üldjuhul kohustust osakuid tagasi osta. Kinnise fondi osakuid on investoril võimalik müüa vaid järelturul. Teisisõnu - kui leidub isik, kes on investorilt nõus osakud ostma. Kinnise fondi mudel eeldab üldjuhul seda, et osakute järelturg tekib börsil ehk osakud on börsil kaubeldavad. Kinnised fondid on ka sellised fondid, mis ostavad osakuomanikelt osakuid tagasi harvemini kui kord kuus. 6. TULETISVÄÄRTPABERID ,,Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. Nende peamine funktsioon on olnud on olnud ja on riskide vähendamine. Samal ajal sobivad nad väga hästi ka hoopis vastupidiseks- riskide suurendamiseks ning finantsvõimenduse võtmiseks. Sellepärast võib tuletisväärtpabereid käsitleda tavaliste kauplemisinstrumentidena. Tuletisväärtpabereid on väga palju erinevaid, isegi võib öelda, et praktiliselt lõputult palju, sest
olukord võimaldab investeerida, kas tahaksid investeerida korraga teatud summa või investeerikisid pigem etappide kaupa, kui suuri riske oled valmis võtma, kui suure rahakaotusega oled valmis leppima, kui suurt kasumit ootad jne. Kui tead, mille jaoks, kui kauaks ja kui palju sa investeerida tahad ja saad,siis tuleks tutvuda erinevate investeerimisvõimalustega. (Minuraha s.v. kuidas alustada) Erinevad investeerimis võimalused on: Optsioon ja futuur. Mõlemad on tuletisväärtpaberid. Optsioon annab õiguse väärtpaberit eelnevalt kokkulepitud hinnaga tulevikus osta või müüa. Futuur aga kohustab sind tulevikus väärtpaberit eelnevalt kokkulepitud hinnaga ostma või müüma.(Minuraha s.v Tuletisväärtpaberid) Aktsia. See on väärtpaber, mis näitab selle omaniku ehk aksionäri õigust osale ettevõtte kasumist ja varast. Aktsiad on kahte liiki: lihtaktsiad ja eelisaktsiad.Aktsiatesse soovitatakse investeerida inimesel, kes saab
11. Pank-Krediidiasutus, mis võtab avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid 12. Keskpank, funktsioonid (ülesanded) Keskpank laenab vaid teistele pankadele. • teostab rahapoliitikat • tagab krooni stabiilsuse • vahendab pankadevahelisi makseid • kontrollib pankade tegevust • reguleerib ringluses oleva raha hulka 13. Kommertspank, funktsioonid (ülesanded) • Hoiustab • Laenab • Teostab makseid 14. Väärtpaberid- • Aktsiad • Võlakirjad • Tuletisväärtpaberid 15. Dividend- kasumiosa, mis aktsiate arvu alusel investeerijale välja makstakse. 16. Risk- • kaotuse tõenäosus • mida suurem on risk, seda kõrgem on nõutav tulumäär • riskipreemia - tulu, mida investor teenib 17. Kindlustuse funktsioonid 1.Kahjude hajutamine 2.Investeeringud, sääst 3.Maksukoormuse vähendamine 18. Sundkindlustus (autokindlustus, laenuga kaasnev kodukindlustus) Vabatahtlik kindlustus (elukindlustus, varakindlustus) 19
1. Hoiused: · Tähtajaline hoius · Kogumis-, kasvu- või säästuhoius · Kasutushoius · Investeerimishoius (segu tähtajalisest hoiusest ja investeerimistootest) 2. Aktsiad tähistavad omandit ettevõttes, aktsiaseltsis · Nimiväärtus · Turuväärtus · Avalik aktsiaemissioon (IPO) · Eesti väärtpaberite keskregister 3. Võlakirjad fikseeritud tuluga väärtpaberid 4. Tuletisväärtpaberid hind sõltub teise instrumendi hinna liikumisest; riskantsemad · Futuur kohustab osapooli ostma/müüma · Optsioon annab omanikule õiguse osta/müüa; väljaandjal kohustus osta/müüa 5. Kinnisvara osalus kinnisvara omamise, arendamise, opereerimise rahavoogudes ja/või nende rahavoogude tulevases müügiväärtuses. 6. Investeerimisfond investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab
seda, et ta on andnud kellelegi laenu. Väärtpaberi annab välja ettevõte kui võetakse laenu ja saab vastu raha. Ettevõtet nimetatakse siis emitendiks ja selle finantskohustuseks on võlg tagasi maksta kindlaksmääratud tingimustel. Üldjoontes võib liigitada väärtpaberid kolme rühma: Aktsiad Võlakirjad Tuletisväärtpaberid Aktsia on tõendav dokument, mis näitab omanikule õigust ettevõtte kasumile ja varale. Omanikule väljamakstavat kasumiosa nimetatakse dividendiks. Aktsiaid liigitatakse kahte liiki: Lihtaktsiateks ja eelisaktsiateks. Lihtaktsia omanik on hääleõigusega aktsionäride koosolekul, eelisaktsionäril seda õigust ei ole. Tema õiguseks on välja võtta ainult ettevõttest dividendid. Võlakiri sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen laenuandjale kokkulepitud tähtajal tagasi,
laenuressurssi. Säästjad on majapidamised ja ettevõtted. Säästmine on majanduskasvu vajalik tingimus. Majandus kasvab investeeringute arvel. Ettevõtetel on tihti vaja raha. Nemad on laenajad. Väärtpaberiturg – organiseeritud vahendajate kogum, kus luuakse ja vahetatakse väärtpabereid. Emitent – väärtpaberi väljaandja. Investor – väärtpaberi omandaja. Väärtpaberid: - omandiõigust tõendavad - võlakohustust tõendavad - ostu- ja müügiõigust tõendavad (tuletisväärtpaberid) Aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber. Aktsionäril on õigus osale ettevõtte varast ja kasumist. Dividend – aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa. Eelisaktsia – dividendi suurus on teada, kuid ei anna hääleõigust. Lihtaktsia – annab hääleõiguse, aga makstav dividend sõltub tegevuse edukusest. Ettevõtte väärtus – kõigi firma aktsiate väärtus kokku.
mudel kehtestab seose 1. Milline alltoodud loetelust on riskivaba tulumäära ja turul kõige madalama riskiga valitseva üldise ootuse väärtpaber? Vali üks vastus. vahel Tuletisväärtpaberid Pangahoiused 11.Kas tehnilises analüüsis kasutatav vastupanutaseme Ettevõtete võlakirjad mõiste tähendab: Vali üks Väikefirmade aktsiad vastus. Suurfirmade aktsiad seda, et hinnad püsivad Riiklikud võlakirjad kõige kauem mingil konkreetsel tasemel 10
· VÄÄRTPABERITURU KUTSELISED OSALEJAD · INVESTOR isik, kes on omandanud väärtpabereid. 18. Finantsturgude liigitus erinevatest aspektidest: · Tähtajajärgi: o Rahaturg o Kapitaliturg · Elutsükli järgi: o Esmasturg o Järelturg · Toote järgi: o Võlainstrumendid o Omandiväärtpaberid o Valuuta o tuletisväärtpaberid 19. Väärtpaberite liigitus: · Aktsiad e. omandiõigust tõendavad väärtpaberid: o Lihtaktsiad omandit tõendav väärtpaber, lihtaktsionär on ettevõtte hääleõiguslik omanik o Eelisaktsiad hääleõiguseta väärtpaberid, garanteerivad dividenditulu; · Võlakirjad e. võlakohustust tõendavad väärtpaberid; o Kupongvõlakiri omanik saab intressi perioodilisete intressimaksete kujul;
olla kliendi poolt määratud. Võidakse kehtestada minimaalne hoiustatav summa. Lepingu tingimuste rikkumisel kehtestatakse sanktsioonid. 1 Arvelduslaen - laen, mille abil toimub laenusaaja rahavoogude stabiliseerimine viivituste puhul arvete laekumisel, käibevara soetamisel ja ettenägematute kulutuste katmisel. 4.Väärtpaberid. Väärtpaberite liigitus. Aktsiad, võlakirjad ja tuletisväärtpaberid. Väärpaber - dokument, mis tõendab nõude-, omandi- või osalemisõigust Liigid: tuletisväärpaberid (sisaldavad endas õigusi või kohutusi mingi vara ostuks või müügiks), võlakirjad (leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule), aktsiad (väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi
- tulumäära kui suurt tulu on lootust saada - riski kui kindel on raha säilimine ja/või tulu saamine - likviidsust kui kiirelt kättesaadav on raha - kulukust kui suured on investeeringu tegemise ja hoidmise kulud - keerukust kui palju teadmisi nõuab mõistlike otsuste tegemine. Levinumad säästmise/investeerimise võimalused: - arvelduskonto - säästuhoius - tähtajaline hoius - võlakirjad - aktsiad - tuletisväärtpaberid - kinnisvara - kunstiteosed jms - väärismetallid - investeerimisfondid Aktsia - väärtpaber, mis näitab selle omaniku ehk aktsionäri õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Võlakiri väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakiri ostetakse lunastustähtajal tagasi. Intress tasu laenu kasutamise eest, mida laenuvõtja maksab laenuandjale. - Lihtintress intress, mida arvestatakse laenu põhisummalt.
79. Varakindlustuse liigid kodu-ja kaskokindlustus 80, Väärtpaberite liigid l) omandi6igust tõendavad väärtpaberid; 2) võlakohustust t6endavad väärtpaberid; 3) ostu v6i müügiõigust, ostu v6i müügikohustust t6endavad väärtpaberid 81. Omandi6igust tõendavate väärtpaberite liigid l) aktsiad; 2) investeerimisfondi osatäht 82. V6lakohustust tõendavate väärtpaberite liigid 1) võlakiri e veksel; 2) obligatsioon; 3) hoiuse serifikaat 83. Tuletisväärtpaberid - liigid ja iseloomustus Liigid: optsioonid, forvardid ja futuurid e tiihtajalepingud. Optsioon annab 6iguse tulevikus aktsiaid osta v6i müüa varem kokkulepitud ajal ja kokkulepitud hinnaga. Forvard ja futuur sarnased eelmisega, kuid tähendavad lepingupooltele kohustust osta v6i müüa mingit kaupa kindlal ajal tulevikus lepingus fikseeritud hinnaga. 84. Maaklerid ja vahendajad väärtpaberi turul Maaklerid tegutsevad kliendiagendina,ei oma väärtpaberile omandiõigust,saavad vahendustasu
võlakohustust tõendavad väärtpaberid ( võlakiri e, veksel, obligatsioon, hoiuse serti- fikaat jm) ostu või müügiõigust, ostu või müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. derivatiivid 81 Omandiõigust tõendavate väärtpaberite liigid. Aktsia, investeerimisfondi osak. 82 Võlakohustust tõendavate väärtpaberite liigid. Võlakiri, obligatsioon, hoiuse sertifikaat. 83 Tuletisväärtpaberid. Liigid ja isel. OPTSIOON annab õiguse tulevikus aktsiaid osta ja müüa varem kokkulepitud ajal ja varem kokkulepitud hinnaga FORWARD JA FUTUUR- sarnane eelmisega, aga lepingupooltel on KOHUSTUS osta või müüa mingit kaupa kindlal ajal tulevikus lepingus fikseeritud hinnaga. 84 Väärpaberivahendaja- jur. Või füüsiline isik, kes omab väärtpaberi vahendaja tegevuslitsentsi ning kelle tegevuseks on müüa ja osta väärtpabereid
(v.a. erandjuhud), kuid mis annab eesõiguse dividendide saamisel ning ettevõtte lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Makstavate dividendide suurus on fikseeritud, kuid eelisaktsionäridele võib maksta ka kõrgemaid dividende kui põhikirjas ette nähakse. Dividende võib teatud tingimustel jätta ka maksmata, kuid kui 2 aasta jooksul pole eelisaktsionäridele dividende välja makstud omandavad nad hääleõiguse. Tuletisväärtpaberid ehk derivatiivid kujutavad endast õigust või kohustust osta (müüa) mingit finantsvara. Levinumad tuletisväärtpaberid on optsioonid, forwardid ja futuurid. a) Optsioonid Enamasti teatakse optsioone kui võimalust suhteliselt väikese summaga panustada aktsia oodatava tõusu või languse peale. Lisaks võimaldavad optsioonid investeeringu riski maandada. Optsioon annab
Seejärel uuritakse ühe eelduse muutumise mõju projekti rahavoogudele ja NPV-le, jättes teised eeldused muutmata. Eeldused võivad olla ettevõttespetsiifilised või makromajanduslikud tegurid. Eelduste väärtusi muudetakse ühe kaupa ja uuritakse mõju lõpptulemusele (n NPV). Tulemused esitatakse jooniste või graafikuna, üldistamaks projekti riski. 53. Finantstasuvusläve mõiste Investeerimisprojektis peab NPV = 0 12. loeng: Tuletisväärtpaberid (optsioonid) 54. Tuletisväärtpaberite mõiste ning funktsioonid Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest. Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks. 55. Optsioonid ja nendega seotud põhimõisted:
); o võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri,obligatsioon, hoiuse sertifikaat jmt.); o ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid, forwardid). 77. Omandiõigust tõendavate väärtpaberite liigid. Aktsia, investeerimisfondi osak. 78. Võlakohustust tõendavate väärtpaberite liigid. Võlakiri, obligatsioon, hoiuse sertifikaat. 79. Tuletisväärtpaberid. Liigid ja iseloomustus. OPTSIOON annab õiguse tulevikus aktsiaid osta ja müüa varem kokkulepitud ajal ja varem kokkulepitud hinnaga FORWARD JA FUTUUR- sarnane eelmisega, aga lepingupooltel on KOHUSTUS osta või müüa mingit kaupa kindlal ajal tulevikus lepingus fikseeritud hinnaga. 80. Maaklerid ja vahendajad väärtpaberiturul Väärpaberivahendaja- jur. Või füüsiline isik, kes omab väärtpaberi vahendaja tegevuslitsentsi ning kelle
kindlustamata võlakirjad, *hüpoteegid e ainult kinnivara tagatud Aktsiad omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis näitavad selle omaniku õigust osale ettevõtte varast või kasumist. Jagunevad: *lihtaktsiateks omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul; *eelisaktsiateks omandiõigust tõendav väärtpaber, mis hääleõigust ei anna, kuid talle garanteeritakse dividendid sõltumata ettevõtte tegevustulemustest Tuletisväärtpaberid e derivatiivid kujutavad endast õigust või kohustust osta/müüa mingit finantsvara. Jagunevad: *optsioonid võimalus suhteliselt väikese summaga panustada aktsia oodatava tõusu või languse peale, võimaldavad maandada investeeringu riski, *forward- ja futuur tehing täna tehtud valuutatehing, millega kliendil on õigus ja kohustus osta ühte valuutat teise vastu kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus 57. Võlakirjade liigitus ja olemus
kindlustamata võlakirjad, *hüpoteegid e ainult kinnivara tagatud Aktsiad omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis näitavad selle omaniku õigust osale ettevõtte varast või kasumist. Jagunevad: *lihtaktsiateks omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul; *eelisaktsiateks omandiõigust tõendav väärtpaber, mis hääleõigust ei anna, kuid talle garanteeritakse dividendid sõltumata ettevõtte tegevustulemustest Tuletisväärtpaberid e derivatiivid kujutavad endast õigust või kohustust osta/müüa mingit finantsvara. Jagunevad: *optsioonid võimalus suhteliselt väikese summaga panustada aktsia oodatava tõusu või languse peale, võimaldavad maandada investeeringu riski, *forward- ja futuur tehing täna tehtud valuutatehing, millega kliendil on õigus ja kohustus osta ühte valuutat teise vastu kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus 57. Võlakirjade liigitus ja olemus
aktsionäridel on võimalus valida, kas saada rahalist tulu või suurendada oma osalust ettevõttes. cum-dividend - tähendab aktsiat koos dividendiga, seega cum- dividend'i kuupäev märgib viimast kauplemispäeva, mil ostetud aktsial on veel õigus dividendidele. ex-dividend - tähendab, et aktsial ei ole enam õigust dividendile. Ex-dividend'i kuupäeval langeb aktsia hind dividendi võrra. 23. Tuletisväärtpaberi mõiste Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest. Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks. 24. Optsioonid ja nendega seotud põhimõisted Optsioon on tuletisväärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa optsiooni väljaandjale finantsvara varem
Invest. fondid võimaldavad ·aega nõudev. Panga jaoks: raha. Pangaautomaadid: 1)konto väljavõtte automaat; 2)sula-raha hajutada riske, nende teenuste kasutamine on mugav. ·rahalugemismasinad, valedetektor ·seif autom., 3)makseautom.; 4)interneti autom., 5)valuutava-hetusautom.; Tuletisväärtpaberid: 1)vahetusvõlakiri annab omani-kule õiguse ·varakamber ·tehnilised 6)inkasserimisautom.- öökassa; 7)metallrahaautom; 8)makseterminaal. vahetada see teat. tähtajal ja ting. aktsiate vastu n. eelisaktsia; 2)aktsia Välisarveldustega seotud probleemid ja riskid
Ettevõtted hakkavad kasutama sellist laenu võtmist, mida vahendatakse väärtpaberitega millest kõige olulisemaks kujuneb aktsia ja võlakiri. Aktsia on seotud omavahenditega, omanike panus ettevõtlusesse, st tegemist oma vahenditega finantseerimine. Vastavalt väärtpaberiga seotud õigustele ja kohustele võib nad jaotada nelja suuremasse rühma: Aktsiad Fiktseeritud tulususega väärtpaberid- võlakirjad Erinevate investeerimisfondide osakud Tuletisväärtpaberid kõige viimased mis tulid turule ja kõige keerulisemad (swarpid?) AKTSIAD- aktsia kujutab endast mõttelist osa fima aktsiakapitalist ja aktsia omamine annab omanikule kaasomandiõiguse ning õiguse osaleda firma juhtimises. Tähtajatud väärtpberid, st.neid ei tule AS-il kunagi tagasi osta v.a. AS-i likvideerimisel või pankroti korral. Aktsia on kõige riskantsem väärtpaber. Riskikapital ehk aktsiakapital. Samas võib aktsia anda kõige suurema teenimise võimaluse
ning selle abil majanduskeskkonna stabiliseerimiseks rahaturg - väärtpaberituru osa, kus kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on kuni üks aasta rahaturufond - investeerimisfond, mis paigutab investorite vahendid lühiajalistesse võlakirjadesse ja pangadeposiitidesse Raha- ja kapitalituru instrumendid on: · nõudmiseni deposiidid; · tähtajalised deposiidid; · laenud; · võlakirjad; · repo-tehingud (võlakirja müügi- ja tagasiostulepingud); · tuletisväärtpaberid ehk derivatiivid; · aktsiad; · aktsiaoptsioonid. Rahaturu instrumentideks on lühemaajalised (tavaliselt kuni üheaastased, vahetevahel kuni 5-aastased) võlakirjad. Pikemaajalised võlakirjad (tavaliselt üle aasta) kuuluvad kapitalituru instrumentide hulka. rahavoog - ettevõtte rahaliste vahendite laekumiste ja väljaminekute vahe rahavoogude aruanne - kajastab ettevõtte rahaliste vahendite laekumisi ja väljaminekuid
8. kuna töötajad ei ole omanikud )aktsionärid), on nad vähe motiveeritud. 5 1.1 Lihtaktsia Aktsiad kuuluvad väärtpaberite hulka, mis on Eestis kohustuslikus korras registreeritud väärtpaberite keskregistris. Nimetatud ettevõtete aktsiaraamatuid peab register. Samuti kuuluvad väärtpaberite hulka võlakirjad kui ka erinevad derivatiivid ehk tuletisväärtpaberid. Tabelis number 1 on võlakirjade ja aktsiate erinevused. Tabel 1 Aktsiate ja võlakirjade võrdlus. (1 lk 396) Aktsiad Võlakirjad 1. aktsionärid on omanikud 1. Võlakirja omanikud on kreeditorid 2. aktsiad on tähtajatud (v.a tagasiostetavad 2. võlakirjad on tähtajalised eelisaktsiad). 3. aktsiakapital on omakapitali kontol
Eeldatavatest arengusuundadest eelseisval majandusaastal Kommertspanga bilanss Panga bilansis on väike reaalvarade osatähtsus (4-7%) Omakapitali osatähtsus väike Kohustused on valdavalt lühiajalised Bilansivälised kohustused Kohustusi, mille puhul eksisteerib võimalus, et nende täitmiseks tuleb ettevõttel teha rahalisi väljamakseid, kuid ei ole teada millal ja kas see üldse toimub, kajastatakse bilansivälistel kontodel. Neiks on üldiselt garantiid ja krediidilimiidid (ka tuletisväärtpaberid). Reitingute vajalikkus: Investori seisukohalt: hinnata krediidiriski, määrata investeerimiskõlblikkus, võrrelda erinevaid emitente. Emitendi seisukohalt: suurendada usaldusväärtust ja tuntust, finantseerimine odavam, ligipääs teatud investorite gruppile. Standardiseeritud reitingute olemasolu vähendab tehingukulusid, kuna aktsepteeritud võrdlusvõimalus lubab potentsiaalsel investoril kiiremini ja odavamalt hinnata konkreetse investeerimisvõimaluse riske.
• Ettevõte maksab välja vaid selle osa mis jääb üle peale kasumi reinvesteerimist • Ettevõte võib jälgida ka oma optimaalset kapitali struktuuri ning ülejääv osa makstakse dividendidena välja. • Kasumi reinvesteerimisel peab järgima aktsionäride nõutavat tulu alternatiivsetest investeerimisvõimalustest. 46. Finantstasuvuse hindamine Investeerimisprojektis peab NPV = 0 47. Tuletisväärtpaberite mõiste ja funktsioonid Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest. Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks. 48. Optsioonid ja nendega seotud põhimõisted Optsioon – on tuletisväärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa optsiooni väljaandjale finantsvara varem kindlaksmääratud ajal ja hinnaga
dividendidena välja. Kasumi reinvesteerimisel peab järgima aktsionäride nõutavat tulu alternatiivsetest investeerimisvõimalustest. Eeldused võivad olla ettevõttespetsiifilised või makromajanduslikud tegurid. Eelduste väärtusi muudetakse ühe kaupa ja uuritakse mõju lõpptulemusele (n NPV). Tulemused esitatakse jooniste või graafikuna, üldistamaks projekti riski. 46. Finantstasuvuse hindamine 47. Tuletisväärtpaberite mõiste ning funktsioonid Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest. Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks. 48. Optsioonid ja nendega seotud põhimõisted: Optsioon on tuletisväärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa optsiooni
Seejärel uuritakse ühe eelduse muutumise mõju projekti rahavoogudele ja NPV-le, jättes teised eeldused muutmata. Eeldused võivad olla ettevõttespetsiifilised või makromajanduslikud tegurid. Eelduste väärtusi muudetakse ühe kaupa ja uuritakse mõju lõpptulemusele (n NPV). Tulemused esitatakse jooniste või graafikuna, üldistamaks projekti riski. 53. Finantstasuvusläve mõiste Investeerimisprojektis peab NPV = 0 12. loeng: Tuletisväärtpaberid (optsioonid) 54. Tuletisväärtpaberite mõiste ning funktsioonid 16 Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest. Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks. 55
intressi perioodiliste intressimaksete kujul (tavaliselt kaks korda aastas). Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Jagunevad maksetähtaja järgi: *lühiajalisteks (kuni 1a), *keskmise pikkusega (kuni 7 a); *pikaajalisteks (kuni 30 a). Jagunevad tagatuse järgi: *obligatsioonid e kinnisvara, vallasvara või väärtpaberitega tagatud, *debentuurid e kindlustamata võlakirjad, *hüpoteegid e ainult kinnivaraga tagatud. 27. Tuletisväärtpaberid e derivatiivid kujutavad endast õigust või kohustust osta/müüa mingit finantsvara - Optsioonid võimalus suhteliselt väikese summaga panustada aktsia oodatava tõusu või languse peale, võimaldavad maandada investeeringu riski. Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call option) või müüa (müügioptsioon ehk put option) kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price)
· laenude käivete ja jääkide aruanded · tähtajaks tasumata ja/või proviseeritud laenude aruanne · väärtpaberite aruanne · kohustusliku reservi täitmisega seotud aruanded · bilansiväliste tehingute aruanne kohustusi, mille puhul eksisteerib võimalus, et nende täitmiseks tuleb ettevõttel teha rahalisi väljamakseid, kuid ei ole teada millal ja kas see üldse toimub, kajastatakse bilansivälistel kontodel. Nendeks on üldiselt garantiid ja krediidilimiidid, ka tuletisväärtpaberid. · muud aruanded sh. pankade avalikud aruanded. 32. Keskpanga normatiivid · Omavahendite minimaalsuurus 5 mln , algselt oli see piirmäär 6 mln krooni. See tähendab minimaalse aktsiakapitali suurust panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus. · Kapitali adekvaatsus see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe riskidesse. Peab moodustama sellest kindla %. · Kohustusliku reservi määr likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma
RAHA JA RAHARINGLUS RAHA OLEMUS Hüviste turg raha tekkimise võimalus Raha tekkimiseks vajalikud: - motiiv raha tekkimiseks - ressursid raha kasutuselevõtuks - ressursid raha valmistamiseks Ressursid puudusid bartertehing K K Turu jätkuv areng, mastaapide kasv, müüjate ja ostjate arv kasvas vajadus reorganiseerida vahetus, turul oleku aega vähendada. Kauba pakkumine peab ületama hetkenõudluse, et tekiks kaubaressurss, mis jääb turul müümata. Rahana kasutati kaupa, mille tarbimist sai ajutiselt edasi lükata või sellest loobuda. Rahana kasutati trofeed, ehteasjad - Aasias, Aafrikas kaurikarbid - Okeaanias nöörile lükitud karbikettakesed - Uus-Gineal, Melaneesias kuldikihvad, koerahambad jne. Vahetuskaupadest tunnustasid (eelistasid) müüjad kindlaid pante, need käibisidki RAHANA. Raha kasutuselevõtt: · aitas vahetuses säästa rohkem aega, kui kulus raha valmistamiseks · võide...
Puudjäägi esinemisel nõutakse puudujääk sisse raha eest vastustavalt isikult. Puudujäägi esinemisel tehakse kanne: D Nõuded K Kassa Ülejäägi esinemisel tehakse kanne: D Kassa K Muud tulud (tulum) Lühiajalised finantsinvesteeringud e rahalähendid (cash equivalents) on lunastustähtajani hoitavad väärtpaberid, kui lunastustähtaeg on bilansipäevast arvestades 12 kuud või vähem. Näiteks võlatähed, obligatsioonid, rahaturufondide osakud, deposiidid, tuletisväärtpaberid jne. Väärtpaber dokument, mis tõendab selle omaniku nõudeõigust, omandiõigust või osalusõigust ja tulu saamise õigust väärtpaberi emiteerimisel määratud puhul ja vormis. Väärtpaberid on näiteks aktsiad, võlakirjad, vekslid, tuletisväärtpaberi jne. Lühiajalised finantsinvesteeringud võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. 28 Näide 1. Väärtpaberite soetamisel (25.06.X
annaabi.ee 
