Ülemnõukogu seadusandlik,polnud võimu.Karotamm(1944-50)-sõjajärgsed,keerulised ajad,toimus NSV võimu ülesehitamine, reformid ja ümberkorraldused, arvestas Eesti vajadustega.Käbin(1950-78)-kohanes iga võimu ja olukorraga,polnud äärmuslik venestaja.Vaino(1978-88)-algas uus äärmuslik venestamisaeg, eesti keelt ei osanud.Käsumajandus-suurenes sisseränne(võõrtöölised),industr. ja kolh. soodustas linnastumist,tööstuspiirkonnad venekeelsed.Lääs-info raadio ja TV abil,väliskontaktid,komandeeringudKüüditamine(26.03.49)-vabaneti metsavendadest,eestlaste osatähtsus vähenesVastupanu- 40-50:metsavennad(ei ole avalik),1960:noorterühmitused,demokraatlikud liikumised(ei ole avalik),1970:(avalikud)pöördumised ja kirjad võimuorganitele,inimõiguste rikkumiste avalikustamine ja levitamine välismaal.Kultuuripoliitika:sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik kultuur;ideoloogiline
Venemaa oli paljurahvuseline riik, kus kõige tähtsamaks peeti venelasi. Väikerahvuslusele rõhumise pärast kutsuti Venemaad rahvastevanglaks. 20. sajandi algul oli Venemaa põhiliselt agraarmaa, kus 90 % töötas põllumajanduses. Põllumajandus oli aga maha jäänud oma tehnilise taseme poolest. Suurem osa maast kuulus mõisnikele ja talupojad kannatasid maa puuduse all. Peale pärisorjuse kaotamist 1861 a. hakkas Venemaal tööstus kiiresti arenema. Venemaal tekkisid järgmised tööstuspiirkonnad: · Moskva ümbrus, kus oli arenenud tekstiilitööstus · Ukraina kivisöe bassein, Donbass-metallitööstus · Baltikum- Eesti (Tallinn)- kus oli arenenud laevaehitus, vaguniehitus, tekstiilitööstus. · Peterburg, sõjatehased · Uurali piirkond, kus toodeti mitmeid maavarasid. Hakati ehitama ka ka raudteid ja sajandi algul sai valmis Ida-Siberi raudtee. Tööliste olukord Venemaal oli raske. Venemaal oli kõige pikem tööpäev ja kõige madalam palk Euroopas
Venemaa kodusõda 1918-1922 Osapooled:vene valged(ajutise valitsuse pooldajad) ja punased (enamlased, juht Lenin) Põhjused:Paljud piirkonnad ja poliitiliste suundade esindajad ei pooldanud enamlaste võimu venem. Enam.eelised:Hästi tegutsev Punaarmee; Enamus tööstuspiirkonnad ja raudteede ristumis punkit; Sõjategevus valgetel halb. Tulemus:Enamlaste võit ja võimu haaramine Vene impeeriumis; Pandi alus dotalitaarsele riigile; Romanovite dünastia tapeti; Palju hukkunuid. Eesti iseseisvumine 1721-24.02.1918 Eeldused:Vene impeeriumi kokkuvarisemine; Olemas oma haritlaskond; Majanduslikud eeldused; Võimu vaakum. Veeb.rev(1917): Eestis valiti ajutise valitsuse esindajaks J.Poska; Nõuti venelt Eesti autonoomiat
Pilt 1 Valgusreostus Mis on valgusreostus? • Liigne tehisvalgus • Kahjustab keskkonda • Tööstuspiirkonnad ja suurlinnad Valgusreostuse tüübid Pealetükkiv valgus (light trespass) Pilt 2 Ülevalgustus (over illumination) Pilt 3 Pimestav valgus (glare) Pilt 4 Valguse virvarr (light clutter) Pilt 5 Taevakuma (skyglow) Pilt 6 Probleem • Uute valgusallikate kasutuselevõtt • Tähistaevas muutub heledamaks
vombat, nokkloom, sipelgasiil, mitmed papagoi liigid, mürgised maod Rahvused Brasiillased, ameeriklased, hiinlased, austraallased, uusmeremaalased Inimtegevus Asustus tihe Kasvatatakse nisu, maisi, puuvilla, tubakat, suhkruroogu, maguskartulit, sojauba, maapähklit, puuvilju, teed, riisi Püütakse merevähke, söödavaid karpe Hiina lõunaosas kaevandatakse kivisütt, metallimaake; kagu-Austraalias kivisütt, Floridas fosforiiti Arenenud tööstuspiirkonnad Populaarsed puhkepiirkonnad Keskkonnaprobleemid Ekvatoriaalsete vihmametsade hävimine Parasvöötme metsade muutumine liigvaeseteks majandusmetsadeks Looduskeskkonna koormamine Liigne metsade maharaiumine Põllumaade väljakurnamine Väetiste jäägid Kasutatud kirjandus http://miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-32-1.htm http://www.tlu.ee/geo2/ained/mlg7097k/metsmajkeks.pdf http:// kliimavootmed.snappages
palju asumaid ja dominioone, seepärast mõjutas kriis teda vähem, samuti loobus I naelsterlingi kullaväärtusest; I püüdis olla tasakaalu hoidja, oli ka kommunismivastane - USA: kujunes urbanistlik ühiskond, kiire areng majanduses, tehnika areng, naiste iseseisvumine, kuivseadus, võitlemine majanduskriisiga, 1932 a sai presidendiks F.Roosevelt, New Deal uus kurss - Prantsusmaa: sõjaga saadud head tööstuspiirkonnad, poliitiliselt ebastabiilne Diktatuurid - PÕHJUSED: 1) erinevate rahvakihtide kaasamine poliitikasse 2) Pettumine Versailles' süsteemis 3) pettumine demokraatias 4) majandusraskused - Itaalia: fasistide liikumine, juht Benito Mussolini, 1922 määrati ta peaministriks - Saksamaa: NSDAP, juht Adolf Hitler, 1933. a lasi end nimetada kantsleriks, seisukohad: Versailles' leping tuleb tühistada sakslaste eluruumi laiendamine, juudid ja kommunistid maha
kaitsega. Venemaa kodusõda • Enamlaste vägivald ning ebaõnnestunud poliitika viis ulatuslike vastuhakkudeni. • 1919 olid enamlased korduvalt lüüasaamise äärel, kuid ometi suudeti sõda võita. • Valgete lüüasaamise põhjusteks olid liitlaste eemaletõrjumine, koordineerimatus. Enamlaste edu põhjused • Punaarmee oli hästi organiseeritud. • Oma ressursse suudeti maksimaalselt ära kasutada. • Enamlaste käes olid tööstuspiirkonnad ja raudteesõlmed, mis võimaldasid vägesid kiiresti ümber paigutada. • Enamlased nõustusid tunnustama äärealadel tekkinud riikide iseseisvust (rahulepingud Eesti, Läti, Leedu, Soomega). Venemaa kodusõja lõpp • Enamlaste olukorda nõrgestas talurahvasõda ning sõda Poolaga. • 1922 oli kodusõda lõppenud – enamlased olid saavutanud võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi aladel, – iseseisvunud piiririigid moodustasid nn
Euroopa hakkas USA-st sõltuma kuna sai temalt raha, varustuse ja toidu. USA olukorda muutis kergemaks ka see, et kuna ta astus viimasena sõtta, oli hukkunute arv ka vastavalt väiksem. Võitjate hulka võib arvata ka Inglismaa ja Prantsusmaa. Hoolimata oma sõjajärgsest nõrgast majandusest ja positsiooni kaotamisest maailmas, oli Inglismaa siiski poliitiliselt tugev ja jätkusuutlik ning suutis oma majanduse üles töötada. Samuti ka Prantsusmaa, kes sai tagasi suured tööstuspiirkonnad, jätkas mandri- Euroopa suurima riigina. Nende kahe riigi huve arvestati rahulepingute koostamisel ning see juba näitab, et nad on sõjas võitjapoolel. Tänu maailmasõjale oli võimalik väikestel rahvusriikidel nagu Eesti, Leedu jne. saavutada iseseisvus, kuna lagunesid suured keisririigid nagu Venemaa ja Saksamaa. Välispoliitiliselt stabiilses olukorras ei oleks oldud suutelised vaenlasele vastu hakkama.
pankrotistuvad 2)töötajad jäävad tööta, suurenb tööpuudus Metsade hävinemise põhjused: 1) Pidevad 3)Kalandusega seotud asulate areng takerdub metsatulekahjud: Austraalia, Põhja-Ameerika (California), 4)kalatooted kallinevad Kreeka, Hispaania Kalarikkamad piirkonnad ookeanis – 1)pindmised kihid 2)Happevihmad: Euroopa ja Venemaa tööstuspiirkonnad , (rohkem hapniku/toitu) 2) suurte jõgede suudmed Usa Suure Järvistu , Idapiirkonnad3)Põllumaade 3)Külmadehoovuste piirkonnad 4)Külmade ja soojade hoovuste laiendamine metsade arvelt: Ekvatoriaal vihmametsade segunemis piirkonnad piirkond4)Röövraie: Ekvatoriaal vihmametsade piirkond 5)Suur puidu kasutus: Kõrgelt arenenud riikides
USA olukorda muutis kergemaks ka see, et ta astus sõtta viimasena, seega olid ka inimkahjud väiksemad. Võitjate hulka võib arvata ka Inglismaa ja Prantsusmaa. Hoolimata oma sõjajärgsest nõrgast majandusest ja positsiooni kaotamisest maailmas, oli Inglismaa siiski poliitiliselt tugev ja jätkusuutlik ning suutis oma majanduse üles töötada. Samuti ka Prantsusmaa, kes sai tagasi suured tööstuspiirkonnad, jätkas mandri- Euroopa suurima riigina. Nende kahe riigi huve arvestati rahulepingute koostamisel ning see juba näitab, et nad on sõjas võitjapoolel. Tegelikult võib võitjateks pidada ka väikeriike, kes suurriikide lagunemisel iseseisvusid ja said hakata vabalt arendama oma kultuuri ja riiki. Tekkisid riigid nagu Eesti, Läti, Leedu, Soome jt. Suur Venemaa, kes mobiliseeris oma armeesse tuhandeid kolooniariikide kodanikke, valmistas neid mehi ette ka
· Majanduslik kaos (nt. tööjõu- ning toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis, toimusid näljamässud) · Rahutused sõjaväes (nt. Venemaa oli kaotanud üle 6 miljoni sõduri) Rahulolematuse üldine kasv (nt. rahvuslikud vastuolud) · Keisrivõimu autoriteedi langus 6. Millised olid punaste võidu ja valgete ebaedu põhjused Venemaa kodusõjas? · Punaarmee oli hästi organiseeritud. Suudeti oma ressursse maksimaalselt ära kasutada. Nende käes olid tööstuspiirkonnad ja raudteesõlmed, mis võimaldasid vägesid kiiresti ümber paigutada. Punased nõustusid tunnustama äärealadel tekkinud riikide iseseisvust (rahulepingud Eesti, Läti, Leedu, Soomega). Valgete lüüasaamise põhjusteks olid liitlaste eemaletõrjumine ning koordineerimatus. 7. Millised olid Pariisi rahukonverentsi tähtsamad otsused ja seisukohad? Anna hinnang konverentsi tööle ja põhjenda seda. a) Töötati välja rahulepingud kaotanud ja võitnud riikide vahel.
keskläänes erinevad teraviljad ning veise- ja sealiha; lõunas maapähklid, puuvill, tsitruselised ja suhkruroog; läänepoolsetes osariikides lihaveised ja lambad ning Vaikse ookeani osariikides erinevad puuviljad, marjad, veinid, oliivid ja tomatid. Peamised turustamispiirkonnad Ameerikas on Atlandi ookeani lõunaosariigid, lõuna New- England, Pittisburgh-Erie järvepiirkond, Detroiti tööstuspiirkond, Lõuna-Appalachi piirkond, ida Teksas ja vaikse ookeani rannikualad. Ajalooliselt on tööstuspiirkonnad olnud sarnased. Kuna Ameerika on pindalalt suur riik, siis on seal paju ruumi majanduslikuks tegevuseks. Tänu paljudele majanduslikudele võimalustele on riigi majanduslik tase kõrge.
Jaapan. Oli sõja järgne majanduskriis ja inimeste elujärg halvenes. Kas lahendamata jäänud probleemid võis olla põhjus diktatuuride tulekuks? Saksamaa polnud rahul Versailles` rahulepingu tingimustega, sest pidas neid ebaõiglaseks. Pahameelt tekitas ka sakslastega asutatud alade loovutamine naabritele( Alsace- Lorraine'i, Poola alasid jm). Saksamaal puudus põhimõtteliselt tooraine, laevastik ja tööstuspiirkonnad. Itaalia ja Jaapan olid aga kõige vähem rahul kuna nemad jäeti ilma oma territooriumitest ja kolooniatest. Itaallasi ootas tööpuudus ja nälg. Oli sõjajärgne majanduskriis, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega. Kõige keerulisemaks aga kujunesid majandusprobleemid Saksamaal kuna tuli maksta Atlandi riikidele reparatsiooni. Kui Saksamaa ei suutnud 1923. aastal maksta okupeeris Prantsusmaa Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhri.
Antratsiit 9498 13 1,3 Tahkes kütuses sisalduvad keemilised elemendid (%) Kivisüsi 1550 a. kaevandati Inglismaal 210 000 tonni , 1630 a. 5,1 mln tonni Lääne- Euroopas hakati kasutama intensiivselt XVII saj (Suurbritannias), Ameerikasse 19 saj lõpul 1802 a. ehitati esimene aurupuksiir (Inglismaal) Must metallurgia, keemia- ja tekstiilitööstus paigutusid kivisöebasseinide lähedusse Kujunesid uued tööstuspiirkonnad Ruhri bassein (Saksamaal), Donbass (Venemaal ja Ukrainas), Manchester (Inglismaal), Apalatsid (USAs) Lõuna-Ameerika Aafrika Australia ja Okeaania 1 Aasia Söevarude jagunemine Venemaa maailmas (mld/t)
· Eesti viis 1919.aasta kevadel sõjategevuse oma piiridest välja ning aitas nn Landeswehr'i sõjaga Lätis võimule vahepeal kukutatud rahvusliku valitsuse. Otsustav 1919. Aasta · Idas kerkis valgete etteotsa admiral Aleksandr Koltsak, Lõunas kindral Anton Denikin,Läänes Nikolai Judenits. · 1919.aastal olid enamlased korduvalt kaotaja seisus, kuid ometi suutsid nad sõja võita. · Valgete lüüasaamise ühed olulised põhjused olid :enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ning olulisemad raudteesõlmed, mis võimaldasid vägesid kiirelt ümber paigutada. · 24.veebruar 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Talurahvasõda Talurahvaste liikumised. Erilise kuulsuse omandas Ukrainas tegutsenud anarhist ,,batka" Mahno. Musta lipu all võitlevad Mahno kuulipildujavankrid külvasid hävingut nii valgete kui punaste ridadesse. Poola-Vene sõda · Kodusõja võitmine pani Punaarmeel mõttesse pühkida oma teelt Poola ja siis tungida Saksamaale
vastu.Hispaania kodusõda oli 1936 aasta juulist 1939.aprillini toimuv konflikt Teises Hispaania Vabariigis parempoolsete natsionalistide ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Valitsusvastaste judude etteotsa astus kindral Franco, pärast seda kui vandenõulaste eelmine juht José Sanjurjo oli just lennuõnnetuses hukkunud.Vabariiklased olid tsentristidest kuni kommunistidest ja anarhistideni.Neid toetasid peamiselt linlased ja eriti tööstuspiirkonnad nagu Astuuria,Kataloonia ja konservatiivne Baskimaa,kellest kahel viimasel oli autonoomia vabariiklikust valitsusest.Natsionaliste toetasid peamiselt maaomanikud,jõukad ja konservatiivsed jõud kellele meeldis tsentraliseeritud võim.Hispaania kodusõja sõjaline taktika meenutas mitmeti teise maailmasõja tegevust.Sõtta sekkusid ka võõrriigid.Vabariiklasi asus toetama Nõukogude Liit,mis intrigeeris ka oluliselt kommunistide mõju kasvamiseks Hispaania valitsuses
4. Kelle vahel ja miks puhkes kodusõda Venemaal? Kes võitis ja miks? Venemaa kodusõda puhkes punaste ja valgete (poliitilised jõud) vahel. Puhkes ta kuna teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid ei olnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega. Võitsid selle ikkagi punased (enamlased), kuna: 1)Hea paiknevuse tõttu, punased olid riigi keskel ja valged olid ümberringi. 2)Punaste käes olid kõik tööstuspiirkonnad. 3)Valged ei suutnud leida endale igavesi liitlasi. 4)Sõjakommunismi poliitika ja Tsekaa. 5. Totalitaarsele riigile iseloomulikud jooned ja näited NSVL-st, Itaaliast ja Saksamaalt! (TV harjutused) 1) Kõikides kolmes riigis olid ainuvalitsejad. 2) Kõigis kolmes riigis oli vaid üks ideoloogia Itaalias- Fasism , Saksamaal- Natsism ja Venemaal- Kommunism 3) Inimeste pidev hirmu all hoidmine.
a) Mis on riigi pealinn ja kui palju elab seal inimesi? Prantsusmaa pealinn on Pariis ja elanike on seal 2,234,105 b) Iseloomustage pealinna asendit. Millises riigi osas asub, jõe, järve või mere ääres? Pariis asub jõe Seine ja Põhja-Prantsusmaal, keskmes Île-de-Prantsusmaa. Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Uurige riigi pealinna Google Earth'i satelliidipiltide abil. Püüdke leida kesklinn, elamu-, tööstuspiirkonnad, mõni suur haljasala? Uurisin Google Mapsist ja leidsin kesklinna ning mõned suured haljasalad. Mida huvitavat leiate veel satelliidipildilt selle linna kohta? Väga suur ning huvitav linn, kus tahaks isegi kunagi käia. Kas linna planeeringus on märgata mingisugust seaduspära? Mina ei näe linna planeeringus mingisugust seaduspära. 4. Otsige internetist veel midagi huvitavat või olulist riigi asustuse, linnade või pealinna kohta.
MULD REET TUISK MÕISTED MULD – MAAPINNA PUDE KIHT, MILLE PEAMINE TUNNUS ON VILJAKUS VILJAKUS – MULLA VÕIME VARUSTADA TAIMI TOIT- AINETE, VEE JA ÕHUGA MULLA TÄHTSUS MULD ON ÜHENDUSLÜLI ELUSA JA ELUTA LOODUSE VAHEL TAIMEDELE KINNITUSPINNAS TAIMEDELE KASVUPINNAS LOODUSLIK FILTER ELUPAIK MULLAORGANISMIDELE OLULISIM TOOTMISVAHEND PÕLLU- MAJANDUSES. TAASTUV LOODUSVARA. TAGAB INIMESTELE TOIDUAINETE TOOTMISE MULLA KOOSTIS MULLA KOOSTIS MINERAALNE OSA ELUTU OSA ELUS OSA KIVID, LIIV, SAVI TAHKE VEDEL GAASILINE PISILOOMAD MIKROORGANISMID ORGAANILINE OSA HUUMUS SELGITA IGA KOOSTISOSA TÄHTSUST MULLA KOOSTIS ÕHK 25% ...
a) Mis on riigi pealinn ja kui palju elab seal inimesi? Prantsusmaa pealinn on Pariis ja elanike on seal 2,234,105 b) Iseloomustage pealinna asendit. Millises riigi osas asub, jõe, järve või mere ääres? Pariis asub jõe Seine ja Põhja-Prantsusmaal, keskmes Île-de-Prantsusmaa. Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Uurige riigi pealinna Google Earth'i satelliidipiltide abil. Püüdke leida kesklinn, elamu, tööstuspiirkonnad, mõni suur haljasala? Uurisin Google Mapsist ja leidsin kesklinna ning mõned suured haljasalad. Mida huvitavat leiate veel satelliidipildilt selle linna kohta? Väga suur ning huvitav linn, kus tahaks isegi kunagi käia. Kas linna planeeringus on märgata mingisugust seaduspära? Mina ei näe linna planeeringus mingisugust seaduspära. 4. Otsige internetist veel midagi huvitavat või olulist riigi asustuse, linnade või pealinna kohta.
Enamlaste võimu laienemine 1917-1918: · Enamlaste suurimaks vastaseks olid esseerid, kes saavutasid Asutava Kogu valimistel ülekaalu · 06.01.1918 ajasid enamlased Asutava Kogu laiali ja kehtestasid üheparteisüsteemi Bresti rahu: · Venemaa ja Saksamaa alustasid Brest-Litovskis rahuläbirääkimisi (separaatrahu) · 03.03.1918 nõustus Venemaa Saksamaa esitatud tingimustega ja sõlmiti Bresti rahu · Venemaa kandis suuri kaotusi (loovutati suured maa-alad, tööstuspiirkonnad jne) Revolutsioon Saksamaal ja sõja lõpp: · 1918.a noverbris puhkes Saksamal revolutsioon (rahulolematus+lootusetu sõjaline olukord) · Saksamaal kuulutati välja Weimari vabariik · 11.11.1918 kirjutas Saksamaa alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja Pariisi rahukonverents: · Avati 18. 01.1919 · Osales 27 riiki · Lükati tagasi USA presidendi Woodrow Wilsoni 08.01.1918 esitatud rahuplaan ja
Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee. Kuid ka valge terror ei jäänud maha punasets terrorist. Kokku hukkus Vene kodusõjas erinevatel andmetel 8-12milj. In. Rakendati sõjakommunismix nimetatud majanduspoliitikat. Kogu majandus allutati riigi kontrollile. Otsustav 1919: Idas kerkis valgete etteotsa admiral Koltsak, kes kuulutati Ven valitsejaks, Lõuna-vene kindrla Denikin, Eestile tuginedes üritas Petrogradi vallutada kindral Judenits. Oluline oli ka see, et enamlasete kätte jäid tööstuspiirkonnad Ning olulisemad raudteesõlmed. I sõlmiti 2.veeb 1920 Tartus Rahu eestiga. Järgneid ülejäänud baltikumiga. Talurahva sõda, Poola-venesõda: Talurahvas hakkas vastu vilja konfiskeerimisele, ei toetanud kollektiivmajandeid ning nõudsid vabade nõukogude loomist, mis ei seisaks 1. Partei kontrolli all. Erilise kuulsuse omandas Ukrainas tegutsenud Mahno.Mahno jõud hävitati 1921.a punaste poolt. Nõukogude juhid olid veendunud, et poola töölised võtavad neid vastu.
iseseisvusega). · Sõjategevus toimus suurel territoorimil ja vahelduva eduga. · Iseloomulik oli manööversõda - liiguti raudteedel ja veeteedel; kasutati ratsa armeesid ja mõlemapoolset partisanivõitlust. · Punaste käes oli Kesk-Venemaa tööstuspiirkonnad - eeliseks tööstus, mis võimaldas Punaarmeed varustada; miinuseks kütuse ja toiduainete puudus. · Enamlased rakendasid kodusõja aastatel sõjakommunismi poliitikat. · Mõlemad pooled kasutasid terrorit vallutatud aladel (kodusõjast tingitud keskaegne metsikus jäi külge ka peale kodusõja lõppu). · Kodusõja võitsid enamlased, kes sellega tagasid ka enamliku / kommunistliku diktatuuri püsimajäämise aastakümneteks.
Venemaast eraldusid: Eesti 24.veebruar 1918 Läti 18. november 1918 Leedu 16. veebruar 1918 Soome 6 detsember 1917 Saksamaast: Elsass ja Lotring Poola (koridor) Belgia Taani Austria-Ungarist: Jugoslaavia Tsehhoslovakkia Austria Ungari 7.Enamlaste võidu põhjused kodusõjas *Enamlastel õnnestus Punaarmee muuta võitlusvõimeliseks sõjaväeks *Kehtestasid oma võimualal karmi korra *Rakendati sõjakommunismiks nim. Majanduspoliitikat *nende kätte jäid tööstuspiirkonnad nind raudteesõlmed *valged tõrjusid potentsiaalseid liitlasi *valgete tegevus oli kordineerimata *valged ei tunnistanud äärealadel tekkinud riikide iseseisvust 8. Eesti Vabadussõda Punaarmee rünnakuga Narvale 28. nov 1918 algas Eesti Vabadussõda. Suures ülekaalis Punaarmee vallutas 1919 jaanuari alguseks suure osa Eestist (30-40km Tallinnast). Paljud eestlased ei uskunud, et suudavad suurele Venemaale vastu seista, ridele läksid peamiselt
kollektiviseerimise algus NSVLs 1929. Weimari vabariigi aastad 19191933. 4.Kelle vahel puhkes Vene kodusõda, kes võitis, miks? Venemaa kodusõda puhkes valgete(antant) ja punaste(kommunistid) vahel. Valged olid tsaaririigi taastamise poolt, Antant. Punased olid kommunistliku riigi ja maailmarevolutsiooni poolt, 1919 loodi komintern. Kodusõja sepitsejad olid Lenin ja Lev Trotski. Võitsid punased, sest: 1. Punased koos, valged pikal rindel laiali. 2. Punaste käes tööstuspiirkonnad. 3. Valged ei suutnud liitlasi endal poolele meelitada(nt. Eesti) 4. Sõjakommunismi poliitika ja Tsekaa(esineme KGB). 5.Võrdle NSVLi, Itaaliat ja NatsiSaksamaad.(majandus, välispoliitika, sisepoliitika, ideoloogia!). NSVL Itaalia Saksamaa ideoloogia Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism
Samuti on Itaalia majanduslikult hästi arenenud riik ning saab endale lubada vajaliku tehnika soetamist. Olemas on ka tõõjõud. 2. Põllumajanduse koht majanduses ulatub 2.2%-ni SKT-st, kus on hõivatud 4.2% tööjõust. 3. Põllumajanduse vormideks on peamiselt taimekasvatus, loomakasvatud ja metsandus. Vähesemal määral tegeldakse ka kalandusega. 4. Itaalias, eelkõige Põhjas on levinud nn. tööstuspiirkonnad - ajalooliselt tekkinud territoriaalsed kooperatsioonil põhinevad ärisüsteemid: keskmised ja väikesed ettevõtted oma kindla, kitsa spetsialiseerumisega. Tööstuspiirkonna kapitali aluseks on enamjaolt perekonna säästud ja tootmine asub omaniku elukoha läheduses. Tööstuspiirkonna raamides tegutsevate ettevõtete ühendamine ühingutesse, liitudesse jne. lubab paremini lahendada ühiseid probleeme. Näiteks finantseerida uue
Mustafa Kemal - Türgi rahvuslaste eesotsas olev kindral, hakati rahulepingule vastu, uue Türgi vabariigi president Kodusõda Venemaal: Puhkes kuna Venemaa piirkonnad keeldusid uusi kommunistlikke võimumehi tunnustamast, tekkisid valged valitsused kelle eesmärgiks oli ''ühtse ja jagamatu'' Venemaa taastamine Kodusõtta sekkus Antandi riigid, võeti ära sadamad, et need sakslaste kätte ei läheks, Enamlased võitsid(olid rohkem koordineeritud, neil olid tööstuspiirkonnad ja raudteesõlmed) Sõlmiti rahud Eesti, Läti, Leedu, Soomega kuid Venemaa nendest kinni ei pea Kodusõda lõppes 1922, maailmas kujunes esimene totalitaarne riik Eesti Vabadussõda Algas punaarme rünnakuga Narvale 28. november 1918. Eestlaste löögijõuks olid enamasti vabatahtlikud ja palju oli koolinoori. Lubati tasuta maad, kui sõtta minnakse. Seda ka said. Vallutati suur osa eestist, ei usutud Eesti võitu. 1919
näiteks erineva toidu kaudu. Tähelepanelik peaks olema süües suure rasvasisaldusega liha või kala, kuna PCB-d ladestuvad kõige rohkem just rasvkoes. Kaladest kujutavad kõige suuremat ohtu just need liigid kes elavad ja toituvad veekogude põhjakihtides. Nendesse kaladesse võivad PCB-d kontsentreeruda ka juhul, kui veekogus endas ei olegi väga suur PCB-de sisaldus. Kalatoodete tarbimisel oleks mõistlik teada ka nende päritolu [8] Ohtu kujutab ka erinevad vanad tööstuspiirkonnad, kus võib endiselt leiduda saastunud pinnast või hooneid. Lisaks võib oht varitseda ka vanades veevõtu kohtades, kus on kunagi kasutatud pumpasid, mille sees on olnud PCB-de sisaldusega õlisid ja kui need õlid on sealt lekkinud. [8] Inimestele kujutavad ohtu ka erinevad vanade elektroonikaseadmed. Ajavahemikul, kus kasutati rohkelt PCB-sid trafodes ja kondensaatorites, toodetud vanad seadmed, kujutavad praegusel hetkel ohtu siseruumide õhule, kust sattuvad PCB-d inimese
2001.a. oli Prantsusmaa Sisemajanduse kogutoodang (SKP) 1460 mld ?. Prantsusmaa SKP moodustas 2001.a üle 5,5% OECD liikmesriikide kogutoodangust, olles neljas majanduslik võimsus peale USAd, Jaapanit ja Saksamaad. EL kogutoodangus on Prantsusmaa osa üle 16%. Prantsusmaa majanduslik võimsus on koondunud IledeFrance`i piirkonda, kus toodetakse üle 28% rahvuslikust rikkusest, kuigi seal elab ainult 18,8% riigi elanikkonnast. Sellest jäävad tunduvalt maha muud tööstuspiirkonnad RhôneAlpes (9,8% SKPst) ja Provence AlpesCôte d'Azur (6,8%). SKP ühe elaniku kohta oli 2001.a. 23 300 ?. Alates 1990.a. on SKP juurdekasv olnud 2,5 % ümber, olles selle perioodi kõrgeim 3,4 % 1998.a. ja madalaim (negatiivne) 1,3 % 1993.a. 2001.a. SKP juurdekasv oli 1,8%, 2002. aastaks prognoositakse 1,01,2% juurdekasvu. Majanduse tugevad küljed Lennuki , auto ja toiduainetööstuse paindlikkus ja konkurentsivõime suurendavad
8)Energiaallikate liigitus traditsioonilisteks ja alternatiivseteks: Traditsioonilised energiaallikad on sellised, mille kasutamine on praegu tavaline(Fossiilkütused, tuule-, vee-energia) Alternatiivsed energiaallikad on sellised, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel tehnoloogiad või on need kallid 9)Kuidas mõjutas kivisöe kasutuselevõtt majandusarengut? Majandus hakkas kiiresti arenema, laevandus kujunes täiesti ümber. Kujunesid uued suured tööstuspiirkonnad. 10)Mis põhjustas suuri muutusi energiamajanduses XX sajandil? Suurte naftavarude avastamine ja vedelkütuse kasutuselevõtt 11)Millised tahked kütused on olemas? Süsi(pruun-, ja kivisüsi, antratsiit), põlevkkivi, turvas, puit. 12)Miks on tahkete kütuste kütteväärtus erinev? Põhiliselt sõltub see süsinikusisaldusest 13)Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad tahkete kütuste tootmisega? Tahked jääkained, CO2 eraldumine
Rakendati sõjakommunismiks nimetatud majanduspoliitikat: Kogu majandus allutati riigi kontrollile. Kaotati palgad ja tasu teenuste eest. Toiduaineid ja esmatarbekaupu jagati tsentraliseeritud korras. Hakati toiduaineid konfiskeerima 2. veebruar 1920- Tartu rahu Jaan Poska ja Johve Miks enamlased võitsid ja valged kaotasid? Valged said lüüa, sest tõrjusid eemale mittevene rahvad. Nende tegevus oli kordineerimata. Enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ja olulisemad raudteesõlmed. Valged ei soovinud tunnustada äärealade iseseisvumist.
keerulist maksusüsteemi. Peamised majandusnäitajad Prantsusmaa on sisemajanduse koguprodukti (SKP) poolest maailmas viiendal kohal peale USA-d, Jaapanit, Hiinat ja Saksamaad. Euroopa Liidu kogutoodangus annab Prantsusmaa ca 16% (2008.a., Eurostat ). Riigi majandustegevus on koondunud Ile-de-France`i (Pariisi ümbrus) piirkonda. 2008.aastal tõusis Pariis välisinvesterijate jaoks Euroopa kõige atraktiivsemaks pealinnaks, edestades Londonit (uuring Institut CS, jaanuar 2009). Muud tööstuspiirkonnad on Rhône-Alpes (9,8% SKP-st) ja Provence-Alpes-Côte d'Azur (6,8%). Antud kolme piirkonda tehakse ka enamus riiki tulevatest välisinvesteeringutest. Tööhõive Kuni 2008.aastani vähenes tööpuudus tänu sotsiaalse ühtekuuluvuse plaani efektiivsele toimimisele Prantsusmaal järjepidevalt. Sotsiaalse ühtekuuluvuse plaan sisaldab töötute personaalset pikaajalist nõustamist, eraisikutele suunatud teenuste arendamist jne. 2008
naabruses. Teenindusettevõtlus paikneb lisaks linnasüdametele ka eeslinnakeskustes, kesklinna lähedastes vanades renoveeritud tööstuskvartalites ja ka eraldi selleks otstarbeks rajatud uuslinnade (ingl.k. edge city) äripindadel linnast väljas, kuhu on hea autoga ligi pääseda. Kesklinna ümbritseb harilikult üleminekutsoon, varasem agul ja tööstusvöö segahoonestuse, elamute, kontorite, kaupluste ja teenindusettevõtetega. Vanad tööstuspiirkonnad on paljudes linnades muudetud elamu või kaubanduspiirkonnaks. Kapitalistliku linna territooriumil on selgelt eristatavad erineva maksumusega elurajoonid: kõrghoonetega odavakortelistest magalatest kuni suurte kruntide ja luksuslike villadega eliitlinnaosadeni. Sotsialistlikus linnas sellist eristumist ei olnud, kuna maal polnud hinda ja elanike jõukus oli piiratud. Erinebused on hakanud kujunema alles pärast sotsialismi lõppu.
majandusharud põllumajandus, karjakasvatus, Terasetööstus puhkemajandus/ suusaturism, Veinitööstus metsatööstus, intensiivne Tekstiilitööstus põllumajandus, Keraamikatööstus teenindus, tööstuspiirkonnad Majandus põhineb peamiselt Keemiatöötstus 4p. maaviljelusel ja Autotööstus karjakasvatusel. Kalatööstus Laevaehitus Põllumajandus Tubaka-, kanepi-, ja Taimekasvatus - (taimekasvatus, teraviljakasvatus, Basic terad, nisu, mais,
*kommunisimi marksismi esile tõus *venemaast saab totalitaar riik kust kaob demokraatia *saab alguse ühiskonna allakäik nii vaimselt kui majanduslikult-vaimne terror Kodusõda lõppes enamlaste võimuga, võidu põhjused: · valged tõrjusid oma potentsiaalseid liitlasi eemale (nt mittevene rahvaid), polnud palju pooldajaid · enamlased suutsid oma ressursse maksimaalselt ära kasutada · enamlased kasutasid terrorit sõjakommunism · enamlaste valduses olid olulisemad tööstuspiirkonnad ja raudteesõlmed, mistõttu said nad oma vägesid kiirelt ümber paigutada · lääneriigid ei sõdinud enamlaste vastu, nad olid sõjast kurnatud · valgete tegevus ei olnud läbimõeldud killustatud, Punaarmee võitlusvõimelisel sõjaväel oli lihtne võita · enamlaste oskuslik propaganda mõjus vaestele, palju vabatahtlikke 10. Kirjelda sõjakommunismi poliitikat. Sõjakommunism enamlaste vallutuspoliitika 1919-21 kodusõja ajal, eesmärk allutada
Intervesioon sõdivad Punased Kirikutegelased Võitsid 1. valged (kodanlus, tsaariarmee ohvitserid) 2. välisriigid (kapital tagasi) · 1918 Punaarmee asutaja Asutaja Trotski Miks punased võitsid? 1. valgete tegevus koordineerimata 2. punaarmee 3. enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ja raudteesõlmed võimaldas vägesid kiirel ümber paigutada. 4. punased olid nõus kunagise impeeriumi äärealadel tekkinud riikide iseseisvumist tunnustama. Lääneriigid ei toetanud balti iseseisvust. Mõisted: Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 - 1920. Kehtestati kõigi töövõimeliste töökohustus, kõigi töötasu peaaegu võrdustati. Toiduainete andmise kohustus. Tasuta teenused, palka ei saanud.
1918-1920 kodusõda Kuni suvi 1918 lubati tegutseda mitmel parteil, siis kehtestati ühe partei süsteem kommunistlik partei Kodusõda lõppes enamlaste võimuga, võidu põhjused: · valged tõrjusid oma potentsiaalseid liitlasi eemale (nt mittevene rahvaid), polnud palju pooldajaid · enamlased suutsid oma ressursse maksimaalselt ära kasutada · enamlased kasutasid terrorit sõjakommunism · enamlaste valduses olid olulisemad tööstuspiirkonnad ja raudteesõlmed, mistõttu said nad oma vägesid kiirelt ümber paigutada · lääneriigid ei sõdinud enamlaste vastu, nad olid sõjast kurnatud · valgete tegevus ei olnud läbimõeldud killustatud, Punaarmee võitlusvõimelisel sõjaväel oli lihtne võita · enamlaste oskuslik propaganda mõjus vaestele, palju vabatahtlikke Sõjakommunism enamlaste vallutuspoliitika 1919-21 kodusõja ajal, eesmärk allutada vastased majanduslikult, viidi sisse mõned
pool kaetud põhiliselt metsade, looduslike heinamaade ja soodega. Keila idapiir kulgeb osaliselt mööda Keila jõge, mis suubub Soome lahte Keila-Joa piirkonnas. Keilat läbivad Paldiskisse ja Lääne-Eestisse (Haapsallu) viivad maanteed ja raudteed, linn on keskuseks suurele osale Lääne-Harjumaast. Linnas on hästi arenenud ettevõtlus, mis pakub hulgaliselt töökohti mitte ainult Keila, vaid ka ümbruskonna valdade ja Tallinna elanikele. Kõik suuremad tööstuspiirkonnad paiknevad linna äärealadel. Miljöö ja elustiilid jagab Keilas kaheks raudteejoon. Lõuna pool "üle raudtee" asuvad aedadega eramajad, põhja poole on aga kerkinud korruselamud. Suuremad pargid (Keskpark, Jõepark, Männik), haljasalad ja linna lääneossa jäävad kenad männimetsad teevad Keilast rohelise inimsõbraliku linna. KOOLID Väikeses Keila linnas asub kolm kooli:Keila Algkool, Keila Gümnaasium, Keila
ekspordi liigset orienteeritust traditsioonilistele ja aeglaselt kasvavatele turgudele, bürokraatiat ning keerulist maksusüsteemi. Prantsusmaa on sisemajanduse koguprodukti (SKP) poolest maailmas viiendal kohal peale USA-d, Jaapanit, Saksamaad ja Ühendatud Kuningriiki. Euroopa Liidu kogutoodangus annab Prantsusmaa üle 16%. Riigi majandustegevus on koondunud Ile-de-France`i (Pariisi ümbrus) piirkonda. Muud tööstuspiirkonnad on Rhône-Alpes (9,8% SKP-st) ja Provence-Alpes-Côte d'Azur (6,8%). Antud kolme piirkonda tehakse ka enamus riiki tulevatest välisinvesteeringutest. Väliskaubandus · EKSPORT 1. Vein 2. Autod 3. Lennumasinad 4. Toiduaineid 5. Ravimid 6. Elektroonikatooted 7. Alkoholijooke · IMPORT 1. Autod 2. Keemiatooteid 3. Veondusseadmeid 4. Autode tagavaraosad
hulgaliselt süsihappegaasi. See soodustab soojuskiirguse neeldumist atmosfääris ja kogu maakera kliima soojenemist nn kasvuhooneefekti tõttu. Külmade alade mandri- ja mägiliustikud võivad hakata sulama, põhjustades maailmamere veetaseme tõusu ning rannaäärsete tihedalt asustatud piirkondade üleujutamist. Elukeskkonna kahjustajateks on ka tööstuse ja transpordi põhjustatud müra ja vibratsioon. Seetõttu püütakse rajada uued tööstuspiirkonnad ja suured liiklusmagistraalid elurajoonidest eemale ning eraldada müraallikad elamutest heli peegeldavate kaitseekraanidega. Veekogude reostust põhjustavad peamiselt tööstusettevõtted, aga ka laevad. Tööstuse mürgised heitveed võivad tappa jõgedes-järvedes kõik elava. Laevade katastroofide tagajärjel reostub ookeanide pind naftasaadustega. Õhuke õlikiht on surmavalt ohtlik veelindudele, kuna õliste sulgedega linnud ei suuda enam õhku tõusta
Sellega võeti ära ka väikeriikide huvi valgeid toetada, piirduti oma piiride kaitsega · Puudulik koostöö ning reaktsioonilised ja restauratsioonilised eesmärgid. · Puudusid programmid ja loosungid, mis oleksid võinud masse kaasa kutsuda. · Liitlaste vastuolulised arusaamad interventsioonipoliitikast. Enamlaste edu põhjused · Punaarmee oli hästi organiseeritud · Oma ressursse suudeti maksimaalselt ära kasutada · Enamlaste käes olid tööstuspiirkonnad ja raudteesõlmed, mis võimaldasid vägesid kiiresti ümber paigutada · Enamlased nõustusid tunnustama äärealadel tekkinud riikide iseseisvust (rahulepingud Eesti, Läti, Leedu, Soomega) Kodusõda 1921-1922 · Volgamaad ja mitmeid teisi piirkondi tabas näljahäda · Sõdida tuli ka rohelistega, s.t. relvastatud rühmitustega, mis koosnesid põhiliselt talupoegadest ja võitlesid nii valgete kui ka punaste vastu
kasvatamiseks kasutatav maa, mis toodab toorainet nii ehitiste ja mööbli valmistamiseks kui ka kütteks. Karjatatav maa - Karjatatava maa alla kuuluvad alad, millel karjatatakse kariloomi, siia kuuluvad nii hooldatavad kui looduslikud karjamaad ning preeriad; inimesele tagab see valdkond liha, villa ja piima. Hoonestatud maapind - Hoonestatud maapind on ehitiste alla olev maapind, kuhu kuuluvad näiteks elamud, tööstuspiirkonnad, teed ja teised infrastruktuurid. Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi Süsinikdioksiidi siduv maa - Süsinikdioksiidi siduv maa on maa-ala, mis seob fossiilsete kütuste põletamisel tekkinud süsihappegaasi. CO2 satub atmosfääri mitmel viisil, looduslikud viisid on näitaks metsapõlengud, vulkaanid ning loomade ja mikroobide hingamine. Bioproduktiivsed mere ja sisevete alad - Bioproduktiivse mere ja sisevete alla kuuluvad
vastu võidelnud sõjajõude neid nim ka lihtsalt vageteks) vahel -Venemaa väljumine esimesest maailmasõjast tõi kaasa Antandi Interventsiooni(riigi või riikide sõjalise jõu kasutamine teise riigi vastu ilma viimase nõusolekuta), antandi eesmärgiks oli see, et venemaa sadamad ei läheks sakslaste kontrolli alla. -nõukogude võimu vastu astusid venemaal välja nt mõisnikud, kodanlus, vaimulikud, sotsialistlikud parteid. -kestab 2a. *Venemaa kodusõja iselomulikud jooned 1)tööstuspiirkonnad ja olulisemad raudteesõlmed jäid enamasti nõukogude võimu valdusesse (enamlaste kätte) 2) enamlaste käes oli põhiliselt toiduaineid tarbiv piirkond, valgete käes toiduained tootev piirkond 3)sõjapidamisviisid oli ääretult julmad (vallutatud aladel vaheldusid punane ja valge terror) 4)8-13 milj sai kodusõja ajal hukka (1914-1920 kaotab venemaa 20 milj inimest) 5) nõukogude võimu all olnud aladel hakati läbi viima nn sõjakommunismipoliitikat.
Oktoobripöörde tulemusena hävitati pool Venemaa elanikkonnast. Kodusõda Venemaal (tagajärjed, punaste võidu põhjused) Tagajärjed: kommunistliku diktatuuri püsimajäämine, tohutud inimkaotused, riik oli majanduslikus kaoses, tööstustoodang oli langenud 19. sajandi lõpu tasemele, mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg. Punaste võidu põhjused: ressurside maksimaalnr ära kasutamine, enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ning olulisemad raudteesõlmed, mis võimaldas vägesid kiiresti ümber paigutada, toetasid ja tunnustasid väikerahvaid. Kodusõda Venemaal (põhjused, valgete kaotuse põhjused) Põhjused: nõukogude võimu mittetunnustamine, relvastatud vastupanu osutamine enamlastele, enamik endise keisriarmee ohvitsere ei nõustunud enamlaste poolt Saksamaaga sõlmitud Bresti separaatrahuga.
1919.a alguses löödi Eestist Vabadussõjas Punaarmee tagasi, Eesti aitas Landeswehri sõjas Lätil võimu tagasi saada. Enamlaste vägivald ja ebaõnnestunud maapoliitika viisid vastuhakkudeni, mis andsid valgetele hoogu.1919.a olid enamlased korduvalt lüüasaamise ääre peal, kuid siiski võitsid. Valgete lüüasaamise põhjusteks oli potentsiaalsete liitlaste eema letõjumine, tegevuse koordineerimatus. Enamlased kasutasid oma ressursse maksimaalselt, nende kätte jäid ka tööstuspiirkonnad ja olulisemad raudteesõlmed. Valged ei soovinud kunagise impeeriumi äärealadel tekkinud riikide iseseisvust tunnustada, enamlased olid selleks aga valmis. 2.veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahu Eestiga, hiljem ka Läti, Leedu ja Soomega. Kuid siiski neid Nõukogude Venemaa ei pidanud ja rikkus neid peagi. Talurahvas hakkas vastu vilja konfiskeerimisele, ei toetanud kollektiivmajandite loomist ning nõudis vabade nõukogude moodustamist, mis ei seisaks ühe partei kontrolli all.
sajandi lõpu tasemele. 1921.a. oli mitmetes piirkondades ikaldus ja tulemuseks nälg. Välismaised heategevusorganisatsioonid toitsid umbes 10 milj. inimest. * Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad. MIKS KOMMUNISTID VÕITSID * Valgete lüüa saamise põhjuseks oli nende endi vead * Tegevuse koordineerimatus, mis võimalad Punaarmeel nad ükshaaval puruks lüüa * Enamlased suutsid oma ressursse maksimaalselt ära kasutada * Enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ning olulisemaid raudteesõlmed, mis võimaldasid vägesid kiiresti ümber paigutada * Mõtlematu terror, mis ei jäänud maha punasest terrorist ning sellega häälestati enda vastu vene rahvas 11. Eesti Vabadussõda. Aeg - 28. nov. 1918- 3. jaan. 1920 OSAPOOLED * Kommunistlik Venemaa * Eestlased, Suurbritannia, Valgekaartlased, Soome * Baltisakslased (Landeswehr) PÕHJUSED * Saksamaa revolutsioon millest venemaa lootis kasu saada * Vaikiv ajastu
Kodusõda Venemaal (tagajärjed, punaste võidu põhjused) Tagajärjed: kommunistliku diktatuuri püsimajäämine, tohutud inimkaotused, riik oli majanduslikus kaoses, tööstustoodang oli langenud 19. sajandi lõpu tasemele, mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg. Punaste võidu põhjused: ressurside maksimaalnr ära kasutamine, enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ning olulisemad raudteesõlmed, mis võimaldas vägesid kiiresti ümber paigutada, toetasid ja tunnustasid väikerahvaid. Kodusõda Venemaal (põhjused, valgete kaotuse põhjused) Põhjused: nõukogude võimu mittetunnustamine, relvastatud vastupanu osutamine enamlastele, enamik endise keisriarmee ohvitsere ei nõustunud enamlaste poolt Saksamaaga sõlmitud Bresti separaatrahuga.
Tahked kütused Süsi (pruun-, kivi-, Kivisüsi antratsiit) Põlevkivi Turvas Puit Antratsiiit Põlevkivi Kivisüsi 1550 a. kaevandati Inglismaal 210 000 tonni , 1630 a. 5,1 mln tonni Lääne- Euroopas hakati kasutama intensiivselt XVII saj (Suurbritannias), Ameerikasse 19 saj lõpul 1802 a. ehitati esimene aurupuksiir (Inglismaal) Must metallurgia, keemia- ja tekstiilitööstus paigutusid kivisöebasseinide lähedusse Kujunesid uued tööstuspiirkonnad Ruhri bassein (Saksamaal), Donbass (Venemaal ja Ukrainas), Manchester (Inglismaal), Apalatsid (USAs) Kivisöe varud riigiti (mld/t) Brasiilia Poola Kasahstan Ukraina 1 Saksamaa Austraalia
Reini jõe piirkond demilitariseeriti 15 aastaks. Saksamaa liitlased Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgi said analoogsed karistused. KODUSÕDA VENEMAAL: - Intensiivne kodusõja periood algas Venemaal 1918 mais punaarmee ja valgekaartlaste vahel - Valgekaartlased - punaarmee vastu võidelnud sõjajõud - Nõukogude võimu vastu astusid Venemaal välja nt mõisnikud, kodanlus, vaimulikud, sotsialistlikud parteid. Venemaa kodusõja iseloomulikud jooned: 1)Tööstuspiirkonnad ja olulisemad raudteesõlmed jäid enamasti nõukogude võimu valdusesse, mis võimaldas enamlastel manööverdada väekoondistega 2)Nõukogude käes oli põhiliselt toiduaineid tarbivad piirkonnad, valgete käes toiduaineid tootvad piirkonnad->tõi kaasa pingelise toitlustusolukorra 3)Sõjapidamisviisid olid ääretult julmad, vallutatud aladel vaheldusid punane ja valge terror. Kodusõjas hukkus 8- 12miljonit inimest.
Ei suutnud kaasa minna moodsa tehnoloogia ja uute tööstusharudega. Tööpuudus tõusis, söetööstuses tekkis kriis. Esmakordselt võitis 1923. a. valimised vasakpoolne töölispartei (leiboristid). Sellest hoolimata oli poliitiline olukord stabiilne. Majanduse stabiliseerimiseks devalveeriti nael. Välispoliitikas muutus probleemiks kolooniate iseseisvumissoov. Prantsusmaa. I MS järel sai endale kasulikud tööstuspiirkonnad ja muutus kiiresti tugevaks tööstusriigiks. Sisepoliitiliselt oli ebastabiilne. 1919-1939 vahetus 14 valitsust. See tõi kaasa rahva pettumuse demokraatias. Et ära hoida äärmuslaste võimulepääsu, sõlmisid sotsialistid ja kommunistid koostööleppe. 1936. a. moodustati erinevatest parteidest Rahvarinne, mis võitis valimised. Välispoliitiliselt sooviti saada Euroopas juhtpositsioonile. Saksamaa vastu tehti koostööd Venemaaga. Diktatuurid.
annaabi.ee 
