Detsember 5620 61158 3747 40772 1236 12146 206 2242 319 3475 11129 119793 2015 Jaanuar Palgad (NETO) 2440 Sotsiaalmaks 1059 Kogumispension 64 Tulumaks 642 Töötuskindlustusmaks (tööandja) 32 Töötuskindlustusmaks (töötaja) 64 Bruto palk kokku 3,211 Kogukulu tööandjale 4,302 Bruto palk käibest % 45 Rent 800 Küte 200 Elekter 350 Vesi 300 Prügi 20 Kindlustus 100 Turvafirma 80 Juhtimisega seotud kulud 100 Kantseleikulud 150
Rasedus- ja sünnituspuhkus Naisele on sünnituslehe alusel õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse korral antakse rasedus- ja sünnituspuhkust 154 kalendripäeva. Puhkusele on õigus minna vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega ja selle eest makstakse sünnitushüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele. Rasedus- ja sünnituspuhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava avalduse, kus tuleks kindlasti ära märkida, mis puhkusele minnakse ja millal. Lapsendaja puhkus Alla 10-aastase lapse lapsendajale antakse lapsendamispuhkust 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Selle aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele. Lapsendaja puhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava avalduse, kus tuleks kindlasti ära märkida, mis puhkusele minnakse ja millal. Õigus saada 100
Naisele on sünnituslehe alusel õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse korral antakse rasedus- ja sünnituspuhkust 154 kalendripäeva. Puhkusele on õigus minna vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega ja selle eest makstakse sünnitushüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele. Rasedus- ja sünnituspuhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava avalduse, kus tuleks kindlasti ära märkida, mis puhkusele minnakse ja millal. Täiendavat teavet sünnitushüvitise kohta saab. Haigekassa kodulehelt. Lapsendaja puhkus Alla 10-aastase lapse lapsendajale antakse lapsendamispuhkust 70 kalendripäeva. Selle aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele.
Klassitöö 3 Tähtaeg ja tähtpäev - Kui kiri, mis tuleb saata tööandjale ja ka KOV-le panna postiga teele siis seda oleks pidanud tegema kas 22. (esmaspäeval) või 23. (teisipäeval) märtsil 2010. See, kummal päeval kiri posti panna, oleneb muidugi ka sellest, mis standardiga kiri saadetakse kas liht-, täht- või väärtstandardkirjana. Kui seda oleks saadetud lihtkirjana ja pandud posti 23. märtsil, siis oleks jõudnud kiri KOV ja tööandjale 24. märtsiks ehk kolmapäevaks
Oled nädalaid internetis sirvinud töökuulutusi ja lõpuks välja valinud ka sobivad tööpakkumised, kuhu kandideerida? Kui jah, siis on aeg lisaks korrektsele CV-le pöörata tähelepanu ka silmatorkava kaaskirja kirjutamisele. Kaaskiri on esimene asi, mida tööandjad loevad ja millega eristud teistest kandidaatidest. Hea kaaskiri suurendab sinu võimalusi saada kutse tööintervjuule. Mida huvitavam ja personaalsem on kaaskiri, seda suuremad on võimalused, et jääd potentsiaalsele tööandjale silma. Loe lähemalt, milliseid kavalaid nippe on sobilik kaaskirja kirjutamisel kasutada: Faktid, faktid, faktid Tööandjatele meeldib näha konkreetseid tulemusi. Eriti meeldivad neile aga just sellised saavutused, mida saab kõige täpsemalt numbritega kirjeldada. Kui otsustad kaaskirja alustada arvudega, siis mõtle eelnevalt läbi, millised numbrid kirjeldavad sinu seniseid tööalaseid saavutusi kõige paremini ja kuidas. Ära unusta siduda numbrilisi
........................................3 Töötaja ja tööandja kohustused..........................................................................................4 Kasutatud kirjandus............................................................................................................6 Töötamine on töölepingu aluses reguleeritud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ja teiste õigusaktidega. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Tööleping sõlmitakse alati kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale ning teine jääb tööandjale. Iga töötaja sõlmib töölepingu isiklikult tööandjaga või tööandja selleks volitatud esindajaga. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks.
Kohustused: - osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid - järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust - läbima terviskontrolli vastavalt kehtestatud korrale - kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras - tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda - kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande kaitsesüsteemide puudustest - täitma tööohutusalaseid korraldusi - kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt - hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele või ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt Õigused:
arvatavad vaheajad. Eraldi on seaded rasedatele ja rinnaga toitvatele naistöötajatele ning alaealisele ja puudega töötajatele, kus tööandja on kohustustatud tagada ohutusi samuti. Tööandja on kohustustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava jne. Loomulikult, kogu vastutus langeb mitte ainult tööandjale, aga ka töötajale. Kõige oluline punkt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses koostöö kohta, minu meelest, on järgmine: Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks konsulteerib tööandja eelnevalt töötajate, töökeskkonnavoliniku või töötajate usaldusisikuga kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude
Tööleping), alljärgnevas: 1. Töötaja võtab endale täieliku varalise vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara, mille hulka kuuluvad muuhulgas __[üle antava vara loetelu ]___ (edaspidi nimetatud Vara) ja selle väärtuse säilimise eest, kohustudes hüvitama Tööandjale kogu kahju, mis tekib Vara puudujäägi, hävimise, rikkumise, riknemise, lõhkumise, kaotsimineku, purunemise vms asjaolu tõttu. 2. Töötaja vastutab Tööandja vara säilimise eest süüst sõltumata. Töötaja vastutuse rahaline ülempiir on ___[ summa ] ___ eurot. Tööandja maksab Töötajale Lepinguga võetud kohustuste
ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; 4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras; 5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda; 6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest 7) täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse 8) kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt;
liikmed ja UÜ juhataja. 2.6. Töötaja peab täitma Tööandja ülesandeid hoolega ning ausalt ja kohustub hoiduma tööülesannete täitmisel, samuti töövälisel ajal, tegevusest või tegevusetusest, mis võib ohustada Tööandja head nime, ühiskondlikke sidemeid, kliendisuhteid või majanduslikke huve või tekitada Tööandjale, teistele töötajatele või kolmandatele isikutele varalist või mittevaralist kahju. 2.7. Töötaja on kohustatud hoidma kõrgel Tööandja mainet klientide, äripartnerite ning avalikkuse silmis ja hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis põhjustavad või võivad põhjustada klientide või äripartnerite rahulolematust, kaebusi või avalikku kriitikat. 2.8
Rasedus- ja sünnituspuhkus Naisele on sünnituslehe alusel õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse korral antakse rasedus- ja sünnituspuhkust 154 kalendripäeva. Puhkusele on õigus minna vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega ja selle eest makstakse sünnitushüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele. Rasedus- ja sünnituspuhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava avalduse, kus tuleks kindlasti ära märkida, mis puhkusele minnakse ja millal. Täiendavat teavet sünnitushüvitise kohta saab Haigekassa kodulehelt. Lapsendaja puhkus Alla 10-aastase lapse lapsendajale antakse lapsendamispuhkust 70 kalendripäeva. Selle aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele. Lapsendaja puhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava avalduse, kus tuleks kindlasti ära märkida, mis puhkusele minnakse ja millal
nõudeid. 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; 4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras; 5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele 6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest 7) täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse 8) kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt
Töötaja ja tööandja võivad konkurentsipiirangu kohta kokkuleppe sõlmida. See tähendab seda, et piirangu keeldu töötada samal alal tegutseva teise tööandja heaks. Vähem teadvustatakse, et konkurentsipiirang võib tähendada ka töötaja piiramist tegutseda ettevõtjana tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsikeelu rikkumise puhuks on võimalik kokku leppida ka lepptrahv, mis peaks katma tööandjale tekitatud kahju. Kui keeldu pole, siis vallandada ei saa. Töölepingu seaduse järgi annab konkurentsikeelu kokkuleppe rikkumine tööandjale õiguse töösuhe lõpetada. Kui aga keeld puudub ning tööandja lõpetab töölepingu sellest hoolimata vaid põhjusel, et töötaja temaga konkureerib, on tööandja käitumine õigustatud. Varem kehtinud töölepingu seadusest on jäänud ekslik arusaamine, et töötajale tuleb
Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks valimistest arvates kümne päeva jooksul. · Töökeskkonnavoliniku kohustused on: 1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega; 2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel; 3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul; 4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte; 5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe. · Töökeskkonnavolinikul on õigus: 1) nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist, töötajate
koostööd, võttes arvesse töötajate ja tööandja õigusi kohustusi ja huve. Usaldusisikul on õigus tutvuda töökorraldusega, saada tööandjalt teada oma ülesannete teavet, pidada läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimisest. Neil on ka õigus saada koolitus oma ülesannete täitmiseks, ning kaasata eksperte oma ülesannete täitmisel. Usaldusisiku kohustuste hulka kuulub ossalemine informeerimisel ja konsulteerimisel, vahendama teavet tööandjale ja töötajatele. Nad peavad jälgima töötingimuste täitmist ning andma tööandjale teada kui on toimunud mingi rikkumine, seda rikkumist võib teatada ka tööandja tegevuskohajärgsele tööinspektorile. Nad aitavad kaasa tööharu hoidmisel, ning teevad koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskonna voliniku ja töökeskonna nõukoguga.
Tasu või teenustasu - Raamatupidaja peab oma tööd tegema hoolikalt ja asjatundlikult. Tasu saamiseks lähtutakse ülidselt olemasolevate oskuste ja teadmiste eest. Loeb ka kogemused ja eelnevast koolituse tasemest. Reklaamimine Töö reklaamimisel peavad raamatupidajad vältima tegevusi mis võivad kahjustada tema elukutse mainet. Raamatupidajad ei tohiks halvutsada teiste raamatupidajate mainet. Lojaalsus ja kolleegide toetamine - Raamatupidajad peavad olema lojaalsed nii tööandjale kui ka klientidele. Raamatupidajad peavad ka arvetsama teiste kolleegide vajadustega ja tagama erimeelsuste lahendamise. Riikidevaheline tegevus Tuleb lähtuda vastava riigi eetika nõuetest ja tavadest. Maksundusalast teenust pakkudes peab raamatupidaja esikohale seadma kliendi huvid ja soovid. Klienti tuleks teavitada seadusest tulenevatest õigustest. Maksudeklaratsiooni koostades toetub raamatupidaja kliendi või tööandja antud informatsioonile. Inforatsiooni toetamiseks ei ole vaja
Maksuvaba tulu summa sõltub isiku sissetulekust (kuus kuni 500 eurot ja aastas kuni 6000 eurot). Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus. Täpsem info: Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018 » Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 470 eurot (2017. aastal kehtinud 430 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 155,10 eurot kuus. Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%. Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kinnipidamise kohustus lõpeb töötaja vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Siinjuures säilib tööandjal kohustus ka edaspidi maksta vanaduspensionieas töötajale või töötajale, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension, makstud palgalt töötuskindlustusmakset tööandjale kehtestatud 0,8%-lises määras. Näide
3. Pidevat tööstaaži Tööandja juures arvutatakse alates 02.04.2014 a. 5. Töötasu 5.1. Töötajale makstakse palka kolmsada viiskümmend (350) eurot kuus. 5.2. Tööandja kohustub maksma Töötajale palka üks (1) kord kuus, arvestuskuule järgneva kuu 10.ndaks kuupäevaks. 5.3. Palga maksmine toimub sularahata arvelduse korras ülekandega Töötaja isiklikule arvelduskontole pangas. 5.4. Palga maksmise teostamiseks kohustub Töötaja teatama Tööandjale vähemalt viis (5) kalendripäeva enne palgapäeva oma pangarekvisiidid. 5.5. Tööandja võib palka tõsta arvestades töötulemusi ja maksta lisatasu tulemusliku töö eest ning preemiat väga heade töötulemuste eest. 6. Puhkus 6.1. Töötajale antakse puhkust vastavalt kehtivale seadusele. Töötaja põhipuhkuse kestus on kakskümmend kaheksa (28) kalendripäeva tööaasta eest. 6.2
osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras; tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule ohtlikust olukorrast, tööõnnetusest, samuti tema enda tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või
• 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; • 4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras; [jõust. 1.03.2007] (1) Töötaja on kohustatud: • 5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda; • 6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest; [jõust. 1.03.2007] 7) täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse. (1) Töötaja on kohustatud:
Õigusõpetus Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor KLASSITÖÖ 3 Ülesanne 3 : Tähtaeg ja tähtpäev Töötajad soovivad korraldada hoitusstreiki kestvusega 1 tund. Streik soovitakse korraldada 29. märtsil 2010-see on esmaspäeval k.13.00. KTLS § 18 (3) järgi tuleb sellest tööandjale ja KOV-le kirjalikult ette teatada 3 päeva. Palun vastata :mis kuupäeval ja mis kellaajal tuli streigi teade posti panna ja mis kell isiklikult kohale viia? Vastus: Kuna hoiatusstreiki soovitakse korraldada esmaspäeval 29.03 ning KTLS §19 (3) käsib teavitada kirjalikult kuni 3 päeva ette küll, kuid antud juhul on neist kolmest päevast 2 puhkepäevad, mitte tööpäevad, mistõttu ei lähe nad arvesse. Seega, kui esmaspäeval streik juba toimub, loeme tagasi reedest k.a
loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. (2) Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi. (3) Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. (4) Tööandja teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile. Kritsel Ärm Tööõnnetused ja kutsehaigused 2. Kutsehaigus ja tööga seotud haigus (1) Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad
liikmed ja [ametikoha nimetus, kellele Töötaja otseselt allub]. 2.6. Töötaja peab täitma Tööandja ülesandeid hoolega ning ausalt ja kohustub hoiduma tööülesannete täitmisel, samuti töövälisel ajal, tegevusest või tegevusetusest, mis võib ohustada Tööandja head nime, ühiskondlikke sidemeid, kliendisuhteid või majanduslikke huve või tekitada Tööandjale, teistele töötajatele või kolmandatele isikutele varalist või mittevaralist kahju. 2.7. Töötaja on kohustatud hoidma kõrgel Tööandja mainet klientide, äripartnerite ning avalikkuse silmis ja hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis põhjustavad või võivad põhjustada klientide või äripartnerite rahulolematust, kaebusi või avalikku kriitikat. 2.8
Küsimused mida esitada tööandjale Gert Kaasik Regor Laanemaa TAH-13 Küsimused, mida esitada tööandjale Töövestluse lõpus võidakse teilt küsida: "On Teil küsimusi?" Tavaline vastus on: "Ei, te seletasite kõike piisavalt põhjalikult". See on vale vastus. Olete lasknud käest võimaluse küsida olulisi küsimusi, mis aitaks Teil otsustada, kas soovite selles ettevõttes töötada. Valmistage enne intervjuud ette 5-6 küsimust ja võtke need endaga kaasa. Kui tuleb aeg esitada küsimusi, võtke oma nimekiri välja. See näitab, et olete teinud ettevalmistusi
Klassitöö 3 Tähtaeg ja tähtpäev Töötajad soovivad korraldada hoiatusstreigi kestusega 1 tund. Streik soovitakse korraldada 24. märtsil 2014 - see on esmaspäeval kell 13:00. KTLS § 18 (3) järgi tuleb sellest tööandjale ja KOV-le kirjalikult ette teatada 3 päeva. Palun vastata: mis kuupäeval ja mis kellaajal tuli streigi teade posti panna ja mis kell isiklikult kohale viia? Lahendus: Töötajate esindaja on kohustatud teatama kavandatavast hoiatusstreigist tööandjale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kolm päeva ette vastavalt KTLS §18 lg 3-le. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Oletame, et tööaeg on E-R kell 8:00-17:00. Streik soovitakse teha 24.03.2014, mis on esmaspäev siin tuleb tähtaja arvutamisel pöörata
Tööandja teeb puhkuste ajakava Töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel. 5.3 Tööandja maksab töötajale puhkusetasu proportsionaalselt puhatud ajaga puhkuse kasutamise kuule järgneva kuu palgapäeval. Juhul kui töötaja soovib saada puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, esitab ta tööandjale vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkuse algust sellekohase avalduse. 5.4 Töölepingu lõppemisel hüvitatakse kasutamata jäänud põhipuhkus või peetakse töötasust kinni tasu ettesaadud põhipuhkuse eest. 6. Poolte muud kohustused 6.1 Tööandja kohustub: 6.1.1 kindlustama Töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 6.1.2 maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; 6.1.3 andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 6.1
ei ole tööandjaga töösuhetes ning AS-i töötajaid, kes ei ole seotud vastava töölõiguga. 9 TÖÖTAMISE KEELD 9.1 Töötajal on keelatud töötada ilma tööandja kirjaliku loata konkurentide juures. 10 LEPINGU MUUD TINGIMUSED 10.1 Tööandja annab töötaja kasutusse lepingu kehtivuse ajaks / auto ja mobiiltelefoni./ . 10.2 Töötaja kannab täielikku materiaalset vastutust tema kasutusse antud materiaalsete väärtuste osas ja tagastab töölepingu lõpetamise päeval tööandjale kogu tema kasutusse antud tööandja vara. 10.3 Punktis 10.1 nimetatud materiaalsete väärtuste mittetagastamisel tööandjale kuuluvad need töötaja poolt väljamaksmisele. 10.4 Pooled kohaldavad töölepingu lõpetamisel töölepinguseaduses sätestatud etteteatamistähtaegu. 10.5 Töötajale laieneb tööandja ja töötajate poolt valitud esindajate vahel sõlmitud kollektiivleping /kui on sõlmitud/. 11 TÖÖLEPINGU TINGIMUSTE MUUTMINE 11
Streigi põhjuseks võib olla töötajate rahulolematus töö eest saadava palga või töötingimustega, või ka soov mõjutada riigi üldisemaid poliitilisi otsuseid. Tavaliselt eelnevad streigile läbirääkimised tööandjate jatöötajate või nende esindajate (ametiühingud) vahel. Streik on töötajate abinõu oma nõudmiste saavutamiseks ning leiab aset tavaliselt siis, kui võimalused läbirääkimiste teel lahendusi leida on ammendunud. Streigi eesmärk on näidata tööandjale, mis juhtub olukorras, kui tal töötajaid ei ole ja mõjutada tööandjat majanduslikku ja/või moraalse kahju nõustuma tingimustega, mida töötajad streigiga saada soovisid. Eestis reguleerib streikimist "Kollektiivse töötüli lahendamise seadus", mis peamiselt väljendab tööandjatepoolseid huvisid. Streikida tohib juhul, kui pooled on eelnevalt püüdnud rahumeelselt oma erimeelsusi lahendada, kuid see ei ole õnnestunud ka lepitaja vahendusel. Streikimine tuleb põhjalikult ette
Töötaja on kohustatud: 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; 4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras; [jõust. 1.03.2007] 5) tagama, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda; 6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest; [jõust. 1.03.2007] 7) täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse. 8) kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt; [jõust. 1.03.2007]
1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; 4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras; [jõust. 1.03.2007] 5) tagama, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda; 6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest; [jõust. 1.03.2007] 7) täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse. 8) kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt; [jõust
1.1. läbida tööandja kulul kohustuste täitmiseks vajalik välja- või täiendõpe; 1.2. jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega. 1.3. osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel 1.4. teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul; 1.5. tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte; 1.6. jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe 1.7. täita töökohustusi iga töönädala jooksul 3 tundi (minimaalselt 2 tundi) põhitööajast, mille kohta koostada iganädalaselt aruanne või teha
Iseseisevtöö Töötaja A võtab välja puhkuse ajakavas kokku lepitud 14 päevalise puhkuse. Tööandja määrab töötajat A puhkuse ajaks asendama töötaja B. Paar päeva pärast töötaja A puhkuse algust teavitab töötaja B tööandjat, et on sunnitud haigestumise tõttu jääma töövõimetuslehele. Tööandja helistab koheselt töötajale A ning palub viivitamatult tööle naasta. Töötaja A teatab tööandjale, et viibib puhkusreisil. Vaatamata eeltoodud infole nõuab tööandja jätkuvalt töötaja A tööleasumist selgitades ühtlasi, et kui töötaja A tööle ei tule, siis on tööandja sunnitud oma lepinguliste partneritega kõik töötaja A puhkuseperioodi jäävad tellimused üles ütlema ning kannatab seeläbi kahju. Töötaja A teatab selle peale tööandjale, et tuleb tagasi tööle 1. kas ja milles seisneb rikkumine
1 ISIKU POOLT VORMISTATAVAD DOKUMENDID 1) Elulookirjeldus ehk Curriculum Vitae (CV); 2) Motivatsioonikiri; 3) Avaldus; 4) Kaaskiri 5) Soovituskiri 1. ABIKS CV KOOSTAMISEL Vabale töökohale kandideerimisel esitatakse tööandjale CV ja avaldus töökohale kandideerimiseks. Mõnikord on võimalik CV saata läbi mõne töövahendusportaali internetis. Selleks tuleb CV sisestada portaali andmebaasi, mille kaudu tööandjad ka ise endale sobivat tööjõudu otsivad. CV on lühend ladinakeelsest terminist curriculum vitae, mis tähendab tõlkes elulugu. Kuna lühend CV tuleneb ladina keelest, siis on lühendit korrektne hääldada [tseevee], mitte inglisepäraselt [tsiivii]. Eesti keeles võib
Töökeskkonnavolinik valitakse ettevõttes, kus töötab 10 või enam töötajat. Töökeskkonnavoliniku kohustused on: 1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega; 2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel; 3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul; 4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte; 5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe. Töökeskkonnavoliniku koolitus toimub tööajal ja tööandja kulul. Koolitusi reguleerib töötervishoiu ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord. Töökeskkonnavolinike ja
kuidagi meeles pidada. Õnnetused tõepoolest ei teata oma tulekust ette vaid lihtsalt juhtuvad, kus olud selleks vähegi sobivad on. Iga terve mõistusega inimene eelistab õnnetusse mittesattumist, aga paraku ei ole õnnetuste sajaprotsendiline vältimine siiski võimalik. Küll aga on võimalik teadliku suhtumise ja käitumisega oluliselt vähendada õnnetuste arvu ning seda nii tööl kui ka eraelus. Seaduse tasemel on meil kehtestatud ohutusnõuded töökeskkonnale ning just tööandjale on pandud kohustus kujundada töökoht selliselt, et seal oleks võimalik töötada tööõnnetusi ja tervisekahjustusi vältides. Ettevõttes peab olema tehtud töökeskkonna riskianalüüs, et välja selgitada kõik võimalikud ohukohad ning sellest lähtuvalt rakendada meetmeid, mis viiks võimalikud riskid miinimumini. Tööohutus tähendabki hoolitsust ohutuse eest igal ajahetkel, et ennetada võimalikult suurel hulgal riske töötaja tervisele
punktide sisuga. Sisekorraeeskirjade rikkumine on võrdne Töölepingu rikkumisega, eeldusel, et sisekorraeeskirjad on kooskõlastatud EV Tööinspektsioonis ning vastavad seega EV normatiivaktidele. 5.4 Töötajad kohustub mitte osalema tegevuses või tegevusetuses, mis võib kahjustada Tööandja head nime, sidemeid, kliendisuhteid, positsiooni, majanduslikku tulu jms, mis võib tekitada Tööandjale majanduslikku või moraalset kahju. 6. TÖÖANDJA KOHUSTUSED 6.1 Tööandja kohustub kindlustama Töötajad Lepingus ettenähtud tööga ja maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. 6.2 Tööandja kohustub kindlustama Töötajad vajaliku inventari ja tehnikaga, materjalide ja muude vahenditega, mida Töötajad vajab oma tööülesannete edukaks täitmiseks. 6.3 Tööandja võimaldab Töötajadle erialast täiendkoolitust vastavalt Tööandja vajadustele. 6
asumast või lahkub töölt eesmärgiga töösuhe lõpetada ja ei ole seadusega ettenähtud ülesütlemisavaldust esitanud. Vastavasisulise kokkuleppe saab siiski sõlmida juhuks, kui töötaja oma kohustusi rikub. Leppetrahvis kokkuleppimine ei ole asjakohane olukorras, kus töötaja hilineb tööle või lahkub kokkulepitust varem. Viidatud juhtudel ei saa eeldada töösuhte lõpetamise soovi. Leppetrahvis kokkuleppimine võib olla vajalik eelkõige tööandjale, kes peab töötajat enne tööle asumist koolitama või kelle jaoks on töö iseloomust tulenevalt eriti oluline, et töötaja ei lahkuks ette teatamata töölt (näiteks tekib risk teiste töötajate turvalisusele või kannab tööandja töötaja lahkumisega seoses suuri kulutusi). Leppetrahvi olemasolul ei pea tööandja töötajapoolse kohustuse rikkumise korral tõendama tekkinud kahju ja selle suurust ning võib leppetrahvi nõuda tegelikust kahjust sõltumata.
.................................................................................................... 32 Allikas.................................................................................................................................... 35 4 Sissejuhatus Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 5 Tööleping 1. Töölepingu iseloomulikud tunnused tulenevad kommenteeritavas paragrahvis toodud töölepingu mõiste määrangust:
1.Osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. 2.Järgima tööandja kehtestatud töö-ja puhkeaja korraldust. 3.Läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale. 4.Kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras. 5.Tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda. 6.Kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest. 7.Täitma tööandja, tööinspektori, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu-ja tööohutusalase korralduse. 8.Kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt. 9
kõrget füüsilist, meelelist, intellektuaalset, psüühilist ja sotsiaalset aktiivsust, võimaldades neile sellisel viisil suuremat iseseisvust Tugipere- isik või perekond, kes vabatahtlikult abistab üksikisikut või perekonda selle toimetuleku toetamises. Heitumus- kohkumus või hirm millegi või kellegi ees. Tööturuteenus- teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks. Tööturuteenuste liigid on: · teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja toetustest. · töövahendus - töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine; · tööturukoolitus - töötule korraldatav tööalane koolitus, kus omandatakse oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist. Tööturukoolitus kestab kuni üks aasta.
Kohustusi, mis tööleping töötajale paneb, peab too täitma tingimata ise. 6. TÖÖLEPINGU LIIGID Määratud ja määramata ajaks sõlmitud lepingud. Määratud ajaks leping sõlmitakse: · Teatud töö tegemise ajaks · Ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks · Tööde mahu ajutisel suurenemisel · Hooajatööde tegemiseks 7. TÖÖLEPINGU VORM Tööleping sõlmitakse kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale. Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt. Töölepingu vormistamata jätmine või nõuetevastase vormistamise eest kannab tööandja haldusvastutust 8. ALAEALISTEGA TÖÖLEPINGU SÕLMIMISEKS SEATUD TINGIMUSED Alaealisega töölepingu sõlmimiseks on nõutav alaealise seadusliku esindaja kirjalik nõusolek
Tööandja kulud ja maksud Nr. Nimi Palk 1 kokk 703.5 2 kokk 703.5 4 kuller 650 5 kuller 650 6 operaator 500 7 operaator 500 8 rmtpidaja(osaline) 120 Kogukulu tööandjale: Rahade jaotus Nr Nimi Kogukulu tööandjale 1 kokk 941.283 2 kokk 941.283 3 kuller 941.283 4 kuller 869.7 6 operaator 669 7 operaator 669 8 rmtpidaja 802.8
eristamine. Probleemide ja erimeelsuste ennetamiseks tuleks juba enne lepingu sõlmimist selgeks teha, millise lepingu liigiga tegemist on – kas, 3 töölepingu, võlaõigusliku käsundus-, töövõtu-, või hoopis mõne muu lepinguga. Hetkel räägin lähemalt tavalisest töölepingust, mis allub töölepingu seadusele. Tööleping kujutab endast kahe isiku, töötaja ja tööandja, vahelist lepingut, kus töötaja allub tööandjale, tema juhtimisele ja kontrollimisele ning teeb tööd, mille tegemise eest on ,või võib oodata tasu. Töölepingu järgi kohustub töötaja, ehk töölesoovija, tegema kokkulepitud tööd ning tööandja kohustub kindlustama töötajale töölepinguga ettenähtud töötingimused ja maksma vastavat tasu. Töölepingul ei ole kohustuslikke tingimusi. Tingimused määratakse tööandja ja töötaja poolt, konkreetset töösuhet arvestades. Tööleping
veidi laiem. · Tähtajaline tööleping on pooltele siduv tähtaja saabumiseni, tööandja peab tähtajalise töölepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel maksma töötajale hüvitist, mis vastab tähtaja saabumiseni saada olevale töötasule. Töötaja varaline vastutus · Tahtliku kahju tekitamise korral vastutab töötaja kogu tekkinud kahju eest; · Kui töötaja on kahju tekitanud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks; · Väljapool varalise vastutuse kokkulepet tekkinud kahju osas ei ole töötaja varalisel
ressursse. Töötajate usaldusisik esindab töötajaid nii töökeskkonda kui ka töösuhteid puudutavates küsimustes. Tema võib olla ka isik, kes esindab töötajaid kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimistel. Täpsustama peab, et ühe tööandja juures võib töötajaid esindada ka mitu usaldusisikut. Usaldusisiku peamine ülesanne on tööandja ja töötajate vahel niiöelda vahendajaks olemine. Tema annab tööandjale edasi kõigi töötajate arvamuse ning tööandja saab talle edastada infot, mis peab jõudma kõigi töötajateni. Töötajate usaldusisiku seadus ,mis reguleerib usaldusisiku valimise korda ning tema õigusi ja kohustusi oma ülesannete täitmisel, ei sea piire, millal usaldusisiku valimine on kohustuslik. See tähendab, et ka viie töötajaga ettevõttes võivad töötajad valida endale usaldusisiku. Nii, võibki öelda, et kui ettevõttes töötab keskmiselt vähemalt 30
lähtuv konkurentsivabaduse kaitsmine loodusvarade ammutamisel, toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel ning toodete ja teenuste ostmisel ja müümisel ning muus majandustegevuses konkurentsivabaduse kahjustamise ärahoidmine ja kõrvaldamine. Raamatupidamine: on rahaliste ja rahaliselt hinnatud tegevuste (majandustehingud) ülesmärkimine mingil kindlal viisil. Tööleping: on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Töötaja: isik, kes kohustub vastavalt lepingule (tööleping) tegema tööandjale tööd ning alluma tema juhtimisele ja kontrollile kusjuures tööandja kohustub maksma selle eest palka ning kindlustama töötaja kokkulepitud töötingimustega.
Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Leppetrahvi sisu on teatud rahasumma kokkuleppimine, mida oma kohustust rikkunud pool peab maksma teisele poolele. Töösuhtes toimib see tavaliselt suunal töötaja tööandjale, kuid ei ole välistatud ka vastupidine kokkulepe. Tööanda "leppetrahvid" on tegelikult lülitatud juba ka seadusesse, nt tööandja vastutus ebaseadusliku ülesütlemise korral. Leppetrahvi ei pea paika panema konkreetse numbriga. See võib tuleneda näiteks töötaja rikkumisele eelneva 6 kuu keskmisest töötasust, riigi keskmisest töötasust või kasvõi piimahinnast. Kui sätestada sõltuvus keskmisest töötasust, siis tuleb ka
Rasedus- ja sünnituspuhkus: Naisele on sünnituslehe alusel õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse korral antakse rasedus- ja sünnituspuhkust 154 kalendripäeva. Puhkusele on õigus minna vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega ja selle eest makstakse sünnitushüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele. Rasedus- ja sünnituspuhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava avalduse, kus tuleks kindlasti ära märkida, mis puhkusele minnakse ja millal. Lapsendaja puhkus: Alla 10-aastase lapse lapsendajale antakse lapsendamispuhkust 70 kalendripäeva. Selle aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele. Töötaja peab samuti esitama tööandjale avalduse kus peab olema ära märgitud, mis puhkus ja millal minnakse. Lapsehoolduspuhkus ja vanemahüvitis: Lapse emale või isale antakse tema soovil
Hiljemalt ta ei saanudki lepingut ja tema kulusid ei kompenseeritud. Tänu tublidele leedukatele sai Mihhail firmast aimu ja see päästis tema naha. Töö tegemiseks oleks vaja spetsiaalset turvavarustust, aga meestele anti ainult redelid ilma turvavarustuseta. Ühe mehega juhtus objektil õnnetus ja siis selgus, et Mihhailgi on illegaalselt ja ilma ravikindlustuseta võõras riigis. See pani Mihhaili mõtlema ja ta otsustas lahkuda. Aga kui Mihhail tööle tuli, oli ta andnud oma passi tööandjale paberite vormistamiseks. Tööandja aga keeldus passi tagastamaks. Mihhail võttis ühenedust nõustajaga Eestis, kes seletas talle Norra tööandja ja töötaja õigusi. Mihhail läks saatkonda, kus ta sai ajutise reisipassi ja küsis vanaemalt raha tagasisõiduks. Mees oleks pidanud uurima koheselt riigi seadusi ja turvalisust. Mihhail ei oleks tohtinud enda passi tööandjale anda, ja alati tuleb teha dokumentidest koopia!
annaabi.ee 
