Otsingule "tulikalised" leiti 27 faili

tulikalised - rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad; lehed juurmised v. varrel vahelduvalt; abilehti pole; lehed enamasti jagunenud, harva terved; õied tipmises õisikus, harva üksikult; õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad), mõnel liigil pudeneb varakult; õieosade arv varieeruv; õied radiaalsümmeetrilised (sinilill) v. monosümm.
Leht-vili-õis ja seeme
15
docx

Leht, vili, õis ja seeme

Kukkur (folliculus) on ühepesaline, apokarpsest sigimikust tekkinud paljuseemneline avavili, lõhe tekib piki viljalehe serva. Kui ühest õiest tekib kukkurvilju rohkem kui kaks, moodustavad need kogukukru (multifolliculus). Kukkurviljad esinevad sugukondades tulikalised (Ranunculaceae), roosõielised (Rosaceae), magnoolialised (Magnoliaceae) ning paksulehelised (Crassulaceae). Kõder (siliqua) ja kõdrake (silicula) on kahepesalised, kahest viljalehest moodustunud viljad. Seemned kinnituvad sigimikukambri seinale. Kõdra pikkus ületab laiuse vähemalt neli korda, kõdrakese laiuse suhe pikkusesse on väiksem. Esinevad ristõieliste (Brassicaceae) sugukonnas. Kaun (legumen) areneb ühest viljalehest ni...

Bioloogia - Keskkool
29 allalaadimist
Pärandkoosluste eksamiks
11
docx

Pärandkoosluste eksamiks

Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava o...

Pärandkooslused - Eesti Maaülikool
107 allalaadimist
TAIMERIIGI MITMEKESISUS
8
doc

TAIMERIIGI MITMEKESISUS

Katteseemnetaimed e õistaimed: • seemnealge asub sigimikus – viljalehtedega kaetud. • elutsüklis valdav sporofaas • iseloomulik tunnus õis • kõige liigirikkam • jagatakse 2 rühma vt lk 46 ⁄ üheidulehelised kaheidulehelised kõrrelised korvõielised liilialised liblikõielised käpalised tulikalised TAIMERIIGI ARENG, INIMENE JA TAIMED lk 50-53 Paleobotaanika – uurib taimede jäänuseid kivimites. Fülogeneetika – uurib erinevate taimerühmade omavahelist sugulust ja püüab näidata nende arengut. Esimesed elusorganismid ei olnud taimed! Tsüanobakterid - 2,5 miljardit a tagasi ↓ Eukaüootsed vetikad – 1 miljard a tagasi ↓ Kloroplastidega eukarüootidest kujunesid taimed. ↓ Sammaltai...

Bioloogia - Keskkool
32 allalaadimist
EESTI TAIMESTIK
19
doc

EESTI TAIMESTIK

jataimi (rododendron, har pohl, mustikas, sinikas, sookail, hanevits) Huulõielised: *rohttaimed, poolpõõsad *vars neljakandiline, lehed ristivastakud *sisaldavad eeterlike õlisid *õied huuljad *kaks paari tolmukaid, sigimik neljajagune *õied ebamännastena või paarikaupa varresõlmedes, tihti võsu tipus *vili pähklike (salvei, iisop, meliss, basiilik, lavendel, piparmünt, kuldnõges, käbihein, valge iminõges, har pune, Tulikalised: *rohttaimed, harva liaanid või poolpõõsad *lehed juurmised või varrel vahelduvad *abilehti pole *lehed enamasti jagunevad, harva teravad *õied tipmises õisikus, harva üksikult *õieosade arv varieeruv *õied radiaalsümmeetrilised või monosüm *osa tolmukaist õiekattelehtedest muutunud nektaariumiks *vili kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur (roomav tulikas, kibe tulikas, varsakabi, võsaülane, har sinilill, karukell, kollane käoking)...

Eesti loodusgeograafia - Eesti Maaülikool
102 allalaadimist
Botaanika-süstemaatika
25
doc

Botaanika (süstemaatika)

* Vili on koguvili või lihakas marjataoline vili. * Kõikidel liikidel on tugev risoom ja vee kohal kõrguvad suured, kuni 40 cm läbimõõduga õied. * Kasutatakse dekoratiivtaimena. (Botaanika II) 18. SUGUKOND TULIKALISED : ALKALOIDID * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi tulikalaadsed. * Sgk u 2000 liiki, levinud peaaegu kogu maakera ulatuses, enamikus põhjapoolkeral, ulatudes mägedes 6000 m kõrguseni. * Eestis näit perek käoking (sinine käoking aedades), perek tulika (kosmopoliitne, meil niitudel tavaliselt kuldtulikas, kibe tulikas ja salumetsas metstulikas), perek ülane (võsaülane, kollane ülane sinilill). Veel harilik...

Botaanika - Tallinna Ülikool
139 allalaadimist
Põllumajandus taimede kordamine eksamiks
19
doc

Põllumajandus taimede kordamine eksamiks

Algelisem selts on magnoolialised (uuemail andmeil seltsi Chloranthales esindajad), kõiki kaheidulehelisi peetakse neist arenenuks. Eesti taimestiku ürgsemad seltsid on tulikalaadsed ja vesiroosilaadsed, viimastest lahknevad ühe haruna üheiduleheliste klassi seltsid. Kaheidulehelised on arenenud arvatavasti vanaaegkonnas seemnesõnajalalaadseist (sõnajalgtaimed), hulgaliselt tekkis neid juura lõpus ja eriti kriidiajastul. tulikalised- (Ranunculaceae) on õistaimede sugukond, mis hõlmab üle 2000 liigi[1]. Paljud neist on laialt levinud külma ja mõõduka kliimaga maades, mõned aga kasvavad troopilistel aladel. Tulikalistel on sageli taimkattes tähtis osa, eriti niisketel niitudel ja metsades. Peamiseks eluvormiks on mitmeaastased rohttaimed, mis talvituvad risoomide ja mugulatena, harvem väikesed põõsad või liaanid. Puitunud vartega liigid on sekundaarse päritoluga,...

Põllumajandus taimed - Eesti Maaülikool
247 allalaadimist
Taimed
8
ppt

Taimed

• Levinud Euroopas,Väike- Aasias,Eestis,Põhja-Ameerikas. • Kuulub sugukonda tulikalised , perekonda kullerkupp. • 25...30 kullerkupu liiki Sinilill • Sinilill (Hepatica nobilis) • Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. • Levinud Ida-Euroopas ja Skandinaavias • Tulikaliste sugukonnast sinilille perekonnast. • Umbes 6 liiki Pääsusilm • Pääsusilm (Primula farinosa) • Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. • Levinud kogu Euroopas. • Kuulub sugukonda nurm...

Loodusõpetus - Põhikool
14 allalaadimist
Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

ks koguvili või lihakas marjataoline vili •Eestis valge vesiroos (LK), väike vesiroos (LK), väike vesikupp (LK), kollane vesikupp • Lisaks viktooria, lootos • PÄRISKAHEIDULEHELISED o ¾ kõigist õistaimedest o Tupp- ja kroonlehtedeks eristunud viietine õiekate o Juhtkimbud ringina, kambium olemas o Selts tulikalaadsed • Sugukond tulikalised Rohttaimed, harvad liaanid või poolpõõsad Lehed vahelduvad, jagunenud, harva terved, abilehed puuduvad, kroonlehed läigivad Õied tipmises õisikus, harva üksikult Lihtne õiekate, õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised Viljaks kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur Tulikad on mü...

Eesti taimestik ja selle... - Eesti Maaülikool
178 allalaadimist
Aiakultuuride võrdlustabel
70
xlsx

Aiakultuuride võrdlustabel

õudlik, kuid eelistab soojemat kasvukohta ja kergemat Aed-koriander sarikalised mulda 20-60 cm eelistab niiskemat pinnast ja talub Harilik naistenõges huulõielised ka poolvarju 60-70 cm päikeseline, parajalt niiske ja kerge Mustköömen tulikalised muld 20-40 cm soe ja päikeseline kasvukoht, huumusrikas ja vett hästi Harilik rosmariin huulõielised läbilaskev muld kuni 2 m päikeseline, tuulte eest varjatud kasvukoht kuivema lubjarikka Tähklavendel huulõielised...

Aiandus - Kutsekool
118 allalaadimist
Erinevatest taimeliikidest
5
doc

Erinevatest taimeliikidest

Pärast seemnealgmete viljastumist areneb õie sigimikuotsast vili. Õistamiede hõimkond jaotatakse kahte klassi: ühe-ja kaheidulehelised. *kaheidulehelised - Idus kaks idulehte - idujuur areneb peajuureks, kujuneb sammasjuurestik - lehed sulg või sõrmroodsed - õied neljatised või viietised - korvõielised, roosõielised, liblikõielised, tulikalised Näited:Angervaks, kanarbik, kassiristik, kassitapp, kollane mesikas, kollane ülane, naat, kortsleht, palderjan, pääsusilm *Üheidulised - Idus üks iduleht - idujuur taandareneb - lehed rööp- või kaarroodsed - õied kolmetised - kõrrelised, lülialised, käpalised - Maisi lehed, rööp või kaarroodsed Näiteks; Orashein, Inimene ja taimed- floora ja kultuur Pärandkooslus- kooslus, mis on kujunenud pikaajalise mõõduka inim...

Bioloogia - Keskkool
8 allalaadimist
Taimesugukonnad koos kirjeldustega
6
odt

Taimesugukonnad koos kirjeldustega

2) hõlmab üle 2000 liigi. 3-4) rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad, abilehti pole. Lehed juurmised või varrel vahelduvalt. lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õisikus, harva üksikult. Õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad). Õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised. Õieosade arv varieeruv. Osa tolmukaist või õiekattelehtede...

Zooloogia - Tallinna Ülikool
26 allalaadimist
Bioloogia konspekt
16
doc

Bioloogia konspekt

b) Ilves (Felis lynx) c) Võsaülane ( Anemone nemorosa) Perekond a) Inimene b) Kass c) Ülane Sugukond a) Inimlased b) Kaslased c) Tulikalised Selts a) Primaadid b) Kiskjalised c) Tulikalaadsed Klass a) Imetajad b) Imetajad c) Kaheidulehelised Hõimkond a) Keelikloomad → selgro...

Bioloogia - Põhikool
13 allalaadimist
Eesti taimestik
14
doc

Eesti taimestik

üheidulehelised- üks iduleht; õied kolmetised; narmasjuurestik; rohttaimed; juhtkimbud hajusalt; primaarne kambium puudub; lehed rööp- v. kaarroodsed, abilehti pole; kaheidulehelised(päriskaheidulehelised) - kolmeavaline tolmutera; tupp- ja kroonlehtedeks eristunud viietine (on erandeid) õiekate; lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed; juhtkimbud ringina, kambium olemas. Sugukondade iseloomustus ja esindajad: tulikalised - rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad; lehed juurmised v. varrel vahelduvalt; abilehti pole; lehed enamasti jagunenud, harva terved; õied tipmises õisikus, harva üksikult; õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad), mõnel liigil pudeneb varakult; õieosade arv varieeruv; õied radiaalsümmeetrilised (sinilill) v. monosümm. (käoking); osa tolmukaist v. õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks; vili: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur. ro...

Eesti taimestik ja selle... - Eesti Maaülikool
69 allalaadimist
Süstemaatiline nimekiri
15
xlsx

Süstemaatiline nimekiri

alaadsed Kivi-imar imar imaralised Polypodiales Harilik mänd mänd männilised okaspuulaadsed Harilik jugapuu jugapuu jugapuulised okaspuulaadsed Siberi nulg nulg männilised okaspuulaadsed Harilik kadakes kadakas küpressilised okaspuulaadsed Harilik sinilill sinilill tulikalised tulikalaadsed rohurinne Kurdlehine roos roos roosõielised roosilaadsed Harilik palderjan palderjan palderjanilised uniohakalaadsed Harilik saialill saialill korvõielised astrilaadsed Liht-naistepuna naistepuna naistepunalised malpiigialaadsed Rukkilill jumikas korvõielised astrilaadsed Aas-karukell karukell tu...

Bioloogia - Kutsekool
14 allalaadimist
Eesti taimkate-
21
doc

Eesti taimkate

22 liblikõielised 72 paju, mailane, tulikas 20 mailaselised 60 luga, kannike 19 huulõielised 55 kortsleht, kirburohi 17 nelgilised 53 tulikalised 40 Floora jaotus flooraelementide2 (FE) järgi: Arktiline ja arktomontaanne FE- levinud arktilis- tsirkumpolaarselt (ümber pooluse) Ameerika ja Euraasia polaaraladel, arktilises Euroopas või Euraasias. Koldjas selaginell. Tsirkumpolaarne FE (sünonüümid: holarktiline, tsirkumboreaalne) - levinud põhjapoolkera parasvöötmes. Kadakas, vaevakask, harilik orashein. 251 liiki Euraasia FE- esineb peaaegu kõikjal Euraasia para...

Eesti taimestik - Tartu Ülikool
24 allalaadimist
Eestis kasvavate ja elavate liikide süstemaatiline nimestik
9
xls

Eestis kasvavate ja elavate liikide süstemaatiline nimestik

Urtica dioica Urtica Urticaceae Rosales Magnoliopsida Magnoliophyta Plantae Hapu oblikas Oblikas Tatralised Nelgilaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Suhkruhernes Hernes Liblikõielised Oalaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Harilik sinilill Sinilill Tulikalised Tulikalaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Hepatica nobilis Magnoliopsida Magnoliopsida Magnoliopsida Magnoliopsida Magnoliophyta Taimed Harilik jänesekapsas Jänesekapsas Jänesekapsalised Oxalidales Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Harilik laanelill Laanelill Nurmenukulised Kanarbikulaadsed Kaheidulehelised...

Bioloogia - Kutsekool
17 allalaadimist
Eesti taimed ja taimekate
14
doc

Eesti taimed ja taimekate

Katteseemnetaimede evolutsioonipuus on nad paigutatud veel üheidulehelistest basaalsemalt. Päriskaheidulehelised - kolmeavaline tolmutera, tupp- ja kroonlehtedeks eristunud viietine (on erandeid) õiekate, lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed, juhtkimbud ringina, kambium olemas. Fülogeneetiliselt basaalseimaks peetakse seltsi TULIKALAADSED - siia kuuluvad sugukonnad tulikalised , magunalised, kukerpuulised. Sk. Tulikalised - rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad. Lehed juurmised v. varrel vahelduvalt, abilehti pole, lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õisikus, harva üksikult, õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad), mõnel liigil pudeneb varakult, õieosade arv varieeruv, õied radiaalsümmeetrilised (sinilill) v. monosümm. (käoking). Osa tolmukaist v. õiekattelehtedest muutunud nekta...

Eesti taimestik ja selle... - Eesti Maaülikool
67 allalaadimist
Teema 22 kaitsealused taimed I kategooria
39
pptx

Teema 22 kaitsealused taimed I kategooria

Teema 22: Kaitsealused  taimed I kategooria Eesti elustik ja elukooslused Jane Tõevere, Triin Rannak Tallinna Ülikool, 2012 Haruldaste taimeliikide kaitsmise  ajalugu 1920 – 11 haruldast taimeliiki, mis vajavad kaitset 1935 – esimene looduskaitseseadus,         20 haruldast taimeliiki 1979 – Eesti NSV punane raamat,       155 taimeliiki 2004 – Looduskaitseseadus,       261 taimeli...

Eesti elustik ja elukooslused - Tallinna Ülikool
10 allalaadimist
Metsabotaanika
80
doc

Metsabotaanika

Sinilille lehed oma kolme hõlmaga meenutavad maksa. (Ka teistes Euroopa keeltes nt. saksa keeles, on sinilille nimi seotud maksaga - Leberblümchen). Eestis on teada umbes 40 sinilille rahvapärast nime. Sugukond tulikalised . Kasvukoht: taim kasvab leht- ja segametsades, põõsastikes, puisniitudel. Sinilill on mitmeaastane talvehaljas taim, lühikese tumepruuni risoomiga. Juured ulatuvad kuni 0,5 m sügavusse. Taime noored lehed arenevad kevadel peale õitsemist, nad talvituvad ja surevad järgmisel aastal, kui õitsemine on lõppenud. Sinilille õie alusel on 3 rohelist kõrglehte, mida eksikombel peetakse tupplehtedeks. Bo...

Eesti loodus ja geograafia - Kutsekool
13 allalaadimist
Eesti looduslikud ilutaimed
33
pptx

Eesti looduslikud ilutaimed

Hallikasrohelised tihedakarvalised  lihtlehed. Õitseb juuni­august. Helesinised,  kellukjad õied asuvad tipmises  lehistunud kobarates.  Putuktolmleja. Nelja pähklikesega liitvili valmib  augustis. Paljuneb seemnetega. Eelistab kuivemaid liivakaid  lubjarikkaid muldi. Looduslikult niitudel, teeservadel. Kõik taime osad mürgised. Harilik varsakabi (Caltha palustris) Sugukond: tulikalised (Ranunculaceae) Mitmeaastane suvehaljas  ühekojaline 15­40cm kõrgune  rohttaim. Läikivad tumerohelised sõrmjad  lihtlehed. Õitseb 2­2,5 nädalat aprillmai. Vahel  teist korda augustseptember.  Läikivad kollased kahesugulised  Click to edit Master text styles õied. Second level Paljuseemnelised kukkurviljad.  ●...

Bioloogia -
12 allalaadimist
T e a t a   v e a s t