TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulk kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine kujutlus, keel. AISTINGUD Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud : nägemis-, kuulmis-,haistmis-,maitsmis-,kompe- ehk puuteaisting. Eristatakse ka veel temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jms aistinguid. Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvissüsteemi osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning selles toimub analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb : retseptoritest e tundenärvilõpmetest - võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks;
Tunnetusprotsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mis on vajalikud informatsiooni vastuvõtmiseks ja selle töötlemiseks. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTING Aisting annab edasi esemete ja nähtuste üksikomadusi (kuju, värvus, lõhn jne.) Aistingud jagunevad: a) klassikalised : nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompeaisting. b) uued: temperatuuri-, tasakaalu-, valuaisting. Aistingud tekivad analüsaatori vahendusel see on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu ärritusi ning milles toimub nende analüüs
HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE. FIGUUR TAJUTAKSE TÄPSELT. FOON TAJUTAKSE ÄHMASELT (ON TAUSTAKS). MIS ON AISTING, NIMETA AISTINGUID, ISELOOMUSTA NEID LÜHIDALT. AISTING ON TUNNETUSPROTSESS, MIS ANNAB
(MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE. FIGUUR TAJUTAKSE TÄPSELT. FOON TAJUTAKSE ÄHMASELT (ON TAUSTAKS). MIS ON AISTING, NIMETA AISTINGUID, ISELOOMUSTA NEID LÜHIDALT. AISTING ON TUNNETUSPROTSESS, MIS ANNAB INFORMATSIOONI ESEMETE JA NÄHTUSTE
orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta Illusioon on eksitaju ehk tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine AISTINGUD Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel Nägemine Inimese nägemisorganiks on silm Silma abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist Nägemismeele kaudu saab inimene väliskeskkonnast kõige rohkem infot Silma osadeks valguskiire läbimise järjekorras on: ·Sarvkest ·Silma sisevedelik ·Lääts ·Pupill ehk silmaava, mille moodustab iiris ·Klaaskeha ·Võrkkest Värvinägemise häired: värvipimedus, daltonism
Sisukord. 1 Sissejuhatus.............................................................................................................................. 2 2 Aistingud.................................................................................................................................... 3 3 Nägemine.................................................................................................................................. 4 4 Maitsmine ................................................................................................................................. 5 5 Haistmine...................................................................
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Meeleelundid ja tunnetusprotsessid Referaat Margit Reinsalu 10a Tallinn 2010 0 Tunnetusprotsessid Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Tänapäeval eristatakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistinguid. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel
1. Peaaju kontrollib kogu organismi talitlust, teda kaitseb luuline ümbris,ajukestad, ajuvedelik. Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet, hall koosneb närvirakudest, valge närvikudedest mis on pikad. Moodustab 9/10 ajumassist. Koosneb 5 osast: · Suuraju- 70% moodustub peaaju mahust, parem ja vasak pool, ajukoor- 3mm paksune kiht suuraju peal, ajurakud juhivad inimese kehalist ja vaimset tegevust, seal asuvad kuulmis, nägemis, maitsmis haistmis ja kõnelemiskeskused, mälu- iinfo säilitamine meenutamine ja kasutamine. · Keskaju- suhteliselt väike, edastab infot suurajust seljaajju, vastutab keskaju lihaste pingeseisundi säilitamise eest. See on automaatsete liigutuste keskus, optiliste ja akustiliste orienteerumisreflekside keskused. Aju eri osadest tulevad impulsid kantase üle lihastesse.
1.Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. 2. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi . Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: 1)retseptoritest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; 2)närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; 3)vastavast peaaju piirkonnast kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. 3. Aistingute põhidimensioonid Intensiivsus Et aisting üldse tekiks, peab ärritaja olema teatud tugevusega
Tunnetuspsühholoogia seminar III MEELED 1. Aistingute teke. Mille poolest erineb see tajust. Tajuprotsesside seaduspärasused ja etapid. · Aisting on välis- või sisekeskkonna üksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingutest saadud info tõlgendub ajus tajukujundiks. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; · närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; · vastavatest peaaju piirkondadest kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Aistingute adaptsioon ehk ärritajaga kohanemine. Valgus( 2min)-hämarus ( 30 min),
1. Aistingu mõiste: Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Ta tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Naiteks tavalise tooli. Seda vaadetes võime näha selle prunni värvust (nägemisaisting) ja kasutades tunda selle siledat pinda (puuteaisting), kuid aisting ei ütle, et tegemist on tooliga (ei peegelda eset tervikuna) 2. Kuidas tekib aisting: Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevad ärritusi ning milles toimub nende analüs ja süntees. Koosneb kolmest osast: retseptorid (võtavad ärritusi vastu ja muudavad närviimpulssideks), närvikuid (toimetavad näriviimpulsse edasi), peaaju piirkonnad
motivatsiooni keskusi (seetõttu näiteks alkohol, mis pidurdab ajukoort, alandab enesekontrolli) Ajukoor omakorda on üleneva aktivatsioonisüsteemi mõju all (retikulaarformatsiooni ja taalamuse virgutav toime). Ilma ajukoore piisava toonusta pole võimalik eesmärgipärane ja mõistlik tegevus. Kõrge intelektuaalsed. Madalam sensoorsed, tunnetuslikud tunnetusprotsessid. Kõik see, ms on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aistingutes. Aistingud pole mitte aint kõige varajasem alusptotsess, vaid ka palju lihtsam protsess. Sünaptiline ümbervahetus info läheb ajju ja see muutub liigutuseks (vmt) Keskkonna üksikomaduse kui stiimulite vahetud meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess aisting (nt nähemine, kuulmine, tasakaaal, valu) Psühhofüüsika rajaja Gustav Thodor Fechner Põhimõisted: Läved (absoluutsed läved, eristusläved) & tundlikkus (need 2 on pöördväärkuslikud) Alumine a.l
Aeglane ja kiire uni vahelduvad, moodustades koos 90-100-minutilise tsükli. Öö jooksul läbitakse 4-5 sellist tsüklit. Meditatsioon on tahtlikult esilekutsutud seisund, millega pööratakse teadvus välismaailmast inimese sisemaailma. Sensoorne deprivatsioon on seisund, mille puhul väheneb märgatavalt meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info. Tunnetusprotsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puute-aistingut. Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb retseptoritest, närvikiududest ja vastavatest peaaju piirkondadest. Nägemismeele kaudu saab inimene kõige rohkem infot
Elule tagasi vaatamine, rahulolu iseendaga või rahulolematus, meeleheide. 19. Teadvuse seisundid: ärkvelolek, uni, meditatsioon, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, uimastid, depressandid, stimulandid, hallutsinogeenid 20. Stimulandid stimuleerivad KNS, parandades tähelepanuvõimet, kuid aeglustades reaktsioone. Hallutsinogeenid muudavad taju ja tekitavad hallutsinatsioone, võivad põhjustada ka paanikat, psühhoose ja õudustunnet. 21. Aisting peegeldab objekti üksikuid omadusi (värvus, suurus, maitse, siledus). Taju - peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult, koosneb aistingutest kuid pole nende lihtne summa. Tajus peegelduvad nii ärritajad kui ka ärritajate vahelised suhted 22. Aistingud liigitatakse: välisaistingud (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) ja siseaistingud (tasakaal, valu). Taju liigitatakse: ümbritsevate objektide taju, liikumistaju, ajataju ja ruumitaju 23
Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus Vilumused Mõtlemine Rahulolu Temperament Fantaasia Väsimus Iseloom Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ja tulemusi on võimalik kontrollida
Taju ja tunnetus Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või
Maitseretseptorid asuvad eelkõige keelel, aga ka suulael ning kõri ülaosas. Maitsenäsade pinnal asuvad avad, mille kaudu pääsevad sisse lahustunud aineosakesed. Nende kokkupuutel maitsmispungade tunderakkudega tekivad närviimpulsid, mis kanduvad mööda maitsmisnärve ajukoore vastavasse piirkonda. Maitsenäsad - keelel olevad struktuurid, mis sisaldavad endas maitsepungasid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid. Tunneme magusat, haput, mõru, soolast maitset, lisaks on tuvastatud veel üks maitse - umami e. heamaiguline, mida tunneme kõrge proteiinisisaldusega toidus. Kuulmine- Kõrvas asuv tigu on kuulmiselund. Väliskõrv koondab õhus olevad helilained keskkõrvas asuvale trummikilele mille eesmärk on kaitsta kõrva väliskeskkonna mõjude eest. Helilained panevad kuulmekile võnkuma, võnked kanduvad edasi ovaalaknasse, mis on keskkõrva sisekõrvast eraldav membraan. See ülekanne toimub 3. kuulmeluu, vasar, alasi, jalus
PSÜÜHILISED NÄHTUSED Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühilised protsessid - Tunnetusprotsessid - Emotsionaalsed protsessid - Tahtelised protsessid Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTINGUD - Vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse aistinguid meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingud. (Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele). Tuntakse ka temperatuuri-, tasakaalu-ja valu- aistingut. Aistingu teke - Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel.
Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Kirjeldan neist lähemalt kolme aisting, taju ja tähelepanu. 1. Aisting Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta. Aisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud on nt: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja puuteaisting. Nägemisest saab inimene 80-90% informatsioonist, inimese valgustundlikkus on 120 mln kepikest ja värvustundlikkus 6 mln kolvikest. Inimene kuuleb õhuvõnkeid sagedusega 16-20000 Hz, alla 16 Hz puhul tegemist infraheliga ning üle 20000 Hz puhul tegemist ultraheliga. Inimese kõne sagedus on 300-3500 Hz.
Mustri teooria - erinevad sensoorsed omadused on kodeeritud kindlates närvirakkudes olevate spetsiifiliste erutuse mustrite poolt 8. Iga meele e. sensoorse süsteemi (kuulmine, nägemine) tundmine järgmistes punktides (nagu seminaris etteantud tabelis): Sensoorse süsteemi ehitus (elund, juhteteed) Stimulatsiooni vastuvõtvad retseptorid ja nende asukoht Millist tüüpi stimulatsiooni vastu võtavad? Kuidas ja kus toimub sensoorne kodeerimine e. transduktsioon e. tekib aisting füüsikaline stiimul muutub närvisignaaliks? Millised on stiimuli füüsikaliste omaduste psüühilised vasted (nt. kuulmises sagedus = helikõrgus jm.)? Kuidas toimub aistingu kodeerimine spetsiifilisuse ja mustri teooriast lähtuvalt kumb kehtib ja kuidas väljendub? (NB! Kuulmises koha- ja sagedusteooria) kinesteesia - lihastes, liigestes ja kõõlustes paiknevate retseptorite poolt tekitatavad aistingud, mis annavad infot meie keha liikumisest
nägemine (küünal pimedas 48 km kaugusel) kuulmine (tilga vee kukkumine vaikuses 6 m kaugusel) maitse (lusikatäis suhkrut 4,5 l veele) haistmine (imevähe parfüümi 3-toalises korteris) taktiilne (mahe tuuleõhk 1 cm kaugusel) Aistingutega seotud nähtused Sensoorne isolatsioon - absoluutne stiimulite puudumine, meelte väljalülitamine Ebaspetsiifiline tundlikkus - samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga) Sünesteesia - sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi (soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad) Aistingutega seotud nähtused Adaptatsioon - kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne), uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne) Sensibilisatsioon - tundlikkuse tugevnemine teise analüsaatori mõjutamise tulemusel (nägemine teravneb kuulmisretseptorite mõjutamisel) 1)Nägemisaisting
See on võimalik neuronaalselt juhitavate silelihaste abil. Inimene suudab eristada u 160 värvust, lisaks sellele suudame tajuda värvuste intensiivsuse (heleduse) eri astmeid, samuti värviküllastusastmeid. Kuna need tegurid võivad ühineda erinevalt, on erinevaid värvivarjundeid väga palju. 2 Kuulmismeel Kuulmine võimaldab meil eristada helilaineid ning kindlaks teha heliallika asukoha ja selle liikumist. Kuulmisorganiks on kõrv, mis suudab vastu võtta suurt hulka informatsiooni. Kuulmine on väga oluline inimestevahelises suhtlemises, sest see toimub peamiselt kuulmise vahendusel. Kõrvalest suunab sinna sattunud helilained kuulmekäiku. Kuulmekäik lõpeb trummikilega, mis hakkab helilainete toimel võnkuma. Edasi liiguvad helilained kuulmeluukesele. Kuulmeluukesed võimendavad võnkeid ja edastavad need teole, kus asuvad heliretseptorid muundavad helivõnkeid närviimpulssideks
tigu. Seal need võnked muudetakse närviprotsessiks. Võnkeid mõõdetakse hertsides. Inimene kuuleb 16 Hz 20 000 Hz. Üle 20 000 Hz on ultraheli (nt koerad kuulevad). Alla 16 Hz on infrahelid. Infrahelil on inimese psüühikale laastav toime paanikahood, hirm, võib isegi tappa. Lisaks hertsidele võib rääkida ka helitugevusest detsibellid. Alumine piir on individuaalne (üle 10), ülemine on 140 db. Rääkida võib ka helitämbrist. Haistmisaisting lõhna aisting tekib siis, kui õhus lendlevad aineosakesed satuvad haistmisretseptoritele, mis asetsevad ninaõõnes. Lõhnadel on 6 kategooriat: lillelõhnad, teravad lõhnad, eetrilaadsed lõhnad, muskuslõhnad, roiskumislaadsed lõhnad, kamprilaadsed lõhnad. Inimese lõhnatundlikkus loomadele vastu ei saa, aga kui meie eellane hakkas arenema, siis just lõhnade eristamise ajuosa hakkas kõige enne arenema. Igal inimesel on oma lõhn. On teada putukaliike, kes
Kordamine KT-ks . Tunnetusprotsessiks ehk kognitiivseteks protsessideks nim. neid psüühilisi protsesse , mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest( aisting, taju, mälu, mõju, mõtlemine, tähelepanu ja kujutlus).Analüsaator on närvisüsteemi osa , miis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning milles toimub nende analüüs ja süntees .Analüsaator koosneb kolmest osast : 1)Retsetorid ehk tundenärvilõmped , mis võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritus energia närviimpulssideks 2)närvikud , mis toimatevad närviimpulsse edasi 3) peaaju piirkond , kus toimub närviimpulssidena saabunud
Tunnetusprotsessid Ehk kognitiivsed protsessid. ...protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest - aisting - taju - tähelepanu - mälu - mõtlemine - kujutlus - keel Aisting tunnetusprotsess, mis annab infot esemete ja nähtuste kohta. Tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile. Klassikaliselt jaotatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis-, kompe ehk puuteaisting. Tänapäeval ka tasakaalu, valu jt aistingud. Aistingu teke tekivad analüsaatorite vahendusel. Analsüsaator on ns(närvisüsteem) osa, mis
Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid . Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss , mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundeid uuritakse morfoloogiliste, psühholoogiliste, elektrofüsioloogiliste ja tingitud refleksi meetoditega. Silmad kui nägemiselundid Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi.
1. Kuidas tekivad aistingud? Mille poolest erineb aisting tajust? Kirjeldage tajuprotsessi üldiseid seaduspärasusi ja etappe. Sensoorne kogemus e. aisting (sensation) - keskkonna üksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Algab proksimaalsest stiimulist, mis muundatakse spetsialiseerunud retseptorite poolt närviimpulssideks, modifitseeritakse siis närvisüsteemi (NS) teistes osades, ning lõpuks tekib aisting Taju (perception) protsess, milles luuakse meeleorganitelt saadud andmete põhjal tervikpilt (nn `tajukujund') objektidest. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid? Meeled - Meeleelundid nägemis-, -Silm kuulmis-, - Kõrv haistmis-, -Nina maitsmis- -Keel kompimismeel. -Nahk 3. Kirjelda maitsmismeele ja puutetundlikkuse mehhanisme. Tunneme haput mõlema küljel taga pool, magusat keele otsas, soolast- ees külgede peal, mõru
Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. Locke(Empirism) - teadmised pärinevad kogemusest. Väline keskkond ja kasvatused 8. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talitluse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Meeled - Meeleelundid nägemis-, -Silm kuulmis-, - Kõrv haistmis-, -Nina maitsmis- -Keel kompimismeel.-Nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor aferentnejuhtetee kesknärvisüsteemistruktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Meeltele ühine: 1. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada
Väravakontrolli teooria – teooria, mille kohaselt peavad valuaistingud ajuni jõudmiseks läbima närviraku „värava“ ning notsitseptorite signaale pärssivad närvirakud on võimelised neid valuaistinguid selles väravas blokeerima. Valu kogemine on mõjutatud inimese uskumustest ja emotsioonidest. 5. Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi. Kinesteesia – lihastes, liigestes ja kõõlustes paiknevate retseptorite poolt tekitavad aistingud, mis annavad meile infot meie keha liikumisest ja meie keha ruumis paiknemisest. Mõned reaktsioonid on automaatsed ehk refleksid (seljaaju juhitud). Põlverefleks 1. Põlvekõõluse stimuleerimine 2. Lihaskäävi rakkude aktiveerumine 3. Motoneuron innerveerib lihast kokku tõmbuma 6. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem – kas toidu lõhn või toidu maitse?
( vaja niiskus). Maitsenäsade pinnal asuvad avad, mille kaudu pääsevad sisse aineosakesed. Nende kokkupuutel maitsmispungade tunderakkudega tekivad sellised närviimpulsid, mis liiguvad mööda maitsmisnärve ajukoores olevasse piirkonda, mis määrab meie maitsed. Maitsenäsad on keelel olevad struktuurid ja sisaldavad endas maitsepungasid, milles asuvad maitseretseptorid. Tunneme magusat, mõru, haput, soolast maitset, lisaks on tuvastatud veel üks maitse - umami e. heamaiguline. Kuulmine - tigu kõrvas on kuulmiselund. Väliskõrv koondab helilained keskkõrvas asuvale trummikilele. Trummikile kaitseb kõrva väliste mõjude eest. Helilained panevad trummikile ehk kuulmekile võnkuma, võnked kanduvad edasi ovaalaknasse, mis on keskkõrva sisekõrvast eraldav membraan. See ülekanne toimub sellises järjekorras: kuulmeluu, vasar, alasi, jalus. Viimane annab edasi võnkumise ovaalaknale
Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimise ning lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast vastuvõtvad tunderakud e. retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. (17) Mis on aisting? Retseptor? Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb:
aktiivsus aga väljalugemine. *töötlusoperatsioonid edastatakse, transformeeritakse, selekteeritakse informatsiooni *kodeerimine *seosed representatsioonide vahel *aeg, mis kulub ehk töötluse aeganõudvus · Kood invariantse struktuuriga representatsioon; aktiveerimine; horisontaal- ja vertikaalsuhted (erinevate tasemete plokkide vahel), töötlussüsteemi koodidel erinev abstraktsus-, analoogilisus-ja isomorfismiaste reaalse maailma nähtuste suhtes. · Aisting reageerimine sensoorsele elementaartunnusele. Taju - terviklik psüühiline representatsioon aktuaalsest objektist. Mälu - koodide säilitamine aktiivsena peale aktuaalse stimulatsiooni lõppemist. Kujutluse korral on representatsioonid (esindused) aktiveeritud ilma aktuaalse stimulatsioonita. Tähelepanu selekteerib vajaliku info aktuaalse või säilitatava materjali hulgast. LISA Näiteid käitumise selgitamisest erinevate perspektiivide valguses:
tervikud TAJU PROTSESS 1) sensoorse stiimuli vastuvõtt 2) valikuline tähelepanu (sõltub stiimuli mõne omaduse silmapaistvusest) 3) tajuline töötlus (pannake kokku tervik, mida hetkel tajumine (nt ruumiline nihke arvutamine) 4) interpretatsioon (tõlgendamine, tähenduse andmine - meil on olemas visuaalne pilt ümbrusest) + apertrepatsioon (taju sõltuvus tajuva inimese psüühilisest seisundist) 5) käitumine TAJU VALIVUS (nt kokteilipeo effekt) TAJU ALGÜHIKUKS ON AISTING - kontaktne ja taktiline (kompimine, maitsmine, puudutus) - distantne (nägemine, kuulmine, haistmine) RETSEPTORITE ALUSEL AISTINGUD - eksterotseptiivsed (tegelevad meie keha pinnal väliskeskkonnast tulevate ärritustega – nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) - interotseptiivsed (sisekeskkonna ärritused – janu, tühi kõht) - propriotseptiivsed (vahendavad lihastes ja kõõlustes liikuvat infot)