TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Albina Voronkova RPv-2 Materiaalne ja immateriaalne põhivara Материальное и нематериальное имущество Ainetöö Juhendaja: L.Gromova Tallinn 2013 СОДЕРЖАНИЕ Содержание................................................................................................................................2 Введение.....................................................................................................................................3 1 Материальное основное имущество....................................................................................5 2 УЧЕТНЫЕ МЕТОДЫ УЧЕТА МАТЕРИАЛЬНОГО ИМУЩЕСТВА...............................7 Основное имущество амортизируется (переводится в расходы) в течении его полезного срока службы (ст...
Motivatsioon väljendab inimese sisemisi ja välimisi ajendeid, mis mõjutavad tema tegevust ja selle tulemuslikkust. See on inimese sisemine indikaator, mis aitab saavutada rohkemat kui mittemotiveeritud inimene loomuomaselt saavutada suudaks. Motiveerimine on inimese tegevusele ajendavate jõudude teadvustamine ning nende vahendusel inimese mõjutamine. Motiveerimine saab olla enesekohane (töötaja motiveerib end ise) või välispidine (tööandja motiveerib töötajat). Töötajate motiveerimiseks on palju erinevaid võimalusi. Töötajate motivatsioon on individuaalne ja ajas muutuv, seega on ettevõtte motivatsioonisüsteemi arendamine järjepidev protsess. Tööalaseid motivaatoreid võib jagata mitmeti: kollektiivsed (motiveerivad kogu kollektiivi tervikuna) ja individuaalsed motivaatorid (motiveerivad isiklikest vajadustest lähtuvalt); mittemateriaalsed (on tajutavad psühholoogilise kasuna nagu tunnustus, isiklik areng, võimete arendamine) ja...
IV kodutöö: Antiigi materiaalne pärand avalikus ruumis Jana Stets Pont du Gard`i Rooma akvedukt (Prantsusmaa) Lõuna-Prantsusmaal Languedoc-Roussillon’i piirkonnas Gard'i departemangus asuv Pont du Gard ehk Gard’i sild kuulub maailma kõige tuntumate ja tunnustatumate sildade hulka. Pont du Gard ehitati enne ristiusu rajamist. Pont du Gard on kõige kõrgem (49m) Vana-Rooma akvedukt ehk sildveejuhe, mis ehitati antiik-Rooma ajal ja valmis tõenäoliselt ajavahemikus 40–60 aastat eKr. Pont du Gard on kolmetasandiline. Kaks alumist tasandid ehitati kuni 6 tonni raskustest kiviblokkidest, ülemine tehti peenest kiviprügist. Esimest tasandit kasutati algselt sillana. See koosneb kuuest kaarest. Teisel tasandil on kaari 11. Ja kolmandal, kus kulgeb veekanal on säilinud 35 kaart, algselt oli neid 47. See monument on keisrite aja algperioodi üks mõjukamaid. Alates 19...
8. Põhiseadus on riigi konstitutsiooni sätestav seadus, mis a) peab igal riigil olema, muidu ei saaks riik eksisteerida; b) ei pruugi igal riigil olemas olla. 9. Eesti Vabariigis on vastu võetud: a) 3 põhiseadust; b) 4 põhiseadust; c) 8 põhiseadust. 10. Seadus on seadusandliku võimu õigusakt, mille a) saab vastu võtta vaid parlament; b) sisuks saavad olla vaid õigusnormid; c) täitmine on kõikidele isikutele kohustuslik. 11. Materiaalne seadus on: a) varalisi suhteid reguleeriv seadus; b) õigusnorme sisaldav õigusakt; c) reaalselt (nt paberkandjal) olemasolev dokument (vastand virtuaalsele). 12. Konstitutsiooniline seadus on: a) riigi ülesehitust (nö riigi skeletti) reguleeriv seadus; b) sünonüümiks terminile „põhiseadus“ 13. Seadlus on a) riigipea poolt antav õiguse üldakt; b) riigipea poolt antav õiguse üksikakt; c) riigipea poolt antav õigustloov akt. 14. Määrus
Kokku 40 000 Käibevara kokku 230 780 Pikaajalised kohustused Põhivara Pikaajalised kohustused kokku 0 Pikaajalised finantinvesteeringud Muud aktsiad või väärtpaberid 25 000 3 Kohustused kokku 92 900 Kokku 25 000 Materiallne põhivara Muu materiaalne põhivara 38 000 8 Omakapital Kokku 38 000 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 150 000 14 Immaterjaalne põhivara Kohustuslik reservkapital 5 900 11 Muu immaterjaalne põhivara 20 000 7 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 62 980 6
• SKA üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhend • Tartu Vangla kodukord (kinnitatud Tartu Vangla direktori käskkirjaga) • Vangla sisekorraeeskiri (kinnitatud justiitsministri määrusega) • Maksukorralduse seadus • Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskiri • Justiitsministeeriumi asjaajamiskord • Tartu linna põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/akt/422022013004?leiaKehtiv ) • Kihnu valla eelarvest täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord Materiaalne ja formaalne õigus MATERIAALNE FORMAALNE •sisuline •menetlusõigus •õigussuhtes osalevate •pädeva riigiorgani õigused isikute õigused ja ja kohustused kohustused materiaalõiguse normide rakendamisel •mis? •kuidas? Vt nt MKS alates § 43! https://www.riigiteataja.ee/akt/117032015011#para43
Kas raha on sõber või vaenlane? Raha on asi, milleta on elu raske ette kujutada, aga mis tekitab palju probleeme. Raha on materiaalne vara. Raha on väärtus, mida targad oskavad kasutada ja mis kasutab rumalaid. Kalev Kesküla ütles, et raha otsustab, kui palju päikest on su päevas. Rahaga peab oskama ümber käia. Kui käid rahaga rumalalt ringi, siis võib kas või loto jackpot tulla, aga sellest pole siiski kasu, sest kui inimene selle lihtsalt ära ja ei investeeri seda targalt. Aga kui nutika mõtlemisega inimene endale kuskilt natuke raha ,siis ta oskab sellega rattad käima panna ja sellest uut raha toota
MITTERAHALISE SISSEMAKSE ÜLEANDMISE LEPING Mitterahalise sissemakse üleandmise leping, Mitterahalise sissemakse üleandmise leping. Käesoleva Mitterahalise sissemakse eseme üleandmise lepingu (edaspidi Leping) on sõlminud Mitterahalise sissemakse üleandmise leping, registrikoodiga Mitterahalise sissemakse üleandmise leping, aadressiga Mitterahalise sissemakse üleandmise leping (edaspidi Osaühing) ja teda juhatuse liikmena esindav Mitterahalise sissemakse üleandmise leping, isikukoodiga Mitterahalise sissemakse üleandmise leping, elukohaga Nurme 39-1, Tallinn (edaspidi Osanik), alljärgnevas: 1. Osanik annab üle ning Osaühing võtab vastu osakapitali suurendamiseks tehtava mitterahalise sissemakse, milleks on järgmised asjad: 2. Esemete kui mitterahalise sissemakse väärtust hindas Osaühingu juhatus ja...
Sidusettevõtjate aktsijad või osad 170 000 6 Kokku 170 000 Kohustused kokku 1 376 600 Kinnisvarainvesteeringud Materiallne põhivara Ehitised 1 900 000 24 Omakapital Masinad ja seadmed 730 000 13+22 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 1 523 400 3+4(arvestuslik) Muu materiaalne põhivara -240 000 18 Ülekurss 31 000 29 Kokku 2 390 000 Kohustuslik reservkapital 60 000 11 Aruandeaasta kasum (kahjum) 260 000 2
Realism on tuntud kunstimeetodina antiikkirjanduses(realis - tõeline, esemeline, materiaalne) Tähendas vastasseisu eelkõige romantismile, ent peaaegu kogu saj. vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Jäädvustab tegevust, kombeid sellest ajastust. Aeg 1830-1870 Prantsusmaalt. Esimene realism on romantismi sugemetega. Teine realism on modernsete sugemetega. Eesmärk oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialdusteta, ilustusteta. Eelkõige tuua välja sotsiaalne olustik, et seda tõepäralt kujutada. Etüüdid ja kroonikad = romaanid. Tunnused: 1. Tuua välja elu kõige tumedamad küljed. 2. Tegelased olid lihtrahvas peamiselt, Kuid ka teisi ühiskonna kihte. 3. Kuidas hakkama saada rahaasjadega. 4. 19.saj realismile omane ühiskonna kriitilisus. 5. Lähtuti detailidest ja kirjeldati kaasaegset elu. Põhizanr oli ROMAAN. STENDHAL (1783-1842) PRANTSUSMAA Pärisnimi Mari...
25. Idee on asjade tõeline olemus, igavene ja saab tunnetada vaid mõistusega. Nt. Maja võib hävida tulekahjus, kuid maja idee ei kao, maja uuesti ehitades, lähtub maja ideest. Inimene võib surra, kuid inimese idee on jääv. · Ideede maailma ja meeleline maailm. Meeleline Ideede · Tabame meeltega · Tabame mõistusega · Materiaalne · Immateriaalne · Pidevas muutumises · Ei muutu, on püsiv ja seetõttu igavene Näilisus Tegelikkus · Koopamüüt, selle mõte; lk. 26. Inimese hing on surematu, kuid ta pole idee. Hinge elab mingil hetkel ideede maailmas, sündimise läbi
1. Vaarao Menes ja Egiptuse ühendamine. 2. Hüksoslased, nende osa Egiptuse ajaloos. 3. Egiptuse riigikorraldus. 4. Usk, preestrid, jumalad. 5. Surmajärgsus, selle väljendumine egiptlaste mõttemaailmas. 6. Hieroglüüfkiri. 7. Kuningavõim, selle vaimne põhjendatus ja materiaalne kehastus. 8. Ehnaton, tema osa Egiptuse religioonis. 9. Ramses II , tema tegevus nii sõja kui ka rahu ajal. 10.Perekonnaelu. 1. Umbes 3000 aastat eKr tekkis teineteisest sõltumatutest Alam- ja Ülem- Egiptusest ühtne Egiptuse riik. Pärimuse järgi olid need liidetud vaarao Menese poolt, kes oli Ülem-Egiptuse valitseja. Siiski vaieldakse teemal, kas Menes oli ikkagi ajalooline isik. 2. Hüksoslased on sissetungijad Aasiast, kes tungisid Niiluse deltasse umbes 1650 aastal eKr
Tänapäeva maailma kujundus antiiktsivilisatsiooni põhjal Meie ühiskonda mõjutavad paljud erinevad asjaolud, aga just eelkõige saame öelda, et need on olnud meie kaugest minevikust, antiiktsivilisatsioonidest tulnud suurkujud. Näiteks paljud suured Kreeka filosoofid: Sokrates, Platon ja Aristoteles. Platoni õpetuse järgi eksisteerib täiuslik ideemaailm, materiaalne maailm on vaid selle ebatäiuslik kajastus, ehk siis ta arvas et kuskil on olemas see ideaalne maailm, kus on kõik võimalik, aga ainuke asi oli see et reaalselt polnud jõutud kuskile selle poole. Tänapäeval on täpselt sama moodi, igal riigil meil siin on olemas oma ideaalne kujutlus meie meeilmast, aga reaalselt on ainult mingi pisikene osa sellest teostatud. Ma arvangi, et see on juba tulnud meie antiikajast
Tööleht nr. 1 Kujutava kunsti liigid Õpilase nimi: Maia Kirillova Rühma nr: M-13 1. Arhitektuur ehk ehituskunst on inimese poolt loodud materiaalne keskkond. 2. Tarbekunstiks nimetatakse kunsti, mida inimesed kasutavad. Harud: · Keraamika · Metallehistöö · Puitehistöö · Klaasehistöö · Nahkehistöö · Tekstiil 3. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekunst ehk disain. 4. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks reljeef ja vorm.Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa: ümarplastika ja reljeef.Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne väga palju erinevaid materjale. 5
Kas vulkanism on ainult kasulik või ka kahjulik loodusnähtus? Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, mudavoolud, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine jne. Kõige ohtlikumad on lõõmpilved ja mudavoolud. Lõõmpilved koosnevad tulikuuma gaasi ja tefra segust, mis kiirusega kuni 700km/h vulkaani nõlva mööda alla kihutab, hävitades oma teel kõike. Näide: 1902. aastal hävines lõõmpilves täielikult Martinique'i saare pealinn Saint-Pierre (umbes 30 000 inimesest jäi ellu vaid üks).
registrites. 2) Tulu kajastamise tingimused. 3) Ettemaksete kajastamine. 4) Varude klassifikatsioon ning kuluarvestusmeetodid, varude kajastamine. 5) Põhivara klassifikatsioon, arvestuse põhimõtted, amortisatsiooni arvestus. 6) Tehingute kajastamine kontodel (Raha, varude, käibevarade, põhivarade, kohustiste, palga arvestus). 7) Mõisted: Vara, kohustis, omakapital, tulu, kulu, finantsvara, immateriaalne põhivara, materiaalne põhivara, õiglane väärtus, seotud osapooled. 8) Printsiibid: majandusüksuse printsiip, jätkuvuse printsiip, arusaadavuse printsiip, olulisuse printsiip, järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip, tulude ja kulude vastavuse printsiip, objektiivsuse printsiip, konservatiivsuse printsiip, avalikkuse printsiip, sisu ülimuslikkuse printsiip
c) millisel tasandil rakendatakse tulemustasu maksmise süsteemi (grupp, individuaal jms) 4. Majandusteooria (economic theory) kohaselt parandab materiaalne hüvitamine töösooritust. Paljud psühholoogid ei nõustu sellega. Nimeta aspekte, mis muutuvad (negatiivseks) materiaalset hüvitamist kasutavas organisatsioonis. a) suureneb töötajate järelvalve b) suureneb töötajatevaheline konkurents c) suureneb hindamine ja väheneb sisemine motivatsioon 5. Kuidas mõjutab materiaalne tasustamine loomingulist tööd pikema aja jooksul (Kerr, 1975)? Materiaalne boonussüteem eirab loomingulist tööd pikema aja jooskul ning vähendab stiimulit koostööd teha. 6. Millised tagajärjed võivad olla üksikisiku materiaalsel hüvitamisel meeskonnatööle ning organisatsiooni sisekliimale (Gabor, 1990)? Võib tekkida organisatsioonisisene konflikt, põhjustab ebaõiglust ning vähendab motivatsiooni teha koostööd. 7. Millised positiivsed aspektid kaasnevad materiaalse
Likvideerima äri vm tegevust lõpetama Likvideerima äri vm tegevust lõpetama Materiaalne aineline Materialistlik ainelisest lähtuv Materiaalne aineline Materialistlik ainelisest lähtuv Materjal aines Mausoleum haudehitis Materjal aines Mausoleum haudehitis Mehhanism masinavärk Misjon kristlik äratustöö Mehhanism masinavärk Misjon kristlik äratustöö Missioon kutsumus Momentaanne silmapilkne Missioon kutsumus Momentaanne silmapilkne
Descartes esitas kaks argumenti Jumala olemasolu tõestuseks. Üks on variant ontoloogilisest argumendist, mille esimest korda sõnastas Anselm, teine, mis väitis, et meie ideed ülimast olendist ei saanud luua keegi peale Jumala enda ja seega peab Jumal olema selle pannud meie mõistusse, et võiksime tunda loojat ja jõuaksime arusaamisele, et mõistuse õige kasutamise abil võime jõuda tõeni. Berkeley väitis, et universum on olemuselt pigem vaimne kui materiaalne, ent see ei tähenda Berkeley arvates, et väljaspool meie taju midagi ei eksisteeriks, sest Jumal tajub kõiki asju, seega hoiab Jumal kõike toimumas. Ning ta pooldas Jumala olemasolu veel sellepärast, et meie taju selgus ja ennustatavus näitavad, et need peavad olema antud. Substants on Descartes'i jaoks vahetult seotud füüsilise kehaga vähemalt seni, kui see on elus. Ja samas kui
Loeng 6: Ehitusfirma põhivara arvestus. Investeeringud põhivarasse. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Põhivara mõiste alla kuuluvad materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”). Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama
kasumi arvelt) d. uute aktsiate või osade emiteerimine Question 11 Immateriaalne põhivara võib olla näiteks a. litsents b. maal c. kaubamärk d. seade e. masin f. patent g. olulise maksumusega tarkvara h. kinnistu Question 12 Vara on näiteks: a. maksunõue b. ettemaks põhivara eest c. ostjatelt saadud ettemaks d. tarnijatele tehtud ettemaks Question 13 Materiaalne põhivara on a. materiaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida kavatsetakse kasutada pikema aja jooksul kui üks aasta b. materiaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui kuus kuud c. immateriaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või
Jrk nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET Anti rendile laoruumid (01.12.20x1- 1 01.12.20x1 31.05.20x2) Arvelduskonto 1,800 Ettemakstud renditulu 2 03.12.20x1 Osteti laoriiulid (arve) Materiaalne põhivara 1,206 Võlad tarnijatele 3 12.12.20x1 Müüdi kaupa Ostjate tasumata arved 5,000 Müügitulu Müüdud kauba soetusmaksumus 4 12.12.20x1 kajastati kuluna Kaubakulud 3,100 Kaup 5 31.12.20x1 Tarbitud elektrienergia (arve)
kaetakse eeldatavasti pikema perioodi kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Põhivarasid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: · pikaajalised finantsinvesteeringud; - tütarettevõtete aktsiad või osad, - sidusettevõtete aktsiad või osad, - muud aktsiad ja väärtpaberid, - pikaajalised nõuded. · kinnisvarainvesteeringud; ·materiaalne põhivara ; - maa, - ehitised, - masinad ja seadmed, - muu materiaalne põhivara, - lõpetamata ehitised ja ettemaksed. ·bioloogilised varad; ·immateriaalne põhivara; - firmaväärtus, - arendusväljaminekud, - muu immateriaalne põhivara, - ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Pikaajalised finantsinvesteeringud on raha paigutus näiteks teise ettevõtte väärtpaberitesse pikemaks perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida dividendi- või intressitulu jne. Kinnisvarainvesteeringud on maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või
väärtuste, instrumentaalne. Kuidas tuleb uurida kaasaja mater kultuuri. MUUTUS 1980.a arvutid ja inventaarinimekirjade/ varaloetulude massiline analüüsime. Varaloetelude analüüsimine. Eesti etnoloogias pole seda kasutusel eriti olnud. Münsteri ülikool analüüsib neid varaloetelusid linnakutluuri, kodanliku kult levikut maapiirkondades. Linna ja maapiirkonna omavaheline mõjutusprotsess. 21.sajand materiaalne pööre ja esemete narratiivsus (milliseid mälestusi teatud ese tekitab, mis mälestusi see esile toob see omakorda avab inimeste mälestusi, tulevad esile lood). Elulood keskenduvadki sageli (nõukogude ajal) ainult asjadele. Materiaalse kultuuri uurimisest (Skandinaavias ja Eestis) See on etnoloogiateaduse olemuslik osa. 1960.aastatel - toimus skandinaavias eemaldumine materiaalse kultuuri uurimisest (aga mitte eestis). Löfgren lahkab materiaalse kultuuri uurimist
Tulude ja kulude koondkonto 1 060 1 060 540+515+5 11 Aruande aastakasum Arvelduskonto 91 91 KOKKU 6 812 6 812 PEARAAMAT D Materiaalne põhivara K D Võlg tarniljale K D Lühiajaline pangalaen K D Arvelduskonto K D Müügitulu K 1) 540 1) 540 2) 1000 S0 200 3) 1230 4) 540 2) 1000 1230
suurenemisena (tulude vähenemisena). FIFO – tooteid müüakse nende soetamise järjekorras. Kaalutud keskmine – soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmine. Pidev süsteem – saldo perioodi algul + sissetulek – väljaminek = saldo perioodi lõpus. Materiaalne põhivara on materiaalne vara – raamatupidamiskohustuslane kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkide. Raamatupidamises tuleb eraldi arvestada oma ja renditud materiaalset põhivara ning selle kulumit. Materiaalne põhivara tuleb arvele võtta soetusmaksumuses, mis koosneb otseselt soetamisega seotud kulutustest ja vara tulevase demonteerimisega ning asukoha taastamisega seotud kulude nüüdisväärtusest.
Ettemaksed teenuste eest Ettemaks renditeenuse eest Ettemaksed perioodika eest Ettemaksed kindlustusteenuste eest Kokku Nõuded ja ettemaksed kokku Varud Tooraine ja materjal Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Pikaajalised nõuded Materiaalne põhivara Ehitised Korter Masinad ja seadmed Transpordivahendid Muud masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Inventar Mööbel Seadmed Materiaalne põhivara kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused
Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varad Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Sidusettevõtete aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised (jääkmaksumuses) Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku
käemotiiv kui teispoolsuse sümbol. · Inimene seostab reaalse maailma ja sümbolid ja hakkab elama kahes maailmas korraga. Nt loodus > tekst loodus->tekst tekstist mis on loodusest-> tekst mis on tekstist mis on loodusest · mõtlemine muutub Mitmedimensiooniliseks : Dualistlik eksistents-kõiki asju on maailmas vähemalt kaks. Kaks surma, kaks sündi, kaks inimest , 4 neeru jne. NT Kaks rasedust- 1. materiaalne aspekt. ( mees-naine jne) 2. Raseduse vaimaspekt (ehmatus, kui olendi hinge tungimine lapsesse; naine sööb pohli ja laps liigutab siis laps 3. jääb pohlamarjast raskejalgseks) Kaks sündi(mõnikord kolm)- 1. materiaalne sünd (laps sünnib ja elav) 2. vaimne sünd (nime omistamine lapsele, laps omistab hinge) 3. (sündinud laps asetatakse maa peale sest Maa on kõigi asjade ema) Kaks surma- 1
supileeme maha kallata. Suurel Reedel ei tohtinud maad kaevata, oksi murda). Maa omab inimest. Maa õpetab. 19. Mida pelgasid libandid Eesti usus? 1. Valgust - surnuhing 2. Hunte 3. Äikest – nende hävitamine Kratid pelgasid üksteist. Hõbekuuli 20. Miks pidi olema inimesel palju hingi animismis? Animism tähendab usku paljudesse hingedesse, seega usku ka teispoolsusesse ja et maa on mitmekihiline. Selleks peab olema inimesel palju hingi, üks on materiaalne maailm ja teine on vaime maailm(kõik, mis on vaimses maailmas, tahab materialiseeruda). Materiaalne ja vaimne maailm mõjutavad üksteist. 21. Milliseid töid võis teha kui surnu oli majas? Teede parandamine, aedade parandamine 22. Nimeta veega seotud puhastus- ja viljakusriitusi 1. Lapse riituslik pesemine sündides 2. Ristimine – vee alla vajutamine, ülevalamine, piserdamine 3. Karjase kastmine jüripäeval 4
VÕIMALUSED ja OHUD. Küsimus on selles, et millised on need latentsed tegurid (faktorid), mis toimivad kollektiivi teadvuses ja tingivad selle, kuidas koolipere määratleb oma elutegevuses tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte. Selgusid järgmised 7 põhifaktorit: 1. KVALITEEDIJUHTIMINE (käsuliinid, juhtkonna abi, hierarhia ebaselgus, kontroll, koostöö lastevanematega ja vilistlastega, tugistruktuuride töö) 2. MATERIAALNE STAATUS (IT, raamatukogu, tehnilised vahendid, ruumide koormus) 3. INIMRESSURSS (kaadri, õpilaste kvaliteet, koormatus) 4. KASVATUSTÖÖ (tähelepanu kasvatamisele, hingeharidus) 5. SOTSIAALNE IMIDZ (maine, traditsioonid, sümboolika) 6. ÕPPEKORRALDUS (õpetuse tase, olümpiaadid, tunniplaan, klasside kasut. graafikud) 7. VÄLISTEGUR (hariduspoliitika, üleriigilised programmid, riiklik õppekava)
Intressikulud 7 687 Isiku tulumaksu võlg 2 390 IT teenuste kulu 3 034 Kantseleikulud, postikulu 1 834 Kogumispensioni makse võlg 114 Kohustuslik reservkapital 4 800 Käibemaksu ettemaks 327 Masinad ja seadmed 18 320 Muu materiaalne põhivara 18 588 Muud ärikulud 1 464 Müüdud kauba kulu 7 075 Müüdud teenuste kulu 10 586 Osakapital ? Ostjate laekumata arved 8 042 Palgakulu 20 590 Põhivara amortisatsioonikulu 3 450 Reklaamikulud 1 620
Klassikaline eestlane Tammsaare pilguga ja tänapäeval Tammsaare tegelased Võrdlusalus Tänapäeva eestlased talupoeg, maainimene elukoht linnainimene/tööline/ametnik kohaomanik, peremees varakus firmaomanik oma, mitte renditalu materiaalne seis Inimesed elatuvad võlast vabaks! laenurahast + SMS-laenud, liisingud, järelmaksud. naiseks peretütar naisevalik n-ö kaanetüdruk ideaaliks tugeva kondi ja laiade naise iluideaal iluoperatsioonid, solaarium, puusadega naine, kes juuksevärvimine, jõuab rasket talutööd teha -pikendused, kunstküüned-
kedagi matta 8. Paaris on dz ja ts Dzungel Võidakse kirjutada valesti, sest ei Tsempion teata reeglit, näiteks dzungel 9. I ja j õigekiri (silbi lõpus i, Jänes Eksitakse sõnas materjal ja silbi alguses j) Materjal materiaalne, sest ei teata reeglit Materiaalne 10. Tegija nimi. Liitsõnas võivad Ostja Eksitakse, sest ei teata reeglit, i ja j kõrvuti olla Jalakäija näiteks jalakäia. (Projitseerima) 11. Võõrsõnas on rõhk sõna Sigaret Eksitakse sõnade kotlet, sigaret jt
Palun lugege läbi I. Meosi õpikust „Filosoofia põhiprobleemid” peatükk teemal „Keha ja vaimu probleem” (lk 158-186): 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie arvates olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks? Mina leian, et kõige õigem teooria on dualistlik teooria. Olen ise arvamasule, et inimesel on keha, mis on materiaalne ja vaim/hing, mis on mittemateriaalne. Sellisel arvamusel ollas, leina, et suudan andma parimat abi inimestele ja olla humaane. Kui teha näiteks süsti, materiaalsele kehale, pole see midagi aga mittemateriaalne vaim võib tunda valu. Selle käigus ka tuleb hnnata kui suurt valu võib inimene tunda ja kuidas ma saan seda kõike paremaks teha. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? Minu arvamus sel teemal on see, et olla humaane peame ikkagi käituma
............................................................................11 Lisa 4. Seotud osapooled....................................................................................................11 Lisa 5. Maksud .................................................................................................................. 11 Lisa 6. Varud...................................................................................................................... 11 Lisa7. Materiaalne põhivara...............................................................................................12 Lisa 8. Võlakohustused...................................................................................................... 12 Lisa 9. Müügitulu............................................................................................................... 12 MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRJAD....................................................................13
..kui ka...; vahel võib konjunktsiooni tähistada ka punkt või koma. Disjunktsioon p ∨q. Või (liitlause) Lause on tõene parajasti siis, kui vähemalt üks lausetest p ja q on tõene. Lause on väär vaid siis, kui mõlemad p ja q on väärad (0). Implikatsioon p →q. Lause on väär ainult siis, kui p on tõene ja q on väär. Implikatsioon on tõene parajasti siis, kui tehte esimeselt komponendilt teisele liikudes ei teki tõekadu. Lühemalt: lausearvutuses on kasutusel materiaalne implikatsioon, mis on alati tõene, välja arvatud siis, kui alus on tõene ja tagajärg on väär. Ekvivalents p↔q. Loomulikus keeles on ekvivalentsi indikaatoriteks väljendid … siis ja ainult siis, kui … ; … parajasti siis, kui … ; tarvilik ja piisav tingimus; ühekorraga. Lause on tõene siis, kui oponendid on korraga tõesed või väärad. Antiekvivalents p ⊕q (välistav disjunktsioon) Emb-kumb, kas...või...
olukorras, roll, ruum) Sotsiaalse käitumise ajendeid (Argyle, 1994) • Bioloogilised vajadused • Sõltumine teistest (hoida toetavaid suhteid) • Liikmeks olemise vajadus • Kontroll, domineerimine, võim • Seks • Agressiivsus (sh instrumentaalne) • Enese väärtustamine • Altruism ja hoolitsemine teiste eest • Saavutusvajadus Suhete funktsioone Suhted kui ressurss, sotsiaalse toetuse võimaldamine (Orford, 1992) materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus Areng, minakontseptsiooni kujunemine Edu, karjäär Elukvaliteet Füüsiline ja vaimne tervis (nt. toimetulek stressiga) Kohanemine Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Põhilised sotsiaalsed võrgustikud - Olulised teised (significant others)
Väärtushinnangud taasiseseisvunud Eestis Vabariigis Eesti sai taas iseseisvaks 20. Augustil 1991. aastal. Aja möödudes on muutunud ka inimeste väärtushinnangud. Tänapäeval ei väärtusta inimesed enam samu asju, mida väärtustati 25 aastat tagasi. Ajad on muutunud ja nendega koos ka väärtushinnangud. Millised on tänapäeval need väärtused, mida inimesed hindavad? Tänapäeval on kindlasti tähtsal kohal materiaalne kindlustaja – raha. Raha on muutunud niivõrd tähtsaks, sest kaasajal saab raha eest osta põhimõtteliselt kõike. See on teinud võimalikuks täita iga väiksemgi kapriis meie eludes. Rahal on hoopis teine tähendus kui enne taasiseseisvumist. Tol ajal tehti tööd ja saadi palka, et ära elada. Palju tähtsam oli preemia, mida said vaid parimad töötajad ja selleks võis olla pääs välismaale, auto vms. See oli asi, mida himustasid inimsed tol ajal kõige enam
MATERIAALSE PÕHIVARA MÕISTE JA ARVELEVÕTMINE Referaat Tallinn 2006 SISUKORD 1. MATERIAALSE PÕHIVARA MÕISTE 3 2. MATERIAALSE PÕHIVARA ARVELEVÕTMINE 4 KASUTATUD KIRJANDUS 6 2 1. MATERIAALSE PÕHIVARA MÕISTE Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida majandusüksus kasutab oma majandus- või haldustegevuses tulu saamise eesmärgil. Materiaalseid põhivarasid iseloomustab kasulik tööiga, mis on pikem kui aasta, või tegevustsükkel ( kui viimane on aastast pikem), ning suhteliselt kõrge soetusmaksumus. Reeglina on materiaalsete põhivarade kasutusaeg piiratud ( erandiks on maa, kunstiteosed, kasvav mets), mis tuleneb põhivaraühiku füüsilisest, samuti moraalsest vananemisest.
28200 5 26400 28200 0 2500 1095 1 652 1 652 S1 3460 S1 500 5053 S1 D Müügitulud K D Materiaalne põhivara K D Aruandeaasta kasum K D Tulude ja kulude koondkonto K 14 26400 26400 4 S0 11 010 1095 S0 15 27 252 27 900 14 1 1095 648 16 648
Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. 7. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 8. Inerts on aine omadus, mille tõttu iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. 10. Impulsi jäävuse seadusväidab, et igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele ei süteemile ei mõju väliseid jõude. 11. Võimsus on töö tegemise kiirus. Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. 12. Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust
Hoonet kasutame põhitegevuses, kuigi ta on ka kinnisvaraobjekt.) *Immateriaalne põhivara (mateeria puudub) *Kinnisvarapõhivara investeeringud (paigutatakse raha kinnisvaraobjekti, saame müüa suurema hinnaga, kui soetanud olema ja teenime tulu) *Pikaajalised finantsinvesteeringud (paigutanud raha aktsiatesse, laenu välja andnud jne. Eesmärk pidevalt kasu saada, tulu teenida.) MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse põhivara soetamine Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusmaksumuses, mis koosneb: * ostuhinnast ja * kasutuselevõtmist võimaldavatestväljaminekutest. Materiaalse põhivara depretsiatsiooni (amortisatsiooni) arvestus (pikaajalise vara soetamine, kajastame kuluna selle perioodi eest, kuna me teda kasutame)
Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku
Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Maa, mida hoitakse pikaajaliselt turuväärtuse tõusmise eesmärgil jamida ettevõte ise ei kasuta Hoone, mida ettevõte omab või rendib kapitalirendi tingimustel ning rendib välja kasutusrendi tingim Hotellihoone, mille omanik ei tegele hotelli opereerimisega, vaid see ostetakse täielikult sisse rendi Materiaalne põhivara Maa Ehitised Hoone, mida ettevõte omab või rendib kapitalirendi tingimustel ning kasutab enda äritegevuses Rajatised Teed Masinad ja seadmed Tootmisseadmed Transpordivahendid Muud masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Inventar Mööbel Seadmed Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Lõpetamata materiaalse põhivara objektid
Õnn ei tähenda alati rikkust. Nagu Immanuel Kant on öelnud: "Meie rikkust ei mõõdeta asjades mida omame, vaid milleks me oleme võimelised ilma neid omamata." Sellest tsitaadist võin ma järeldada seda, et rikkus ei tähenda alati õnne ning rikkus ei ole alati materiaalne, vaid on olemas ka vaimset rikkust. Kõik see tekitab väga palju küsimusi: kuidas rikkust määratleda? Kas rikkusele on olemas kindlat definitsiooni? Tänapäeva noored väärtustavad aina rohkem materiaalset rikkust, just nimelt selleks, et massi sulanduda. Noorte jaoks on oluline see, et raha oleks taskus koos "vinge" telefoniga ning vanematelt nurutakse aina sagedamini uusi tehnoloogia viimaseid saavutusi, et teistele silmad ette teha
Võib-olla sajad ja tuhanded olendid, kes on õigele teele juhitud, kümned perekonnad, mis oleksid päästetud kerjakepist, purunemisest, hukatusest, liiderlikkusest, suguhaigustest-ja seda kõike tema, selle eide ra ha eest. Tapa ta ja võta tema raha selleks, et selle abil end pühendada inimsoole ja üldisele üritusele...(lk 65) Raskolnikov võttis pudeli, milles veel terve klaas õlut oli, ja jõi selle nautides kulinal ära, nagu kustutaks ta rinnas tuld. ( lk 122 ) 2. Materiaalne vaesus on peamine kuritegevuse põhjus. Ta oli vaesusest masendatud, kuid isegi tema kehv elujärg ei koormanud teda enam viimasel ajal. Oma igapäevaste asjadega ei tahtnud ta enam tegemist teha ega teinudki.( lk 5 ) ,,Jõi maha! Kõik, kõik jõi maha!" karjus vaene naine meeleheitel. ,,Ka riided pole enam need! Näljas, näljas!" ,, oo, põrmuni neetud elu! Aga teil, teil pole häbi?" ( lk 27 ) 3. Inimene võib pärast kuritegu kahetseda ja uuesti sündida.
Aruandeaasta kasum (kahjum) -628,496 -334,982 100 Bilanss 12/31/2011 12/31/2012 Varad Käibevara Raha 7,648 17,588 Nõuded ja ettemaksed 1,119,867 1,128,908 Varud 4,644 5,749 Kokku käibevara 1,132,159 1,152,245 Põhivara Materiaalne põhivara 4,681 85,534 Immateriaalne põhivara 7,431 6,646 Kokku põhivara 12,112 92,180 Kokku varad 1,144,271 1,244,425 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused 258 107 Võlad ja ettemaksed 505,990 582,563
............................................................................................8 2.3 Ettemaksed....................................................................................................................8 3. VARUDE ARVESTUS.......................................................................................................... 9 4. PÕHIVARADE ARVESTUS...............................................................................................10 4.1 Materiaalne põhivara...................................................................................................10 5. KOHUSTUSTE ARVESTUS...............................................................................................12 5.1 Laenukohustused.........................................................................................................12 5.2 Võlad tarnijatele.........................................................................................................
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku PASSIVA (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
