuredega tema juures. Kuid
Kuidas hinnata isa Goirot'i isaarmastust? Isaarmastust saab avaldada mitmeti see võib välja tulla kasvatuses, rahalises kindlustatuses, emotsionaalses kontaktis lastega, hariduse tagamises ja kõiges muus. Isa-tütre roll, mida käsitletakse raamatus, on üks keerulisemaid perekonnas esinevaid suhteid. Noorte tüdrukute arengus mängib väga palju rolli isa käitumine varajases lapseeas kui palju annab ta tütardele tähelepanu, kuidas ta neisse suhtub. Paljud hilisemad iseloomukesksed probleemid, mis tüdrukutel varateismeliseeas esile tõusevad, on tingitud isa varasemast kohtlemisest. Isa Goriot töötas nuudlivabrikus, see viitab selgelt faktile, et kui tütred noored olid, keskendus ta pigem tööle kui perele. Tõenäoliselt ei arendanud ta suhteid oma lastega inimliku tasemeni, kus võiks tekkida teatud usaldus isa-tütre vahel, kus arenenud suhe püsiks rohkemal kui
armastus, kui see kord olemas on, jääb. Isaarmastus tütarde vastu võib olla üks ennastsalgavamaid tundmusi. Kas selline piiritlematu, ennastsalgav isaarmastus on hea lastele? Teoses jääb nuudlikaupmees Goriot peale oma armastatud naise surma üksi tütarde eest hoolt kandma. Jäädes üksi leinama kohustusega lapsi kasvatada, suunas Goriot alateadlikult kogu selle armastuse helluse, millega ta oma naist kohtles, oma tütardele, leides sellest lohutust ja uue põhjuse elamiseks. Ta töötas vaid selleks, et endale tegevust anda ja et oma tütardele kuldne tulevik tagada. Mitte miski polnud nende jaoks liiga hea tema arvates, ent tema tütred kasvades harjusid sellega, kuni lõpuks miski polnud tütarde arvates piisavalt hea. Juba noorukitena harjusid nood uhke tõllaga sõitma ja saama kõike, mis neile vaid huvi pakkus ja silma ette sattus. Võimalik, et mingil hetkel, muutus nende
suurepäraselt, kui kaugele suudavad ärahellitatud lapsed oma vanema viia ning kui piiritu on isaarmastus. Olles sündinud rikka nuudlikaupmehe Jean-Joachim Goriot perre, ei osanud tema tütred Anastasie ja Delphine ette kujutadagi muud elu peale rikkuse. Nad olid harjunud saama kõike ja kõige paremat. Nende elu keerles uhkete riiete ja aksessuaaride ümber. Peale oma naise kaotust pühendas Goriot ennast täielikult oma tütardele. Oma tütreid pidas ta kõige tähtsamaks ja elu mõtteks. Ta tegi kõik, et Anastasie ja Delphine oleksid õnnelikud. Tütred aga ei teinud muud, kui kasutasid isa piiritut armastust ära. Peale seda, kui Goriot oli oma tütred rikastele meestele naiseks pannud koos suure kaasavaraga, oli ta sunnitud ise pensionile minema. Temast oli saanud häbiplekk väimeestele, kes ei tahtnud, et nende naisi seostataks nuudlikaupmehega. Isa Goriot´ist rääkimine oli tabu ja nägemine keelatud.
Seda arvab ka isa Goriot. Kuna ta on juba ise elunäinud ja kogenud mees, siis suunab ta kogu oma energia ja vara kahe kauni tütre, Delphine ja Anastasie, heaolule. Goriot' pere on rikastunud, kuid neil puudub seisus. Aadliseisuse saamiseks annab ta oma tütred aadlihärradele abikaasadeks. Diil näeb ette seda, et tütred saavad enda nime ette tiitli ,,de'' ja härrad saavad tütarde isalt raha ning kaisuloomad. Isa hoiab nüüd peale tütarde üleval ka kahte aadlihärrat ning tütardele heidetakse rohkem pilku ning kõrgseltskond võtab nad vastu. Ideaalne näide sellest, et rahaga jõuab elus edasi ja on võimalik saavutada midagi. Tänu sellele, et tütarde isa on neid niivõrd palju hellitanud, ostes ja muretsedes neile kõike ning täitnud kõik nende soovid, on tütred muutunud aastatega rahaõgijateks. Nad on harjunud vaid saama. See muudab nad niivõrd ülbeteks, et nad pigistavad oma isalt viimsegi penni välja, sest raha on ju maailmas esimesel kohal.
Ta oli õnnelik siis, kui ka tema tütred olid õnnelikud. Kahjuks kasutasid tütred oma isa armastust ära. Delphine ja Anastasie kasutasid Goriot'd ära. Juba lapsepõlves olid nad ära hellitatud. Neid õpetasid kõige meisterlikumad õpetajad. Tütardel oli oma seltsidaam ja oma hobused, kellega nad ratsutasid. Isa Goriot' tütred said kõik, mida nad soovisid. Ka kõige kulukama soovi viis isa täide. Pärast laste üleskasvatamist soovis Goriot leida oma tütardele rikkad kosilased ja seetõttu pani ta nendega kaasa suure kaasavara. Pärast tütarde meheleminekut lubati isal elada nii ühe kui teise tütre juures, aga hiljem asjad muutusid ja isa Goriot sai aru, et ta on tütardel jalus. Lisaks sellele ei meeldinud Goriot ka oma väimeestele. Nüüd pidigi ta kolima pansionaati. Goriot võttis pansionaadis kalli korteri ja seadis ennast seal sisse. Ta paistis proua Vauquer' silmis soliidse ja nooruslikuna.
Tal oli kõik olemas, mida ta tahtis ja ta elu ei saanud enam parem ollagi. Ta naine küll oli surnud, aga tal oli kaks väga ilusat tütart, Anastasie ja Delphine- ta armastas neid väga. Ta tahtis, et tema tütred elaksid samasugust elu, nagu ta ise elas. Peale selle, kui ta töötamise lõpetas ja puhkama hakkas, kolis ta Proua Vauqueri pansionaati, kõige kallimasse tuppa. Tal oli kõvasti raha ja Goriot hakkas seda tütardele jagama, et nemad saaksid ka elu ilu tunda. Kui tütred küsisid, siis Goriot ka andis. Teda ei huvitanud enam tema elu, vaid ainult tütarde elu. Kogu aeg raha jagades jäi aga ta ise vaesemaks ja pidi aina korruseid kõrgemale kolima- mida kõrgem korrus, seda odavamad toad olid. Aga teda see ei mõjutanud, raha jagas ta tütardele ikkagi edasi. Gorioti tütardel oli nüüd hea elu, neil olid mehed ja nad olid rikkad. Selle raha jagamise peale
peategelasega samade kriteeriumide alusel. Isa Goriot, endine nuudlikaupmees, on tänu oma ärile saanud üsna rikkaks. Oma tütred pani ta mehele aadlikele tänu kaasavarale. Väimehed aga soovivad, et Goriot läheks pensionile. Nii ka juhtub. Goriot on alguses päris jõukas ja elab pansionaadi parimas toas ning kannab häid riideid. Tema sissetuleku tagavad peamiselt võlakirjad. Kuna Goriot armastab oma tütreid väga, on ta väga helde andma oma tütardele raha, kui nad vaid küsivad. Sellega seoses müüb Goriot võlakirjad, väärisesemed ja riided ning lõpuks kolib ta pansionaadi kõige viletsamasse tuppa. Ta on ikkagi õnnelik, et saab oma tütardele kasuks olla ja nad õnnelikuks teha. Goriot tahab olla oma perekonnaga (tütardega) heades suhetes, kuigi tütred temast piisavalt ei hooli. Tütred on huvitatud rohkem isa varandusest. Teose lõpus Gorioti matustele ei ilmu tütred kohalegi. Ma arvan, et Gorioti võiks võrrelda Faustiga
jättis selle nimel ka kooli pooleli (harva hakkas käima ülikooli loengutes) Isa Goriot Ta hoolis oma tütardest See , et ta andis liiga palju väga , heatahtlik raha oma tütardele , sest siis hakkasid tütred temast hoolima ainult raha pärast Vautrin Ta oli abivalmis, vastutulelik Ta käitus inimestega ebaviisakalt II ( Rastignaci suhted Isa Goriotiga,- Vautriniga,- Delphine De Nuchingen,- Vikontess ?)
paremal elujärjel tütred häbenesid teda.Goriot lahkus oma ärist olles umbes kuuekümne üheksa aastane. Ja asuski elama proua Vauqueri juurde.Algselt üüris ta kõige uhkema toa ja käis kõige uhkemalt riides. Võlakirjad tagasid talle tema sissetuleku. Tütred käisid tihti temalt raha küsimas ja kuna Goriot armastas väga oma tütreid,tegi ta kõik,et ta tütarde soovid saaksid täidetud.Ta müüs maha oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid. Andes koguaeg raha oma tütardele,muutus Gorioti rahaline seisund halvemaks. Ta pidi kolima pansionadi kõige viletsemasse tuppa ja pidi loobuma raha kokkuhoiu nimel juukse lõikustest ,tubakast ja puudri kasutamisest. Kuid ta oli õnnelik, et sai kuidagi kasulik olla oma tütardele. Pansionaadi elanikud hakkasid Gorioti tütreid pidama tema armukesteks. Hakati arvama, et ta on kulutanud kogu oma raha armukestele ja ta muutus nende kuulujuttude põhjal naerualuseks.
Raha jõud ja jõuetus Honoré de Balzac "Isa Goriot" Raamat jutustas Pariisi kõrgseltskonna elu, kus mängis suurt rolli raha, jõukus ja kavalus. Kasutatakse mitmeid meetodeid kuidas saada rikkaks ning ka seda seisust hoida. Isa Goriot oli rikas mees, kunagine nuudlikaupmees, ning tema ümber käis põhitegevus. Ta elas pansionaadis, et võimaldada tütardele seda, mida nad kõige enam soovisid: raha. Kuna tütred paistsid rõõmsad, oli ka Goriot rõõmus, kuigi seda oli tal seda vähe. Ta müüs viimaseid võlakirju ja lauahõbedat ning soovis ta oma tütardele Anastasie'le ja Delphine'le parimat. Üliõpilane Rastignac oli üks peategelastest, kes sai aru, et edasi pürgimiseks ei piisa ainult õppimisest. Peab läbi käima kõrgseltskonnaga ja kasutama oma mõistust, et saada jõukaks
Hans Korman 11a ,,Isa Goriot" Kui rääkida Goriot'st, kui isast, võib öelda, et ta oli hooliv ja ennast ohverdav, kui kodanikust, aga ükskõikne ja, kui nii võib öelda, eluvõõras. Kuni oma varade tütardele jagamiseni, oli ta väga austatud ja jõukas ettevõtja. Mõlemad tema tütred abiellusid ja kuna äiad Goriot'd häbenesid, võõrdusid tüdrukud oma isast. Avalikult enam ei kohtutud. Ainuke võimalus oma lapsi näha avanes Goriot'l ainult siis, kui neil raha vaja oli, sedagi salajas. Isegi tema surivoodile, kuigi Goriot oli kogu oma maise vara tütardele jätnud, nood ei ilmunud ja isa pidi surema õnnetult. Oma elu viimased aastad veetis Goriot pansionis
Cid oli, vaatamata oma väiksele salgale, edukas. Temaga liituti, kui nähti, et temas on jõudu ja võimu. Cid oli helde maksmisega ja arvestav kuningaga, kuigi kuningas ei soosinud teda enam. Alati vallutatud saagist pani poole kõrvale ja andis poole kuningale, et oma lojaalsust näidata, et ta austab kuningat. Kuningas sai aru ja andestas talle. Ta oli valetanud, teinud valesüüdistuse, nüüd võttis tagasi. Väidab, et ta oli oma vea heastanud. Cid võetakse õukonda. Cidi tütardele valib kuningas kõrgest soost peigmehed välja. Toimub pulmapidu. Kõik oli kena, kuni peigmehed osutuvad argpüksideks. Nende arvel visatakse nalja, tunnevad ennast halvasti. Väimehed pole oma kohtlemisega rahul ja leiavad, et nende au on solvatud ja otsivad ettekäände, kuidas Cidi juurest ära minna. Ettekäändeks toovad selle, et lähevad sugulaste juurde, et näidata uusi naisi neile. Nad jõudsid Corpese tammikusse, kus selgus nende tegelik plaan. Nüpeldasid oma naisi
edu ja tunnustust. Romaan ,, Isa Goriot" jutustab üldiselt 19.sajandi ühiskonnaelu pahupooltest ja perekonna liikmete omavahelisest läbisaamisest. Teosel on 2 haru, mis terve raamatu vältel on tihedalt üksteisega seotud. Üks haru räägib pensionile läinud nuudlikaupmehest isa Goriot'st. Goriot elas üksi Vaqueri pansionaadis. Tal oli 2 tütart, kes olid abiellunud ja elasid isast lahus. Kuna Goriot armastab oma tütreid väga, siis andis ta tütardele kaasavaraks väga suure summa raha. Paraku ei hooli tütred isast ja kasutasid teda ära, käies isalt pidevalt raha juurde lunimas. Isa Goriot loobus tütarde nimel kogu oma varandusest ja laostus lõpuks. Tema ainsaks rõõmuks oli näha oma tütreid õnnelikuna. Kui isa Goriot haigestub väga tõsiselt, siis soovib ta näha oma tütreid enne oma surma. Paraku on mõlemal tüdrukul ,,mõjuv" ettekääne mitte tulla. Isa Goriot saab
Väimehed keelasid isal endal külas käia. Tütred meestelt raha ei saanud ja käisid seda isalt nurumas. Isa müüs maha kõik oma võlakirjad ja muu varanduse laostudes raamatu lõpuks. Talle oli ainukeseks rõõmuks näha oma tütreid. Kui tal enam üldse raha ei olnud, jäi ta haigeks. Tütred käisid teda alguses vaatamas ning märkasid, et isal ei ole enam üldse raha. Isa tahtis surivoodil näha oma tütreid veel, aga neid ei tulnud. Alles siis sai talle selgeks, et ta ei ole tütardele midagi väärt. Isegi matustele ei ilmunud kumbki tütardest kohale. Saadeti vaid oma perekonna vapiga tõllad. Teine haru raamatust räägib Lõuna-Prantsusmaalt tulnud üliõpilasest Eugene de Rastignac'st. Ta elab samas pansionaadis, kus Isa goriot. Rastignac on ainuke, kes märkab Goriot' seisu tõsidust. Perekond saadab talle viimased rahad, et Eugene saaks sulanduda kõrgklassi sisse ja sealt rohkem raha teenida. Seda märkab üks tema naabreid pansionaadis.
Nad kõik olid vaesed. Nende ühine nimetus võiks olla ,,Üksikud" või siis isegi ,,Elu heidikud" 3. Kes oli Isa Gorito? Tema tõus ja allakäik. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Eelkõige oli Isa Goriot vastuolus iseendaga, sest ta ju sai aru, et kui ta annab oma tütardele kogu oma varanduse, ei hakka nood teda ikkagi armastama. Kuid samas ta lootis, et tütred ikkagi hakkavad teda armastama, lisaks sellele tahtis ta veel ka seda, et tema tütardel oleks kõik olemas. Kuid nii ei läinud- tütred ei hoolinud oma osast vähimalgi määral. Nad ei läinud isegi oma isa matustele. Veel oli Goriot vastuolus proua Vauqueriga, kes oli teda kunagi armastanud, kuid nüüd vihkas, sest arvas, et vanamees on mitme naise pidaja. 4
ja asudes nende juurde elama. Üsna peagi viskasid mõlemad tütred oma isa tänavale, kuna väimeestele ei meeldinud äia kohalolek. Pettunud Goriot ei süüdistanud tütreid ja asus elama Vauguer'i pansionaadis, kus ta algul oli kui aadlihärra, kes elas esimesel ja kõige rikkamal korrusel. Sel ajal oli Goriot elu veel täis ilu ja õnne. Aeg läks edasi ning külla tulid tütred ja nõudsid raha, kuna nende mehed ei andnud. Heasüdamlik ja hooliv isa andis tütardele alati veidikene raha ja üsna peagi hakkas vanaldane mees laostuma. Mida rohkem ta raha neile andis, seda kõrgemale ja vaesematesse ruumidesse pansionaadis ta kolis. Ühte asja see vaene mees aga ei mõistnud, et tema tütred temast ei hooli. Tütarde hoolivus oli kadunud, isa oli neile tuluallikas ja rumal vanamees ei mõistnud seda. Goriot elu oli täis kurbust ja valu, õnne jaoks oli seal vähe ruumi. Ei olnud midagi ilusat elus, mida pidid veetma külmas, kiviseintega rentslit
aastal. 1884.aastal õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. 1909.aastal Eesti Rahva Muuseumile üleantuna sai see kogu rahvusraamatukogu aluseks (kuni 1940.aastani oli rahvusraamatukoguks Eesti Rahva Muuseumi Arhiivraamatukogu; selle fondid kuuluvad tänapäevani Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogule). Rahvaluulekogumise suuraktsioon. 1888.aastal avaldas Jakob Hurt üleskutse ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadeke ja tütardele", kutsudes rahvast koguma taas vanu laule ja jutte, uskumuste ja kommete kirjeldusi. Selle ja varasema kogumistöö käigus üleskirjutatud rahvalaulud, jutud, vanasõnad jm, mida on kokku üle 120000 lehekülje, asub tänapäeval Jakob Hurda koguna Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis. Teatriharrastus 19.sajandi lõpukümnendeil. 1878.aastast ,,Vanemuise" seltsi orkestrit, laulukoori ja näitetruppi juhtinud August Wiera lõi
Mehele omistati palju vigu. Ei olnud ta teiste arvates mehine ega julge, välimusest olevat puudu jäänud ja ometi ei tohi ju mees olla naisest noorem. Olgu see siis kasvõi pool aastat. Ja keegi kommentaatoritest ei tundnud teda isiklikult. Hiljem, noormeest tundma õppides, said kõik aru, kui väga nad eksisid. Kui ei räägita, mida mõeldakse ja tegelikult tuntakse, võivad tulemused olla päris hirmutavad. Teoses oli tagajärjeks see, et isa Goriot suri arvamises, et tütardele oli tähtis vaid tema raha. Mees küll andestas neile, aga ma usun, et juhul kui eksisteerib mingisugunegi ,,elu pärast surma", siis ta nägi, et nii see oligi. Tütred ei ilmunud ju matustelegi ning papa Goriot matmise eest maksid kaks üliõpilast. Surmaga lõppevad ilmselt väga vähesed juhtumid. Küll aga võivad oma tunnetest vaikime tõttu puruneda mitmed suhted. Nii juhtus minu ema sõbrannaga , kelle kaaslane ei kasutanud peaaegu üldse lauset ,,Ma armastan sind"
kujutanud. Teadis kõike viljaärist. Oli kannatlik, tugev, energiline, püsiv, tegutsemisvalmis, omas kotkasilma. Võis nii üle kavaldada kui rünnata. Muul ajal oli hoopis teistsugune. Goriot' naine, rikka taluniku ainus tütar oli imetluse ja armastuse objektiks. Iseloomud oli kontrastis. Oli koos seitse aastat, siis naine suri. Kandis armastuse lastele üle. Goriot tahtis jääda leseks, sest tõotas oma naisele truudust mitte murda. Kiivas ja õrn armastus tütarde vastu. Andis tütardele kõik ja vastu tahtis vaid kallistust. Andis tütardele nii palju raha, et lõpuks viis see ta pankrotini. b) järkjärguline allakäik Jäi nuudlikaupmeheks. Tütred ja väimehed tundisd ta pärast häbi ja käisid peale, et ta ärist lahkuks. Lõpuks Goriot lahkuski müügisumma ja kasumiga. Goriot oli meeleheitel ja asus elama Vauquer'i pansioni, sest tütred keeldusid teda enda juurde võtmast. Esimesel aastal lõunastas ta paar korda nädalas väljas, lõpuks paar korda kuus
Isa Goriot ei tundnud ennast hästi. Goriot arvas, et raha annab kõik ja et ta sai õiglase karistuse, ta rikkus nad ära. Kui Goriot oli oma voodis haige ja pikali, tahtis ta oma tütreid näha ning ütles, et tema on nad teinud ja et nad on tema omad. Delphine jäi haigeks ja ütles, ,,ma tahan oma isa näha". Goriot suri oma tütrel Anastasiel käest kinni hoides. Goiroti matustel ei olnud kumbki tema tütardest. Goiroti isaarmastus oli nii suur, et ta tahtis anda oma tütardele kõik hea ja parema, mis ta vähegi pakkuda sai. Kuid samas oli ta isaarmastus pime, ta ei näinud seda, et hoolimata sellest, et ta andis oma tütardele kõik, ei hoolinud tütred temast peaaegu et üldse.
Selle tõttu on inimesed pidanud võtma vastu drastilisi otsuseid reetes oma sõpru ja perekonda, tehes vahendeid valimata otsuseid, mis kergitaksid neid kõrgemale niiöelda ,,eliiti". Sellest tulenevalt on olnud parim vahend ennast kõrgemale upitada materiaalsus, varasemal ajal loomset, taimset või mineraalset päritolu, praegusel ajal raha näol. Hea näide sellest on realismiajastu klassiku H. De Balzaci romaanist ,,Isa Goriot", kus teose peategelane Goriot on oma tütardele väiksest peale lubanud kõike, mis tema võimuses. Paraku tasub see talle hiljem valusalt kätte, sest kui Goriot on vana, vaene ja elab pansionaadis pole tal enam võimalik oma armastatud tütardele hinnalisi ja luksuslikke esemeid osta, siis pööravad tütred talle selja ning keelduvad tunnistamast teda, kui oma isa. Tütred käisidki ta juures ainult siis, kui oli järjekordselt raha vaja ning lõpuks viis see selleni, et inimesed hakkasid arvama neist kui lõbutüdrukutest,
sse. Võttes aluseks parempoolne haru, tõmban kaare selle miinimumist vasakpoolse haru juurtipuu. Oleks võinud vütta aluseks ka vasakpoolse haru. Mõlemat pidi võib. Praegu lisame lihtsalt 61-le viide 37-le, kõik muu jääb paika. Väga lihtne. Füüsiliselt midagi ei liiguta. Mõningaid operatsioone puudel keeruline läbi viia, kuna viidad on alati vaid ühes suunas ülalt alla. Viidad on ainult emadelt tütardele. On olemas ka teistsugune puu läbiõmmeldud puu kuid sellega töötamine on äärmiselt tülikas, kuna iga kord tuleb muuta mitte 1 viita, vaid mitut. Probleem - Mõnus andmestruktuur nt andmebaasi esitamiseks, aga kui tahan saada mingeid andmeid paberil, siis seda puud ikka trükkima ei hakka. Puu läbi käimine - Me peame leidma algoritmid, millega külastatakse puu iga tippu, ükski tipp ei jää vahele ja ühtki tippu ei külastata rohkem kui üks kord
"Mäeküla piimamehele" ja "Ukuarule" . Pole kahtlustki, et Arvo Pärt hoiab maailmas Eesti lippu kõrgel ja on eestlaste au ja uhkus muusikaalal. Eeltoodud auväärsete eestlaste kõrval väärib samuti ausammast mulle elu andnud naine- minu ema. Mya Soomets on naine, keda austan ja kellest hoolin. Tulevikus soovin olla sama hea ema kui tema. Kindlasti ei ole olnud kerge kasvatada üles kolm suurepärast tütart, kes on kõik juba praeguseks palju saavutanud. Ta on oma tütardele alati toeks ja annab suurepärast nõu. Minu ema on tark ja töökas naine, kes au ja uhkusega eestlane ja Eestimaale truu. Ta ei taha minna välismaale elama, vaid armastab ilusat kodumaad. See naine on oma tütardele andnud edasi kõiksugu tarkusi, alustades lihtsatest toiduvalmistamise nippidest lõpetades sellega, kuidas olla õige eestlane: "Pead olema uhke, et oled sellise väikese riigi kodanik nagu seda on Eesti," on mu ema mulle öelnud. Kuigi see on ebareaalne, et minu ema monument
pruugi siinkohal aga alati tähendada surma. Paljud ärimehed, kulutades kogu oma aja raha teenimisele või sellele mõtlemisele, unustavad tõelise väärtuse elust rõõmu tundmise. Oma päevad raisatakse pigem tulevikule mõeldes, kui mõistlikum oleks olemasolevatele väärtustele, nagu näiteks pere, tervis ja sõbrad, tähelepanu pöörata. Ent on ka inimesi, kes raha nimel hinge heidavad. Näiteks tegi prantsuse kirjaniku Balzaci teose ,,Isa Goriot" nimitegelane kõik, et pakkuda oma tütardele head elu. Naised oma vaesuses elavast isast eriti ei hoolinud, ent raha vajadusel pöördusid ikka tema poole. Nõnda andiski vanamees nii kogu oma armastuse kui ka raha tänamatutele tütardele ning suri vaese ja haigena üksi oma korteris. Veel võib loomulikult raha saada saatuslikuks nendele, kes seda illegaalselt omandada püüavad. Üks väärtus, mida arvatakse rahaga saavutatav olevat, on hea väljanägemine. Kahtlemata pole
Lapsed peaksid mõtlema, kui raske on tänapäeval olla lapsevanem ning kas ja kuidas väärtustatakse vanemaks olemist riiklikul tasandil. Lapse sündides on ema rolliks õpetada imikule elu põhitõdesid: nälg kustub süües, mugavus järgneb ebamugavusele ning külma asendab soe. Samuti õpetab ema meile emotsioone, mis peegelduvad tema silmades. Edaspidigi saame emotsionaalset mõju üldiselt emalt rohkem kui isalt. Nii poegadele kui ka tütardele on emad väga suureks eeskujuks. Uurimused on kinnitanud, et enamik noormehi valib endale kaaslase just oma emale sarnaneva, kuna viimne on nende esimene armastus ja ainuke, mis on tingimusteta. Paljud emad on oma tütardele emaideaaliks ning ka eeskujuks naisena. Siiski on ka isa roll laste elus äärmiselt oluline. Esimestel kuudel on isa rolliks olla abiline. See ei tähenda ilmtingimata, et ta peaks lapsest eemalduma ning ainult koristama. Pigem on tema ülesandeks aidata ema,
Isa puudumisel kannatab kõige rohkem laps. Isaga koos kasvanud lapsed on tervemad nii vaimselt kui füüsiliselt, oskavad sujuvamalt probleeme lahendada ning ennast kindlamalt kontrollida. Samuti on teismelistel poistel, kellel puudub isaeeskuju, suurem tõenäosus sattuda kuritegelikule teele. Poeg vajab isa tähendust: vajab, et isa teda õpetaks, innustaks, piiraks ja suunaks, oleks eeskujuks ja samastumisobjektiks ning aitaks tal toime tulla mees-olemisega. Ka tütardele on isa väga tähtis. Vahel on vaja tütrel nõu ja seda saab ta kõige rohkem isalt. Isa pole üheski arenguetapis kõrvalseisja ning on möödapääsmatult oluline isik, ja ema teda asendada ei saa. Paljud kasvavad isata ka sellepärast, et paljud isad peavad raha teenismise eesmärgil töötama välismaal, kuna seal on tunduvalt suuremad palgad kui eestis. Isaroll on lapsele elus väga tähtis. Üldiselt peavad kõik lapsed kasvama koos isaga.
kuid lõpuks jõuab ta peaaegu samasse punkti tagasi, kust alustas. Pärast Goriot surma saab ta aga uuesti jõudu ja julgust ning asub tõelisse ja tõsisesse võitlustulle. Goriot on vana mees, kes elab samuti Vaqueri pansionis. Ta on kunagine väga edukas nuudlikaupmees. Ta teenis palju ning saavutas kuulsuse ja rikkuse. Tema armastus oma tütarde vastu on aga nii suur, et ta on nende jaoks valmis tegema ükskõik mida. Niisiis pärandab ta oma hella ja hea südamega kõik oma raha tütardele. Need on aga ahned ja luksusejanulised ja kasutavad isa ära. Goriot elab aga nagu tütarde elu. Kui nemad on õnnelikud, on seda ka Goriot jne. Tema isaarmastus on nii suur, et ta annab tütardele andeks kõik halva, mis need talle teinud on ja tegelikult petab ennast ning kujutab ette, et tütred temast veel hoolivad. Lõpuks, kui Goriot on juba suremas, saavad ka tütred muidugi aru, mida kõike see vaene mees pidi läbi elama. Kuid lõpp on ikkagi hoolimata
Hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" erineb ,,Rolandi laulust", kuigi ka siin on tegemist võitlusega mauride vastu. Cidi puhul ei rõhutata tema kangelaslikkust vaid pigem inimlikkust. Teoses puuduvad müütilised ja fantastilised motiivid, sangar on suuremeelne, kuid lihtne inimene, kes trotsib elu raskusi. Pärast intriigi ohvriks langemist vallutas kangelane Valencia, kogus kokku perekonna ning leppis ära oma isandaga. Hiljem vabanes sangar veel halbadest väimeestest ning otsib tütardele uued abikaasad. Saratseenide vastu võitlemine on kangelasele eeskätt leivateenimine. Niimoodi võiks mauri (või koguni vastiku väimehe?) laiba peal seisva Cidi taha uhkete rüütlite asemel kujutada tema naise koos lastega. Selline kujutlus ei seostu küll eriti rahvuskangelasega, kuid annab edasi õige idee perekond peaks olema olulisem ning vahest just nii tulekski mõista hispaania eepose sõnumit oma rahvale
õigusteaduskonna üliõpilane Rastignac ja sunnitöövanglast plehku pannud Vautrin. Goriot´d hüütakse isaks kõigepealt sellepärast, et ta on vana, veel rohkem aga põhjusel, et tal on kaks tütart, kelle olemasolu aimab pansionis esialgu vaid kõiketeadja Vautrin. Goriot on omamoodi traagiline kuju. Võib-olla äratab ta lugejas kaastunnet, sest Saint-Germaini rikkurite maailma kuuluvad tütred põlgavad oma lihtsat päritolu isa. Ta on oma küllaltki suure varanduse andnud tütardele, et nood pääseksid Pariisi päikesepoolsele küljele. Ka hiljem elades Vauquer´i pansionis, kulutab ta oma viimase kulla suursuguselt elavate tütarde võlgade tasumiseks. Pansionis kolib Goriot järjest kõrgemale- sinna, kus asuvad kõige viletsamad toad. Kui ta lõpuks sureb, ei ole tal enam santiimigi järel ja vaene üliõpilane Rastignac korraldab matused. Rastignac on seotud lähedaselt isa Goriotiga, sest tema tütar Delphine on üliõpilasse armunud ja vastupidi
· Hommikul läks Rastignac krahvinna de Restaud juurde. Ta nägi isa Goriot'i lahkumas. Ta jäi sinna ,,kolmandaks rattaks" ja päris krahvinnalt isa Goriot'i kohta, kuid too üritas teemat vältida, Rastignac lahkus, läks oma nõbu,vikontess de Beauseant juurde ja küsis, miks isa Goriot de Restaud juures käis. Ta sai teada, et too on isa Goriot'i tütar. Nõbu rääkis, et isa Goriot oli andnud kõik oma raha tütardele, kuid viimased olid temast võõrdunud, sellele aitasid kaasa tütarde abikaasad. Nõbu õpetas Rastignacile kõrgklassi käitumismaneere. · Ta läks tagasi pansioni ja rääkis juhtunust. Ta ütles : ,,Kes narrib isa Goriot'd, sellel on tänasest peale tegemist minuga! Ta on rohkem väärt, kui meie kõik!" · Rastignaci eesmärk oli pääseda kõrgemasse seltskonda, selleks küsis ta oma emalt ja õdedelt raha ja ütles, et vajab seda väga.
Eugene pidi abielluma Victorinega, kuid Eugene polnud sellega nõus. Eugene tutvus teatris Delphine´ga, noormees võitis paruniproua südame. Isa Goriot kohtles Eugenei kui oma poega, sest noorhärra võitis tema tütre poolehoiu. Alati kui üliõpilane kohtas Delphinet räägib ta isa Goriot´le nende kohtumisest, isa Goriot saab sellest uut jõudu elamiseks. Isa Goriot haigestus väga raskelt, tema eest hoolitsesid Eugene ja Biancon, sest Goriot´i tütardele isa haigus korda ei läinud. Enne suma sai Goriot aru, et ta poleks tohtinud neile seda rikkust pakkuda, siis äkki oleks ta elanud ise paremini ja tütred oleksid teda austanud. Lõpuks andestab ta oma tütardele siiski enne surma. Eugene ja Biancon matsid isa Goriot´i oma rahade eest, sest tema tütarde abikaasad ei olnud nõus matust kinni maksma. Mõlema tütre poolt oli saadetud matustele toatüdrukud, kuid Goriot'i lihased tütred ei ilmunudki. Eugene laseb hauakivile kirjutada
Kalevipoeg 8 Viskevõitlus ja kunigaks saamine; Künd ja hobuse surm Järgmisel päeval läksidki vennad lõuna poole liisku tõmbama. Jõuavad talu juurde, kus pererahavas neid enda juurde tütardele kosja kutsub, kuid vennad ütlesid et nemad ei taha. Isa sai nagu natukene pahaseks selle peale ja teise venna soovil kutsus ta tütred välja. Kuid noorem poeg ütles kindlalt, et nemad kosja ei taha. Nad kõndisid päevi edasi kuni vastu tuli järv, vanema venna arust oli see sobiv koht liisu heitmiseks. Valiti välja kolm enam-vähem sama suurusega kivi ja kelle kivi kõige kaugemale lendab, pidi saama uus kunigas. Vanim vend viskas esimesena, tema kivi kukkus jäeve
Künd ja hobuse surm Peale vana Kalevi surma pidid kolm poega endi seast välja selgitama järgmise kuninga. Nii asusidki ühel varahommikul pojad teele, et leida sobiv koht uue kuninga väljaselgitamiseks. Olles teel lõuna poole, jõudsid nad ühe taluni. Sealne pererahvas kutsus nad tuppa, arvates et neist on kosilased peretütardele. Noorem vend aga teatas taluperele, et nad pole kosjaskäijad vaid hoopis õnneotsijad ning neist poleks asja tütardele. Seejärel rännati edasi lõuna suunas. Jõutigi Peipsi järve kallastele, kus otsustati maha pidada võistlus. Lepiti kokku, et kes üle järve kõige kaugemale viskab, see ka uueks kuningaks saab. Teised vennad pidid aga maalt lahkuma. Vanem vend oli esimene, võttis kivi ja viskas. Kivi maandus aga sügavale järve põhja. Järgmisena viskas teine vend ja seekord lendas kivi täpselt piirile nii, et pool oli vee all ja pool nähtavalt maa peal. Kord oli noorema venna käes. Teda oli alati
siis tulevikus võib see karmilt kätte maksta. Isa Goriot, jõuka kaupmehena, pidas materiaalseid väärtusi enda jaoks väga tähtsaks. Juba varajasest lapsepõlvest peale ei pidanud Goriot tütred millestki puudust tundma, sest nende isa armastus peegeldus alati raha kaudu. Isa Goriot täitis alati oma tütarde rahanõudmised. Tulemuseks oskasid tütred väärtustada ja armastada mitte oma isa, vaid tema rahakotti. Andnud tütardele nende abieludesse kaasa kopsaka kaasavara, lootis ta kindlasti pidevaid sooje suhteid ja kontakte, kuid tütred hakkasid häbenema isa kaupmeheametit ja hoidusid hoopis kõrvale. Isa Goriot kaudu näitab Balzac inimeste oskamatust teha teisi õnnelikuks ilma rahata, kritiseerides jõukate inimeste saamatust õpetada oma lapsi ilma liigsete hellituste ja mugavusteta elama. Honore de Balzac ei ülista oma teose ,,Isa Goriot" kaudu ühiskonnas raha võimu. Läbi
saaksid. Sellest ajast peale ta pensionipõlve läkski nautima. Kuna isa Goriot oli alguses üsna rikas, siis oli tal ka kõik olemas. Elas pansioni parimas toas ja kandis häid ja uhkeid riideid ning ehteid. Ja võlakirjad tagasid temal sissetuleku. Isa Goriot'i tütred- Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucigen olid väga auahned ja harjunud saama kõike mida soovisid. Kui nende mehed keeldusid tütardele raha andmast, tuli kuidagi muud moodi raha hankida. Selleks oli neiude vana isa. Isa Goriot armastas oma tütreid ülekõige maailmas ja soovis neile ainult kõige paremat. Seega andis ta samuti tütardele ka raha, et nad ei peaks muretsema sellepärast. Ta hakkas müüma oma väärisesemeid, kõige paremaid rõivaid ja samuti ka võlakirju. Ja kuna tal ka raha jäi vähemaks, siis loobus ta samuti pansioni parimast toast. Kuid isa Goriot ei pane seda kõike pahaks, sest teda teeb
k Eksperimenteeris eri materjalidest tehtud objektidega Papp Kangas Plastik Peeglid Värviline klaas "Plastic Construction of Noise and Speed" 1915 Balla ja futurism Oliüks alusepanijaist futurismile (maal, skulptuur, teatri- ja kostüümikunst) Futurismi kaudu peegeldas ta oma sotsialistlikke vaateid Maalid demonstreerisid töö- ja humanitaarprobleeme Futurismist sai tema elustiil Tütardele pani nimeks Valgus ja Propeller "Speed of the Car" 1913 Grazie ! "Street Lights" 1909 Kasutatud materjalid: http://www.artinthepicture.com/artists/Giac omo_Balla/ http://en.wikipedia.org/wiki/Giacomo_Balla http://www.mishabittleston.com/artists/giac omo_balla/ http://www.trindera.pwp.blueyonder.co.uk/ Year%2010%20& %2011/giacomo_balla.htm
Honore de Balzac ,,Isa Goriot" Tihti teevad inimesed võltsraha, aga isa Goriot puhul tegi raha võltse inimesi. Balzaci teos "Isa Goriot" jutustab õpetliku loo, kuidas raha võib muuta inimeste käitumist, väljendusviise ja tõekspidamisi. Isa Goriot oli oma tütred ära hellitanud. Tänu sellele, et ta oli olnud rikas vabrikant, suutis ta tütardele osta asju, mida nende hinged ihaldasid, aga samuti tänu pidevale töötamisele polnud ta oma tütardega piisavalt aega koos veetnud ja nõnda muutuski isa Goriot Anastasie ja Delphine jaoks vaid tühiseks rahamasinaks. Isa Goriot armastas oma tütreid ja see, kui ta kuulis nende kohta häid uudiseid rõõmustas teda. Ta lapsed olid ammu läinud mehele ning ta ei olnud harjunud üksildusega. Goriot muutsid õnnelikuks märgid selle kohta, et ka tema on tütarde jaoks tähtsal kohal
Esiteks arvas Hurt, et Jakobson alahindab kiriku osa kultuurrahva kujunemisel ning suurt osa mängis ka see, et Hurt oli siiski suhteliselt sakslaste sõbralik, aga Jakobson oli oluliselt radikaalsem. Slaid 5. 1864 andis välja teose "Lühike õpetus kirjutamisest parandatud viisil." Eesti kirjakeele parandamise osas saatis teda edu, ta avaldas uurimused "Eesti sõnadest line lõpuga". Rahvaluule kogumise paremaks korraldamiseks avaldas ta teose "Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele", kus ta selgitab rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Ta kavatses välja ande terve sarja rahvaluule väljaandeid. Neist ilmusid "Vana Kannel", "Setukeste laulud" ja "Monumenta Estoniae antiquae". On arvatud ka seda, et rahvaluulekogumine oli mõeldud protestiks venestamise vastu, mis neil aastatel eesti kultuuri lämmatada püüdis. Slaid 6. Aastast 1992 antakse Jacob Hurda nimelist rahvuskultuuriauhinda. 1989 püstitati talle Põlvasse mälestusmärk ja 1994 Tartusse
on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset, 1888 ilmus "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist zanritest), kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Hurda kogumistöö
ühiskonnas, mis sisendab inimestele, et raha teeb õnnelikuks. Kahjuks veel tänapäevalgi teeseldakse armastust ja abiellutakse raha pärast. Proua Vauquer’il oli plaan isa Goriot’ga abielluda, kuna ta oli jõukas ja tähtis inimene, aga vähehaaval Goriot hakkas laostuma ning korraga oli isa Goriot ta jaoks ebameeldivaks muutunud. Ka tema tütred Anastasie ja Delphine abiellusid raha ja hea nime pärast. Isa enda õnnetuseks oli oma suure kaasavara abil tütardele meeste leidmine aadlisoost, sest väimehed ei soovinud mingeid sidemeid temaga avalikkuse ees. „Isa Goriot“ üheks läbivaimaks ideeks on raha ja armastuse suhe. Ta oli armastusest niivõrd pimestatud, et ei näinud oma tütarde kohutavat käitumist läbi ja ohverdas enese mugavused ja kolis proua Vauquer’i pansionis aina kõrgemale asuvatele korteritesse, sest need olid halvemas seisus, aga üür odavam. Ta loobus absoluutselt kogu oma varandusest ja oli nii vähenõudlik
Kahjuks härra Goriot ei meeldinud väimeestele ning Goriot viibimine nende majades keelati ära. Põhjus, miks seda tehti, seisnes selles, et ta oli tegelenud kaubandusega. Tänu sellele saigi isa rikkaks, kuid see amet oli nnde jaoks häbistav ning tütardel keelati oma isa külla kutsuda. Tütred valisid armastuse mehe ning loobusid oma isast. Aeg tõi tütred aga isa juurde tagasi, sest neil oli raha vaja. Isa Goriot oli liiga hea inimene ning andis kogu oma maise vara tütardele. Selline elu kurvastas Goriot väga, kuigi ta mainis Rastignacile, et kui tema tütred õnnelikud on, on tema samuti. Goriot sai alles surres aru, et tema tütarde armastus tema vastu polegi tõeline ning nad ka ei ilmunud isa matustele. Kõik muu osutus neile tähtsamaks, kui oma isa matused. Enne kui Eugene de Rastignac teada sai, mida härra Goriot on elus pidanud kannatama, narris ta teda täpselt samamoodi nagu teisedki pansioni elanikud. Kuid kuuldes härra Goriot mineviku
Realismi puhul on väga suur tähtsus rahal. Gorioti tütred saavad isalt kõik, mida vaid hing ihkab. Isa soovib oma kahele imekaunile tütrele vaid parimat , kuid ise on sealjuures üsna pime märkamaks, kuidas teda vaid ära kasutatakse. Gorioti teeb õnnelikuks see, kui näeb tütreid õnnelikuna. Goriot muutub mingis mõttes teiste naerualuseks, kuna tütreid peetakse tema armukesteks, ning kuna Isa Goriot annab kõik oma vara tütardele, peab ta ise kahjuks pansionaadi kõige koledamasse tuppa kolima. Isa lahkus lõppeb sellega, et ta sureb puruvaeselt ja tema matuste eest hoolitseb Rastignac. Tollele ajastule väga kohane tegevus oli armukeste pidamine, selles ei nähtud mitte midagi imelikku ja seda tegid nii mehed, kui ka naised. Raamatus saab Gorioti tütrest Delphineist Rastignaci armuke, kuid neile on takistuseks Delphinei mees. Isa Goriot on sellest väga
Tema kolm nukku magasid toominga juures, tema mõtetes keerles muinasjutt. Muinasjutus: tüdrukud pidid kasvama kuldjuukselisteks kuningatütardeks, nad pidid elama nõiutud metsas, ning seal nad pidid 100-aastast und magama, ning kuningapojad otsivad neid. Leeni armastas neid, kui tütreid, nukud ei pidavat enam ilma temata hakkama saama, nad ei osanud teda hinnata, ta pidi nende lapselikke soove täitma. Ta tahtis, et lapsed teda austakisd, kuid lapsed olid kurdid ja tummad. Leeni arvas, et tütardele piisab ka unest, kus nad tantsida ja naerda saab. Leeni jäi magama. -Leeni ärkas õe Marie ja sulase Kusta naeru peale. Leenit häiris Marie naer. Ta arvas, et ta õde on tema seeliku tõttu edev. Noored suudlesid, ning Leeni jälgis neid uudishimulikult kaugemalt. -Marie sosistas Kustale, et too ei tohi Maali poole vaadata. Leeni möödus oma nuukudest, keda ta magamas nägi. Ta kõndis nurmedele. Kuna ta teadis Kusta ja Marie saladust, tundis ta nende pärast häbi
rahvamuusika koguja ja edendaja; Johann Voldemar Jannsen Eesti Postimehe toimetaja, ajakirjanik, rahvusliku liikumise tegelane / Eesti lalulik, Eestirahwa 50-aastase juubelipiddo / Vanemuise seltsi asutaja, I üldlaulupeo korraldaja, Eesti hümni sõnade autor (Mu isamaa, mu õnn ja rõõm); Jakob Hurt rahvaluule- ja keeleteadlane, Otepää ja Peterburi Jaanikoguduse pastor / Paar palvid Eesti ärksamaile poegadela ja tütardele, rahvaluulekoguja, kõne I üldlaulupeol / rahvusliku liikumie suurürituste juht, eesti rahvaluule avaldamine; Carl Robert Jakobson ärkamisaja tegelane, kirjanik, õpetaja / kolm isamaa kõnet, Sakala toimetaja / uuenduslike kooliõpikute ja algupärase noodirepertuaari väljaandja, EestimKirjameeste Seltsi, Eesti Aleksandrikooli rajamise organiseerija; Aleksander Saebelmann (Kunileid) (vanem lend) helilooja, koorijuht, organist, I
armutunded, mis talle kokkuvõttes ka kätte maksavad. Raamatu lõpus Julien hukatakse. Selle põhjuseks arvan ma olevat tema egoistlikust ja ahnust kõrgema seltskonna elu juurde. Prantsuse kirjanduse suurkuju Honore de Balzac’i raamatus „Isa Goriot“ kohtame ühe endise eduka kaupmehe piiritut, võib isegi öelda ebanormaalset armastust oma kahe tütre vastu. Goriot loobus oma edukast ettevõttest ja kindlustatud vanaduspõlvest, et võimaldada tütardele kõike, mida nad ihkasid. Iseenesest pole suures armastuses oma tütarde vastu midagi ebanormaalset, aga kui võtta arvesse tütarde tänamatust, ülbust ja ükskõiksust oma isa suhtes, leian ma, et Goriot oli lihtsalt rumal. Goriot polnud sellist lõppu välja teeninud. Sama võib öelda ka tütarde kohta, kelle jaoks oli esmatähtis raha ja see, mida rahaga korda võis saata. Dostojevski „Kuritöö ja karistus“ kirjeldab väga detailselt ja üksikasjalikult, milline oli tolle
Elavad silmad muutunud tuhmiks ja raudhalliks. Minevik Enne revolutsiooni lihtne nuudlitööline, osav, kokkuhoidlik ning küllaltki ettevõtlik. Pani aluse oma äriõnnele, mis algas väljamõeldud või tõelisel näljaajal, mille tagajärjel viljahind Pariisis pööraselt tõusis. Müüs vilja kallimalt temale ei olnus vastast. Äris tubli, energiline, püsiv jõudis kõigist ette. Kaotas oma armastatud naise ning siis koondas oma armastuse tütardele. Mida teeb? Tunneb rõõmu oma viimse penni kulutamisest tütarde peale. Armastab oma tütreid väga, hoolitses nende eest pime ja andunud armastus. Hinnang/suhted teistega Temasse suhtuti kui heidikusse, põlgus ulatus vihkamiseni, tagakiusamine oli haletsusesugune. Armastas tütreid. Sai hästi läbi Rastignaciga, kes tema eest hoolitses Isaarmastus Lk 149 ,,Ühe kuu jooksul on ta saanud uuesti selleks mis oli: rõõmsaks, säravaks, nooreks tütarlapseks
tema neid, kui isegi mitte veel rohkem. Ta andis neile oma viimasegi raha, sest ta poleks suutnud elada teades, et ta tütred on õnnetud. Pansionisse oligi ta sattunud just tänu oma kahe tütre, Anastasie ja Delfphine'i suurtele nõudmistele ja rahavajadusele, mis sundis isa Goriot'i ennast tagasihoidlikult elama ning oma kõige kallimaid varasid pantima. Kuigi seda veel ette ei tulnud oli Goriot valmis isegi varastama, et anda oma tütardele mis nad eales soovivad. Teose ühes kohas oli Härra Goriot valmis isegi sunnitööle minema, et Anastasie'l oleks ballil seljas kõige uhkem ja ilusam kleit. Tegelikkuses olid Isa Goriot'i tütred Delphine ja Anastasie, egoistlikud ja rahaahned. Neil ei olnud oma lihasest isast ei sooja ega külma. Ta tütred olid juba lapsepõlvest saadik harjunud sellega, et nende isa täidab kõik nende soovid. Sellepärast ta tütred ei omandanudki omale teadmist, et kõike ei saa mida tahetakse
seda, milline võim on lastel on oma vanemate üle. Ometigi leiab ka sellest raamatust näiteid tõelisest armastust. Härra Goirot jaoks ei olnud siin maailmas midagi kallimat kui tema tütred Anastasie ja Delphine. Isa Goirot loobus oma kodust ja töökohast, et tütred ja väimehed ei peaks tema pärast häbi tundma. Ta müüs maha oma uhkemad riided ja väärtesemed, vähendas oma pansionikulusid ning andis tütardele ära iga viimse kui sendi. Härra Goirot armastus tütarde vastu oli siiras ja omakasupüüdmatu. Ta andis endast kõik, et pakkuda oma lastele vaid parimat. Ta aitas tütreid endiselt ka siis, kui taipas, et nad teda tegelikult ei armasta. Isegi oma surivoodil sonis Härra Goirot, kuidas ta läheb paranedes välismaale tööle ja annab kogu oma teenitud raha lastele. Kahjuks ei osanud Anastasie ja Delphine isa armastust ja jõupingutusi hinnata isegi peale tema surma.
annaabi.ee 
