PÕRNIKAD KEHAEHITUS Põrniklased on tugeva kitiinkattega ning lameljate tundlatega mardikad Pikkus 2150 mm Paljudel on pea eesosa sahataoliselt laienenud Jalad on võimsad, sääred ja reied on laienenud ning ogadega varustatud Mullas elavad põrniklased on enamuses tumedad, ka süsimustad Ronimiseks kasutavad nad võrdlemisi väikeseid käppasid ja küüniseid. ELUPAIGAD Mõni veedab pea kogu elu kõdus. Nende paksud valged vastsed (konud) elavad kõdupuidus, mullas, sõnnikus ja mujal kõdunevas orgaanilises aines.
Liblikad Liblikad kuuluvad lülijalgsete hõimkonda ja putukate klassi. Liblikaid on maailmas teada üle 150 000 liiki. Eestis ligi 2000 liiki. Liblikad on olulised taimede tolmeldajad. Liblikatel on liitsilmad. Liblikad on taimetoidulised. Toituvad imilondi abil. Leidub hulk liblikaid, kelle valmikud ei toitu. Puhkeolekus on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. Jalgadel asuvate maitsmiselunditega tunnevad nektari maitset. Lõhna tunnevad tundlatega. Liblikad arenevad täismoondega. Muna Röövik Nukk Valmik Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena, vähesed röövikute või valmikutena. Aitäh kuulamast! Rando, Erki ja Gert. TMG 2011
Kehalülide jätked *kõiki selgrootuid, kellel on lüliline keha ja lülilised jäsemed, nimetatakse lülijalgseteks. *pea piirkonda kinnituvad tundlad *ümber suuava asetseb kolm paari lõugu *lõugadele abiks on kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu *lõugjalgedest tagapool on 5paari käimise jalgu *esimesed lõugjaad on suured ja laienenud ja moodustab koos tipulülidega uime Närvisüsteem *väike peaaju *kombib tundlate ja jäsemetega *tunneb lõhna ja maitset tundlatega Nägemine *liitsilmadega näeb ta kujutisi ja tajub liikumist *liitsilmad paiknevad lühikeste jätkete tipul ja koosnevad sadadest läätsedest-väikestest osasilmadest *ohu korral saab vähk silmad pearindmiku alla tõmmata seedeelundkond *sõrgadega haarab toitu ja suunad selle suuava juurde' *lõugadega peenestab toitu *seedib toitu lühikeses sooles *seedimiseks vajalikke nõresid toodab maks
või terroristidega" ning alustas sellega sõda terrorismi vastu, mis on tekitanud vastakaid arvamusi miljonites. Nende miljonite hulka kuulub ka Banksy, kelle ,,Withus oragainstus" avaldab autori sõjavastasust. Banksy mimikri võis märkamatuks jääda seetõttu, et kaugelt vaadates ei tundu esmapilgul miskit valesti olevat, see võib tunduda lihtsalt mõne vahva putukaliigina. ,,Withus oragainstus" pole mitte lihtsalt töö pealkiri, vaid justku Banksy välja mõeldud liik: pikkade tundlatega suur pruun (surnud) mardikas, kelle mõlemale küljele on kinnitatud reaktiivlennuki tiivad. Mardikas näeb välja nagu sõja elusolendist tööriist, kelle tööks on hävitamine oma riigi nimel. Mardika omapäraks on kaunid ornamendid ta kehal, mis justkui sümboliseeriks seda, et ka sõduritel, ,,sõja tööriistadel", on oma elu ilu ja valu nad on indiviidid, mitte riigijuhtide käepikendused. Minule jättis Banksy mimikri sügava mulje juba esimesel vaatamisel. ,,Withus
Liitsilmad on arenenud ja paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Liblikaid iseloomustav tunnus on imilont. Sellega nad imevad vedelat toitu nagu näiteks nektar. Puhkeolekus on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. Liblikaid võib sageli näha õitel toitumas. Oma jalgadel asuvate maitsmiselunditega tunnevad nad nektari maitset. Lõhna tunnevad liblikad tundlatega. Liblikad on täismoondega putukad. Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti. Lõpuks nad nukkuvad ning kujunevad täiskasvanud liblikateks. Vahetult pärast nukukestast väljaronimist meenutavad liblika tiivad pisikesi ja pehmeid lapikesi. Nende lõplik väljasirutumine ja kõvenemine võtab aega.
moodustavad imevad lillel istuded pole - tiibadele mustri, teda peaaegu üldse liblikas,Leinal., alumine pool vedelat toitu näha, maitset- pääsusaba tagasihoidlikum, (enamasti jalgadega, lõhna- soomused väga nektarit) tundlatega, haprad, nad Puhkeolekus Leidub liblikaid, lendavad spiraalikujulis kelle valmikud üldse ei toitu, elt kokku elavad röövikuna rullitud, kogutud
Liblikad on 2 paari laiasid tiibasid Liblika tiivad on soomustega kaetud- lendamine ja muster Tiibade alumine pool on tagsihoidlikumates toonides Liblikad on taimetoidulised Enamikel liblikatel on imilondid,millega nad vedelat toitu imevad(nektarit) Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele Puhkeolekus on imilont spiraalselt kokku keeratud Nektari maitset tunnevad liblikad jalgadel olevate maitsmiselunditega Lõhna tunnevad liblikad tundlatega Liblikad on tähtsad tolmeldajad Liblikatel on avatud vereringe, kuid see ei transpordi hapnikku 85% liblikatest on hämarikuliblikad, 15% on päevaliblikad Paljunemine/Areng Munevad munad taimedele, millest röövikud(vastsed) toituvad Munast areneb röövik liblika ussikujuline vastne Röövik nukkub. Nukk liblika liikumatu arengujärk, kellest areneb valmik Valmik täiskasvanud liblikas Täismoone-koosneb muna, vastse, nuku ja valmiku etapist Täismoone
kohastunud hüppamiseks. Rindmiku seljaosale kinnituvad neli tiiba. Eestiivad on kitsad ja nahkjad, tagatiivad väga laiad ja kilejad. Rohutirts ei ole hea lendaja, ta kasutab tiibu vaid hüppamise pikendamiseks. Emasel rohutirtsul on tagakeha tipus muneti. Putukate meelteks on nägemine (üsna halb, täppsilmadega esemete kuju ei erista, liitsilmad annavad mosaiikse pildi), kuulmine (tähtsam, kui nägemine, sest putukad suhtlevad helisignaalide abil), haistmismeel (üsna hea, lõhna tunnevad tundlatega), maitsmismeel (üsna hea, maitset tunnevad suistega) ja kompimismeel. Putukate vereringe on avatud. Putukad hingavad trahheedega, mis ulatuvad nende kõigi siseelunditeni. Hingeavad paiknevad kahel pool keha külgedel. Rohutirtsud siristavad tagasäärt esitiiva serva vastu hõõrudes, ritsikad aga tiivakandu vastamisi hõõrudes. Vaegmoondes (rohutirtsul) on areng järgmine: munavastnevalmik, täismoondes aga: munavastnenukkvalmik. Putukad
langetamisest. Tema lennuavad on ovaalsed, suuruseks 34x510 mm. Vastsete käigud on põhiliselt koorealuses maltspuiduosas. Mardikas on 815 mm pikk, sinakat värvi, vastsed kuni 26 mm pikad ja nende toitumisel tekib graanuleid meenutav mitmevärviline puru. Ohtlik pigem puiduladudes (nii kütte- kui ehituspuidu), kuid ka hoonetes.Siklased (Cerambycidae) on putukate sugukond mardikaliste seltsist.Siklased torkavad silma eredate värvidega (kuid on ka tumedavärvilisi liike) ning pikkade tundlatega, mis on sageli kehast tunduvalt pikemad. Võrreldes jooksiklastega on siklased kohmakamad, kuna nende jalad on suuremad. Valmikud toituvad õietolmust, puumahlast või ei toitu üldse. Siklaste vastsed on sageli seotud seentega. Seeneniidistik tungib puidu sisemusse ning lagundab seda. Siklaste vastseid nimetatakse tõukudeks. Nad on valkja või kollaka kehaga, lapikud või silindrilised, hästi arenenud eesrindmikuga, millesse pea on osaliselt sissetõmmatud
· Sugulased heinaritsikas: o Kehast pikemad tundlad ja pikk muneti o Suurem 4,5 cm o Söövad peamiselt putukaid o On ka taimtoidulisi o Ohu korral eritab suu kaudu soolest pruunika vedelikutilgakese, see on nahka ärritava toimega. Liblikad · Sale keha, peened jalad · 4 tiiba kaetud värviliste soomustega · Keha karvane, aitavad soojust säilitada. · Jalgadel maitsmiselundid · Lõhna tunnevad tundlatega · Jagunevad: o Hämarikuliblikad o Ja päevaliblikad Päevaliblikad · Päevase eluviisiga · Tiivad erksavärvilised Hämarikuliblikad · Öise eluviisiga · Tavaliselt tuhmi hallikaspruuni värvi · Jässaka kehaga · Moodustavad enamiku Eluviis · Näeb suhteliselt hästi · Lõhna tunneb tundlatega
Näited! Pimepunkt, närilise uriini rajanägemine (maol), soojustundlkud *** (maol). 10. Milleks on vaja kõrvalesta? Millisel loomarühmal on kõrvalest? Et heli jõuaks kõrva, imetajatel. 11. Miks on kuulmine vahel tähtsam kui nägemine? Näited! Kui pimedas ei näe siis tuleb liigelda kas kompimise või hääle abil, nt oled keldris kus pole tuld. 12. Millega loomad kombivad? Näited! Kombitsatega, vurrudega, tundlad. Nt, putukas katsub maad või midagi muud tundlatega. 13. Miks vajavad loomad haistmis- maitsmismeelt? H- muidu nad ei tea kust toitu otsida, nt lõvi looduses; M- aitab kindlaks teha kas objekt on söödav. 14. Mida ja kuidas tunnetab kala küljejoonega? Tunneb ümbritseva vee liikumist. 15. Kuidas ja milleks kasutab kala ujupõit? See läheb õhku täis siis kui kala tõuseb pinnale ja tühjaks kui ta laskub sügavamale. 16. Kuidas ja milleks kasutab kala lõpusekaant?
· Tiivad on kaetud peenete karvakestega ehk ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim- ja loomtoidulised. · Mõned ehitavad enesekaitseks nö. Majakese(puruvana) ning mõned koovad saagi püüdmiseks püünise. Liblikad- · Liblikatel on sale keha, peened jalad, 4 tiiba on kaetud värviliste soomustega. · Nende keha on karvane(hoiab sooja) ja jalgadel on maitsmismeel, lõhna tunnevad tundlatega. Liblikad jagunevad kaheks: Hämarliblikad(öine eluviis, jässakas keha, tagasihoidlik värvus) Päevaliblikas. · Libliklikad on taimetoidulised, toituvad imilondi abil, mis on tavaliselt spiraalidest kokku keerdunud, kuid õienektari imemiseks keerdub lahti. · Imilondi pikkus vastab liblika külastavate õite sügavusest. · Puhkeolekus panevad liblikad tiivad selja peale kokku. Muna->röövik->nukk->valmik- liblika areng.
Gregor sai end suure vaevaga voodist välja ja läks oma toa ust avama. Vaevalise jõupingutusega sai ta luku lahti ning hakkas seletama, et pakib kohe kaubaproovid kokku ja asub teele. Teistele tundus ta hääl loomaurinana ja arusaamatuna ning teda nähes kaotasid teised pea. Ärijuht jooksis minema. Isa hakkas Gregorit tuppa tagasi ajama, kuid Gregor jäi ukse vahele kinni. Isa virutas ta tuppa, nii et Gregor üleni veriseks sai. II Gregor toibus minestusest. Ta kobas tundlatega enda ümber. Õde oli talle piima koos saiatükkidega jätnud. Gregor üllatus, kui mõistis, et talle enam varem maitsenud piim ei meeldinud. Õde sai sellest aru ja hakkas Gregorile riknenud toitu tooma. Et mitte Gretet ehmatada, peitis Gregor end diivani all. Pere vaatas üle oma rahalised seisud. Viis aastat juba töötu olnud isa leidis, et astmahaige ema ning kõigest 17. aastane Grete ei saaks tööle minna. Nii hakkas isa ise pangas tööle. Varem oli Gregor kogu pere kulud katnud
Keskmised neist on väikeste sõrgadega ning kaks viimast rindmiku jalapaari on sõrgadeta. Tagakehale kinnituvad üsna lühikesed ujujalad. Tagakeha lõpus asub uim. Vähk kõnnib, pea ees, ujub aga, saba ees. Kogu vähi keha on kaetud rohekaspruuni kesta ehk koorikuga. Vähi lihased kinnituvad kitiinkoorikule seestpoolt. Siseehitus Tähtsamat osa vähitegutsemisel etendavad kompimis ja haistmismeel. Vähk kombib tundlate ja jäsemetega ning tunneb lõhna ja maitset tundlatega. Kuna vähil on liitsilmad, siis ta näeb esemete kuju ja ka liikumist. Toitumisel haarab vähk suurte sõrgadega toidu ja suunab selle suuava juurde. Ta peenestab toidu lõugadega ja mao seintes asuvate kitiinainest hambakestega. Seedimine toimub lühikeses sooles. Vähk sööb vetikaid ja väikseid loomi, kui ka surnud kalu ja konni. Erituselunditeks on rohelised näärmed. Vähil on sinakasroheline veri, mis liigub südamest lähtuvates veresoontes ja keha õõnes
eri liikidesse kuuluvate loomade paaritumist. Imilont Teine liblikaid iseloomustav tunnus on imilondiks muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu (peamiselt nektarit). Puhkeolekus on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele. Ühe Madagaskari surulase imilont on kuni 35 cm pikkune. Oma jalgadel asuvate maitsmiselunditega tunnevad nad nektari maitset. Lõhna tunnevad liblikad tundlatega. Arengutsükkel Liblikad on täismoondega putukad. Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti. Lõpuks nad nukkuvad ning kujunevad täiskasvanud liblikateks. Vahetult pärast nukukestast väljaronimist meenutavad liblika tiivad pisikesi ja pehmeid lapikesi. Nende lõplik väljasirutumine ja kõvenemine võtab aega. Talvitumine
nad saavad imeda vedelat toitu (peamiselt nektarit). Puhkeolekus on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele. Ühe Madagaskari surulase imilont on kuni 35 cm pikkune. Leidub siiski hulk liblikaid, kelle valmikud üldse ei toitu ning elavad vaid röövikuna kogutud energiavarude arvel. Liblikaid võib sageli näha õitel toitumas. Oma jalgadel asuvate maitsmiselunditega tunnevad nad nektari maitset. Lõhna tunnevad liblikad tundlatega. Pisiliblikate hulka kuulub rohkearvuliselt liblikaid, kellest paljudel on tiibade siruulatus vaid mõni millimeeter. Nende hulka kuuluvad inimeste pahameelt esile kutsuvad riidekoid, terakoid, kasukakoid ja paljud teised koilased, kelle röövikud kahjustavad tarbeesemeid ning toitu. Palju taimekahjureid on leediklaste ja mähkurlaste hulgas. Õunamähkuri ja hernemähkuri väikesi röövikuid võib sageli leida vastavalt õuntest ja hernekaunadest ("õunaussid" ja "herneussid").
Ema hoole alla jäävad noored seniks, kuni suudavad iseseisvalt toime tulla. Eestis elab kaks liiki: nendest suurem on harilik kõrvahark Forficula auricularia , kes võib kahjustada ladustatud toiduaineid. Väike kõrvahark Labia minor on varjatud eluviisiga ning haruldasem kui eelmine liik. Liikide arv: 1300, Eestis 2 liiki. Kirjandus: - Selts: Kevikulised Plecoptera Kevikulised on keskmise suurusega (4-20 mm), õhukeste katetega veidi lamendunud keha ja niitjate tundlatega putukad. Eestiivad on tagatiibadest kitsamad, kuid sarnase struktuuriga. Tagatiibade lai kannasagar volditakse lehvikukujuliselt kokku. Pika tagakeha tipus on pikad niitjad urujätked (mõnedel liikidel ka lühemad). Valmikud kooruvad varakevadel (elavad paar nädalat), vahel leitakse neid isegi lumelt. Lendavad halvasti ja ilmselt ei toitu. Puhkavad meeleldi veekogude kaldail asuvatel betoonehitistel. Vastsed elavad vees (eriti jahedates kiirevoolulistes ojades), arenevad 1-3 aastat. Toituvad
Raseduse puhul enamasti lõhnatundlikkus suureneb. Haigestumisel on lõhnatundlikkus oluliselt vähenenud nohu Maitsmine ja haistmine Maitsmis- ja haistmismeel on omavahel tihedalt seotud – maitse tundmises osaleb alati ka haistmine kui nina on kinni, tunneme oluliselt halvemini ka toidu maitse nüansse Paljude loomade puhul muutub piir haistmise ja maitsmise vahel tinglikuks Mitmed putukad tajuvad lõhna tundlatega, kaladel osalevad maitse tundmises ka lõpused ja vahel terve keha pind Maod püüavad õhust lõhnamolekule keele abil Haistmiselund Haistmiselundil puudub kindlapiiriline struktuur > haistmispiirkond Nina kaudodorsaalses osas paiknev kemoretseptor kohanenud gaasjs olekus ainete vastuvõtmiseks Haistmisanalüsaator haistmispiirkond haistmisretseptoritega
Saak tükeldatakse papagoi nokka meenutavate lõugadega. Näited: seepia ehk ,,tindikala" 10 kombitsat kalmaar 10 kombitsat kaheksajalg 8 kombitsat Kaheksajalg seepia 31. Kuidas vähid liiguvad. Nende meeleelundid. Vähk liigub jäsemeid kasutades pea ees, ujub aga tagurpidi, saba ees. Peaaju väike,närvikett pikk. Tähtsaimad on kompimismeel ja haistmismeel. Kombib tundlate ja jäsemetega. Tunneb lõhna ja maitset tundlatega. Liitsilmadega näeb ta kujutisi ja tajub liikumist. (vaatamine läbi liitsilma on nagu vaatamine läbi kokteilikõrte kimbu). 32. Mis on rohelised näärmed? Selle ülesanne. Rohelised näärmed on vähil erituselunditeks. Asuvad pikkade tundlate kinnituskoha läheduses. Näärmete nimetus tuleneb sellest, et eritatav vedelik on rohelise värvusega. 33. Milline on vähkide veri ja vereringe? Vähkide veri on sinakasroheline. Avatud vereringesüsteem. Veri liigub südamest
Tagakeha on piklik, koosneb 10 lülist ja lõpeb lühikeste urujätketega. Emastel loomadel esineb muneti, mis on eriti hästi arenenud pikatundlaliste alamseltsi esindajatel ("Euroopa putukad"). Siseehitus Siseehitus on vaatamata väikestele mõõtmetele keeruline. Närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju, millest saab alguse kõhtmine närvikett. Kuulmine on hästi arenenud. Sihtiivalised suhtlevad oma vahel helisignaalide abil. Lõhna tunnevad tundlatega, maitset suiste ja suus paiknevate tunderakkudega. Sihktiivalised hingavad trahheedega, mis ulatuvad kõigi seedeelunditeni. Vereringe on avatud. Süda paikneb kehaõõne seljaosas ja juhib vere pea piirkonda. Erituselunditeks on kehaõõnes paiknevad eritustorukesed, mis juhivad eritatavad ained tagasoolde. Seedeelundkond on torujas ja läbib kogu keha. On nii taim- kui ka loomtoidulisi sihktiivalisi. Suud ümbritsevate suistega hammustab putukas
jahusaadustes. Liblikaid iseloomustav tunnus on imilondiks muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu (peamiselt nektarit). Puhkeolekus on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele. Liblikaid võib sageli näha õitel toitumas. Oma jalgadel asuvate maitsmiselunditega tunnevad nad nektari maitset. Lõhna tunnevad liblikad tundlatega. Liblikate levik Liblikaid võib kohata kõikjal. Maailmas on teada üle 165 000 liblikaliigi, neid ei leidu vaid igilumega kaetud aladel ja kõrbete kõige kuumemates piirkondades. Päevaliblikaid tuntakse ööliblikatest paremini, sest nad tegutsevad valgel ajal. Ometi on ööliblikaid maailmas palju rohkem – u. 105 000; päevaliblikaid aga 15 000 liiki. Päevaliblikad lendavad ringi ainult valgel ajal, hämarikuliblikate
lõugadega. Näited: seepia ehk ,,tindikala" 10 kombitsat kalmaar 10 kombitsat kaheksajalg 8 kombitsat Kaheksajalg seepia http://lepo.it.da.ut.ee/~annique/pildid.html 31. Kuidas vähid liiguvad. Nende meeleelundid. Vähk liigub jäsemeid kasutades pea ees, ujub aga tagurpidi, saba ees. Peaaju väike,närvikett pikk. Tähtsaimad on kompimismeel ja haistmismeel. Kombib tundlate ja jäsemetega. Tunneb lõhna ja maitset tundlatega. Liitsilmadega näeb ta kujutisi ja tajub liikumist. (vaatamine läbi liitsilma on nagu vaatamine läbi kokteilikõrte kimbu). 32. Mis on rohelised näärmed? Selle ülesanne. Rohelised näärmed on vähil erituselunditeks. Asuvad pikkade tundlate kinnituskoha läheduses. Näärmete nimetus tuleneb sellest, et eritatav vedelik on rohelise värvusega. 33. Milline on vähkide veri ja vereringe? Vähkide veri on sinakasroheline. Avatud vereringesüsteem. Veri liigub südamest
Põrniklaste munas toimub looteline areng. Putuka lahkumisega munakestast algab lootejärgne areng. See kestab umbes 10 päevast kuni mitme aastani. Enamasti pole munast koorunud putukas sarnane täiskasvanud putukaga, teda nimetatakse vastseks. Vastne moondub täiskasvanud putukaks ehk valmikuks alles pärast teatud arengujärkude läbimist. Täismoondega putuka arengujärgud on muna,vastne, nukk, valmik. Põrnikad paljunevad nii,et isane liigub emase ümber ülestõstetud keha ja laialiaetud tundlatega. Pärast paaritumist muneb emane kõdupuidu sisse munad ja sureb seejärel. Igast munast koorub teatud aja pärast välja vastne. (Putuktoiduliste-powerpoint-m61566.html) 4 (http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/putukad/tismoone.html) (http://guaminsects.net/anr/content/crb-life-cycle-diagram) Joonis 1. Ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis) täismoone 3. Põrniklaste alamsugukond
Talvel toituvad mesilased kogutud meest. Sipeljapere elab mullast või taimejäänustest kokku kantud pesas ja selle maa alustes käikudes. Nad söövad mitmesuguseid putukaid ja nende vastseid. Kimalane ehk maamesilane elab maapinnale rohukõrre vahele tehtud pesas. Nad toituvad nektarist , valminud puuviljadest ja marjadest. 34.Kahetiivalised mille poolest erineb sääsk kärbsest? Kärbsed on sääskedega võrreldes jässakama keha, laiemate tiibade ning lühikeste tundlatega putukad. Sääsed tegutsevad õhtul ja öösel aga kärbsed päeval. 35.Okasnahksed Meritäht. Kus elab ja millest toitub? Elavad suuresoolsusega meredes. Toitub väikestest merepõhjas elavatest loomadest korallid,limused ja väikesed ussid.
asemel lont. Kuna selle struktuur on paariline ja selle rudimentides avalduvad mitmete jätkete geenid, on avaldatud arvamust, et tegu on hoopis kokkukasvanud jäsemetega ja et hoolimata selle tagapoolsest asukohast on see tegelikult eespoolne struktuur. 6 Küüsikloomade pea närvijaotuse uurimine soovitab, et küüsikloomade tundlad ei pruugi olla homoloogsed mandibulata esimeste tundlatega, vaid lülijalgsete labrumiga. Uuringud on näidanud, et küüsikloomade tundlad, mõndade putukate labrum ja hulkharjasusside kombitsad ekspresseerivad geeni Six3, mis tähistab enamikel loomadel eesmist piirkonda. See toetab seost küüsikloomade tundlate ja putukate labrumi vahel. (Eriksson et al, 2010) Hox'i geenide avaldumise eesmised piirid on kõigis lülijalgsete classides laialdaselt säilitatud, andes niiviisi järjekindla viite pea segmentide joondamiseks terves hõimkonnas.
Vähi närvisüsteem sarnaneb vihmaussi Sinakasroheline veri varustab kõiki kehaosi omaga.tal on väike peaaeju ja üsna pikk hapnikuga. Tagasi südamesse liigub veri läbi kõhtmine närvikett lõpuste,kus rikastub hapnikuga ja annab ära Vähi tegutsemisel on oluline osa kehast kogutud süsihappegaasi. kompimis-,haistmis- ja nägemismeelel.pikkade tundlatega ja jalgadega kombib ta ümbrust.saagi otsimisel on tundlad olulised,sest nendega tunneb vähk ka lõhna ja maistset.vähk näeb oma liitsilmadega objektide kuju,kuid mosaiikselt.tema vaateväli on lai sest ta saab lühikestel jätketel paiknebad silmi eri suunas liigutada. Vähil on hambad ka maos Vähil on hingamiseks lõpused Seedeelundkonna ehitus ja toitumine on Jõevähil on lõpused keha külgedel pea vähil üsna omapärane.
peetavais mesilais. Nende paljunemine on kiire kuna emane suur kärjeleedik muneb oma 26- päevalise elu jooksul 400 - 1000 muna. Munad arenevad 5 - 10 päeva ja seejärel kooruvad röövikud, kes tarvitavad toiduks kärjemassi ning rikuvad seega hulgaliselt kärjekannusid oma käikudega ja siidise võrguga, mis on neile kaitseks teiste vaenlaste eest. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Harilik teesklane (Lisa 3) on 3 - 4 millimeetri pikkune, kollaste tundlatega ning punakaspruunide kattetiibadega mardikas, kes sobivates tingimustes võib munast valmikuni areneda 100 päevaga. Täiskasvanud vaglad on 4 mm pikkused, kollased ja kaetud karvakestega. Toiduks kasutavad nad suira, kärgi, taru soojustusmaterjali ja puitu. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Kõrvahark võib esineda massiliselt eriti puu- ja köögiviljaaedades paiknevates tarudes. Kõrvahargi välimus on piklik ja tumepruun kitiinkattega keha. Talle iseloomulikuks on
Tagakeha jalgadeta. Paljudel olemas rindmikukilp. Näide: selts vesikirbulised (Cladocera). Kl. karpvähid (Ostracoda): Tillukesed vähid, kelle kogu keha on peidetud neerja, kahest poolmest koosneva, lupjunud kitiinist koja sisse. Koda meenutab välimuselt ja ehituselt karpide oma: on olemas lukuköidik, tihti ka lukuhambad, aga üksainus sulgurlihas. Jalad, nagu eelmistelgi, lehtjad; nende arv on kahanenud. Kõnnivad jalgadega, paljud ka ujuvad teise paari tundlatega. Lõpuseid enamasti pole. Näide: Candona candida, Cypridopsis vidua. Kl. vääneljalgsed (Cirripedia): Keha ümbritseb mitmest, omavahel painduvate liigenditega ühendatud lubiplaadist rüü. Eestundlad lühikesed, tsemendinäärmetega (kinnitumiseks), tagatundlad kadunud, suised lihtsad, jalgu 6 paari, tagakeha mandunud. Jalad tekitavad veevoolu, mis toob ka toitu suu juurde. Näide: tõruvähk (Balanus improvisus). Kl
a)Sümbioos Sümbioos on erinevat liiki organismidevastastikku kasulik kooselu. Selliseid koos elavaid organisme nimetatakse sümbiontideks. Vastavalt sellele kuidas organismid koos elavad, eristataskse ekso- ja endosümbioosi. Eksosümbioos on organismide vaba kooseluvorm. Naiteks vihmametsades on selliseks organismideks on sipelgad ja lehetäid omavahel kui nad kohtuvad, siis leiab aset veider rituaal. Lehetäide ründamise asemel toksivad sipelgad neid oma tundlatega ning lehetäid eritavad hoopis meskastekskutsutava magusa vedeliku piisakesi. Lehetäide jaoks on elu poole turvalisem, kui neid kaitsevad sipelgad. Endosümbioosi puhul elab aga üks organism teise kehas. Näiteks vihmametsades on selliseks organismideks nimetatakse röövikut ja herilase vastseid kui herilase vastsed hakkavad nukkuma, kasvavad parasiidi kehast välja. Vastsed toitusid temast niikaua kuni ta veel elus oli. b)Parasitism
kaudu. Ingerussilised talvituvad mugulates, munevad kartulivartesse, mitu pk. Selts: kakandilised. Eelistavaid niiskeid kohti. Emane kannab mune haudetaskus. Hingavad lõpustega. Kahjustavad idandeid ja lehti, talvituvad prahi all. Putukkahjurid. Ripstiivalised. Tubakaripslane munevad lehekudedesse, õielehtede vahele. Pistmis- imemissuised imevad mahla. Talvituvad valmiku või vastsestaadiumis mullapinnas. Mitu pk aastas. Hooghännalised. Tiivutud, tundlatega, haukamissuised. Elavad niiskes mullas, kõdus. Mitu pk aastas. Kahjustab seemneid, juuri, idusid. Nokalised. Karilased munevad lehe alumisele küljele. Pistmis-imemissuised, kollased laigud lehtedele peale imemist. 8-12 pk. Sarnastiivalised. Tirdilised pistmis-imemissuised, talvitub valmikuna varjulistes kohtades. 1 pk aastas. Hüppejalad. Mardikalised. Naksurlased haukamissuised, munevad mulda. Valmikud kahjustavad lehti, õisi, vastsed kahjustavad maa-aluised osi..
Keskmise suurusega kuni suured vanapärased liblikad. Eestis 5 liiki. Suur suguline dimorfism, emaste munemiskäitumine olematu. Sugukond Nepticulidae - kääbuskoilased Kõige väiksemad liblikad, siruulatus maksimaalselt 1,5 cm ümber. Iseloomulik on tundla laienenud aluslüli. Eestist on teada üle 60. Sugukond Adelidae - pikktundelkoilased Liblikad ise pole kuigi suured, kuid on silmatorkavad – tihti metalliläikega ning iseäranis isastel eriti pikkade tundlatega. Eestis 16 liiki. Sugukond Tineidae - koilased Peaaegu kõigi koide röövikud toituvad loomsest ainest või ka seentest. Röövikud tihti kaasaskantava tupega. Eestis ca 40 liiki. Siia kuuluvad mõned väga tuntud kahjurid – nt. nahakoi ja riidekoi. Sugukond Psychidae – märslased Röövikud elavad kaasaskantavates märssides. Iseloomulik emaste tiibade taandareng. Eestis 20 liiki. Vaid ühel Eesti liigil on ka emased tiivulised. Sugukond Gracillariidae – keerukoilased
Röövtoidulised nagu jooksiklased või vees elavad ujurlased ja segatoidulised. Raisamardiklased elavad laipadel ning on seega looduses "bioloogilised sanitarid". Nad kaevavad laiba maasse ja kasutavad seda vastsete toitmiseks. Põderpõrniklased on keskmised kuni suured (Eestis kuni 75 mm), sageli tugevate lõugadega mardikad. Vastsed arenevad kõdunevas lehtpuupuidus ja areng kestab sageli kaua, kuni kuus aastat. Põrniklased on mitmesuguse suurusega (2-41mm), jässakad, lamelljate tundlatega mardikad. Vastsed, valged paksud, kõvera kehaga tõugud. Elavad mullas, kus toituvad taimejuurtest või kõdunevas saepurus, sõnnikus ja taimses massis (kõdunev põhk). Areng kestab sageli mitu aastat. Valmikud toituvad peamiselt taimede lehtedest ja õitest, lendavad enamasti juunis-juulis. Nende hulgas on rida taimekahjureid. Aedades on tavaline aiapõrnikas Phyllopertha horticula taimede õitel kuldpõrnikas Cetonia aurata ja karuspõrnikas Trichius fasciatus
Munemisel esineb suur mitmekesisus. Munad munetakse tavaliselt toiduobjektile, selle lähedale või sisse. Vastsed jalutud, peakapsliga (sääselised) või ilma (kärbselised). Mõnedel liikidel (toakärbes ja hallasääsk) võib aastas olla 10 ja rohkem põlvkonda. Kahetiivaliste hulgas on palju taime- ja loomaparasiite. Klassikaliselt jaotatakse selts kahte alamseltsi. Pikatundlalised ehk sääsed on enamasti saleda ja pika kehaga, pikkade jalgade ja tundlatega. Tiivad on enamasti kitsad ja suhteliselt pikad. Vastsetel on peakihn hästi arenenud, suised mälumistüüpi. Sääriksääsklased on suhteliselt suured (20-30 mm), pikkade, kergesti murduvate jalgade putukad. Tiivad on kitsad, rikkaliku soonestusega. Vastsed arenevad osal liikidest pinnases, osal vees. Pistesääsklaste vastsed arenevad vees ja toituvad orgaanilisest hõljumist või taimede pealiskasvust, nukud on komakujulised, jässaka rindmikuga. Valmikutel on pikad suised, mis
millest nende vastsed hiljem pärast koorumist toituvad. Samasugusel viisil munevad sõnnikumardikad sõnnikusse. Vanadel egiptlastel oli üks sõnnikumardikaid -skarabeus- pühaks loomaks. (,,Elusloodus" Valgus 1983) Põrniklased. (Scarabaeidae) Põrniklased on lehvikjate tundlatega mardikate sugukond segatoidumardikaliste alamseltsist. (EE7lk.587) Eestis on põrniklasi üle 70 liigi. Põrniklased on mitmesuguse suurusega (2-41 millimeetrit), jässakad, lameljate tundlatega mardikad. Paljudel on pea eesosa sahataoliselt laienenud. Jalad on võimsad, sääred ja reied on laienenud ning ogadega varustatud. Peale ronimise on sellistel jalgadel ka kaevamise ülesanne. Põrnikad peavad vähemalt mõnel eluperioodil mullas endale käike rajama
Teda võis kohata nii elus kui kunstis. Osadel säilinud seinamaalidel võib näha pidulikke sündmusi ning neide ja noori härjamängude juures. Härjaga seondusid ohtlikud akrobaatilist laadi rituaalid. On levinud müüt Knossose labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda. Mardikas (lk 240) tugeva kitiinkattega ning lamejate tundlatega, elavad kõdpuidus, mullas, sõnnikus ja mujal kõdunevas orgaanilises aines. Vanad egiptlased pidasid pühaks loomaks sõnnikupalle veeretavaid püha-sõnnikumardikaid ehk skarabeuse. Kera veeretamises nähti päikese taevavõlvil liikumise sümbolit, mardika pea küljes olevates jätketes aga sarnasust päikesekiirtega. Egiptlased avaldasid mardikale austust ning tema kujutisi raiuti välja kivist.
vähetähtis liik. Lendlus toimub suve esimesel poolel. Haue rajatakse mändide paksukoorelisele tüveosale. Emane mardikas muneb koores olevasse auku kuni paarkümmend muna . Tõugukäigud asetsevad kiirjalt ja on kuni 20 cm pikad. Tõugud nukkuvad puitu uuristatud hällides. Põlvkond on tõenäoliselt üheaastane. Tõrjeks on püünispuude langetamine kevadel ja koorimine kesksuvel. Siklased (Cerambycidae) on suured pikkade kaardus tundlatega mardikad, kelle valged lapikud tõugud elavad tugevasti nõrgestatud , kuivavate, kuivanud või erinevas kõdunemisastmes tüvede ja okste koore all või puidus, valmikuid võib aga kohata puutüvedel või õistaimedel. Eestis on neid 97 liiki. Kuigi mõned liigid esinevad kasvavatel puudel, mõned kahjustavad ka metsamaterjale, ei ole nende arvukus kõrge ja kahjustused suured. Suur- haavasikk (Saperda carcharias) elab kasvavate haabade, paplite ja remmelgate tüvepuidus. Valmik on 22....
Pilt ja alltekst: Isast ninasarvikpõrnikat eristab emasest suur sarv. Paaritumisel viib isane putukas oma seemnerakud emase kehasse. Viljastumine jaguneb kaheks: 1. Kehasisene viljastamine - toimub keha sees (nt uss, ämblik, putukas); 2. Kehaväline viljastamine - toimub väljaspool keha vees (nt vähk, meririst, karp, meduus, käsn). Huvitav Kollapaabusilmadel eritab emane isase meelitamiseks lõhnaainet, mida viimane haistab oma suurte sulgjate tundlatega isegi 2 km kauguselt. Isased tsikaadid aga on kõige valjemat heli tekitavad putukad maailmas, sellega meelitavad nad emaseid ligi. Nende tekitatud ,,sirina" tugevus võib olla kuni 120 dB, umbes valju rokkmuusika tugevusega. Mõni selgrootu võib olla nii isa kui ka ema eest On ka selliseid selgrootuid, kellel mõlemat tüüpi sugurakud arenevad ühes ja samas isendis, neid nimetatakse liitsugulisteks loomadeks. Sellised on näiteks
annaabi.ee 
