· Te ei ole midagi, kui teil ei oli naist, kes tunneks huvi teie vastu. · Varandus on maailma ülim tarkus. · Rikkus on voorus. · Õe süda on puhtuse teemant, on helluse kuristik. · Rätsep on kas surmavaenlane või sõber, kelle annab neile arve. · Kiri on hing, ta kajastab nii truult rääkivat häält, et delikaatsed hinged arvavad kirja armastuse rikkamate aarete hulka. · Armastus on religioon ja tema kultus peab maksma rohkem kui kõikide teiste religioonide kultus; ta möödub kiirelt ning möödub uulitsapoisina, kes märgib oma läbiminekut hävitusega. · Tundmuste luksus on katusekambrite luule; mis saaks armastusest ilma selle rikkuseta? · Isamaa hukkub, kui isasid tallatakse jalgadega. Sorboon elava inimese pea, tema nõuandja, ta mõte Nott põlgust avaldav sõna, mis peab väljendama, kuivõrd tühiseks muutub pea maharaiutuks
Lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. A
väärtustama ja hindama. Ta saavutab mängides hasartmänge ka mõningast edu, suudab isegi oma perele natukene raha saata, kuid lõpuks jõuab ta peaaegu samasse punkti tagasi, kust alustas. Pärast Goriot surma saab ta aga uuesti jõudu ja julgust ning asub tõelisse ja tõsisesse võitlustulle. Goriot on vana mees, kes elab samuti Vaqueri pansionis. Ta on kunagine väga edukas nuudlikaupmees. Ta teenis palju ning saavutas kuulsuse ja rikkuse. Tema armastus oma tütarde vastu on aga nii suur, et ta on nende jaoks valmis tegema ükskõik mida. Niisiis pärandab ta oma hella ja hea südamega kõik oma raha tütardele. Need on aga ahned ja luksusejanulised ja kasutavad isa ära. Goriot elab aga nagu tütarde elu. Kui nemad on õnnelikud, on seda ka Goriot jne. Tema isaarmastus on nii suur, et ta annab tütardele andeks kõik halva, mis need talle teinud on ja tegelikult petab ennast ning kujutab ette, et tütred temast veel hoolivad
perekonna tulevik sõltub temast; Anastasie ja Delphine õppisid oma lapsepõlvest seda, et midagi ei ole kättesaadamatu, see mõjutas neid kogu nende elu jooksul. Rikkust peeti suurimaks väärtuseks, isegi hr Goriot ütles, et "Raha on elu,", kuigi ta arvamus lõpuks muutus. Ilma kaasavarata ning uhkete riieteta oli noorel naisel raske mehele saada. 7. Huvitavaid tsitaate teosest Ta vihkamise põhjus ei olnud armastus, vaid tema petetud lootused. "Kas ei ole see loomulik tahta olla pühendatud nende saladustesse, kes meid hurmavad?" (Eugene de Rastignac) "Eile oli meie tütar meile kõik, meie olime temale kõik: homme muutub ta meie vaenlaseks." (Pr de Langeais) "Meie süda on varakamber, kui tühjendate ta korraga, oletegi ruineeritud." (Pr de Langeais) "Maailm on alatu," (Pr de Beauséant)
Honoré de Balzac „Isa Goriot“ 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene’i suhtuma kui oma po
perekonna tulevik sõltub temast; Anastasie ja Delphine õppisid oma lapsepõlvest seda, et midagi ei ole kättesaadamatu, see mõjutas neid kogu nende elu jooksul. Rikkust peeti suurimaks väärtuseks, isegi hr Goriot ütles, et “Raha on elu,”, kuigi ta arvamus lõpuks muutus. Ilma kaasavarata ning uhkete riieteta oli noorel naisel raske mehele saada. 7. Huvitavaid tsitaate teosest Ta vihkamise põhjus ei olnud armastus, vaid tema petetud lootused. “Kas ei ole see loomulik tahta olla pühendatud nende saladustesse, kes meid hurmavad?” (Eugene de Rastignac) “Eile oli meie tütar meile kõik, meie olime temale kõik: homme muutub ta meie vaenlaseks.” (Pr de Langeais) “Meie süda on varakamber, kui tühjendate ta korraga, oletegi ruineeritud.” (Pr de Langeais) “Maailm on alatu,” (Pr de Beauséant) “Maailm on porilomp, püüame jääda sellest kõrgemale.” (Pr de Langeais)
seda enam hakatakse teda väärtustama ja hindama. Ta saavutab mängides hasartmänge ka mõningast edu, suudab isegi oma perele natukene raha saata, kuid lõpuks jõuab ta peaaegu samasse punkti tagasi, kust alustas. Pärast Goriot surma saab ta aga uuesti jõudu ja julgust ning asub tõelisse ja tõsisesse võitlustulle. Goriot on vana mees, kes elab samuti Vaqueri pansionis. Ta on kunagine väga edukas nuudlikaupmees. Ta teenis palju ning saavutas kuulsuse ja rikkuse. Tema armastus oma tütarde vastu on aga nii suur, et ta on nende jaoks valmis tegema ükskõik mida. Niisiis pärandab ta oma hella ja hea südamega kõik oma raha tütardele. Need on aga ahned ja luksusejanulised ja kasutavad isa ära. Goriot elab aga nagu tütarde elu. Kui nemad on õnnelikud, on seda ka Goriot jne. Tema isaarmastus on nii suur, et ta annab tütardele andeks kõik halva, mis need talle teinud on ja tegelikult petab ennast ning kujutab ette, et tütred temast veel hoolivad
et perekonna tulevik sõltub temast; Anastasie ja Delphine õppisid oma lapsepõlvest seda, et midagi ei ole kättesaadamatu, see mõjutas neid kogu nende elu jooksul. Rikkust peeti suurimaks väärtuseks, isegi hr Goriot ütles, et "Raha on elu,", kuigi ta arvamus lõpuks muutus. Ilma kaasavarata ning uhkete riieteta oli noorel naisel raske mehele saada. 7. Huvitavaid tsitaate teosest - Ta vihkamise põhjus ei olnud armastus, vaid tema petetud lootused. - "Kas ei ole see loomulik tahta olla pühendatud nende saladustesse, kes meid hurmavad?" (Eugene de Rastignac) - "Eile oli meie tütar meile kõik, meie olime temale kõik: homme muutub ta meie vaenlaseks." (Pr de Langeais) - "Meie süda on varakamber, kui tühjendate ta korraga, oletegi ruineeritud." (Pr de Langeais) - "Maailm on alatu," (Pr de Beauséant) - "Maailm on porilomp, püüame jääda sellest kõrgemale." (Pr de Langeais)
Kõik kommentaarid