vangi viidi. Erinevate tagakiusamist tõttu tuli tal tööd pidevalt varjata, kuid ta ei loobunud oma mõtete kirjapanemisest. Siiski, endisest hiilgava karjääriga ohvitserist oli saanud nõdrameelseks tunnistatud riigivastane, kes pidi kogu oma ülejäänud elu veetma koduarestis. Timo otsustas põgeneda Eestist ning pärast mõningasi ebaõnnestumisi oli eruohvitser von Bock sama hästi kui pääsenud arestist. Siiski Timo ei lahkunud: ta leidis, et ainult Vene tsaaririigis elades suudab ta midagi muuta, kas või pelgalt oma olemisega olla raudnael impeeriumi ihus. Von Bock pöördus tagasi Võisiku mõisavalitseja majja, kus ta peaaegu kümne aasta pärast ka segastel asjaoludel suri. Lisaks eetilist käitumist ülimaks pidava Timo, on romaanis ka teisi tegelasi, kellest rohkem paistavad silma Jakob Mätlik, Eeva Mätlik ehk Katarina von Bock ja mõisavalitseja Laming, kelle nimi kõlab romaanis seoses erinevate tegelastega.
viidi. Erinevate tagakiusamist tõttu tuli tal tööd pidevalt varjata, kuid ta ei loobunud oma mõtete kirjapanemisest. Siiski, endisest hiilgava karjääriga ohvitserist oli saanud nõdrameelseks tunnistatud riigivastane, kes pidi kogu oma ülejäänud elu veetma koduarestis. Timo otsustas põgeneda Eestist ning pärast mõningasi ebaõnnestumisi oli eruohvitser von Bock sama hästi kui pääsenud arestist. Siiski Timo ei lahkunud: ta leidis, et ainult Vene tsaaririigis elades suudab ta midagi muuta, kas või pelgalt oma olemisega olla raudnael impeeriumi ihus. Von Bock pöördus tagasi Võisiku mõisavalitseja majja, kus ta peaaegu kümne aasta pärast ka segastel asjaoludel suri. Lisaks eetilist käitumist ülimaks pidava Timo, on romaanis ka teisi tegelasi, kellest rohkem paistavad silma Jakob Mätlik, Eeva Mätlik ehk Katarina von Bock ja mõisavalitseja Laming, kelle nimi kõlab romaanis seoses erinevate tegelastega.
Ta oli imeline luuletalent, kelles oli lüürilist tundeküllust, tänu millele ta luuletused inimestele nii väga meeldivadki. Juhan Liiv armastas oma isamaad. Ta tegi seda nii suure tõsidusega, et kirjutas sellest palju isamaaluulet. Tema realiteeditunne ajendas teda isamaa saatust mõistma ja kujutama teisiti, kui olid teinud varasemad lüürikud. Ta tõi luulesse isamaa ja rahva reaalse olukorra tunnetuse. Tema lüürika avab lugejale väikerahva õigusetuse ja rõhutuse tsaaririigis. Luuletuses "Sinuga ja Sinuta" väljendab ta oma rohket armastust isamaa vastu. Tema patriootlikus on sellega tõestatud. Tema arvates oleks isamaalt lahkumine katastoofiline, iseenda tõukamine pimedusse ja lootusetusse. Juhan Liiv ei mõistnud inimesi, kes olid valmis oma kodumaalt lahkuma. Lüürika nimega "Eile nägin ma Eestimaad" jutustab Eesti talupoegade lagunenud talumajadest, hurtsikutest ja saunadest. Juhan Liiv ei idealiseerinud oma kodumaad, vaid
Estofiilid ja äratajad – erinevad motiivid, erinevad vahendid? Estofiilid ehk muust rahvusest iskud, kes on meeldivas positsioonis eesti keelele ja kultuurile oli 19. sajandil üsna palju. Need oli baltisakslased, kes püüdsid talurahvast valgustada. Äratajad aga tegutsesid nagu nimigi ütleb ärkamisaja kõrghetkel. Ärkamisaja alguseks loetakse 1861. aastat, mil vabastati Venemaa talupojad pärisorjusest. Toimusid rahutused Venemaa tsaaririigis, kuid ka meil toimusid rahustusi-Mahtra sõda. Kuigi tundub, et baltisakslastest estofiilidel olid ühised eesmärgid äratajatega, siis kas estofiilidel oli tõesti nendega võrreldes samad motiivid ja samad vahendid? Miks baltisakslased siia tulid? Nii mõnedki haritlased tulid 18. sajandil siia Saksamaalt, selleks et täita Põhjasõjas tühjaks jäänud ametikohti. Samuti üks üsna mõjukas põhjus oli ka
Jätkasid maavalitsus, maapäev, ja kohalikud omavalitsused, loodi suhted vene poliitiliste erakondade ning nii suurbritannia, prantsusmaa kui ka ameerika ühendriikide saatkonnaga petrogradis. 4. Missugune oli eesti roll1MS-s? Üritada hoida alles oma riigi piiri.mitte minna tülli naabritega. 5. Nim. Eesti iseseisvumise poliitilisi ja majanduslike eeldusi? Vallaseadus, 1905 rev. Pol.erakond ERE. Talude päriseks ostmine, tõõstus-eesti oli kõige arenenum piirkond tsaaririigis. Linade aalistamine. 6.mis toimus 26.03. 1917 petrogradis ja miks? Eestlaste demonstratsioon toimus seal. Sest petrograadis puhkenud massilised rahutused kujunesid üle revolutsiooniks. Ja vene töölised ja soldatid hakkasid tallinnas rüüstama. 7.mis toimus 30 märts ja selle tähtsus? Avaldati ajutise valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, selle kohaselt ühendati eestimaa kubermangu osa ja liivimaa kubermangu osa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks. 8
väikerahvaste õiguste arvestamist. poliitikast. Liidus vene Toetajaskonnaks oli intelligents ja demokraatidega tuleb reformida töölisklass Vene tsaaririiki.Tugineti Põhja- Eesti haritlaskonnale ja töölistele linnakodanikele. c)"Postimehe" liigne ambitsioonikus väikerahvale hädaohtlik, tähtsaim eesti meele ja eesti keele rõhutamine Vene tsaaririigis. Tugines jõukatele talupoegadele ja linnakodanikele 1905. a. revolutsiooni käigus tekkisid uued poliitilised liikumised A. Eesti Rahvameelse Eduerakond (Jaan Tõnissoni partei) B. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus (Peeter Speegi partei) Aula koosolek Tartus 27. november 1905 · Aula koosolekut juhatas Jaan Teemant · Nõuti demokraatliku vabariigi loomist · Keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse
arvestamist. Toetajaskonnaks oli poliitikast. Liidus vene intelligents ja töölisklass demokraatidega tuleb reformida Vene tsaaririiki.Tugineti Põhja- Eesti haritlaskonnale ja töölistele linnakodanikele. c)"Postimehe" liigne ambitsioonikus väikerahvale hädaohtlik, tähtsaim eesti meele ja eesti keele rõhutamine Vene tsaaririigis. Tugines jõukatele talupoegadele ja linnakodanikele 1905. a. revolutsiooni käigus tekkisid uued poliitilised liikumised A. Eesti Rahvameelse Eduerakond (Jaan Tõnissoni partei) B. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus (Peeter Speegi partei) Aula koosolek Tartus 27. november 1905 · Aula koosolekut juhatas Jaan Teemant · Nõuti demokraatliku vabariigi loomist · Keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust · Nõuti riigi- ja mõisamaade jagamist rahvale
Teine põgenemine kukus läbi aga seetõttu, et Eeva ei suutnud Jürit Selo lütseumist ära tuua. Kolmandal põgenemis katsel saadi Jüri kätte ja jõuti isegi Pärnusse.Jüri eest seda põgenemist varjati, kuid poiss sai sellest plaanist ikkagi aru, ning ütles " Isa, Isa, ära kuula neid! Sa ei põgene ju, sest see oleks ju keisri vastu ebaaus"Peale seda istus Timo maha ega tahtnudki enam põgeneda. Ta leidis, et ainult Vene tsaaririigis elades suudab ta midagi muuta, kas või pelgalt oma olemisega olla nn raudnael impeeriumi ihus või pinnuks silmas. 3.3 Väärtused- tal olid esikohal pigem teised nt tahtis parandada vene tsaari riigi olukorda, sest ta arvas, et tal on võimalik seda teha, kuna tal olid isiklikult head suhted keiser Aleksander esimesega. Ta tahtis päästa eestlaste olukorda ning päästa neid sajandeid kestnud talupojaseisusest. 3
Siberis. 23) Kes olid kadakasakslased? - End sakslastena näitavad paremale elujärjele tõusnud eestlasi hakati kutsuma kadakasakslasteks. 24) Millal,miks ja kuidas taasavati Tartu ülikool? - Hakati asutama uusi ülikoole Venemaale, ning seeläbi taastati 1802. aastal ülikool ka Tartus. 25) Nimeta professorid ja nende intutsioonid - Õpetaja antud paljunduste peal 26) Kirjelda haridusolusid Vene Tsaaririigis - Sätestati neljaastmelise ühtluskooli põhimõtted: · kihelkonnakool ja kreiskool maakondades · gümnaasium kubermangulinnades · ülikool · elementaarkoolid- õpetati lugemist,kirjutamist,arvutamist. 1880.ndatel aastatel kehtestati üldine kohustuslik koolisundus 27) Kes olid estofiilid? - Estofiilideks kutsuti eestihuvilisi baltisakslasi. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri, andsid
1 DOKUMENDIHALDUSE AJALUGU Dokumendihaldus kui distsipliin arenes välja 20. sajandil kantselei töö tõhustamise programmidest ja arhiivindusest. Esimesed teadaolevad dokumentide registrid koostati aga 13. sajandil Itaalias, kus dokumente märgistati erinevate indeksitega. Algelised dokumentide nimistud tekkisid 1313. aastal Inglismaal. 16.-17. sajandil hakkas tekkima koloniaalsüsteem ja see tõi kaasa oma dokumendiloome koos spetsiaalsete arhiivide asutamisega. Venemaa tsaaririigis töötati asjaajamise ühtsed alused välja 1720. aastal. 20. sajandi keskpaigaks olid dokumendihaldurid palgatud avaliku sektori arhiiviinstitutsioonide poolt, eesmärgiga kontrollida "kaasaegsete dokumentide" sissevoolu ajaloolistesse arhiividesse. (Dokumendihaldus, 2014) Eestis on asjaajamine reglementeeritud alates 1924. aastast, kui kehtima hakkas registriraamat. Selles registreeriti sissetulnud ja väljaminevad kirjad. Kasutati ka
,,Potjomkin. Vürstide vürst’’ on teos, mis kirjeldab Grigori Aleksandrovitš Potjomkini tõusu keisrinna Katariina II favoriidiks ja tähtsaks riigitegelaseks Venemaa ajaloos. Teose aitab kronoloogiliselt mõista Potjomkini tõusu tundmatust ratsakaardiväelasest keisrinna armastatuks ja salajaseks abikaasaks. Tegemist on teosega, mis andis väga hea ülevaate Katariina II aegsest Venemaast, võimaldas mõista õukondlikke eripärasid ning tutvustas keisrinna favoriidiks olemise eeliseid tsaaririigis. 4
tunnete ja mõtetega maadleb ning kui ka armastusromaanile, mis üsna traagilise lõpu läbi kahe loo leidis (siinkohal pean silmas Eeva ja Timo armastuslugu ning Jakobi, Jette ja Anna lugu). ,,Keisri hullu" puhul on tegemist väärtteosega, kus tegelasi iseloomustab truuks jäämine oma eesmärgile, millega sageli kaasneb võõrandumine lähedastest ja suhetest üleüldse. Timotheus von Bock oli eestimeelne mees, kes tahtis tsaaririigis juurutada demokraatiat. Bock nägi läbi sümpaatia, et erinevad rahvused on eestlasi ja Eestimaad pidevalt türanniseerinud ja orjastanud ning et see tuleb lõpetada. Nõukogude okupatsiooni tingimustes sümboliseeris Timotheus von Bocki idee terve eesti rahva vabaduse soovi. Bock oli selle idee elluviija, kes astus oma eesmärgi nimel ka võitlusse. Tundub, et Kross püüab leida inimesi, kes samuti hakkaks eestimeelsust propageerima
16-17. sajandi sõdade käigus peremehetsesid Tartumaal Vene, Poola ja Rootsi väed. 1631 asutati Tartus Eesti esimene trükikoda. 1632. aastal kirjutas Rootsi kuningas Gustav Adolf alla Tartu Ülikooli - vanuselt teise kogu Põhja-Euroopas - asutamisürikule. Põhjasõja ajal ja järel laastasid maad näljahädad ja haigused, 1710. aastal läks kogu Eesti Venemaa koosseisu, peatselt suleti ka ülikool. See avati taas 1802. aastal ainsa saksakeelse ülikoolina Vene tsaaririigis. Tartumaa majandus- ja kultuurielu hakkasid siitpeale jõudsasti edenema. 19. sajandi teisel poolel sai Tartumaalt alguse eestlaste rahvuslik ärkamine. Piirkonna arengut soodustas raudtee ehitamine, mis andis Tartule ühenduse Tallinna, Riia ja Peterburiga. Eesti iseseisvumise järel alustas Tartus 1919. aastal Tartu Ülikool tööd nüüd juba eestikeelsena. 1920. aastal kirjutati siin alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Kahe maailmasõja vahel sai Tartust Eesti
3 DOKUMENDIHALDUSE ARENG Dokumendihalduse arengu alguseks võib pidada 13. sajandit, kui koostati esimesed teadaolevad dokumentide registrid Itaalias. Dokumente märgistati erinevate indeksitega. Algelised dokumentide nimistud tekkisid 1313. aastal Inglismaal. 16.-17. sajandil hakkas tekkima koloniaalsüsteem ning see tõi kaasa oma dokumendiloome koos spetsiaalsete arhiivide asutamisega. Asjaajamise ühtsed alused töötati välja Venemaa tsaaririigis 1720. aastal. Eestis on asjaajamist korraldatud alates 1924. aastast, kui hakkas kehtima registriraamat. Selles registreeriti sissetulnud ja väljaminevad kirjad. Kasutati ka andmeraamatuid ehk tänapäevaselt nimetatuna andmekogusid. Ühe asja kohta käivad dokumendid registreeriti sama numbri all. (Dokumendihaldus, 2014) Dokumendihaldus kui distsipliin arenes välja 20. sajandil kantselei töö tõhustamise programmidest ja ühest vanemast distsipliinist – arhiivindusest
Erinevate tagakiusamist tõttu tuli tal tööd pidevalt varjata, kuid ta ei loobunud oma mõtete kirjapanemisest. Siiski, endisest hiilgava karjääriga ohvitserist oli saanud nõdrameelseks tunnistatud riigivastane, kes pidi kogu oma ülejäänud elu veetma koduarestis. Timo otsustas põgeneda Eestist ning pärast mõningasi ebaõnnestumisi oli eruohvitser von Bock sama hästi kui pääsenud arestist. Siiski Timo ei lahkunud: ta leidis, et ainult Vene tsaaririigis elades suudab ta midagi muuta, kas või pelgalt oma olemisega olla raudnael impeeriumi ihus. Von Bock pöördus tagasi Võisiku mõisavalitseja majja, kus ta peaaegu kümne aasta pärast ka segastel asjaoludel suri. Lisaks eetilist käitumist ülimaks pidava Timo, on romaanis ka teisi tegelasi, kellest rohkem paistavad silma Jakob Mätlik, Eeva Mätlik ehk Katarina von Bock ja mõisavalitseja Laming, kelle nimi kõlab romaanis seoses erinevate tegelastega.
sajandil lisandusid perenimed . Rahvaloenduste eelkäijateks olid 18.sajandi lõpust peale regulaarselt korraldatavad hingerevisjonid . Hingerevisjonide käigus selgitati välja kõikide pereliikmete nimed ja vanused . Iga pereliikme (ka teenijate ) nime taha märgiti ka liikme suhe perepeasse . 1881.aasta rahvaloendus Vene tsaaririigi Balti kubermangudes Rahvaloenduse mõte Baltimaal Balti kubermangudes liikusid kõige kaasaegsemad mõtted kogu Vene tsaaririigis . 19.sajandi teisel poolel hakati valmistama ette rahvaloendust , mis annaks tervikpildi elanikkonnast ning annaks lisaks ka täiendavat infot ( sotsiaalne , rahvuslik ja religioosne kuuluvus ) ja seda kõike tehti kohaliku Balti rüütelkonna initsiatiivil . Rahvaloenduse korraldamisel arvestati ka rahvusvahelisi soovitusi . Prooviloendused 19.sajandi lõpus Alates 1860.aastast toimus Eestis mitu prooviloendust ( Jäneda , Rae , Lagedi mõisas . Lisaks
- Peresuhtes avalik kiindumuse väljendamine - Isa ja ema rollid võrdsemaks Kaasaeg, tööstusrevulutsioon jms - Tööstusrevulutsioon- väljaspool kodu töötavad naised pere sissetulekule lisa teenimas - Nn kodaniku abielu teke-kooselu registreerimine kohalikus omavalitsuses - Lahutamine sama lihtne - Naisõigus, naiste valimisõiguse kehtestamine - Seisuste- ja rassidevahelised abielud Perekonnapetus Abielu Eesti esimese vabariigi ajal - Vene tsaaririigis kehtis sunduslik kiriklik abielu - Nüüd suur avalik arutelu teemadel - Sunduslik kodanik abielu- abielu sõlmimine riigi poolt seatud ametniku poolt, millele soovi järel kiriklik laulatus võib järgneda - Mittesunduslik ehk fakulatiivne abielukodanik, ilmalik ja teine vaimulik, kiriku kaudu - Kodanike kasvatamine-ilmuma hakkasid kosjaleht ja perekonnaleht Nõukogude abielu ja perekond
- Peresuhtes avalik kiindumuse väljendamine - Isa ja ema rollid võrdsemaks Kaasaeg, tööstusrevulutsioon jms - Tööstusrevulutsioon- väljaspool kodu töötavad naised pere sissetulekule lisa teenimas - Nn kodaniku abielu teke-kooselu registreerimine kohalikus omavalitsuses - Lahutamine sama lihtne - Naisõigus, naiste valimisõiguse kehtestamine - Seisuste- ja rassidevahelised abielud Perekonnapetus Abielu Eesti esimese vabariigi ajal - Vene tsaaririigis kehtis sunduslik kiriklik abielu - Nüüd suur avalik arutelu teemadel - Sunduslik kodanik abielu- abielu sõlmimine riigi poolt seatud ametniku poolt, millele soovi järel kiriklik laulatus võib järgneda - Mittesunduslik ehk fakulatiivne abielukodanik, ilmalik ja teine vaimulik, kiriku kaudu - Kodanike kasvatamine-ilmuma hakkasid kosjaleht ja perekonnaleht Nõukogude abielu ja perekond
Sissejuhatus Tänapäeva ühiskonnas räägitakse väga palju ajaloost ja selle tundmisest ning minu töö eesmärk ongi eelkõige iseenda ajaloolisi teadmisi vastavalt teemale (Laevade ehituse ja remondi Eesti ajalooline ülevaade) laiendada ning võibolla on minu referatiivsest ülevaatest ka kellelgi teistel kasu. Oma töös olen kasutanud nii erialast kirjandust, online artikleid kui ka erinevaid artikleid muudest internetiallikatest. 1. Ajaloolised laevad Tsaaririigis lubati talupoegadel ehitada ,,seisusekohaseid" laevu alates 1830. aastast, senini olid laevaomanikud mõisnikud ja kaupmehed. Alguses oli talurahval raskusi vajaliku kapitali kokkusaamisega, alles Krimmi sõja (1853-56) järel jõudsid soola salakaubandusega ja kalapüügiga raha kogunud mehed kampa heita ja ühemastiliste laevade kiilud maha panna. Puulaevade ehitamise kõrgperioodil aastail 1875 kuni 1902 ehitati Eesti-, Liivi- ja Kuramaa randades 318 alla 100 brt veesõidukit,
koolmeistrite töötingimused ja palgad. (Andressen 1997, lk. 179) 2. Veneaeg- 18 saj. Meie rahvakooli ajaloos algas uus etapp pärast Eesti ala langemist Vene võimu alla. Pikk ja kurnav Põhjasõda lõppes 1710. aastal kapitulatsiooniaktide sõlmimisega Tallinnas, Pärnus ja Riias. (Andressen 2003, lk. 65) Põhjasõja ja katku aastail kannatasid Rootsi aja lõpul tegutsenud rahvakoolid raskesti ja nende tegevus soikus. Vene võimu alla siirdumine ei tõotanud koolidele head, sest tsaaririigis polnud rahvahariduslik mõte juurdunud, ja 17. sajandil puudusid ilmalikud koolid täiesti. (Talve 2004, lk. 229) Baltimaades jäi kehtima senine koolikorraldus. Riias alla kirjutatud lepingu teises punktis deklareeriti:”Sellel otstarbel jäävad, hoitakse alal või seatakse uuesti korda maal ja linnades kirikud ja koolid…selles seisukorras, nagu nad kõige rahulikumatel ja pareamatel aegadel sisse seatud ning ehitatud olnud.” (Andressen 2003, lk. 65)
aastasadade vältel suutsid jätta eesti kultuuri sügava jälje. Kuid samal ajal oli sajanditepikkune balti parunite võimu all elamine jätnud eestlaste teadvusse veel ühe jälje. Selleks oli tugev sakslaste vihkamine. Alateadlikult hakati balti aadlikest mõisnikke, kelle piitsa all eesti rahvas oli pidanud pikki aastasadu elama. Balti parunite 700-aastasest eestlaste orjastamisest on jutustanud juba meie esivanemad ja neid mälestusi on kantud edasi põlvest põlve. Vene tsaaririigis toimus eestlaste harimine ja neis rahvustunde kasvatamine Eduard Bornhöhe, Andres Saali ja teiste kirjanike raamatute vaimus, mis rääkisid eestlaste vabadusvõitlusest oma orjastajate vastu ja aitasid suuresti kaasa nende rahvustunde ja vabaduspüüdluste kasvule ning õhutasid vihkamist sakslastest mõisaparunite vastu. Sealjuures on jäetud aga tähele panemata üks väga oluline põhjus: kõik see, millest
Mõisates hakati kasutama aastasulasid ehk moonakaid töö tegemiseks. Need olid inimesed, kes töötasid mõisas eeskätt toidumoona eest. 1863.a anti välja passiseadus mõlema kubermangu kohta, sellega saavutasid talupojad täieliku liikumisvabaduse. Oli kahesuguseid passe: vallapassid (anti välja valla tasandil, sellega oli võimalik liikuda Balti kubermangudes (Eesti, Läti, Kuramaa) ja veel 30 versta väljaspoole kubermangu piire) ja kroonupass (liikumisvõimalus kogu vene tsaaririigis). Passiseadus tähendas seda, et talupojad hakkasid Eesti aladelt välja rändama, seda sundis tegema maapuudus. Mõnevõrra soodustati seda ka vene riigivõimu poolt, sest nii said tühjad alad tihedamini vene riigi külge liidetud. Väljarändajad said mõneks ajaks isegi maksuvabadustuse. Lähemale mingi Peterburi ja Pihkvasse. 1897.a rahvaloendusel elas väljaspool Eesti ala umbes 100 000 inimest 1866.a vallaseadus jällegi mõlema kubermangu kohta. See tähendas, et vald vabanes
vangi viidi. Erinevate tagakiusamist tõttu tuli tal tööd pidevalt varjata, kuid ta ei loobunud oma mõtete kirjapanemisest. Siiski, endisest hiilgava karjääriga ohvitserist oli saanud nõdrameelseks tunnistatud riigivastane, kes pidi kogu oma ülejäänud elu veetma koduarestis. Timo otsustas põgeneda Eestist ning pärast mõningasi ebaõnnestumisi oli eruohvitser von Bock sama hästi kui pääsenud arestist. Siiski Timo ei lahkunud: ta leidis, et ainult Vene tsaaririigis elades suudab ta midagi muuta, kas või pelgalt oma olemisega olla raudnael impeeriumi ihus. Von Bock pöördus tagasi Võisiku mõisavalitseja majja, kus ta peaaegu kümne aasta pärast ka segastel asjaoludel suri. Lisaks eetilist käitumist ülimaks pidava Timo, on romaanis ka teisi tegelasi, kellest rohkem paistavad silma Jakob Mätlik, Eeva Mätlik ehk Katarina von Bock ja mõisavalitseja Laming, kelle nimi kõlab romaanis seoses erinevate tegelastega.
Teiseks suureks puuduseks oli see, et seadustik ei olnud koos- kõlas kriminaalprotsessiseadusega.*32 UNS eesmärgiks pidi olema NS ja rahukohtute nuhtlusseadustiku väljavahetamine.*33 UNS kehtestamisega loodeti kriminaalõiguslikku täiust, kuid rohkete vastuolude tõttu kaasnes sellega pigem kehtivate kriminaalseadustike vaheline ebakõla.*34 Jaan Sootak on kirjutanud, et „uue seadustikuga oli Venemaa kriminaalõigus sattunud mõneti vihma käest räästa alla“*35. Tsaaririigis kehtisid korraga neli kriminaalseadustikku, millest kaks – NS ja UNS – sisaldasid mitmeid kattuvaid koosseise ja muutsid karistussüsteemi läbinähtamatuks ning segaseks. Selline õiguslik olukord püsis kuni 24. oktoobrini 1917.*36 2. Usuvastased süüteod vanas ja uues nuhtlusseadustikus NS sisaldas usuvastaseid süütegusid reguleerivaid koosseise, mis tegelikult koosnesid varavastastest süüte- gudest
Aastal 1879 ilmus ka esimene eestikeelne algebraõpik Arwuwald, mille autoriks oli Juhan Kurrik. Selles vaadeldakse üks- ja hulkliikmeid, 1. ja 2. astme võrrandeid, võrdeid, progressioone (jadasid) ja natuke geomeetriat. 19. sajandi lõpuks käis Eestis enamik lapsi koolis. 1881. a rahvaloenduse andmetel oli Liivimaal (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) kirjaoskamatuid (kes ei osanud lugeda ega kirjutada) 6% rahvastikust. 1883. a tuli võimule Aleksander III ja sellest ajast algas Vene tsaaririigis tugev venestamispoliitika. Kõik koolid allutati haridusministeeriumile ja õppekeeleks kinnitati vene keel. 1887.a muudeti vene keel kohustuslikuks õppekeeleks kõigis koolides. Vaid algkoolis võis 2 esimesel aastal mõnevõrra eesti keelt kasutada. Paljud kogenud, kuid vene keelt mitteoskavad õpetajad vallandati. Mitmed koolid suleti. Haridusellu saabus teatud seisak. Kasutuselt kadusid kõik eestikeelsed õpikud. 1893. a suleti Eesti Kirjameeste Selts jne. Vt ka O
varjaagidest vürstid olid 10. sajandi teiseks pooleks venestunud. Samal ajal tugevnes surve Kiievi valitsejatele ristiusu vastuvõtmiseks nii Rooma paavsti kui Bütsantsi keisri poolt. Aastal 988 ristiti Kiievi vürst Vladimir Svjatoslavits (surnud 1015), kes abiellus Bütsantsi printsessiga ja alustas ka oma rahva ristimist. Vladimirist sai ka esimene Kiievi suurvürst, s.t. kõigi vene vürstide seas tähtsaim valitseja. Rjuriku järglaste dünastia oli Vene vürstiriikides ja hiljem Vene tsaaririigis võimul kuni 1598. aastani. Tähtsaim oli suurvürst (resideerus kuni 12. sajandi keskpaigani Kiievis, seejärel Vladimiris, alates 14. sajandist Moskvas), kellel tavaliselt oli mitu poega. Pojad said valitsemiseks igaüks oma territooriumi (Turov, Polotsk, Tsernigov, Volõõnia jne), mille järel aga sageli hakkasid omavahel ja suurvürstiga sõdima ning tihtipeale hukkusid. Ellujäänud vürstid ja nende sõjapealikud kujunesid Venemaa ühendamisel aadelkonnaks, tähtsaimad
18.sajandil kogu euroopas levinud baroksed motiivid segunevad siin juba klassitsismi mõjutusega. Kiriku ehitamise aegne, meisterlikult vormistatud kolmekorruseline ikonostaas seondub orgaaniliselt siseruumiga. Selle monumentaalsust ja mõju võimendab plastiline, kuningaväravate osas tugevasti altari poole taanduv ülesehitus. Omapäraselt on lahendatud kuningaväravate ümarate lünetikujuliste ikoonidega poolkumer silluskaar. Võrreldes muja vene tsaaririigis sama arhitektuurisuunda jätkuvate hilisemate kirikutega, on pärnud püha jekaterina kirik pks stiilipuhtamaid ja rikkalikuma dekooriga barokk-kirikuid. Ta mõjutas kirikuarhitektuuri arengut nii eestis- ja liivimaa kubermangu pealinnas riias. Sinna ehitati 1780-85 Riia tsitadelli peetri-pauli õigeusu peakirik. Pärnu püha jekaterina kirikuga ühiseid kompositsioonilisi ning dekoratiivseid jooni on ka 18.sajandi lõpul ehitatud paldiski, võru, kuressaare ja tartu õigeusu kirkiul. 18
Oli seejärel enne I maailmasõda Belgias ja Serbias. Naases 1919 osales leedu esindajana Versaille rahukonverentsil ning ka peaminister. Emigreerus samuti 1944 ja suri Pariisis. 1905 hakkas ka Leedu Demokraatlik Partei lõhenema samuti radikaalsemaks sotsiaalsete probleemidega tegelevaks ning rahvuslikumaks tiivaks Antanas Smeto hilisem Leedu autoritaarne juht. 1905 a revolutsioon. Leedu oli tollel ajal üks kõige agraarsem piirkond Vene Tsaaririigis. Linnastumine vaid 10% ja nendest pooled juudid. Leedulastest elas linnades vaid 3%. Peamised tööstuskeskused Vilnius, Kaunas, Siaulia ja Panevezis. Kõige märkimisväärsem osa tööstuslikust piirkonnast asus aga väljaspool tsaaririiki Väike-Leedus Klaipedas. Leedu oli seega tööstuslikult alaarenenud piirkond. 20. saj alul oli maast mõisnike käes kolmandik aga talurahva käes 2 kolmandikku. Eestis seevastu kuulus 60% maast mõisnikele. Seetõttu olid
plastiline, kuningaväravate osas tugevasti altari poole taanduv ülesehitus. Kuningaväravate ümarate lünetikujuliste ikoonidega poolkumer silluskaar on omapäraselt lahendatud. Kiriku seina- ja eriti võlvide ning keskkupli tambuuri pinnad on rikkalike, kuid märksa tasapinnalisemate reljeefkaunistustega. Tegemist on kirikuga, mis on mõjutanud kirikuarhitektuuri arengut nii Eesti- ja Liivimaa kubermangus kui ka kaugemal. Võrreldes mujal Vene tsaaririigis sama arhitektuurisuunda jätkuvate hilisemate kirikutega on Pärnu Jekateriina kirik üks rikkalikuim ja stiilipuhtaim barokk-kirikuid. Pärnu kirikust võeti snitti Riias tollases Liivimaa kubermangu pealinnas, kuhu ehitati 1780-85 aastatel Riia tsitadelli Insenerkomando insener-polkovniku Siegmund Gottlieb Lebrecht Seege von Laurenbergi projekti järgi Peeter-Pauli õigeusu peakirik. Viimati nimetatud kiriku puhul on näha mahulise ülesehituse ja plaanilahenduse suurenemist hoones
· Laev (lk 292) - Laev on veetiheda kerega veesõiduk. Laevad kuuluvad aluste hulka. Eesti vabariigi seaduste järgi on laev ujuvvahend, mille üldpikkus on 24 meetrit ja rohkem. Erijuhuseks on 1224 meetri pikuse ujuvvahendi omanikule antud võimalus registreerida ujuvvahend registris, kas laeva, kaatri või paadina. Saksa "Lloyd" annab laeva sertifikaadi välja alates 100. brutoregistertonnist. Vene tsaaririigis ja Eesti vabariigis enne 1940. aastat ja nõukogude okupatsiooni lõpuni kanti registrisse laev alates 20. brutoregistertonnist. Laeva kasutatakse lasti ja reisijate vedamiseks või eriotstarbeliste majanduslike, teaduslike, tehniliste või sõjaliste ülesannete täitmiseks. Laevu ehitatakse ka ajaviite ja spordi jaoks. Laeva iseloomustavad tema tehnilised näitajad, veeväljasurve, mahutavus ja dedveit ning ka üldpikkus, veeliinipikkus, laius
rahvalauludes on levinud. Sai tuntuks Kalevipojast, sest seal Kalevipoeg ehitas suure silla tammepuust Eesti ja Soome vahele. Eesti-Soome sild tähistab kultuuri kontakti Eesti ja Soome haritlaste vahel. Eesti haritlaste seas oli levinud huvi Soome keele, kultuuri ja rahva vastu. Eesti rahvusliku liikumise tegelastele Soome oli eeskujuks oma kultuuri arengult ja ühiskonna korralduselt. Soome oli autonoomne osa Vene tsaaririigis, kui 1809. aastal kogu Soome ala läks Rootsi võimult Vene võimu alla aga jäi püsima Soome autonoomia, kus Vene mõju oli tagasihoidlik. Ühiskondlik elavnemine: Üldlaulupidu aitas uute rahvuslike organisatsiooni tekkimiseks, andis suure tõuke ja mõju rahvusliku liikumisele. Suurema uuendusena hakkasid levima puhkpillide orkestrid. 1870ndast aastast hakkasid tekkima uut tüüpi seltsid, mis olid Eesti põllumeeste seltsid. Kalevipoja õhtud- Eesti üliõpilased said
vastutasuks sõjaväebaase kõigis kolmes riigis. Ühegi Balti riigi valitsus seda pakkumist vastu ei võtnud. 1930-te aastate lõpul oli Eesti olukord väga ebasoodne kallale võis tungida nii NSVL kui Saksamaa, kaitset ei pakkunud aga keegi. 1938.a kuulutas EVR end Skandinaaviamaade eeskujul neutraalseks, kuid jõudu erapooletuse kaitsmiseks ei olnud. 31.EESTI VABARIIGI MAJANDUS 1920-1930 MAJANDUS 1920-tel AASTATEL Vene tsaaririigis oli Eesti üks arenenumaid piirkondi. Iseseisvus aga tähendas suuri muudatusi kadusid nii toorainebaasid kui turud, sest majandussidemed Venemaaga katkesid. Allesjäänud tööstusettevõtted ei suutnud Lääne-Euroopa turgudel konkureerida. Pealegi oli sõja ajal, aastail 1915-1917 mitmed moodsa sisseseadega tehased Venemaale evakueeritud. Muret tegi veel kapitali (vajaliku raha) vähesus, rahva madal ostujõud ja raha ebastabiilsus
Pole ka ühtegi tekstikohta, mis ütleks, et ta seda ka polnud, seega ilmselt on mõistlikum mõelda, et ta siiski oli homoseksuaal, kuid kindlasti mitte mingi võitlev homoseksuaalse kirjanduse autor. Kindlasti need seksuaalsed kalduvused on varjus ja ei tule tekstidest välja. Võib mõtiskleda selle üle, et sellised varjudemängud ongi Ristikivil homoseksuaalsusega seotud. Ristikivi sünnib 1912 Läänemal vallaslapsena Vene tsaaririigis. Ta on tubli noormees, et see tee hairudse omandamisel pole tema taustaga kerge, kuid liigub edasi tänu tema järjekindlusele. See hakkab 30ndatel olema pigem nii, et ta vahepeal õpib, siis käib tööl (väga erinevatel ametitel) ja kõgile neile töötamistele ja pausidele vaatamata läbib ta 32.aastaks gümnaasiumi. Ta lõpetab näiteks 5klassilise gümnaasiumikursuse ühe aastaga. Aastal 1936 läheb ta õppima Tüsse geograagiat ja lõpetab selle 1942. aastal cum laude. Samaaegselt
Tuleb tõdeda, et alates Moosese raamatu ilmumisest ei olnud muutunud ka selleks ajaks printsiip, mille kohaselt karistati vaid altkäemaksu / pistise võtjat. 1.2.6. Altkäemaks Saksa Riigi Kriminaalkoodeksis Suures osas XVII-XIX sajandil Euroopa riikide poolt kehtestatud kriminaalkoodeksites pöörati enim rõhku üldosas karistuse liikidele ning nende täideviimisele. Tähelepanu on selles osas vääriv 1857. aastal Vene Tsaaririigis vastuvõetud Kriminaal- ja paranduslike karistuste seadustik11, mille üldosas on sätestatud ka kaastäideviimine, tahtlus, osavõtmine ja muu selline. Sama seadus kehtis ka Eestis Nuhtlusseadustiku nimega kuni 1. veebruarini 1935, Venemaal kuni 1917. aasta oktoobripöördeni. Seadustiku põhjalikkus tuleneb hilisemast vastuvõtmisest võrreldes teiste kaasaegsete riikidega, mistõttu võib eeldada, et koostamisel võeti neid aluseks, eriti Code Penal mõju
Nüüd muutusid läbirääkimistel olulisteks majandusprobleemid. Lõpuks, 02. 02. 1920 kirjutati alla rahuleppele: · Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust ja loobus "igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest.... Eesti rahva ja maa kohta" · Sõjakahjutasuna sai Eesti 15 milj. kuldrubla (11,6 tonni) · Venemaal viibivad eestlased said õiguse REPATRIEERUDA (koju tulla) · Eesti kommunistlikud väeosad saadeti laiali. EESTI VABARIIK AASTATEL 1920-1940 MAJANDUS 1920-tel AASTATEL Vene tsaaririigis oli Eesti üks arenenumaid piirkondi. Iseseisvus aga tähendas suuri muudatusi kadusid nii toorainebaasid kui turud, sest majandussidemed Venemaaga katkesid. Allesjäänud tööstusettevõtted ei suutnud Lääne-Euroopa turgudel konkureerida. Pealegi oli sõja ajal, aastail 1915- 1917 mitmed moodsa sisseseadega tehased Venemaale evakueeritud. Muret tegi veel kapitali (vajaliku raha) vähesus, rahva madal ostujõud ja raha ebastabiilsus. Käibel olid korraga tsaaririigi ja Venemaa
annaabi.ee 
