Baroki Ajastu Muusika Esitaja:Silver Hani BarokkMuusika! *Tekkisid Esimesed Elukutselised Muusikud. *Professionaalsed Kapellid. *Kujunesid Välja Esimesed Instrumentaalmuusikažanrid. *Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik *Barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. *Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Pillid! *Pillid arenesid tormiliselt. *Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. *Uued puhkpillid (põikflööt,fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. *Tavaliseks pilliansambliks sai barokktrio. Uued Stiilid! *Tekkis Konstertstiil. *Muusika väljus koosmutsitseerivast ringkonnast suure publiku ette. *Vastandine renesanssiajastu muusikale oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Tähtsamad Esindajad! *Johann Sebastian Bach (1685-1750) Jõuluoratoorium BWV 249 *Georg Friedrich Händel (1685-1759) Rinaldo *Antonia Vivaldi (1678-1741) Ottone In Villa 1713 *Arcangelo Orelli (1653-1713) C...
aaria-vokaalsoolo, intstrumentaalsaatega retsitatiiv-kõnelaul kantaat-mitmeosaline pidulik vokaalteos oratoorium-koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos passioon-vaimulik oratoorium ooperiga seotud mõisted concerto grosso-kontsert orkestrile ja soolopillide rühmale kontsert-muusika avalik esitamine sonaat-mitmeosaline heliteos ühele või kahele muusikariistale tähtsamad pillid pillimeistrid
Ajastu Barokk Klassitsism Millal? 1600-1750 aastal. 1750-1820 aastal. Kus? Euroopa kultuuris, kuid Prantsusmaa pärit on Ülem-Itaaliast. Miks?/mõtteviis See on väliselt toretsev ja Uus muusikastiil eelistas elu nautiv: ajastule andis klassikaliselt selgeid tooni ülepaisutatud vormiskeeme ning lihtsat ja rituaalidesse uppunud korrapäraselt liigendatud priiskav õukonnaelu, mis meloodiat, mida pidi saatma justkui püüdis luua mingit samavõrra lihtne ja selge uut ja parema reaalsust. harmoonia. Klassitsism Kõik loomulik näis võttis eeskuju baro...
1) Millal oli renessanss ja mida see tähendab? Vastus: Renessanss oli 1416.sajand ja tähendab taassündi. Antiiksete väärtuste taassündi. 2) Linnaajastu eeldused ja tunnused? Vastus: Linnade kasv, kodanluse tekkimine(jõukam keskklass:käsitöölised ja kaupmehed), kaubanduse areng, teaduste areng(inimese maailmapildi muutumine), kiriku mõju vänenemine, humanistliku mõtteviisi sündimine(kesksel kohal oli inimene). 3) Renessansi muusika üldiseloomustus? Vastus: Muusika oli laialt levinud harrastus, iga haritud linnakodanik tundis nooti, laulis ja mängis pilli. Palju tehti ka muusikat kodus omalõbuks, palgati ka proffesionaalseid muusikuid (mungad). Renessansi ajastu muusika on valdavalt vokaalmuusika ja on mitmehäälne. Mitmehäälsus oli kindlas stiilis. 4) Võrdle renessansi ja keskaja muusikat? Vastus: Keskaja muusika oli anonüümne j enamsti kiriku muusika. Tähtsal kohal oli kirik. Muusika oli põhil...
Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk Klassitsism Millal? (aeg) 1600-1750 1750-1800 Päritolu Ülem-Itaalia Euroopa Ajastu üldiseloomustus Sõna "barokk" tuleb Klassitsism on kunstisuund, portugali keelsest sõnast mis võttis eeskuu "barocco" ja tähendab antiikkultuurist, otsides ebakorralise kujuga pärli. väljenduses ja vormis Väliselt oli barokk toretsev lihtsust, tasakaalukust ja ja nautiv: ajastule andis harmoonilisust. Klassitsism tooni ülepaisutatud on tulnud ladina keelest rituaalidesse uppunud sõnast "classicus" ja mis priiskav õukonnaelu, ...
Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk Klassitsism Millal? (aeg) 1600-1750 1750-1800 Päritolu Ülem-Itaalia Euroopa Ajastu üldiseloomustus Sõna "barokk" tuleb Klassitsism on kunstisuund, portugali keelsest sõnast mis võttis eeskuu "barocco" ja tähendab antiikkultuurist, otsides ebakorralise kujuga pärli. väljenduses ja vormis Väliselt oli barokk toretsev lihtsust, tasakaalukust ja ja nautiv: ajastule andis harmoonilisust. Klassitsism tooni ülepaisutatud on tulnud ladina keelest rituaalidesse uppunud sõnast "classicus" ja mis priiskav õukonnaelu, ...
Hilisrenessanss Istrumentaalmuusika 16. sajandil · Kuni 16. saj. muusika seotud tekstiga · See ei tähenda, et ainult lauldi · Sama muusikat kanti ette ka pillidega, ei kirjutatud eriti ekstra pillimuusikat · Varasemad pillimuusika näited on enamasti vokaalmuusika seaded. · Lisati pillipäraseid kaunistusi · Ansamblimuusika kõrval hakkas tekkima ka soolorepertuaar · Tabulatuur omapärane praktiline noodikiri, kus mitte noodid vaid pigem mänguvõtted · Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon · Toccata Pillid: · Klahvpillid: orel · Erinevat tüüpi klavessiinid · Klavikord · Keelpillid: Lauto, vioolad · Viola da gamba · Viola da braccio · Puhkpillid: plokkflööt, põikflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhorn; trompetid, trobmoonid, tsink Tähtsamad zanrid · Toccata, fantaas...
1. Iseloomusta romantismi kui suunda? Esiplaanil tundeelu, üksikisiku läbielamised - vastandudes sellega eelnenud perioodidele, mida iseloomustasid ratsionaalsus, teaduse kultus.Looduse kujundid, müstika, surm ja teispoolsus, unistuste maailm. Need kõik kajastusid kunstis ja muusikas. 2. Mis on romantismiajastu heliloojate loomingus sarnast baroki- ja klassitsisimiajastu heliloojatega? Romantismiajastu heliloojad võtsid Viini klassikutelt üle iseloomulikud žanrid ja muusikavormid: 3. Nimeta romantismiajastu muusikavorme ja žanreid. 5 klassikaline sonaaditsükkel, klaverisaatega soololaulud, sümfooniline poem, lavamuusikas – operetta 4. Iseloomusta romantismiajastu ooperit. Heliloojad. Ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid lakkamatult. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Rütmika ja tempod vaheldusrikkamad Eriline tähe...
1. Iseloomusta romantismi kui suunda? Esiplaanil tundeelu, üksikisiku läbielamised - vastandudes sellega eelnenud perioodidele, mida iseloomustasid ratsionaalsus, teaduse kultus.Looduse kujundid, müstika, surm ja teispoolsus, unistuste maailm. Need kõik kajastusid kunstis ja muusikas. 2. Mis on romantismiajastu heliloojate loomingus sarnast baroki- ja klassitsisimiajastu heliloojatega? Romantismiajastu heliloojad võtsid Viini klassikutelt üle iseloomulikud žanrid ja muusikavormid: 3. Nimeta romantismiajastu muusikavorme ja žanreid. 5 klassikaline sonaaditsükkel, klaverisaatega soololaulud, sümfooniline poem, lavamuusikas – operetta 4. Iseloomusta romantismiajastu ooperit. Heliloojad. Ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid lakkamatult. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Rütmika ja tempod vaheldusrikkamad Eriline tähe...
INDIA MUUSIKA Seal elab üle miljardi elaniku, kes kõnelevad enam kui tuhandes keeles. Indias on sündinud nii Hinduism ja budism. Kunst on India lahutamatu osa. Muusikat peavad hindud kunstidest kõrgeimaks. India muusikakultuur on koos Hiinaga üks vanimaid maailmas. Sellel on oluline koht indialaste elus.Veedahümnide retsiteerimine on vanim teadaolev muusikatraditsioon Indias, mis on ligi 3000 aastat vana. Hindudeks hakkasid neid kutsuma teised rahvad. Hinduismi tähtsaim sümbol on AUM (tihti ka OM). See on püha silp ja püha heli. Hindud usuvad, et muusika ja tants on jumalikku päritolu. India muusikas on kasutusel tonaalne süsteem, mis jagab oktaavi 22-ks. Ühehäälne. Muusikud ei kirjuta lugusid vaid improviseerivad. Raaga tähistab helilaadi. Tala on korduv kindla löökide arvu ja ülesehitusega rütmimudel.Enamik muusika teoseid koosneb kolmest põhielemendist: meloodia, burdoon, rütm. Teos võib kesta viies...
Keskaeg, renessanss ja barokk 1. Kes oli Gregorius I ja kuidas oli ta seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega. Iseloomusta Gregooriuse laulu. Ta oli esimene munk, kes sai paavstik ja ta juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgiakorralduse 2. Seleta mõisted: liturgia, missa, ordinarium, proprium Liturgia- kristlik jumalateenistus Missa- armulaua teenistus Rooma katolikukirikus Ordinaarium- laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel Proopium- laulud, mis vahelduvad iga päev vatavalt kirikukalendri pühadele 3. Kirjuta missa muusikaliste osade nimetused õiges järjekorras koos eestikeelse tõlkega I Kyrie elleison- issand halasta II Gloria in excelsis teo- au olgu jumalale, kõrges III Credo in unum deum- mina usun ainsasse jumalasees IV Sanctus/ Benedictus- püha/ kiidetud olgu V Agnus Dey- julama tall 4. Millal ja kus tekkis vajadus ühtse noodikirja järele? Selgita mis olid ne...
Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika (inglise keeles jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. jazzi tunnused: improvisatsioonilisus (iga kord kõlab sama teos muusikute esitustes erinevalt, muutes helilooja loodud teemat: lisades kaunistusi, muutes helikõrgust ja rütmi), 12 taktiline bluusivorm, 32 taktiline AABA vorm, isikupärane ja jäljendamatu tämber, sünkoop, rütmiline sving e kiikumine, madaldatud 3, 5, 7 aste, koosneb 38 mängijast, tämber iseloomulik kõla, tundlik väljenduslaad, keeruline kirjeldada, muusik püüab leida isikupärase ja jäljendamatu tämbri, omapärase tämbri annab madaldatud meloodia koos duur helilaadiga, koosseis 3-8 mängijat: ansambel, või 17 mängijat: bigbänd, koosneb meloodia- ja rütmigrupist...
Austraalia muusika Muusika: Austraalia algasukate muusika seondub kombetalitustega, olulisel kohal on selles tantsud nt öised corroboree-tantsud. Aborigeenide laulmisele on iseloomulikud mitmesugused hääle tekitamise võimalused: nasaalne toon, sisin, glissandod, karjatused, sissehingamisel laulmine. Rütmi lüüakse enamasti aeglaselt kahe puupulga- või bumerangiga, sealjuures kasutatakse ka gonge, trumme ning heli varieerivat didzeriduud (2m pikkune puidust toru). Aborigeenid suhtlevad oma esivanematega rituaalsetel kombetalitlustel, kus nad saavutavad transiseisundi. Transsi jõudmisel on oluline osa muusikal, mida ei peeta lihtsalt kunstiks, vaid suhtlemiseks üleloomulike jõududega. Unenägudes saadud laulud jutustavad esivanemlikest olenditest, kes võisid olla loomad või linnud, vahel võtsid inimkuju, sageli olid nad hiiglased. Nende laulude abil ravitakse haigusi, tõrjutakse vaenlasi, kutsutakse vihm...
Renessanss Sõna renessanss tähendab tõlkes taassündi ehk siis antiikaja taassündi. Renessansiaeg oli 14.- 16. sajandil, sellel ajal sai tähtsaks humanistlik mõtlemine. See tähendab, et pöörati rohkem tähelepanu inimesele endale, asjadele, mis inimese silmis ilusad ja meeldivad on ning Jumal ja kirik polnud enam inimese maailmapildi kesktelg. Renessanssmuusika esimest ilmingut kutsutakse Ars Nova(lad keelest "uus kunst"). Sel ajal hakkas inimese maailmapilt muutuma ning hakati looma uut muusikat, kunsti ja leiutama leiutisi, mis lihtsustaksid inimese elu. Tähtsaks muutus ka kunstniku isikupära. Üheks tuntumaks leiutajaks oli Leonardo da Vinci, kes leiutas näiteks helikopteri ja isemoodi äratuskella. Renessansiaja kõige tähtsamad muusikazanrid olid motett ja missa. Motett oli polüfooniline mitmetekstiline laul, millel oli mitmeid erinevaid vorme. Ilmaliku muusika zanriks oli aga madrigal, mis on mitmehäälne tõsise filosoofilise tekstiga ...
BAROKIAJASTU MUUSIKA Sel perioodil oli Euroopa poliitiline elu rahutu. Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel. Loodi Jesuiitide ordu, mis tegutses vastureformatsiooni ja inkvisitsiooni huvides. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia, õukonna elulaad nõudis palju raha. Kolooniatest saadav rikkus voolas Euroopasse, et rahuldada kõrgklassi üha aplamaks muutuvaid ambitsioone. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit. Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsion...
zizzle BAROKIAJASTU MUUSIKA ( 17.SAJ-18.SAJ I pool ) Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu.Iseloomulik oli barokiajastu muusikale dünaamilisus, rahutus, liialdused ning teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette,kujunes välja professionaalsete muusikute klass, kes töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid ka kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Rohkem kerkis esile ka instrumentaalmuusika ning tormiliselt arenesid ka pillid ...
Varakristlik muusika Sündis antiikmaailma varemetel (u. 476 aastal barbarite kultuur). Liturgia- jumalateenistuse ülesehituse korrastus, mis kujunes ühistest palvustest ja laulmisest, mida alates 8./9. Saj. toetas kirikuorel. Erinevates riikides liturgiad erinevat moodi. Gregorius Suur- leidis Lääne-Rooma paavstiks saanud, et katoliku kirikus peab olema ühtne laul ja jumalateenistus. Tema austuseks kutsuti Gregoriuse poolt seatud ühtset laulu. Alustas missade ning liturgiate ühtlustamist. Lõpptulemus saavutati 11. Sajandil. Missa katoliku kiriku igapäevaselt toimuv keskpäevane jumalateenistus. Ülesehitus: Algab introitusega, mis on missa sissejuhatav osa. Peale seda eelmissa lõpeb. Peamissa jaguneb kaheks: ordinaarium- muutumatute tekstiosadega. Meloodia võib muutuda. Propium- muutuvate laulu osadega, ka tekst varieerub. Ordinaariumi ülesehitus: I Kyrie- Issand halasta II Glori...
Keskaja muusika (V saj a 1300) Varakristlik laul Kristliku muus. lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused (nt Antiookias). Kristlik liturgia koos oma põhitekstidega ja kloostritraditsioon kujunesid eelkõige Süüria aladel. Pika aega oli kristlaste ühiskeeleks kreeka keel (Kyrie). Apostel Pauluse sõnul on kristlaste lauludeks psalmid, hümnid ja vaimulikud laulud. Pillide kasutamine kirikus algselt keelatud. 313 a saab ristiusk Milano ediktiga lubatud usundiks ning muutub varsti laguneva Rooma riigi ametlikuks usundiks. Psalmoodia psalmitekstide laulmine, aluseks on Vana Testamendi lauluraamat, nimetatud ka Taaveti lauludeks. Hümnoodia ühehäälne pidulik laul stroofilise värsstekstiga keskaegses vaimulikus muusikas. Responsoorne laulmine eeslaulja ja kooriga laulmisviis, nn küsimuste vastuste laul. Antifooniline laulmine laulmisviis, kus kaks koori laulavad vastastikku, n.ö vastukõlav laulmine. Reekviem-...
10. klassi töö baroki kohta- kordamiseks 1. A. Vivaldi elu, looming, tähtsamad teosed. - Oli soolokontserdi peamine kujundaja ja kuulsaim looja. -Veneetslane. Elas 1678-1741. -Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja poeg. Isa oli viiuldaja, õpetas noote ja viiulit. -1926 taasavastati Vivaldi teosed. -kirjutanud teoseid ka trompetile, flöödile, mandoliinile. Ooper "Kevad" -Muusiku-, vaimulikuharidus. Vaeslastekodus viiuliõpetaja, orkestrijuht ja muusikadirektor. -Rajas õpilastest kuulsaima orkestri euroopas. - "Aastaajad" 2. J. S, Bach elu, looming, tähtsamad teosed -Elas 1685-1750 -Töötas eluajal mitmetes Saksamaa kirikutes, ei lahkunud kordagi saksamaalt. -Mängis mitut pilli : klavessiin, orel, klaver -3 poega said ta eluajal Bachist kuulsamaks -hinnati organistina -2 naist /Maria Barbara oli suur armastus -Viimane töökoht Leipz...
Loodusrahvad: Muusika: - matkis lindude ja loomade keelt - kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks - salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida - vaimulik (tavale), ilmalik (igapäevane), seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: - Arheoloogilised leiud - Keelpillid - Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: - Religiooniga seotud - Meelelahutus - Teadusega seotud - Seos universiumi ja muusika korralduse vahel - Muusikud ühenduses jumalaga 1.Sumerid 4500 eKr - Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi - Härjakujuline harf - Lauto - šukar - Topeltflööt - šem 2.Palestiina Vihjed piiblist: - Muusik Juubal, pill konnor (5-9 keelega lüüra) - Templirituaalides signaalpilliks šofar e huulikuta sikusarv - Kujunesid kutselised muusikud - leviidid 3.Vana-Egiptus 3000 eKr - 1100 eKr - ...
VANAAEG Maailmas ei ole ühtegi rahvast, kellel puuduks muusika Loodusrahvastel puudub professionaalne muusika, muusika on nende jaoks rituaalne keel, eelkõige ühenduse võtmiseks kõrgemate jõududega Kultuurrahvad on kõik suhtunud muusikasse teadlikult ning loonud omad muusikateooriad Muusika on kõigi vanade kultuurrahvaste jaoks olnud kõrgeim kõikidest kunstidest, talle on omistatud jumalikku päritolu Muusika abil püüti universumi korrast aru saada Muusika ei eksisteerinud iseseisva kunstiliigina, vaid koos tantsu ja poeesiaga Kaugete aegade muusika kohta võib teha vaid oletusi. Varaseimad loetavad muusika üleskirjutused pärinevad alles Vana-Kreeka kultuuri hilisest järgust, viimaseist sajandeist enne Kristust. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast musik (muusade kunst), mis hõlmas poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreeklas...
VANAAEG Maailmas ei ole ühtegi rahvast, kellel puuduks muusika Loodusrahvastel puudub professionaalne muusika, muusika on nende jaoks rituaalne keel, eelkõige ühenduse võtmiseks kõrgemate jõududega Kultuurrahvad on kõik suhtunud muusikasse teadlikult ning loonud omad muusikateooriad Muusika on kõigi vanade kultuurrahvaste jaoks olnud kõrgeim kõikidest kunstidest, talle on omistatud jumalikku päritolu Muusika abil püüti universumi korrast aru saada Muusika ei eksisteerinud iseseisva kunstiliigina, vaid koos tantsu ja poeesiaga Kaugete aegade muusika kohta võib teha vaid oletusi. Varaseimad loetavad muusika üleskirjutused pärinevad alles Vana-Kreeka kultuuri hilisest järgust, viimaseist sajandeist enne Kristust. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast – musikē (muusade kunst), mis hõlmas poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreekla...
Muusika konspekt Romantism (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) Oli 18201880, sai alguse kirjandusest. Tunded olid mõisusest tähtsamad, loodus, üksindus, revolutsioonid. Muusika oli emotsionaalne, laulva meloodiaga, keeruka harmooniaga ja kasutati rahvamuusika elemente,vormivabadust (hüljati klassikalised vormiskeemid), kontsertidel esitati ka eelmiste ajajärkude heliteoseid. Uued: programmiline (instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks) süit, progr.sümfoonia, operett, sümfooniline poeem, ooperizanr, soololaul, ballett. Uued pillid: tuuba ja saksofon. Tuntumad heliloojad: Edvard Grieg, Richard Wagner, Franz Schubert, Giuseppe Verdi, Pjotr Tsaikovski, Ferenz Liszt. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Oli sakslane.Peamiselt instrumentaal, ka lüüriline, armastuseteemaline ja patriootlik, heroiline. Inspireeritud Haydeni ja Mozarti loomest. Peamise...
Keskaeg. 12.-16. saj. Vaata õpikust materjal + pildid lk . 10 - 40 Keskaja muusika on välja kasvanud Vana-Kreeka muusikast. Ta on kirikumuusika, milles nähti vahendit oma võimu kehtestamisel. Seal on kõigapealt Jumal ja alles siis kõik muu. Ka taktimõõt 3 oli ideaalne, viidates Isa, Poja ja Pühavaimu tähendusele. Rahvalaulus ja pillides nägi kirik Saatanat, mille tõttu suurenes lõhe nende vahel. Tähtsamad ehitised olid kirikud ja kloostrid, millest kujunesid kontserdi ja muusika-hariduskeskused. Siin säilitati ja kirjutati liturgilisi tekste ja laule ning õpetati koorilauljaid. Keskaja üks levinumaid laule oli gregoriuse koraal (vaimulik laul), mille loojaks Rooma paavst Gregorius Suur (I) 540-604.Ta korraldas ümber kirikulaulude tekstid, eesmärgiga luua kõikidele kirikutele ühtne liturgia (teenistuse kord). Gregoriuse koraali tunnused *ladina keeles, *1-...
Kristel Palts 10.a klass Barokkmuusika Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandil Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18. ja 19. sajandi vahetusel. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikas eksisteerisid kõrvuti ni...
Essee ,,Barokiajastu" Barokki ajastu algas aastast 1580 ning lõppes 1740. Barokk stiil on pärit Itaaliast. Sõna "barokk" tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes lopergust pärlit. Algul kasutati seda sõna ehituskunsti pilkenimetusena. See kunst oli meelepärane ja kättesaadav vaid rikastele ja valitsejatele. Barokk avaldus kõige rohkem arhitektuuris.Olulisemad tõuked on andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harm...
1. Nimeta 3 hilisromantismi heliloojat. Gustav Mahler, Richard Strauss, Sergei Rahmaninov 2. Kuidas väljendub hilisromantismi stiil Gustav Mahleri loomingus? Eetilised, Filosoofilised, elu ja surm, headus ja kurjus, püüdlemine ideaalse harmoonia poole. 3. Nimeta tähtsamad muusikažanrid Mahleri loomingus. Vokaalsümfoonilised teosed, orkestri saatega sümfoonia tsüklid, põimis oma sümfooniatesse intonatsioone ja tsitaate lauludest, Sümfooniad, kantaat sümf. 4. Kuidas on sündinud impressionismi mõiste? Impressionism on pr. keeles MULJE. Mõiste sündis maali kunstis. 5. Nimeta impressionismi ühiseid tunnuseid maalikunstis ja muusikas. Kujutasid alati ilusaid muljeid, hetke meeleolu edasi andmine, ei ole suuri kontraste ega kirge. Kõlapilt on udune. 6. Kuidas väljendub impressionism Claude Debussy teoste pealkirjades? Inspireerib loodus oma ilu ja salapäraga. Selele viitavad tema teos...
Kordamisküsimused muusikaloo arvestuseks! Eellugu, keskaeg 1. Muusika teke: miks tekkis muusika, mis olid muusika ülesanded, miks vajas inimene muusikat, millised võimed omistati muusikale ja miks? (Kirjuta natuke pikemalt!) V: Muusika tekkis, et väljendada seda mida sõnadega ei saa ning selleks vajas ka inimene muusikat. Muusikat kasutati rituaalideks, ajaviiteks, lugude jutustamiseks, julguseks, suhtlemiseks, eneseväljenduseks. Muusikale on omistatud ka jumalikku päritolu, sest levis selline arusaam, et muusikal on salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. 2. Millised on tänapäeval muusika peamised funktsioonid? (too min 3 näidet) V:Meelelahutus, inspiratsioon, raha, liitev funktsioon, motivatsioon, igavuse peletus. 3. Muusika väljendusvahendid nimeta 5-6 peamist! V:Meloodia; rütm; dünaamika; tempo; tämber; harmoonia; vorm; faktuur. 4. Milline sündmus tähistab meie aja ...
VANAEG JA KESKAEG Loodusrahvad: Muusika matkis lindude ja loomade keelt kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida vaimulik, ilmalik, seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: -Arheoloogilised leiud -Keelpillid -Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: -Religiooniga seotud -Meelelahutus -Teadusega seotud -Seos universiumi ja muusika korralduse vahel Muusika teooria: 1.Pythagoros+Platon= range kord 2.Aristoteles+Aristoxenos=inimkõrv on otsutaja 1.Sumerid Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi Lautd-sukar (kitarri eelkäia) Topeltflööt-sem 2.Vana-Egiptus -Suursugune ,rõhutatult väärika rütmiga laulud,mida saatsid: flöödid, salameid,harfid ja lautod( need olid vana-egiptuse muusikainstrumendid) -Keskm...
Kordamisküsimused 12. klassile I osa 1)Kes ja millal hakkas koguma rahvaluulet? Rahvaluulet hakkas koguma Jakob Hurt 19.sajandil. 2)Millistes muuseumides hoitakse eesti rahvaloomingut? Tartu Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseumi kogud. 3)Vana ja uuema rahvalaulu 4 erinevust. Vanemas rahavalulus algriim, uuemas rahvalaulus lõppriim. Vanem rahvalaul levis suurliselt, uuemas hakati seda levitama ka kirjasõnades. Vanemas rahvalaulus asendub arhailine keel kaasaegse keelega. Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, uues on eepiline sisu ja meeste teemad. 4)Mis on algriim, skandeerimine. Algriim on mõnede sõnade algushäälikute kordus värsireas. Skandeerimine on nähtus, kus sõnarõhk ja viisi rõhuline osa ei lange kokku. 5)Millega asendus uuemas rahvalaulus algriim? Asendub lõppriimiga 6)Millised teemad on ülekaalus uuemas rahvalaulus? Uuemas rahvalaulus on ülekaalus seltskonnalaulud, meeste laulude temaatika, võtlus mõisnike ja pastor...
Ferenc Lizst(1811-1886) oli 19 saj. väljapaistvam pianist,andekas helilooja,pedagoog ja muusikapublitsist.Tema pianisti võimed avaldusid väga varakult. 9-aastaselt esines ta suure publiku ees ja grupp Ungariaadlike oli nõus toetama tema õpinguid Viinis. Üheks oluliseks punktiks tema loomingulisel kujunemisel oli kohtumine viiulivirtuoosi Paganiniga. Liszt tahtis saavutada sama klaveril, mis Paganini viiulil.Ta muutis oma esinemised täielikuks showks.Oma talendi tõestamiseks kirj ta hulga klaveriteoseid. Tema käe ulatus oli 2 oktavit.37-aastaselt loobus oma pianisti karjäärist, asus tööle Weimari õukonna muusika juhina. 54 a asus elama Rooma. Kus temast sai Rooma-katoliku kiriku abt-elas kloostris 8 a, sel ajal midagi ei kirj.Looming Lizsti looming oli programmilise muusika pooldaja. Ta oli uuendaja harmoonias,kasutas julgeid dissonantse- need hakkasid hajutama tonaalsuse tunnuseid. Lõi uue klaverimängustiili.Pani klaveri kõlama nagu ork...
ILMALIK LAUL KESKAJAL Varakeskaegsest ilmalikust laulust ja luulest on vähe andmeid. Mõningane ettekujutus on meil I aastatuhande lõpu kangelaseepikast, aga seegi põhiliselt hilisemate kirjapanekute põhjal. üleskirjutuste puudumine on loomulik, kui arvestada kultuurisituatsiooni, kirjaoskuse levikut ja seda, et eurooplased õppisid paberit valmistama alles 12. saj. Koos põhiliselt 18. saj. pärit legendiga "pimedast keskajast" on see asjaolu aga lasknud kirjeldada rahvakeelset ja mittekiriklikku laulu ja luulet põlatuna ning mahasurutuna. Rikkaliku keskaegse ilmaliku luuletraditsiooni eksistentsis pole põhjust kahelda. Teame, et hiljemalt 6. saj. tegutsesid kutselised õue- ja rändlaulikud (keltidel bardid, germaanlastel skopid, skandinaavlastel skaldid), rahvalik laul on kõikjal oluliselt suunanud kirikulaulu arengut, alates 8.-9. saj. näeme vaimulikke laule selgelt jäljendamas rahvalikke lauluvorme ning on võima...
Barokiajastu Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihää...
Hector Berlioz (1803- 1869) Sisukord : 1.Hectori Berliozi elulugu 2. Tahtsamad teosed 3.Helilooming 4.1.Lõppsõna 4.2 Hectori Berliozi portree 5.Kasutatud informatsioon Louis Hector Berlioz (11. detsember 1803 8. märts 1869) oli prantsuse romantiline helilooja. Tihti on teda nimetatud ka suurimaks prantsuse heliloojaks üldse, ent samal ajal ei mõisteta suurt osa tema loomingust tänapäevani. Kindlasti oli Berlioz oma eluajal aga rohkem hinnatud väljaspool oma kodumaad, põhjuseks küllaltki teravad suhted Pariisi konservatooriumiga. Ta oli üks nendest paljudest heliloojatest, kellele muusikuamet tõi kaasa tõsise tüli oma vanematega. Kas Sulle meeldiks, kui vanemad keelaksid Sul kodus klaveri harjutamise? Berliozi vanemad üritasid seda, sest nende pojast pidi saama arst. Pariisi Ülikooli õppima asudes sattus ta aga ühtlasi ka Pariisi kontserdielu keskele ja sellega oli asi otsustatud... Relv käes võttis ta 1830. aastal osa revolutsi...
Vana-aja muusika Andres Mõttus Muusika 1 Kodutöö 1 Muusikaks saab nimetada helikogu kus on olemas meloodia rütm ja tempo. Need on kõige tähtsamad näitajad mille järgi saab aru et tegemist on muusikaga. Muusika arvatavaid tekke põhjuseid on mitmeid. Üks neist on see, et vanal ajal oli vajadus saada tähelepanu vastassoo esinajalt, ja siis õppiti häälitsema igat pidi et saada tähelepanu ja sealt tekkis muusika. Samuti arvatakse et muusika tekkis füüsilise töö juures aladeadlikult mõmisedes mida hiljem õpiti ise juhtima. Kuid teame ju et juba ammu vanasti oli häälitsuste ja pulkadega peksmine suhtlusviisiks vastas hõimuga,ka sealt võis muusika algus...
Kordamisküsimused baroki tööks BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k "lopergune pärl"), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. (Tunded & kirg) 2) Kolme barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. · vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul · kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillid...
MUUSIKAAJALUGU RENESSANSS 14.-17. saj 1. RENESSANSS Mõiste: ,,renessanss" tuleneb itaalia keelest ja võeti kasutusele 16. Sajandil. Tähistas tagasipöördumist vanakreeka kultuuri juurde. 2. AJASTU SAAVUTUSED Maalikunst: Da Vinci ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtu söömaaeg", Sixtuse katedraali laemaal, Arhitektuur: Peetri kirik Roomas, Bramante väike kabel Tempietto, Chanlordi jahiloss, Louvre loss Skulptuur: Michelangelo detailsed skulptuurid (Mooses ja Taavet), J.Goujoni ,,Nümfid" Kirjandus: Boccacio ,,Dekameron" Teadus: nooditrüki leiutamine, teadvustati heliotsentrilisest maailmapildist, hakati surnuid lahkama, leiutati kompass, püssirohi, helikopter jpm Humanistlik iluideaal: Väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näib. Keskaegne oli mõistuslikum. Kuna muusika...
BAROKK Sõna baroco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit. 18saj sai nimest pilkenimi. Barokk jaguneb 3 perioodiks: varane periood (1590-1600), keskmine periood (1630-1680) ja hiline periood (1680-1740). MUUSIKA Barokk muusika on pärit Itaaliast. Muusikas kasutatakse rohkelt kaunistusi. Suhtutakse vabamalt polüfoonia rangetese reeglitesse, hakati jälgima tekstikujundite jäljendamist muusikas. Tähtsamaks sai inimlik, maine aspekt, mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundist (afektiõpetus). ,,Muusika eesmärk oli rõõmu valmistada" Baroki periood on suur murrang muusika arengus (kiire muusika zanrite areng, instrumeltaal muusika tähtsuse kasv, muutus kompositsiooni tehnikas). Tekkis varasema polüfoonia asemele monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias, millega käib kaasas harmoonia saade. Uus monoodiline stiil tõi kaasa soololaulu ja instrumentaalse soolo. Tekkis kontsertstiil muusikas. P...
Kordamisküsimused muusikaloo arvestuseks! EELLUGU, KESKAEG 1. Muusika teke: miks tekkis muusika, mis olid muusika ülesanded, miks vajas inimene muusikat, millised võimed omistati muusikale ja miks? Sest tänu muusikale on jõutud sinna, kuhu sõnadega ei jõua. Muusikale on omistatud ka jumalikku päritolu, taeva and. Muusikale omistati sageli salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. Muusika kaudu suheldi ka vaimude maailmaga. Inimene vajas muusikat, sest see oli keel kui suhtlusvahend. 2. Kust saame teateid vana maailma muusika kohta? Mida me selle aja muusikast teame: milliseid pille kasutati, kus kõlas muusika, milliseid toiminguid see saatis? Oletused kalju- ja muude jooniste põhjal-arheoloogilised leiud. Vanimad löökpillid; hiljem flöödi ja sarvelaadsed pillid; Vanas Egiptuses otseflööt ja harf; sumeritel lüüra, harfi ja lauto tüüpi keelpillid. See saatis rituaale, kultusega seotud toimun...
Muusika arvestus 1. Impressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering . Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus. Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja värviküllane; kõla ilu; heterofoonia - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud ühehäälsus); polütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine. Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! Peale esimest maailmasõda tekkis neoklassitsism, olles vastukaaluks impressionismile ning romantismile. Põhimõtteliselt toimus klassitsismi taaselustamine. Iseloomulikuks jooneks on muusik...
BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k “lopergune pärl”), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel. Ebakorrapärane, kummaline, tavatu. Väliselt toretsev ja elu nautiv. Algselt oli mõistel halvustav tähendus. Kõige selgemalt väljendus barokk arhitektuuris. Heliteos pidi olema algusest lõpuni ühes emotsionaalses seisundis. Eesmärk oli publik nutma ajada. Barokiajastu muusika oli õukonnakesksem.Suund polüfoonialt homofooniale. 2) Kolm barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. Vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele pillikoosseisudele. Teatraalne stiil oli kõige uu...
VANAAJA MUUSIKA. Vanaaeg: 3000 a eKr – 5. saj pKr Muusika on inimese loomulik eneseväljendamise vahend ja selle tekkimise aega on raske määratleda. Tõenäoliselt sündis ja arenes muusika koos inimesega. Loodusrahvad matkisid lindude ja looduse hääli, kasutades erinevaid kõlavärve (tämbreid), muutuvaid helikõrgusi ja rütme ning muusikalise väljenduse juurde kuulus pea alati ka tants. Muusika oli suhtlusvahendiks juba enne, kui kujunes välja verbaalne keel. Selle abil pöörduti mitte ainult kaaslaste vaid eelkõige kõrgemate jõudude poole. Loodusjõudude, esivanemate vaimude ja jumalatega püüdis inimene kontakti astuda läbi laulude ja tantsude, luues aja jooksul erinevad rituaale. (Näiteks ka hilisem kristlik jumalateenistus.) Muusika on läbi aegade väljendanud ka inimese isiklikke tundeid. Laulu, tantsu ja pillimänguga väljendati rõõmu ja kurbust, sümpaatiat ja armastust, kuid õhutati ka vaprust ja ületati hirme. Vanaaja muusika kohta saa...
TALLINNA ARTE GÜMNAASIUM Karolina Joanurm BAROKK Referaat ajaloos Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Mina, valisin selle teema, kuna mulle meeldib kunst ja eriti see kuidas barokki kirjeldatakse kui "ebatavaline" oma hooga,tunnete,kirega ning isegui ülepaisustustega ja liialdusega, aga pakub ikka vaatajale huvi,ootamatust ning rabab ja üllatab teda. 16,.sajandil reformaatorite poolt algatatud karoliku kiriku vastane usuline võistlus kujunes 17.sajandil ilmalikuks võimuvõistluseks. Kogu Euroopas peeti usu nimel veriseid sõdu,mis viisid poliitiliste võimusuhte täieliku ümberkujunemiseni. Nii püsimatu nagu tolle raske ja äreva perioodi ajalugu, oli ka selle aja kunst. Ühelegi varasemal ajajärgul polnud valitsenud sellinme hoiakute ja kunstialaste vaadete mitmekesisus nagu barokiajastul. BAROKKOARHITEKTUUR Usupuhastus ehk reformatsioon oli paljudes Euroopa piirkondades katoliku usu peaaegu täiesti välja tõ...
Muusikaajalugu Vanakreeka muusikast – Klassitsism Koostanud: Andres Maasikas 14AT1 10.Klass Vana-Vigala Tehnika- ja teeninduskool 2015 Vanakreeka muusika Arhailine ajajärk – iseloomustab rahvaluule ja rändlaulikute loomingute kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks e. Eeposteks. Homerose ajal (9-8 sajand) tegutsesid kutselised laulikud aoidid, kes lüüra saatel kandsid ette eepilisi laule, neid suurel määral improviseerides. Rändlaulikud, rapsoodid, polnud ise laulude loojad, vaid pigem tekstide ettekandjad. Vanimast kreeka luulest on tuntud mitmesugused kultuslikud laulutüübid: * paiaan (apollonile pühendatud laul kitara saatel * ditüramb (aulosega saadetud laul dionysose kultusest) * treen (surnuitk aulose saatel) * hümenaios (pulmalaul aulose saatel...
Tähtkujud erinevates kultuurides Referaat 2010 Lääne astroloogia Lääne astroloogia kujunes põhijoontes välja antiikajal, oma osa selles on kreeka tagapõhjal ja egiptuse traditsioonidel ning palju olulist lisati hellenistlikus Egiptuses ja Roomas. Kuna makedoonlaste vallutused põhjustasid aktiivse kultuurivahetuse Mesopotaamia, Egiptuse, Kreeka ja Iraani alade vahel, võime nende rahvaste panust ka astroloogiast leida. Kõikidele teistele jääb siiski vaid täiendaja roll, sest astroloogia aluspõhi, ideoloogia ning peamised meetodid pärinevad ikkagi Mesopotaamiast. Seda tunnustades langevad astroloogiasõbrad sageli teise äärmusse ja väidavad tähistaeva põhjal ennustamise Mesopotaamias juba aastatuhandeid umbkaudu samasuguse olevat, nagu keskaja Euroopas. Õnneks ei pea me piirduma üksnes aimduste ja oletust...
VANA MAAILM Meie teadmised kaugete aegade muusikast on võrdlemisi ebamäärased, me võime vaid selle kohta oletusi teha kalju- ning muude joonistuste põhjal, mis kujutavad muusikaga seotud rituaale. Samuti on allikaks arheoloogilistel väljakaevamistel leitud pillid, mille kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, kuid nende häälestuse üle on väga raske otsustada. Kiviajast tuntakse eelkõige MITMESUGUSEID LÖÖKPILLE, FLÖÖDI- JA SARVELAADSEID PILLE ja TROMPETI EELLASI. Vanale Egiptusele on pillidest kõige iseloomulikumad OTSEFLÖÖT JA HARF, tuntud on ka TUPELTŠAMEI. LÜÜRA, HARFI ja LAUTO TÜÜPI KEELPILLE kasutasid juba sumerid. Heebrealaste muusikast annab mõnevõrra ettekujutust Vana Testament, milles esineb muusikuna JUUBAL, keda keskaegsed autorid nimetavad sageli muusika „leiutajaks“. Juba tema tunneb KINNORIT, Piibli legendaarseimat pilli (kutsutakse ka Taaveti harfiks). Templirituaalis oli oluliseks signaalpilliks ŠOFAR (lihtne huulikut...
· Jutusta muusika tähtsusest vanal ajal - Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast mõjutatavaiks. Nende hääli võrreldi pillihäältega ja pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. · Nimeta ja kirjelda vähemalt kolme pilli vana aja perioodil 1. Aulos Vana-Kreeka puhkpill, läbilõikava, pealetükkiva, ja ärritava kõlaga. 2. Lüüra Keelpill, keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. 3. Kitara See oli Vana- Kreekas levinud näppekeelpill, arenes välja forminxist, 5-7 keelega, lüüra tüüpi pill, mängisid põhiliselt mehed · Seleta mõiste Gregoriuse koraal. - Lauldi ladina keeles, tekst pärines piiblist (proosatekst), sõnad olid vaimuliku sisuga · Kuidas on Gregorius I seotud gregoriuse lauluga? Gregorius ühtlustas ja uue...
ANTIIKAEG JA KESKAEG inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast pärinevad nt kaljujoonistelt, väljakaevamistelt. muusika roll vanades kõrgkultuurides oli meelelahutuseks, söömaajal, tantsuks, võistlusteks Vana-Kreeka ❀ Vana-Kreeka kultuur on mõjutanud Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuri läbi spordi, Olümpiamängud said sealt alguse, muusika koht ja tähendus ning ka õpetus muusikast näitavad Kreeka muusikat Lähis-Ida kultuuride vahetu jätkuna. ❀ musike - muusade kunst, lauldes ettekantud luule. ainus valdkond kus kreeklaste jaoks kunst tõusis jumalike kõrgusteni ❀ kreeklased pidasid esimesteks muusikuteks Apollonit ja Dionysust ❀ apollonlik muusika on korrastatult harmooniline ja mõistuslik ❀ dionüüsilik muusika on ekstaatiline ja meeleline Arhailine ajajärk ✿ Vana-Kreeka kultuuri arhailine ajajärk 8-6 saj. eKr ✿ aoid- kutselised laulikud, kes lüüra saat...
Muusika Muusika enne ajaarvamist · Esimeseks muusikariistaks oli kindlasti inimhääl ning rituaalset leelotamist saatis tõenäoliselt rütmiline käteplaksutamine või jalgade trampimine. · Esimeseks rütmipillideks kasutati käte plaksutamist ja helisevate esemete kokkulöömist. · Muusikat oli vaja üleloomulike jõududega suhtlemiseks (loodusjõud, surmatud jahilooma hinged, surnud lähedaste vaimud). Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo. · Üsna pea avastati, et vastu kõva puupakku lüües kostab teistsugune heli kui õõnsast puupakust. · Õõnsas ,,muusikariistas" tekib heli kahe elemendi korpuse ja õhusamba või õhuga täidetud kasti abil. Sellel avastusel põhinevad tänapäeva puhkpullid (metsasarv, oboe), samuti keelpillid (viiuli kõlakast). · Varaseimate muusikariistade hulka kuuluvad õõnsad torud (pilliroog, torukujulised luud),...
KORDAMISKÜSIMUSED VANAMUUSIKA TÖÖKS 1. Muusika teke. Mis on muusika? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Millest tekkis muusika? Kuidas me teame vanast muusikast? Kas vanamuusikat on säilinud? Kas kõikidel maailma rahvastel on muusika? 2. Vanimaid teadaolevad muusikainstrumendid ja nende päritolumaad. (pildid konspekti lõpus) Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso- ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ning trompeti eellasi. Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja pinguletõmbunud sooled, mis hakanud helisema järsust löögist kesta pihta. Olid ju paljude vanade pillide koostisosaks tõesti kas kilpkonna kest või õõnestatud kõrvits. Selline ...
annaabi.ee 
