"tõrjutus" - 226 õppematerjali

Sotsiaalne tõrjutus

Sotsiaalne tõrjutus Carmely Reiska, Carolina Kass, Helen Kossas, Helena Kerge, Johanna Charlotte Jeltsch, Helen Ausman 12.2 Tallinn 2020 Sissejuhatus - Mis on sotsiaalne tõrjutus? ● ...olukord, kus sotsiaalne sidusus on katkenud. ● 18 indikaatorit Mis tegurite järgi seda mõõdetakse? ● Suhteline ja absoluutne vaesus ● Ilmajäetus ● Kaasatus tööturul ja töö intensiivsus leibkonnas ● Haridustase ● Terviseseisund Tõrjutuse põhjused ● Majanduslikud ● Sotsiaalsed ● Poliitilised ● Kultuurilised Majanduslikud ● Seotud tihedalt sotsiaalsete põhjustega ● Tõrjutus tööturul ● Palgaline ebavõrdsus ● Raha annab vabaduse ● Vaesus

Sotsiaalne tõrjutus paratamatus või vaba valik

Liis liinev 12.b Sotsiaalne tõrjutus paratamatus või vaba valik Inimene on sotsiaalne olend ning väga suur hulk, lausa enamik probleeme on sotsiaalse iseloomuga, mistõttu ka enamike probleemide lahendus ei ole ainult ühe inimese kätes. Nii on ikka mõistlik lahendusi otsida kollektiivselt. Sotsiaalne kuuluvuse vajadus tuleneb ligimese läheduse sõltuvusest ja on elus toimetulekuks hädavajalik. On muidugi inimesi, kes eelistavad elada isolatsioonis, kuid selle

Sotsiaalne tõrjutus - kas paratamatus tänapäeva ühiskonnas

Arutlus Sotsiaalne tõrjutus ­ kas paratamatus tänapäeva ühiskonnas? Kairi Pulst, PS Sotsiaalne tõrjutus tähendab indiviidi tõrjutust või äralõigatust ühiskonnast. Sellel võib olla mitmeid erinevaid põhjuseid ja need ei pruugi olla tekkinud ainult indiviidi enda süü tõttu. Põhimõtteliselt kaotab ühiskond oma kontakti inimesega ja kui nende arv suureneb, tekib mingi inimrühm, kes on ühiskonna jaoks justkui kadunud. Selliseid olukordi on eksisteerinud minevikus, kuid nad pole siiani kadunud. Väga pikka aega ajaloos ei saanud naised valida ega kõrgkooligi astuda

Individuaalne ja kollektiivne heaolu

Liberalism Kui töötajal on suurepärased oskused, on firma huvitatud tema tervise kindlustamisest või koolituskulude katmisest Enamik tervisekindlustuslepingutest USA-s sõlmitakse tööandja kaudu Riik pakub vaid vaestele ja pensionieas inimstele sotsiaalset abi Raskesse olukorda seatakse madalapalgalised või töötud, edukatele mitmekesised võimalused. Seal ohtu üldise rahva heaolu Riigid:USA, Austraaia, Suurbritannia, Iirimaa, Eesti Sotsiaalne tõrjutus Vaesust pole suudetud likvideerida, kuigi edusammud tehtud. Mida rohkem riik sekkub tulu- ja sotsiaalpoliitikasse, seda tõhusamalt on vaesust leevendatud. USA-s 15-18% vaesuses, Skandinaavias 2-3%. Eestis elab 23% alla vaesuspiiri. Sotsiaalne tõrjutus ei seisne ainult vaesusel, vaid ka näiteks invaliidsusel vms. Sotsiaalne tõrjutus Peamine tõrjutuse põhjus on töötus. Euroopa riikides on miinimumpalk ja sotsiaalsed tagatised peamiseks

Individuaalne ja kollektiivne heaolu

kuidas end kindlustada. Olulised karjäär ja läbilöögivõime. Suurem osa kindlustuslepinguid sõlmitakse töökohtade kaudu. · Riik pakub abi vaid vaestele ja pensionieas inimestele. Ei maksta lastetoetust ega tasustata sünnitus- ja lapsepuhkust. · Kõige rohkem vaeseid liberaalse süsteemi puhul ­ USA-s 15-18%. Skandinaavias vaid 2-3%. Eestis ­ 23% (2002).  Ülesanne: · Õ lk 57-59 (uus); lk 188 (vana) · Mis on sotsiaalne tõrjutus? · Millised on sotsiaalse tõrjutuse põhjused? · Kuidas sotsiaalse tõrjutuse probleeme lahendada?  Paljudel võib tekkida sotsiaalne tõrjutus. Selle põhjused: · Vaesus e elatusvahendite puudumine · Töötus · Erivajadus, puue · Kuulumine vähemusrühma (nt sekretäriks ei saa 55 aastane mees) · Piikondlikud erisused ­ äärealad, regionaalne tõrjutus. · EL ­ s on sedalaadi tõrjutuse vältimiseks õigusnormid ­ meeste-naiste, põliselaniku-immigrandi.

Sotsiaalne kihistumine, klassid ja sotsiaalne mobiilsus

Tänapäeval on ühest ühiskonnaklassist teise liikumine täiesti normaalne. 6. Mille alusel võime eristada ühiskonnast eliiti ja missugustest eliitidest saame kõnelda? Eliit erineb ühiskonnast sellega, et suudab mõjutada ühiskonnaelu kui ka seal tehtavaid otsuseid. Eliit jaguneb poliitiliseks eliidiks, ametnike eliidiks, ärieliidiks, loomeeliidiks, akadeemiliseks eliidiks ja sõjaväeliseks eliidiks. 7. Millises suhtes on omavahel vaesus ja sotsiaalne tõrjutus? Mida vaesem sa oled, seda rohkem sind tõrjutakse. 8. Kuidas mõjutavad vaesus ja sotiaalne tõrjutus tervisekäitumist? Mõjuvad negatiivselt. 9. Milline on sotsiaalse kihistumise tase Eestis? Erinevused jõukamate ja vaesemate inimeste sissetulekute vahe pea kuuekordne kuid sellegipoolest ebavõrdsus kahaneb. Eestis pole küll kõrgelt arenenud ja võrduslik ühiskond, kuid kindlasti pole me ka arengumaa. 10. Miks on liigne kihistumine tunnistatud üldiselt probleemiks?

Majandussotsioloogia eksam

...lihttöölised  Kahanemine majandusliku restruktureerimise tõttu  Kõrgem elatustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga – keskklassistumise tees o Alamklass  Marginaliseeritud ja tõrjutud: nt pikaajalised sotsiaalametite kliendid, pikaajalised töötud, kodutud, etnilised vähemused, immigrandid  Sotsiaal-ruumiline segregeeritud: gettod-mitmene tõrjutus – vastavate gruppide piiratud sotisaalne, poliitiline ja majanduslik integreeritus ühiskonda  Kriitika: alamklassi mõiste – sümboliliselt laetud. Individuaalsed vs struktuursed vaesuse põhjused.  Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) o Klassid paberil – analüütiline kategooria vs identiteet, kuuluvustunne o Klassid on surnud

Sotsiaalselt sidus ühiskond

ole sotsiaalselt sidus. Sotsiaalne sidusus tähendab ühiskonna suutlikkust kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Riigi jaoks on sotsiaalselt sidus ühiskond tähtis. Kõikidel inimestel peab olema juurdepääs tööle, haridusele jne. Eestis pole need asjad veel kõigile kättesaadavad. On olemas kaks probleemi, mis takistavad ühiskonnal olla sotsiaalselt sidus, need on sotsiaalne kihistumine ja sotsiaalne tõrjutus. Sotsiaalne kihistus tähendab rahvastiku astmelist järjestust, mille aluseks on ressursside jagunemine, näiteks et mõndadel inimestel on kergem saada tööd ja haridust kui teistel või näiteks vaesemad ei suuda advokaati lubada endale. Sotsiaalne tõrjutus on olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises. Riik ja inimesed peavad midagi ette võtma, et Eestis vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust

Töötus ja selle tagajärg Eestis

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Marko Vabrit AÜSR 1 TÖÖTUS JA SELLE TAGAJÄRG EESTIS Referaat. Juhendaja: lektor Airi Noppel . Pärnu 2012 SISUKORD 1.1.Sissejuhatus. 1.2.Majanduskriisi mõju Eestile. 1.3.Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus. 1.4.Pikaajaliste töötute valmidus ja tagasitulemise võimalused. 1.5.Noorte töötus. 1.6.Tööturu seis Eestis. 1.7.Kokkuvõte. 1.8.Viited. 2 1.9.Lisa.1.1Sissejuhatus. Me kõik teame olukorda,kuhu Eesti sattus paar kolm aastat tagasi.kui hakkasid kaduma ettevõtted ja seetõttu jäid ka töötuks tuhanded inimesed siin Eestis.See on praeguseks aastaks 2012 tõusnud ja hetkel on meil päris suur hulk inimjõudu tööta,kuna kasutusele

Majandussotsoloogia põhjalik eksami materjal

absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata. suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase. absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud). suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid). vaesuse riskigrupid - naised, lapsed, eakad, üksi elavad inimesed ja töötud. Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid:  sotsiaalne tõrjutus – tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide mittetäisväärtusliku osaluse ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks. sotsiaalse tõrjutuse väljendusvormid: Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne)

Sotsioloogia Eksam

Suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid) Vaesusriskis grupid kaasajal: pikaajalised töötud, osa-tööga hõivatud,juhutöötajad, vanurid, puudega inimesed, etnilised vähemused, lapsed, naised, ühe vanemaga perekonnad, paljulapselised perekonnad Sotsiaalne tõrjutus - tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide mittetäisväärtusliku osaluse ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks • Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) • Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia • Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes,

Sotsioloogia Eksam

Suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid) Vaesusriskis grupid kaasajal: pikaajalised töötud, osa-tööga hõivatud, juhutöötajad, vanurid, puudega inimesed, etnilised vähemused, lapsed, naised, ühe vanemaga perekonnad, paljulapselised perekonnad Sotsiaalne tõrjutus - tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide mittetäisväärtusliku osaluse ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks • Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) • Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia  • Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes,

Majandussotsioloogia kordamisküsimused eksamiks

absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata. suhteline vaesus ­ ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase. absoluutne vaesuspiir ­ füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud). suhteline vaesuspiir ­ 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid). vaesuse riskigrupid - naised, lapsed, eakad, üksi elavad inimesed ja töötud. 11) Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus sotsiaalne tõrjutus ­ tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide mittetäisväärtusliku osaluse ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks. sotsiaalse tõrjutuse väljendusvormid: Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või

Eesti rahvastikupoliitika ülerahvastuvas maailmas

Eesti riigi ülesandeks on luua kõigile võrdsed elamistingimused ning ka toetada välismaal elavaid eestlasi. Eesti rahvuspoliitikasse kuuluvad ka mitte-eestlased. Eesti riik peab tähtsaks, et kõik Eestis elavad inimesed saaksid toetust. Selle tagajärjel on palju positiivseid külgi: Eesti ühiskond on tolerantsem, vähenenud on rahvusvahelised konfliktid ning kasvanud on mitte-eestlaste eesti keele oskus. Kuid on ka negatiivseid külgi: tööpuudus, rahvusvähemuste tõrjutus, eesti ja vene kogukondade eraldi tegutsemine, mittekodanikest elanike kasvav arv ning sotsiaalne tõrjutus, mis omakorda on tekitanud uusi probleeme. Tähelepanu tuleks pöörata ka välismaal elavatele eestlastele. On ju selge, et võõramaalasi ei kohelda kunagi nagu kaasmaalasi. Suur osa pagulastest on pidanud kannatama tagakiusamist, ümberrahvastamispoliitikat ning repressioone. Meie riik on kasutanud erinevaid võtteid, et saada uusi elanikke. Erakonnad on pakkunud

ühiskond

millised on selle näitajad? | 11. Kas Eesti on heaoluühiskond? Põhjendage oma arvamust. | 12. Võrrelge nö. paksu ja õhukest riiki. Kummas riigis meeldib teile rohkem elada? | 13. Kas riik peaks sotsiaalkaitses eelistama sotsiaalkindlustust või sotsiaalabi? | 14. Kuivõrd edukas on Eesti sotsiaal- ja tervishoiupoliitika? | 15. Mille poolest erineb sostiaalteenus sotsiaaltoetustest? Tooge näiteid. | 16. Millised on Eestis kehtivad sotsiaaltoetused? | 17. Sotsiaalne kaasatus ja sotsiaalne tõrjutus: selle näitajad ja põhjused. | 18. Absoluutne ja suhteline vaesus. Mõistete selgitus, statistika analüüs. | 19. Mida tähendab sotsiaalne sidusus? | 20. Kas vaesus on Eestis tõsine probleem? Põhjendage oma arvamust. 1. Kas Eesti on teadmusühiskond? Teadmusühiskond ­ ühiskond, mille majanduses ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, töös hinnatakse paindlikust; ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonna institutsioonid, teadlaste ja üliõpilaste

Sallivus

Sallivus ehk tolerantsus on omadus, mis tähendab teiste inimestega arvestamist ning erinevate kultuuride, ideoloogiate ja vaadetega leppimist või nende tunnustamist. Ilma sallivuseta ei saaks ühiskonnad toimida, kuid on näha, et selle olemus inimeste seas väheneb. Viimane faktor on ühiskonda kaasa toonud palju konflikte ja probleeme, millele püütakse leida ühiselt lahendusi. Milles ikkagi seisneb sallivuse tähtsus? Sallivust saab liigitada kahte moodi ­ tõrjutus ja ühtekuuluvus. Eestlaste jaoks on tõrjutus liialt tuttav. Venelaste ja meie rahva suhted pole kunagi olnud eriti lähedased. Alustades juba 1990.nendate algusest koos Eesti iseseisvumisega ja lõpetades üleeelmise 2007. aasta 28.aprillil toimunud pronkssõduri rahutustega. Meil on raske leppida, et peame elama koos rahvaga, kes on meile nii palju liiga teinud. See põhjustab pidevalt lahkarvamusi ja pinge ei ole tänaseni kuhugile kadunud

Rahvuslik diskriminatsioon on kindlasti üks põhjustest, miks on vene vähemuse majanduslik olukord selline, nagu ta hetkel on. Sotsiaalse integratsiooni seisukohalt saab järeldada seda, et vene vähemust aktsepteeritakse Eesti ühiskonna osana, aga esinevad ikkagi teatud sotsiaalse tõrjutuse faktorid. Lähtudes Kronauer 1998. aasta tõrjutuse dimensioonidest, kirjeldaksin igat dimensiooni vene vähemuse näitel: · Tööturualane tõrjutus ­ paljudel vene rahvusest inimestel on raske peale haridustee lõpetamist tööturule siseneda tulenevalt nende keelelistest ja hariduslikest erinevustest. · Majanduslik tõrjutus ­ tulenevalt tööturul valitsevast ebavõrdsusest on vene vähemusel raskem majanduslik heaolu saavutada. · Kultuuriline tõrjutus ­ vene vähemus tähistab teistsuguseid kultuurisündmusi, aga sellest tulenevalt ei saa eestlased neid diskrimineerida, sest nad on osa Eesti riigist.

Tõrjutus ühiskonnast Infopoliitika ja –strateegia

Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Tõrjutus ühiskonnast Infopoliitika ja ­strateegia Tallinn 2013  2 Ühiskonnas toimetuleku põhioskus muutub üha enam internetipõhiseks ja tõrjutus algab juba olukorrast, kus inimesel puudub juurdepääs interneti ressurssidele, olgu see siis tingitud vaesusest või infokirjaoskuse puudumisest. Eriti mõjutatud on noored, kelle peamine suhtlemine toimub erinevates sotsiaalvõrgustikes. Suhtlusportaalides olles kinnitavad noored enda sotsiaalset staatust ja näitavad teistele, et ollakse üksteise jaoks olemas (Pikk, 2011). Noored, kellel mingil põhjusel puudub kodus

Tänavalapsed

sidemed koduga. Lapsed, kes elavad tänaval koos perega. Tänaval võib kohata ka jooksikuid, kes on kodunt või lasteasutusest ära mõnest päevast mõne kuuni. Nad elavad tavaliselt mahajäetud majades ja keldrites. Ärajooksmine ei võrdu elamisega tä ;naval, kuid loob alge hulkurluseks ja kodu hülgamiseks. Tänaval on maagiline külgetõmbejõud tegevusetuses vaevlevale lapsele. Miks laps tänavale satub? Enamasti on põhjuseks tõrjutus pere, sõprade, kooli jt poolt. Tõrjutus omakorda on kuhjunud probleemide ja riskitegurite tulemus. perekonna vaesus, vanemate lahutus, ühe või mõlema vanema vangistus, suhtlemisvaegus kodus, keerulised suhted vanavanemate, õdede ja vendadega, kehaline ja psüühiline vägivald kodus, lapse tahte pidev allasurumine, narkomaania, hüperaktiivsus ja agressiivsus, ühiskonnavastased teod (varastamine, pommimine, huligaanitsemine), halvad kaaslased, madal õppeedukus koolis, püüd pääseda vabadusse. Tänav on lapsele ohtlik

Ãœhiskonna sidusus KT. 12 klass

pensionäridele Järjepidev heaolipoliitika Põhiväärtus indiviidi vabadus, Sotsiaalsed muudatused võrdsed võimalused 14. Millist heaolu mudelit järgitakse Eestis? Põhjenda oma arvamust kahe näitega. Eestis järgitakse sotsiaaldemokraatlikku heolumudelit. Haridus on kõigile tasuta. Arstiabi saavad kõik, hoolimata oma sissetulekust. 15. Mis on sotsiaalne tõrjutus? Millised on 3 peamist sotsiaalse tõrjutuse põhjust? Sotsiaalne tõrjutus ­ seisund, kus inimene peamiselt vaesuse tõttu ei saa ühiskonna elust osa võtta, on eemale tõrjutud. PÕHJUSED: · Töötus · Erivajadus (invaliidsus) · Kuulumine vähemusrühma (rahvus, nahavärv) · Piirkondlikud erinevused

Hüperaktiivne laps

HÜPERAKTIIVNE LAPS HELLE TAMMOJA  Hüperaktiivse lapse tunnused · Impulsiivsus · Provotseeriv käitumine · Tähelepanu häired · Püsimatus · Kohanemisraskused  Soovitusi õpetajale · Puudujäävate funktsioonide arendamine · Individuaalne töö · Tegelemine lapse vihaga · Rahulikuks jäämine · Väike töömaht · Tõrjutus · Konfliktid · Õpetaja abi  Soovitusi vanematele · Kindel päevakava · Lapsega koos olemine · Muutusteta elu · Mäng veega · Jää rahulikuks! Tänan tähelepanu eest!

Ida-Virumaal elavad lapsed sõpradeta (ühiskonda kaasatus, vaesus)

Virumaal on 31,7%; absoluutse vaesuse määr on 14,2%; materiaalse ilmajäetuse määr on 31,6% ja sügava materiaalse ilmajäetuse määr on 13,6%. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp Sotsiaalne sisudus ehk ebavõrdsuse määr ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevus ühiskonnas on suhteline nähtus, sest mis ühe jaoks tundub ebavõrdne, seda teise jaoks pole. Siiski tasuks teadlikult liikuda selle poole, et kaotada ebavõrdsus ja tõrjutus ning tugevdada suhteid, sidemeid ja suhtlemist ühiskonna vahel. Sotsiaalsel kaasatusel on mitmeid erinevaid valdkondi, näiteks tööhõive poliitika, pensione käsitlevad süsteemid ja poliitiline koostöö. Neid valdkondi on veelgi ning kõik nad on ühtemoodi tähtsad, et suurendada sotsiaalset kaasatust ja sidusust ning vähendada tõrjutust. http://www.eurodesk.ee/est/sotsiaalne-kaasatus/ Absoluutne vaesus ja elatusmiinimum Vaesus iseloomustab ühiskonna sotsiaalset kaasatust

Majandussotsioloogia eksmiks kordamine

inimesed, etnilised vähemused, lapsed, naised, ühe vanemaga perekonnad, paljulapselised perekonnad inimesed, etnilised vähemused, lapsed, naised, ühe vanemaga perekonnad, paljulapselised perekonnad NB! Vt Eesti Sotsiaaluuring 2013, Eesti Statistika NB! Vt Eesti Sotsiaaluuring 2013, Eesti Statistika 11. Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, 22. Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus

Indiviid ja majandus (Eksamiks kordamine)

· Tööturg, tööandjad ja töövõtjad · Konkurents tööturul · Tööseadusandlus · Raha ja pangandus · Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine Mõisted · brutopalk ehk nominaaltulu · netopalk ehk reaaltulu · alampalk ehk miinimumpalk · inflatsioon · elukallidus · ostujõud · tarbijahinna indeks (THI) · absoluutne vaesus · vaesuspiir ehk toimetulekupiir · toimetulekutoetused · sotsiaalne tõrjutus · tööturg · tööpuudus · tööjõupuudus · tööandja · töövõtja · füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE · tööinspektsioon · tööhõiveamet · deebetkäive · kreeditkäive · intress ehk kasvik · aktsia ehk osak · dividend · investeering · deebetkaart · krediitkaart · laenuintress · tarbijakaitse 1

Ãœhiskonna sidusus

Ühiskonna sidusus 1. Ühiskond- suure hulga inimeste korrastatud kooselu vorm Õhuke riik- madalad maksud, väga väike avaliksektor. Pakub minimaalselt avalikkuteenust(meie riik teel sinna, hakkame seisma pikalt arstiabi järjekorras, pole loota erilist politsei abi) Paks riik- kõrged maksud, jätkusuutlik ametnikkond, saab piisavalt avalikku teenust(Norra, Soome, Taani, Rootsi) Sotsiaalne stratifikatsioon e kihistus- teatud sotsiaalsete tunnustega inimrühmade paigutamine kihtidesse e straatumitesse vastavalt neile kuuluvale ressursile.(nt rikkad/vaesed, kultuuriline ressurss, poliitiline ressurss) Sotsiaalne straatum e kiht- sarnaste ressursside ja parameetritega inimestegrupp(nt intelligents, tõrjutus, aristokraatia) Sotsiaalne staatus- inimese positsioon ühiskonnas(nt määrab haritus, kodanik/mittekodanik, finantsilineseis, päritolu) Sotsiaalne mobiilsus- ühe inimese või inimgruppide ümberpaigutumin...

Ãœhiskonna lidusus

-pooldab sotsiaalsete erisuste säilitamist -riigi sekkumise vastu -kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve -rahvuslus on oluline 14. Mis on segamajandus? Majanduskorraldus, mille puhul eksiasteerivad nii riiklikud, munitsipaal- kui ka eraettevõtted. 15. Mis on kosmopoliit? Maailmakodanik, kes ei seo end kindlalt mõne rahvuse või riigiga, pigem väärtustab mobiilsust ja maailmakultuuri ühisosa 16. Mis on sotsiaalne tõrjutus ja selle põhjused? Kui inimene ei osale ühiskonnahüvede jaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. Põhjused: -töötus - erivajadused -kuulumine vähemusrühma -piirkondlikud tulu-ja infrastruktuuri erisused. Kordamiseks: 1. Ühiskonna sektorid ja nende omavaheline seos (kuidas mõjutavad üksteist)? 2. Riigi tunnused? 3.Mis on avalik haldus? 4. Mis on avalik-õiguslikud institustioonid? + näited 5

Ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad; Õigus ja õiglus

6. Sotsiaalne kihistumine: mis see on? kas Eesti on sotsiaalselt kihistunud? Sotsiaalne kihistumine on ühiskonnas eksisteeriv paremusjärjestus ehk hierarhia. See on inimeste jagunemine klassidesse vastavalt sotsiaalsele staatusele. Sotsiaalse staatuse määravad inimese sissetulek, elukutse prestiiz ja haridus. Eestis peetakse väga tugevalt kihistunuks. Rikaste ja vaeste erinevus on meil suur. 7. Mis on sotsiaalne sidusus, mis sotsiaalne tõrjutus? Sotsiaalne sidusus on ühiskonna võimekus tagada kõigile ühiskonna liikmetele heaolu. Sotsiaalse sidususe saavutamiseks on 2 peamist eesmärki: 1. Sotsiaalse kihistumise, ebavõrdsuse, tõrjutuse vähendamine. 2. Sotsiaalsete suhete ja suhtlemise tugevndamine. Sidus ühikond koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult. Sotsiaalne tõrjutus on olukord, kus inimene ei tunne ennast ühiskonna täisväärtusliku liikmena.

Majandussotsioloogia kordamisküsimused 2015

 J. Goldthorp’i klassimudel  J. Goldthorpi klassimudeli kriitika  Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused  Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?)  Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus  Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid  Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 11, 12, 13, 15 (vt vastavalt eelpoolnimetatud alateemadele) 8. Loeng – Turg ja raha  Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja –erinevused  Turu eeltingimused ja omadused: turukultuur, turuobjekt ja selle väärtuse kujunemine, struktuur  Vahetus- ja rolliturg

Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused

- Kahanemine majandusliku restruktureerimise tõttu - Kõrgem elatustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga – „keskklassistumise tees“ o Alamklass - Marginaliseeritud ja tõrjutud: nt pikaajalised sotsiaalametite kliendid; pikaajalised töötud; kodutud; etnilised vähemused, immigrandid - Sotsiaal-ruumiline segregeeritus: „gettod“ (USA suurlinnad) – mitmene tõrjutus (vaesus, madal haridustase, kuritegevus, piiratud ligipääs linna infrastruktuurile igas mõttes, töötus) – vastavate gruppide piiratud sotsiaalne, poliitiline ja majanduslik integreeritus ühiskonda 8) Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) 9) Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus

Füüsikalise looduskäsitluse alused 2.KONTROLLTÖÖ.

Füüsika loodusteaduslikud alused 2. töö. (Näited mõtle ise, materjalides antud näiteid kasutada ei tohi.) 1.Mis ülesanne on väljadel 2.Kuidas välja kindlaks teha? 3Mida iseloomustab jõud? 4.Selgita Newtoni 3. seaduse olemus. Too näide 5.Mida iseloomustab kiirendus? 6.Mis põhjustab liikumisoleku muutust? Too näide ja seosta see Newtoni 2. seadusega. 7.Mida iseloomustab a)inertsus b)inerts. Too näiteid. 8. Selgita oma sõnadega lahti Newtoni 1. seadus, kasutades selleks näidet. 9.Ava tavakeele sõnadega mõistete töö,energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur sisu. Millised on nende mõõtühikud? 10.Milline seos on energial ja tööl? 11.Mida mõistad põhjuslikkuse all? 12.Too näiteid erinevatest põhjuslikest seostest. 13.Too näide füüsikas pakutavate ennustuslike võimaluste kohta. 14.Mis on füüsika printsiibid üldiselt.Sõnasta atomistlik, energia miinmumi, tõrjutus-, supe...

RT-Sotsiaal ja majanduslikud tegurid

Kuidas defineeritakse mõistet ,,sotsiaalne tõrjutus"? Room (1990) iseloomustab sotsiaalset tõrjutust kui situatsiooni, kus inimesed on halvemas olukorras puudujääkide tõttu hariduses, tööstaatuses, majanduslikes ressurssides, elukohas jne ja ligipääs peamistele sotsiaalsetele institutsioonidele on piiratum ning need puudused on ajas püsivad. Millised on erinevad karakteristikud, mille alusel mõõdetakse sotsiaalset tõrjutust Eurostati uuringus ja Euroopa Sotsiaaluuringus? Eluga rahulolematus, vaesus, institutsionaalne usaldamatus, inimestevaheline usaldamatus, tajutud diskrimineerimine ja isolatsioon Millised on sotsiaalse tõrjutuse sotsiaal-demograafilised riskitegurid? Haridus, vanus, kodakonsus, emakeel ja sotsiaalmajanduslik staatus. Suurem tõrjutuse risk on mittekodanikel, madala haridusega inimestel ja töötutel Missugused on kolm olulist mõtet Sinu jaoks, millega võtta kokku loetud artikkel? 1. Majanduskasv paran...

Ãœhiskonna sidusus (konspekt)

sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused; inimese töö panus määrab tema heaolu taseme; nt Saksamaa,Prantsusmaa) · Liberalism (kõrge tööhõive tagamine, konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades ehk kõik sõltub rahakoti paksusest; nt Austraalia,SB,Iirimaa,USA, ka Eesti) Eestil on kõige suuremad sarnasused liberaalse heaolureziimiga. Selgita lahti mõisted sotsiaalne tõrjutus, sotsiaalne kodakondsus ja positiivne heaolu. · Sotsiaalne tõrjutus - seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses,võimusuhetes ega kultuurielus. (töötus) · Sotsiaalne kodakondsus- Briti sotsioloogi Thomas Marshalli teooriast pärinev põhimõte, et igaühel on õigus riigi garanteeritud tasuta haridusele, tervishoiule ja inimväärsele sissetulekule. · Positiivne heaolu - heaolu, kus tähtsal kohal asuvad sotsiaalsed investeeringud

KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSE KTKS

madalapalgalised ning töötud, edukatele aga pakub mitmekesiseid võimalusi. Näidisriigid rootsi Saksamaa USA 16. Selgita lahti mõisted sotsiaalne tõrjutus, sotsiaalne kodakondsus ja positiivne heaaolu. Sotsiaalne tõrjutus - Seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. Sotsiaalne kodakondsus ­ õigus sotsiaalturvale peab automaatselt kuuluma igale kodanikule. Positiivne heaolu ­ tähtsal kohal on sotsiaalsed investeeringud ehk inimeste võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse.

Sotsiaalsete oskuste areng

toimuvad protsessid Lapse võime luua positiivseid suhteid kaaslastega on väga oluline sotsiaalse arengu komponent Kuuluvustunne on väga oluline Lapsed vajavad, et neile näidatakse, kuidas ,,raskete" kaaslastega positiivselt suhelda 10 Aktsepteeritud lapsed Sotsiaalsemad Vähem agressiivsed Tunnetuslikumalt kompetentsemad Omavad stabiilseid mängukaaslasi Hiljem omavad kindlat sõpruskonda ! Nii populaarsus kui tõrjutus on üsna stabiilsed aspektid 11 Tõrjutud lapsed Agressiivsemad (kuigi vahel võivad olla kõrge sotsiaalse staatusega lapsed) Eemaletõmbunud Vahetavad eelkoolieas sageli mängukaaslasi Ei teki kindlat sõpruskonda Koolieas otsivad seltsi nooremate hulgast Hilisem akadeemiline raskus Üksindus, depressioon, madal enesehinnang Hilisem oht sattuda kiusamise ohvriks Risk liituda antisotsiaalsete kampadega

Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamis küsimused koos vastustega

 elustiili, väärtusorientatsiooni, päritolu järgi eliidiks ja massiks.  Igal kihil on oma positsioon, see seob ja korrastab ühiskonda 14. Sotsiaalne mobiilsus (vertikaalne, horisontaalne).  Liikumine ühest kihist teisse. Horisontaalne- jääd samasse kihti, kuid kolid nt. Linnast maale. Verdikaalne- Võimalik tõusta, saad ülemuseks näiteks või rikkaks vms, ja võimalus ka langeda. 15. Tõrjutus ühiskonnas. Ühiskonna sidusus. Sotsiaalne tõrjutus- inimene ei võta psa ühiskonna hüvedest, kultuurielust jne. Põhjustada võib puue, töötus, elukoht jne. Ühiskonna sidususe tagavad ühiselt aktsepteeritud väärtushinnangud ja arusaamad, mis suunavad inimeste käitumist.

VÄLJAVÕTE: EUROOPA LIIDU KODANIKE RADIKALISEERUMISE JA TERRORIORGANISATSIOONIDESSE VÄRBAMISE ENNETAMINE

väärkasutus, mitte usund ise. [12] Antud olukorras leiab Euroopa Liit olukorrale järgnevad lahendused. Radikaliseerumise ennetamine hariduse ja sotsiaalse kaasamise abil [12] EL (Euroopa Liit) rõhutab, kui tähtis on ühendada deradikaliseerimise programme selliste meetmetega nagu partnerluste loomine kogukondade esindajatega, investeerimine sotsiaal- ja naabrusprojektidesse eesmärgiga katkestada majanduslik ja geograafiline tõrjutus ning mentorlusskeemid võõrandunud ja tõrjututele noortele, kellel on oht radikaliseeruda. Tuletab meelde, et kõik liikmesriigid on kohustatud hoolikalt rakendama ELi diskrimineerimisvastaseid vahendeid ning võtma osana radikaliseerumisvastasest strateegiast tõhusaid meetmeid diskrimineerimise, vihakõne ja vihakuritegudega võitlemiseks. [12] EL rõhutab kultuuridevahelise dialoogi algatamise olulisust erinevate kogukondade, liidrite ja

Ideoloogiad

Vasakpoolne äärmus on kommunism. Kõik on võrdselt vaesed. Tänapäeval on vasak ja parempoolsus teineteisele lähenenud ja selgelt piiri on võimatu tõmmata. 4.Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel Märksõnad on solidaarsus, heolu pakkuja riik, progresseeruv tulumaks ja hüved kõigile 5.Liberaalne heaolumudel Lähtub inimeste vabadusest, võrdõiguslikkusest, minimaalriik, kõik on kaup, loob eeldused läbilöögivõimeks e mobilisuseks. Süsteem ei taga üldist heaolu. 6.Sotsiaalne tõrjutus ...ei ole ainult vaesus vaid ka sotsiaalsete sidemete ja kaasatuse puudumine. Põhjused on: töötus ja vaesus, kuulumine vähemusrühma, piirkondlikud erisused. Probleemi lahendamisek pakutakse välja ideed, et tuleb tegleda ennetuse mitte tagajärgedega. 7.Majoritaarne valimissüsteem Võitja saab kõik. Ringkonnad on ühe mandaadilised. Kehtib lihthäälete enamuse põhimõte.Pluss: selgus ja lihtsus. Puudus: suurparteide eelistamine, kaotsi läinud hääled. 8.Proprtsionaalne valimissüteem

Sotsiaaltöö, sotsiaalhoolekanne

Sotsiaalhoolekande ülesanded: -abi osutamine isikule või perekonnale toimetuleku raskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks ja kergendamiseks; -sotsiaalsete erivajadustega isiku turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Sotsiaaltöö (hoolekande) põhimõtted: -inimõiguste järgimine; -isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest; -abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad; -isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine. Sotsiaaltöö eetika: on kõlblaste normide kogum, mis korraldab, sätestab, reguleerib hoolekandealast tegevust. Sotsiaaltöö meetodid: -klienditöö(hätta sattunud inimesed); -kogukonnatöö(elukeskkonnale, kus elab ka teisi); -grupitöö(nt AA); -maailmaparandamine Sotsiaaltöötaja rollid&tegevused/sotsiaalteenused: -ärakuulaja/informeerija/konsulteerija; -nõustaja; -vahendaja/suhtekorraldaja; -juhtumikorraldaja(kriminaalhooldaja); -käsutäitja; -advokaat/kl...

Heaolurežiimid

· Selline heaolumudel pakub võimalusi edukatele ja seab raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel · Sotsiaalhüvesid, nagu haridus ja arstiabi, saavad kõik hoolimata sissetulekust. · Riik on peamine heaolu pakkuja · Kõrged maksud. · Toetused ja pensionid on tagatud kõigile hoolimata nende tööpanusest. · Oluline on võimalikult väike sotsiaalne kihistus. Sotsiaalne tõrjutus Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: · Töötus · erivajadus nt invaliidsus · Kuulumine vähemusrühma(rahvus,nahavärv) · Piirkondlikud erinevused(kaugematel äärealadel on inimeste sissetulekud ja läbirääkimisvõimalused väiksemad) Sotsiaalne kodakondsus-õigus sotsiaalsele turvalisusele peab automaatselt kuuluma igale kodanikule.Tänapäeval on enamikes riikides siiski suurendatud inimeste oma panust.Näiteks

Ühiskonna Kt kordamine: Nüüdisühiskond

SAAVUTATU DSTAATUS-valikute, teenete tulemus. Inimgruppide eristumise alused: varanduslikud, regionaalsed(linn, maa) , rahvuslikud, ususlised. 14. Sotsiaalne mobiilsus (vertikaalne, horisontaalne). Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või ühiskonnarühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine sõib olla horisontaalne ( ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) VÕI vertikaalne ( lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi). 15. Tõrjutus ühiskonnas. Ühiskonna sidusus. Ühiskonna sidususe tagab kodakondsus ja poliitiline kultuur. Sotsiaalne tõrjutus on seisund, milles inimene ei osale (või osalevad minimaalselt) ühiskondlike hüvede jaotuses, võimusuhetes ja kultuurielus. Peamisteks põhjusteks peetakse vaesust, madalat haridust, regionaalset, kultuurilist ja keelelist suletust. 16. Modernism ja postmodernism Modernism- inimesed uskusid progressi ehk usuti et inimkond areneb edasi, olukord läheb paremaks. Olid valdavad

Sotsiaaldemokraatia

Fifth level kommunismi vastu, kuna need töötavad õiglase demokraatia vastu  Ajalugu Tekkis 19. sajandi lõpus Tekkis vastukaaluks kapitalismile(kehvad olud, vaesus, maj ja sots ebavõrdsus, sotsiaalne tõrjutus, sotsiaalse turvalisuse ja töökaitseseaduste puudumine) Erinevalt sotsialismist eitati revolutsioonilisust ja pooldati ühiskonna arendamist evolutsiooniliselt ehk reformide teel  Ajalugu Lahknes sotsialismist I Maailmasõja ajal Pooldati võitlust rahvuse ja riigi eest Ideoloogia on ajaloo käigus korduvalt muutunud  Tänapäeva sotsiaaldemokraatia Laenatud on põhimõtteid sotsiaalliberalismist: Võrdsete võimaluste põhimõte

Iseseisev töö ühiskonnaõpetuses riigieelarve teemal

Sots. kindlustus- summa suurus sõltub inimese poolt makstud sissemaksetest Sots. hoolekanne- riik aitab toimetuleku raskustes olevaid inimesi 7) Toimetuleku ressursid ja elukalliduse arvutamine? Toimetuleku ressursid on rahaline tulu, füüsiline vara ja vaimne vara. Maksude arvutamisel võetakse arvesse leibkonna tulu ja kulud. 8)Absoluutne vaesus- sellises olukorras napib inimestel sööki, jooki ja riideid elukspüsimiseks Sots. tõrjutus = absoluutne vaesus Leibkond- ühise majapidamise ja toidulauaga inimesed Toimetuleku piir- rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused. (riik maksab)

Sotsiaaldemokraatia

Näiteks: võrdsete võimaluste põhimõte, positiivse vabaduse põhimõte (Riigi sekkumine majandusellu on lubatud, sest see suurendab kodanike sotsiaalset heaolu). Sotsiaaldemokraatia arvestab majandusdemokraatia põhimõtetega, tööliste kaasamine ettevõtte juhtimisse suurendab sotsiaalset sidusust. 4.slaid Ajalugu: Tekkis 19. sajandi lõpul sotsialistide nn. revisionistliku suuna pooldajate hulgas.Tekkis vastukaaluks kapitalismile(kehvad olud, vaesus, maj ja sots ebavõrdsus, sotsiaalne tõrjutus, sotsiaalse turvalisuse ja töökaitseseaduste puudumine). Erinevalt sotsialismist eitati revolutsioonilisust ja pooldati ühiskonna arendamist reformide teel. Lahknes sotsialismist I Maailmasõja ajal. 5.slaid Eesmärk: Sotsiaaldemokraatia eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks sõltumata inimeste sotsiaal-majanduslikust olukorrast, tulude ümberjaotamine (progressiivne tulumaks), ja heaoluriik.( Progressiivne tulumaks on kas ettevõtte kasumi või üksikisiku

8. klassi karjääriõpetus: oskused

Esinemisoskused · siirus (manipuleerimine) mõjutab kuulajaid · kõne ja hääl annavad ettekujutuse kõnelejast · miimika väljendab emotsioone · on arendatavad 7  Suhtlemisoskused: Emotsioonide juhtimine · Kui me oma tundeid tunneme, oskame neid paremini mõista ja juhtida. · Ühed inimesed oskavad õhkkonda mürgitada, teised jälle rikastada. · Kohmakate suhtlejate elu pole kerge isoleeritus, tõrjutus, kiusamine halvenevad õpitulemused, tekivad tervisehäired, agressiivsus8  Suhtlemisoskused: Kontakti võtmine · Suhtlemise nurgakivi · Suhtlemise alustaja peab veenduma, millisel tasandil vestluspartner on · Selge sõnaline väljendus · Keskendumine olukorrale · Avatus 9  Suhtlemisoskused: Kuulamine · Kuulamine koos püüdmisega mõista ja teisest aru saada

Lapse sotsiaalsete oskuste areng?

3 Lapsed vajavad turvalisust, tunnet, et neid väärtustatakse, et nad on tähtsad ja kuuluvad kellegi hulka. Lapse suhted eakaaslastega, grupiprotsessid. Kui laps mängib eakaaslastega, siis toimub suhtlemine võrdsega ning laps saab kogemuse, mida tal kuskilt mujalt võimalust saada ei ole. Suhe eakaaslastega omab olulist rolli elus edukalt hakkama saamisel. Aktsepteerimine ja tõrjutus grupiprotsessidena Võime luua positiivseid suhteid kaaslastega on väga oluline sotsiaalse arengu komponent. Õpetaja peab siinkohal jälgima, kuidas laps siin hakkama saab ja vastavalt sellele ka reageerida. Aktsepteeritud ja tõrjutud laste valdkonnad: 1. argessiivsus 2. eemaletõmbumine 3. sotsiaalsus 4. kognitiivsed oskused Tõrjutud lapsed vahetavad eelkoolieas sageli mängukaaslasi ja neil ei teki kindlat sõprusgruppi. Koolis hakkavad nad otsima seltsi nooremate hulgas.

Kiusamine ja tõrjutus

Koolikiusamine on agressiivne, korduva iseloomuga käitumine, mille käigus tehakse õpilasele korduvalt haiget, olgu kas füüsiliselt või emotsionaalselt. Mõnikord väljendub agressiivsus ka õpilase kokkuleppelises ignoreerimises, mille tulemusena jäetakse ta seltskonnast või teatud tegevustest meelega välja. Tõrjutus ei ole alati otseselt käitumisprobleem, kuid sellega võivad kaasneda käitumisprobleemid. Näiteks võib tõrjutu hakata tähelepanu võitmiseks ise kiusama või muutuda õpetajate ning klassikaaslaste jaoks „käitumisprobleemidega lapseks”. Lapse käitumisprobleemid aga on juba ka ümbritsejate mure. Koolis sõltub tõrjutuse märkamine ning sellega tegelemine suuresti sellest, milline on õppeasutuse õhkkond ja õpetajad.

ühiskonna konspekt

poolt.Konservatiivid kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve.Sotsiaalne heaolu-suguvõsa,naaberkonna tööandja roll. 5. Vasakpoolsed ideoloogiad Enimlevinud sotsiaaldemokraatia. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus,võrdsed võimalused kõigile. Majanduses pooldavad segamajandust,kus valitsus reguleerib majandust. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. 6. Sotsiaalne tõrjutus Mida ulatuslikum on riigi sekkumine tulu- jasotsiaalpoliitikasse,seda tõhusamalt on vaesust leevendatud.Eestis on kõrge. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: · Töötus--Euroopas on sotsiaalsed tagatised.Programmidega üritatakse töötuid tagasi tuua N;ümberõpetamine.Mõjutada tööandjaid,et võtaksid tööle väiksema jõudlusega inimesi(noored,puuetega). · Erivajadus või kuulumine vähemusrühma--N:puuetega inimene ei saa tööd

ÃœHISKONNA ARENG JA MAJANDUSSOTSIOLOOGIA KUJUNEMISLUGU

Suhteline vaesuspiir ­ 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (riigiti erinev) Vaesuse määr/vaesusrisk ­ vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas Suurem tõenäosus tänapäeval vaeseks osutuda: töötud, vanurid, haiged/erivajadustega, etnilised vähemused, lapsed, naised, üksikvanemad, suurpered Sotsiaalse tõrjutuse ­ protsessid, mille tõttu indiviidid ei saa täielikult ühiskonnas osaleda, tekitab ühiskondliku osalemise vähenemise Majanduslik tõrjutus ­ mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne ja kollektiivne) Kultuuriline tõrjutus ­ hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes ­ mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine Poliitiline tõrjutus ­ osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine Ruumiline/geograafiline tõrjutus ­ elupiirkonnast tingitus eraldatus

Ühiskonna mõisted/seletused

taastamist. Arvutamine: 1) Toidukulutused 2) Eluaseme kulud 3) Individuaalsed mittetoidu kulutused 2011. aastal 186,26 Toimetulekutoetus Riigi rahaline abi puuduses inimestele. Maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. Toetust on õigus saada üksi elaval isikul või leibkonnal, kelle kuu sissetulek pärast eluruumi alaliste kulude maha arvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. (Esimene pereliige 76,70, iga järgnev 61,63) Sotsiaalne tõrjutus ja selle põhjused *sotsiaalne tõrjutus tähendab seda, et indiviid ei tunne ennast enam ühiskonna täisväärtuslikuliikmena. Seda võib põhjustada vähene läbikäimine teiste inimestega, ebapiisav sissetulek,muutunud majandusolud või väärtussüsteem *samas inimesed ju ei sünni siia ilma nii, et nad oleksidkohe sotsiaalselt tõrjutud. Selline olukord tekib mitme halva teguri koosmõjul ja sellest ontegelikult võimalik välja tulla.

Ãœhiskonna sidusus

konkreetset kirikut. 7. Mõjukus tänapäeva Inimesed on tüdinud, ei Kesk-Euroopas Hetkel kõige Euroopas ole enam mõjukas. suhteliselt tugev. rohkemates riikides: Põhjamaad, Inglismaa, Hispaania jt. Sotsiaalne tõrjutus ­ olukord, kus inimesed/inimgrupid ei osale ühiskonnaresursside jaotused, võimusuhetes ega kultuurielus. · Varanduslik olukord. · Usulised põhjused. · Piirkondlikud põhjused. · Ideoloogilised põhjused. · Etnilised põhjused jne.