põhjustanud hinda alandada sooviv pool, st Hankija ning seega oleks hinna alandamine välistatud jällegi VÕS § 101 lg 3 kohaselt) Täitja vastu ning tekkinud kahju 4900 eurot peab Hankija ise kandma. Vastus: Hankijal ei ole võimalik muid õiguskaitsevahendeid Täitja vastu kasutada tulenevalt VÕS § 101 lg-st 3. II. Täitja nõuded Hankija suhtes Kas Täitjal on täitmisnõue Hankija vastu 304 900 eurot tasu maksmise osas VÕS § 108 lg 1 mõttes? 3 P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinna: Juura 2006, lk 320. VÕS § 108 alusel esitatav täitmisnõue on nn sekundaarnõue, st täitmisnõue on muutunud õiguskaitsevahendiks. Võlausaldaja ehk Täitja õigus kohustuse täitmisele tuleneb VÕS § 2 lg- st 1, § 8 lg-st 2 ning § 76 lg-st 1. Sellisel juhul on tegemist võlasuhtest endast tuleneva
? „Sarnane mõistlik isik“ antud juhul võtab süülise vastutuse ära. Vastutus müügilepingu rikkumise eest Ostja vastutus Müüja ÕKV eeldused ostja poolse rikkumise korral: ML rikkumine O poolt (eelkõige viivitus ostuhinna tasumisel). O vastutus (§ 103, ML ptk-s erinormi pole). Müüja ÕKV-d ostja vastu: § 101 lg 1 (ML ptk-s erinorme pole): M kohustuste täitmisest keeldumise õigus (§ 111). Täitmisnõue § 108 lg 1 (nt. ostuhinna tasumise kohustus). Viivise nõue § 113. Kahju hüvitamise nõue § 115 (ostuobjekti hilinenud vastu võtmine, sellest keeldumine, kui müüja ei saa seda ise hoiustada ning sellest tekib kahju). Leppetrahv kinnitab KH, kus tegeliku kahju tõendamine on raskendatud. Lepingust taganemine § 116 (oluline rikkumine-> täiendav tähtaeg, raha maksmise puhul pigem lühem, garanteerib). Müüja vastutus
-> §115 -> §127 jj Mittekohane täitmine- §108 -> §222 OSTAJA VASTUTUS • Müüja ÕKV eeldused ostjapoolse rikkumise korral ◦ Müügilepingu rikkumine ostja poolt (viivitus ostuhinna tasumisel) ◦ ostja vastutus (§103) • Müüja ÕKV-d ostja vastu: §101 lg1 ◦ müüja kohustuste täitmisest keeldumise õigus §111- asja ja omandi üleandmisest keeldumine ◦ täitmisnõue §108 lg1- rahaline kohustus, muud kohustused- §108 lg2 ◦ viivise nõue §113 ◦ kahju hüvitamise nõue §115 ◦ lepingust taganemine §116 MÜÜJA VASTUTUS Tuleb eristada müüjapoolset müügilepingu mittetäitmist ja täitmisega viivitamist ning müügilepingu müüjapoolseid rikkumisi, mis seisnevad ostjale lepingutingimustele mittevastava asja üleandmises. Lepingutingimustele mittevastavus Muud rikkumised: Lepingu mittettäitmine ja täitmisega viivitamine
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 IV seminar Õiguskaitsevahendid (I) Rikkumine, vastutus, täitmisnõue, täitmisest keeldumise õigus Nõuded, kujundusõigused, vastuväited (kohustuste täitmisest keeldumine) 1. Kaasus „Põlenud köögimööbel“ Ants (ostja) soovis OÜ-lt Köögikaup (müüja) tellida köögimööblit. Ants leidis, et OÜ Köögimööbel pakub oma kodulehel temale sobiva kvaliteedi ja hinna suhtega köögimööblit. Müüja kodulehel said kliendid endale sobiva köögimööbli virtuaalselt kokku panna ja seejärel tellimuse samal kodulehel müüjale esitada
Kumulatsioon – õkv kooskasutamine: lubatud Keelatud kui kooskasutamine võimatu Valikuvabadus – võlgnikul, valitud õkv muutmine? Teatamiskohustus- nt § 102 Heastamisõigus - § 107 Kohustuse täitmise takistused §119 jj: - täitmise vastuvõtmisest keeldumine - keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita - ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu - ei tee koostööd võlgnikuga. Kohustuste täitmise nõue: Täitmisnõue kui esmane nõue – eelduseks kehtiv võlasuhe (pacta sunt servanda) - VÕS § 8 lg 2 - VÕS § 76 lg 1 Täitmisnõue kui õkv – eelduseks rikkumine - VÕS § 108 lg 1 - VÕS § 222 jj Täitmisnõude lubatavus: Rahaline kohustus – VÕS § 108 lg 1 täitmisnõue reeglina lubatud Mitterahaline – õigus nõuda va kui nõude esitamine ei ole lubatud VÕS § 108 lg-s 2 toodud alustel Täitmisnõude sisu: Täitmine (mittetäitmise korral)
sisaldama: • kohustuse rikkumise kirjeldust; • õiguskaitsevahendite loetelu. Õiguste kaitse • Õigustatud isik võib kasutada nii ühte kui ka mitut õiguskaitsevahendit koos, selleks et saavutada soovitud eesmärk. • ÕKV-de valikul tuleb lähtuda otstarbekusest ja eesmärgipärasusest ning ÕKV-de kohaldamine ei tohi tekitada õigustatud isikule põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi. Õiguste kaitse • Täitmisnõue • Täitmisnõue on ÕKV, mis on suunatud õigussuhtest tulenevate eesmärkide saavutamisele. • Täitmisnõuet saab esitada nii rahaliste kui ka mitterahaliste kohustuste täitmise nõudmiseks. • Rahalise kohustuse täitmine on alati täidetav, st raha mitteomamine ei ole vabandatavaks asjaoluks. • Mitterahalise kohustuse täitmisest võib võlgnik keelduda, kui esineb VÕS § 108 lg 2 sätestatud alus. Õiguste kaitsmine • Kohustuste täitmisest keeldumine
Sellest ilmnes, et autol oli vana mootor, kuigi oli lubatud panna uus mootor. Uus mootor sellele autole maksaks 1000 eurot. Seepeale kaalub Sulev Toivolt mootori vahetamiseks mineva raha väljamõistmist. Kas õigustatult? Ehtne vs ebaehtne leping? Ehtsa lepingu puhul saaks kolmas isik esitada lepingu rikkumisest tuleneva nõude võlausaldaja kasuks? See tuleb kokkuleppe sisust – peaks olema selgelt arusaadav kokkuleppest, kas sikul on täitmisnõue olemas. Praegusel juhul seda ei ole. Seega tegemist on ebaehtsa lepinguga ning VÕS § 81 lg 2 kohaselt ei ole Sulevil õigus esitada Toivo vastu nõuet. 3. Üliõpilased A, B ja C üürisid D-lt 900 euro eest kuus kolmetoalise korteri, vormistades lepingu, millele kõik kolm alla kirjutasid. Kui D tuli üürile järgi, kohtas ta üksnes C-d. D nõudis kogu summat C-lt. C ei olnud nõus maksma rohkem kui 300 eurot, kuna vaid see olevat tema osa ja tal ei olevat tahtmist maksta teise eest
Kui klient viib raamatu kassasse, teeb ta pakkumuse, ning kui müüja selle vastu võtab, ongi leping sõlmitud. Pakkumine ja nõustumus jõustuvad hetkel, mil pool vastava tahteavalduse kätte sai. Seega ei ole oluline ajahetk, mil näiteks kirjalik nõusolek posti pandi, vaid hetk, mil see kätte saadakse. 4. Lepingu täitmine Täitmiseks loetakse ainult sellist teo tegemist või sellest hoidumist, mille tulemusel saavutatakse võlasuhte eesmärk. Täitmisnõue on Eesti õiguskorras kõige olulisem ehk esmane. Täitmise nõuetekohasuse tingimused on reguleeritud VÕS § 76. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Soorituse objektiks võivad olla mitte ainult kaubad ja muud käega katsutavad väärtused, vaid ka kaitse tagamine.
(nt elurendise lepingu, laenulepingu täitmine) või ka seadusest tekkinud kohustuse täitmine (nt ülalpidamiskohustuse täitmine PerS § 60 järgi). Kolmandaks eristatakse täitmissuhet, mis tekib 33 kolmanda isiku ja lubaduse andja vahel. Nende isikute vahel puudub küll otsene õiguslik seos, kuid kohustuste täitmisel võivad nende vahel tekkida õigussuhted tulenevalt õigusest esitada täitmisnõue ning selle kõrval ka nõudeid seoses soorituse vastavusega lepingule. Lepingupooled võivad kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingut muuta või selle lõpetada ka kolmanda isiku nõusolekuta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Lepingutingimus, millega seatakse nõudeõiguse sisu muutmise või lepingu lõpetamise õigus sõltuvusse kolmanda isiku nõusolekust, peab olema selgelt formuleeritud ja väljendama poolte vastavasisulist tahet kahtlusteta. Arvestada tuleb
(nt elurendise lepingu, laenulepingu täitmine) või ka seadusest tekkinud kohustuse täitmine (nt ülalpidamiskohustuse täitmine PerS § 60 järgi). Kolmandaks eristatakse täitmissuhet, mis tekib 33 kolmanda isiku ja lubaduse andja vahel. Nende isikute vahel puudub küll otsene õiguslik seos, kuid kohustuste täitmisel võivad nende vahel tekkida õigussuhted tulenevalt õigusest esitada täitmisnõue ning selle kõrval ka nõudeid seoses soorituse vastavusega lepingule. Lepingupooled võivad kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingut muuta või selle lõpetada ka kolmanda isiku nõusolekuta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Lepingutingimus, millega seatakse nõudeõiguse sisu muutmise või lepingu lõpetamise õigus sõltuvusse kolmanda isiku nõusolekust, peab olema selgelt formuleeritud ja väljendama poolte vastavasisulist tahet kahtlusteta. Arvestada tuleb
Vastavalt VÕS § 104 vastutab seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel isik ainult süü olemasolu korral oma kohustuste rikkumise eest. Hoolsus, mida rakendatakse oma asjades (§ 104 lg 6) on kolmas võlgniku vastutusest vabastamise kriteerium ning asub oma olemuselt süü ja vabandatavuse vahel. Hoolsus, mida rakendatakse oma asjades, on samuti subjektiivne kriteerium. Hindamise aluseks on, kuidas see isik käitub tavaliselt. ÕIGUSKAITSEVAHENDID KOHUSTUSE RIKKUMISE PUHUL 1. Täitmisnõue ja täitmise parandamise nõue Kohustuse rikkumise esinemisel huvitab võlausaldajat kas tal on võimalik nõuda kohustuse täitmist või mittekohase soorituse parandamist. VÕS § 108 eristab kohustuse täitmise nõude puhul rahalisi nõudeid ja mitterahalisi nõudeid. Kui võlgnik rikub kohustust, mis seisneb raha maksmises, siis selle täitmist võib temalt alati nõuda (§ 108 lg 1). Rahalise kohustuse rikkumisel on tegemist mittekohase täitmisega. Seega ei saa uut täitmist
Pooled sõlmisid laenulepingu. Võlgnik tunnustas nõuet ja andis hagejale võlatunnistuse, võlgnik ei ole laenu tagasi maksnud Õiguslik küsimus ja RK seisukoht: Võlatunnistus saab olla nõude alus ja kui on teada, et võlatunnistus on sõlmitud peab kontrollima selle kehtivust ja sellest analüüsima sellest tulenevaid õiguslikke tagajärgi. SEMINAR IV RKTKo 3-2-1-100-15, p 21, 26-33 täitmisnõue, kui asi ei vasta lepingutingimustele; varjatud puudused; ülevaatamiskohustus Asjaolud: Paal Juul Aschjemi (hageja) hagi Arvi Pingi (kostja I) ja Kristhel Pingi (kostja II) vastu 19 173 euro 49 sendi ja viivise saamiseks ning Arvi Pingi ja Kristhel Pingi vastuhagi 96 298 euro 50 sendi saamiseks. Pooled sõlmisid müügilepingu, mille kohaselt hageja müüs kinnistu kostjatele. Osa müügihinnast jäi veel notari deposiitkontole. Kostjad pidi selle hagejale
Antud juhul on tegemist kohustuse täitmata jätmisega, sest Aksel ei ole laenatud rahasumma Tarmole tagastanud. 3. VÕS § 103 lg-st 1 tuleneb, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest (v.a. juhul, kui rikkumine on vabandatav). Käesoleval juhul pole tegemist vabandatava rikkumisega, sest tegemist pole vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 tähenduses. Ehk Aksel vastutab rikkumise eest. 4. Õiguskaitsevahendiks võib rahalise kohustuse täitmisnõue VÕS § 108 lg 1 olla. Selle eeldusteks on: kehtiv leping (+), kohustuse rikkumine (+), vastutus (+) - eelnevalt kontrollitud. 5. Tagatisvõlasuheks on kohustust tagav võlasuhe nagu garantii, käendus jne. Antud juhul Akseli ja Valduri vahel sõlmitud käendusleping VÕS § 142 lg 1 alusel. Selle käenduslepingu kohaselt kohustus Valdur (käendaja) kolmanda isiku ehk Akseli (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest
3 - käenduslepingu tühistamine eksimuse või pettuse tõttu (-) 6.3. Vastuväited käendaja suhtest võlausaldajaga - õigus tasaarvestada mõnest muust võlasuhtest nõue võlausaldaja vastu võlausaldaja nõudega (-) Seega Mati vastutab käendajana 100 000 euro ulatuses võlausaldaja ees tekkinud kohustuse täitmise eest. 7. Õiguskaitsevahendid Täitmisnõue VÕS § 108 lg 1 Võlausaldaja nõuab põhivõla ja intresside maksmist ehk kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 kohaselt. - Täidetud on VÕS § 108 lg 1 eeldustest järgmised: kehtiv leping, kohustuse rikkumine. - Kohustus peab olema muutunud ka sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 II lause kohaselt on kohustus muutunud sissenõutavaks, kuna lepingust on kokku lepitud p-s 3.4, et kui põhivõlgnik kohustuse täitmist rikub, siis võib võlausaldaja nõuda laenusumma
(vaba abielus korteri üürimine üürivõlg solidaarselt). Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus ehk täitmine on jagamatu. (VÕS §65 lg 4 sätestab eelduse, mille kohaselt loetakse solidaarvõlgnikeks isikud, kes on kohustatud lepingut täitma ühiselt). LEPINGU TÄITMINE Täitmiseks loetakse ainult sellist teo tegemist või sellest hoidumist, mille tulemusel saavutatakse võlasuhte eesmärk. Täitmisnõue on Eesti õiguskorras kõige olulisem ehk esmane. Täitmise nõuetekohasuse tingimused on reguleeritud VÕS § 76. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Soorituse objektiks võivad olla mitte ainult kaubad ja muud käega katsutavad väärtused, vaid ka kaitse tagamine.
Võlaõiguslikud õiguskaitsevahendid (VÕS §101) kättesaamisega oferendi poolt, eeldusel, et sisu, vormi ja subjektide osas kehtivad nõuded on täidetud. Dissensi liigideks on: a) varjatud Lepingu rikkumise korral rakendatavad olulisemad võlaõiguslikud õiguskaitsevahendid on: dissens ja b) avalik dissens. 1) Täitmisnõue (VÕS § 108). Lepingu sõlmimiseks vajalik, et esineks kokkulepe kõigis olulistes tingimustes. 2) kahju hüvitamise nõue (VÕS § 115). Kahju hüvitamine toimub differentsvastutuse põhimõttel, mida piirab kahju ettenähtavuse *Tahteavalduse koostisosad. põhimõte (VÕS § 127 lg 3)
seiskumine jne) Süü Seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral Süü vormid: · hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine) · raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) · tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). 10. Õiguskaitsevahendid. Kohustuse täitmisnõue. Võlgniku poolt kohustuse täitmisest keeldumine. Hinna alandamine. Viivis. Lepingust taganemine või ülesütlemine. Kui võlgnik rikub kohustusi, on võlausaldajal õigus rakendada õiguskaitsevahendeid. Õiguskaitsevahendite rakendamine toimub kohtuväliselt, selline rakendamine on kiire ja efektiivne. Õiguskaitsevahendid sunnivahendid, mille eesmärgiks on: · tagada võlgnikupoolne kohustuse täitmine · kõrvaldada rikkumise negatiivsed tagajärjed
täita mingist muust võlasuhtest tekkinud kohustus (nt elurendise lepingu, laenulepingu täitmine) või ka seadusest tekkinud kohustuse täitmine (nt ülalpidamiskohustuse täitmine PerS § 60 järgi). 3. Kolmandaks eristatakse täitmissuhet, mis tekib kolmanda isiku ja lubaduse andja vahel. Nende isikute vahel puudub küll otsene õiguslik seos, kuid kohustuste täitmisel võivad nende vahel tekkida õigussuhted tulenevalt õigusest esitada täitmisnõue ning selle kõrval ka nõudeid seoses soorituse vastavusega lepingule. Lepingupooled võivad kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingut muuta või selle lõpetada ka kolmanda isiku nõusolekuta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kui kolmas isik loobub talle lepinguga antud õigusest või kui tema õigus lõpeb või ei kehti, siis eeldatakse, et võlausaldaja võib määrata uue kolmanda isiku, kellele kohustus tuleb täita, või nõuda kohustuse täitmist endale
Teo- ja otsusevõimel ei ole tähtsust (5aa A ajab nõrgamõistusliku B asja). Eranditena heakskiit, tahte avaldamine. 41. Mida tähendab asjaajamisel saadu väljaandmise kohustus ehtsa KAA korral ning mis on selle kohtuse rikkumise tagajärjed (sh, mis nõudeid saab esitada)? 7 Väljaandmiskohustus on § 1021. Kui AA-ja selle AA-se käigus saab endale mingisuguse hüve, peab ta selle loovutama soodustatule. Kui seda rikub, siis on soodustatul täitmisnõue ja kahju hüvitamine VÕS üldosa sätete alusel (§ 115). § 1021 lg-st 2 tulenevalt, kui AA-jaks piiratud teovõimega isik, siis tema peab saadu välja andma alusetu rikastumise õiguse alusel. 42. Missuguste eelduste olemasolul (kui esinevad VÕS §-s 1018 nimetatud eeldused) ja mis ulatuses võib asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist või kohustustest vabastamist (kui AA on võtnud kohustuse III isiku ees)? AA -> S
isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamine; õigusliku asjaolu tunnustamine või nõude rahuldamine ja selle sundtäitmisel täitemenetlus) Õiguskaitsevahendeid võib liigitada ka õigusharude kaupa (nt võla-, asja-, perekonna- ja pärimisõiguslikud õiguskaitsevahendid.) Õiguste kaitsmine jõuga ei ole üldjuhul lubatud! Õiguskaitsevahendite kohaldamise eelduseks on kohustuse rikkumine. Lepingu rikkumise korral rakendatavad olulisemad võlaõiguslikud õiguskaitsevahendid on: Täitmisnõue (VÕS § 108) Kahju hüvitamise nõue (VÕS § 115). Lepingust taganemine või ülesütlemine (VÕS § 116). Asjaõiguslikud õiguskaitsevahendid (vt nt AÕS § 44, 45, 80, 89) Perekonnaõiguslikud õiguskaitsevahendid (vt nt PKS § 9, 36, 65, 68, 69, 72, 73); Pärimisõiguslikud õiguskaitsevahendid (vt nt PärS § 8 lg 1; 88 lg 7; 102 lg 3; 104 lg 1). 2. Õiguste teostamise piirid ÕIGUSTE TEOSTAMISE AJALISED PIIRID:
õiguskaitsevahendi(te) kasutamise avaldust seaduses sätestatud aja jooksul. Näiteks võib võlausaldaja nõuda mitterahalise kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai kohustuse rikkumisest teada või pidi sellest teada saama, tulenevalt VÕS §-d 108 lg 3 ja 118 lg 1 p 1. Kõige tähtsam õiguskaitsevahend kohustuse rikkumise korral on täitmisnõue, mille olulisust rõhutab näiteks VÕS § 2, § 8 ja § 76. Võlausaldaja ehk kahjustada saanud isiku õigust nõuda kohustuse täitmist reguleerib üldnormina VÕS § 108 lg 1. Näiteks, kui tarbija ei maksa krediidiandjale tagasi saadud rahasummat peale lepingu lõppemist on krediidiandjal õigus nõuda kohustuste nõuetekohast täitmist. Täitmisnõude esitamise eelduseks on eelkõige kehtiv võlasuhe poolte vahel, mis nõude esitamist õigustab. Lisaks
Lepinguline vastutus e garantiivastutus. Kohustuste mittetäitmine on vabandatav vaid vääramatu jõu (Force major) olemasolul (mitte ettenähtav ja mitte mõjutatav) 37. Õiguskaitsevahendid võlaõiguses Rikkumise korral võib võlausaldaja: · Nõuda kohustuse täitmist · Keelduda kohustuse täitmisest · Nõuda kahju hüvitamist · Taganeda lepingust või öelda leping üles · Alandada hinda · Rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist Täitmisnõue ja täitmise parandamise nõue - Kohustuse rikkumise esinemisel huvitab võlausaldajat kas tal on võimalik nõuda kohustuse täitmist või mittekohase soorituse parandamist. Seadus eristab kohustuse täitmise nõude puhul rahalisi nõudeid ja mitterahalisi nõudeid. Kui võlgnik rikub kohustust, mis seisneb raha maksmises, siis selle täitmist võib temalt alati nõuda Rahalise kohustuse rikkumisel on tegemist mittekohase täitmisega. Seega ei saa uut täitmist
Süü Seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral Süü vormid: · hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine) · raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) · tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). 10. Õiguskaitsevahendid. Kohustuse täitmisnõue. Võlgniku poolt kohustuse täitmisest keeldumine. Hinna alandamine. Viivis. Lepingust taganemine või ülesütlemine. Kui võlgnik rikub kohustusi, on võlausaldajal õigus rakendada õiguskaitsevahendeid. Õiguskaitsevahendite rakendamine toimub kohtuväliselt, selline rakendamine on kiire ja efektiivne. Õiguskaitsevahendid sunnivahendid, mille eesmärgiks on: · tagada võlgnikupoolne kohustuse täitmine · kõrvaldada rikkumise negatiivsed tagajärjed
Süü Seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral (§ 104 lg 1) Süü vormid: - hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine) - raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) - tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). 10.Õiguskaitsevahendid. Kohustuse täitmisnõue. Võlgniku poolt kohustuse täitmisest keeldumine. Hinna alandamine. Viivis. Lepingust taganemine või ülesütlemine. Õiguskaitsevahendid sunnivahendid, mille eesmärgiks on: - tagada võlgnikupoolne kohustuse täitmine - kõrvaldada rikkumise negatiivsed tagajärjed - õigussuhte tagasitäitmine või tulevikus mittejätkamine Kohustuse täitmise nõue (§ 108) Täitmisnõude materiaalsed eeldused: 1. kehtiv kohustus 2
rikkumine. Kui lepingulise kohustuse rikkumine on vabandatav (vääramatu jõud), siis on õiguskaitsevahendite kohaldamine oluliselt piiratud. Lepinguvälise kahju tekitamise korral on reeglina oluline delikti üldkoosseisu täitmine (objektiivne teokoosseis, õigusvastasus, süü). Lepingu rikkumise korral rakendatavad olulisemad võlaõiguslikud õiguskaitsevahendid on: 1) Täitmisnõue (VÕS § 108). Rahalise kohustuse täitmist on võimalik alati nõuda, mitterahalise kohustuse täitmise nõue on seotud oluliste piirangutega. Kohustuse täitmist saab nõuda mõistliku aja jooksul arvates rikkumisest teadasaamisest või teadasaama pidamisest. Tegemist on nõudeõigusega. 2) kahju hüvitamise nõue (VÕS § 115). Võimalik koos täitmisnõudega või selle asemel. Täitmisnõude asemel kahju hüvitamise nõue eeldab olulist lepingurikkumist. Kahju
Kaudse tahtluse puhul on teo tegija tulemust vaid võimalikuna ette kujutanud ja selle kättejõudmisega heakskiitvalt soostunud. Hooletus on käibes nõutava hoole järgimata jätmine, mis tähendab, et ei ole olemas üldist mõõdupuud hooletuse hindamiseks, vaid eeldatakse olukorrale vastavat hoolsust. ÕIGUSKAITSEVAHENDID KOHUSTUSE RIKKUMISE PUHUL 1. Täitmisnõue ja täitmise parandamise nõue Kohustuse rikkumise esinemisel huvitab võlausaldajat kas tal on võimalik nõuda kohustuse täitmist või mittekohase soorituse parandamist. VÕS § 108 eristab kohustuse täitmise nõude puhul rahalisi nõudeid ja mitterahalisi nõudeid. Kui võlgnik rikub kohustust, mis seisneb raha maksmises, siis selle täitmist võib temalt alati nõuda (§ 108 lg 1).
pooltevahelise koostöö põhimõte. Lepingu täitmise viis määratakse reeglina ära lepingus, seaduses sätestatut kohaldatakse siis, kui lepingus vastav regulatsioon puudub või on lünlik. Seadus võib sisaldada ka impetaiivseid reegleid, millest pooled ei saa omavahelise kokkuleppega kõrvale kalduda. Kohustused peavad olema lepingus määratletud ja konkreetse sisuga, seega tuleb juba lepingu sõlmimisel arvestada võimalusega, et võib tekkida vajadus esitada teisele poolele kas täitmisnõue või kahjuhüvitusnõue. Lepingupooled peavad VÕS § 25 lg 1 kohaselt järgima lisaks tavadele ka väljakujunenud praktikat. Praktika tähendab käitumisreegleid, mida pooled on pikema aja jooksul omavahelistes suhtets kujundanud ja vabatahtlikult järginud. Kohustuste sisu Lepingukohustused jagunevad sisult kohustuseks saavutada teatud tulemus ja kohustus teha kõik võimalik tulemuse saavutamiseks (VÕS § 24 lg 1). Kohane täitmine Kohane täitmine:
170-13, p 14). Käesolevas asjas on laenulepingu p-s 5.2 kindlaks määratud, et laen tagastatakse annuiteetmaksetena, samuti maksete tegemise periood ning tähtpäev. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel arutada pooltega laenulepingute p 5.2 tõlgendamist ning võtta seisukoht, kas hageja teadete esitamine oli osamaksete sissenõutavaks muutumise eelduseks. Seejärel tuleb ringkonnakohtul hageja esitatud arvestusest lähtudes võtta seisukoht, kas ja millises ulatuses on hageja täitmisnõue põhjendatud. V SEMINAR 3-2-1-62-04, p 12-14 (Vanalinna Hariduskolleegium)- mõjuval põhjusel ülesütlemine; Tulundusühistu Gals (TÜ) ja RAS Eesti Merelaevanduse poolt asutatud väikettevõte Marser sõlmisid 1990. aastal hoonete rendilepingu tähatajaga kuni 2040. aasta. Hooned munitsipaliseeriti 1995 ja vara anti üle Tallinna linnale. Hoonete kasutust takistati ja TÜ esitas 1998.a hagi, milles
annaabi.ee 
