1.Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu, õlitaoline põlev vedelik helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Kohati tungib nafta ise maapinnale või purskab puuraukudest välja, kuid suure tihedusega ja viskoossusega naftat tuleb maapõuest välja pumbata alates kümnetest meetritest kuni 5-6 km-ni (enamikel juhtudel 1 km-3 km). Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Omadused: Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Naft...
tähtsaimad esindajad CH3-O- CH3 dimetaaneeter Füüsikalised omadused: Lahustuvad halvasti vees, kerged enamus eetreid on vedelad, iseloomuliku eetri lõhnaga Keemilised omadused: Väga püsivad, ei reageeri metallidega. Tsükloalkaanid - küllastunud süsivesinikke, millede molekulides ühekordsete sidemetega seotud süsinikuaatomid moodustavad tsükleid. Monotsükloalkaanid – üldvalem CnHn Lihtsaim esindaja Tsüklopropaan Bitsükloalkaanid – üldvalem CnH2n-n Füüsikalised omadused. Tsükloalkaanid lahustuvad vees halvasti, hästi lahustuvad orgaanilistes lahustites. Keemilised omadused: Tüüpilised on neile asendusreaktsioonid ja oksüdeerumisreaktsioonid. Karboksüülhapped - ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana karboksüülrühma COOH. Ühealuselised ja kahealuselised. Üldvalem R-COOH Lihtsaim esindaja Metaanhape HCOOH Tähtsamad karboksüülhapete funktsiooniderivaadid on estrid ja amiidid. Füüsikalised omadused
molekulmass, kuid mis on oma omadustelt erinevad. Vastavaid aineid kutsutakse isomeerideks Isomeerid on ained, millel on sama summaarne valem, kuid erinev molekuli ehitus. Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Küllastunud ühendid on orgaanilised ühendid, mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega. Näiteks alkaanid ja tsükloalkaanid. Küllastumata ühendid on need orgaanilised ühendid, mille molekulis esineb süsinik–süsinik- kaksikside või süsinik–süsinik-kolmikside või mitu kordset sidet. Näiteks alkeenid, alküünid ja dieenid. Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused. Põlemine on eksodermiline. Täielik põlemine =CO2+H2O.
Kütused Kütused on põlevained, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadme- tes. Kütused jagunevad agregaatolekult: · Tahked kütused puit, põlevkivi, kivisüsi, turvas jms. · Vedelkütused mootoribensiin, diislikütus, biodiislikütus, bioetanool, reaktiivmootori kütus jm. · Gaaskütused vedelgaas, maagaas (surugaas) Sisepõlemismootorites, reaktiivmootorites ja gaasiturbiinseadmetes kasutatakse vedel- või gaaskütuseid. Automootorites kasutatakse põhiliselt mootoribensiinivõi diislikütust. Viimastel aastatel leiab järjest enamat kasutamist biodiislikütus ja bioetanool. Neid kasutatakse enamasti segus tavakütustega. Biodiislikütust saab kasutada osades mootorites ka puhtalt. Gaaskütused on mootorikütustena kasutusel, kuid mitte väga levinud. Tahkeid kütuseid mootorikütusena tänapäeval ei kasutata. Mootorikütuseid liigitatakse toormest ja selle töötlem...
sidemed on piisavalt stabiilsed. Alkaane on suures hulgas maagaasis ja naftas, nendest lähtudes sünteesitakse erinevaid ühendeid. Alkaane saadakse põhil. naftast krakkimisel või destilleerimisel, taandamisel alkeenidest, alküünidest ja haloalkaanidest. Alkaanidele on omased oksüdeerumis- ja asendusreaktsioonid, mis toimuvad radikaalmehhanismiga. Dehüdrogeenimisel katalüsaatorite juuresolekus saadakse alkeene. Tsükloalkaanid on tsüklilised süsivesinikud, kus kõik süsinikud on sp3 hübridisatsioonis. Diasendatud tsükloalkaanid moodustavad geomeetrilisi isomeere(cis-trans) Kuna väikeste tsüklite puhul on c-c sidemete loomulikud nurgad moonutatud, tekib neis tsüklipinge ja erinevalt alkaanidest esinevad nad nukleofiilidena ja annavad lisaks asendusreaktsioonidele ka liitumisreaktsioone, mille tulemuseks on tsükli avamine ja lahtise ahelaga ühendi teke.
Alkaanid- süsivesinikud, milles kõikide süsinike vahel on ühekordne sideCnH2n+2 Alkaanid on orgaaniliste ühendite rühm, millesse kuuluvad tsükliteta küllastunud süsivesinikud. Alkaanid on atsüklilised süsivesinikud, mille molekulis on maksimaalne võimalik arv vesinikuaatomeid , nii et nad ei sisalda mitmiksidemeid, vaid üksnes üksiksidemeid ehk sigmasidemeid.Laiemas mõttes arvatakse alkaanide alla ka tsükloalkaanid, mis ei sisalda mitmiksidemeid, kuid sisaldavad tsükleid.Laiemas mõttes mõistetuna võivad alkaanid olla lineaarsed (üldvalem CnH2n+2) või tsüklilised (üldvalem C nH2n, n>2) .ALKAANIDE KEEMILISED OMADUSEDKuna alkaanid kuuluvad küllastunud süsivesinike alla, siis saavad nende keemilised reaktsioonid kulgeda ainult läbi olemasolevate sidemete katkemise ja uute tekkimise. Sidet süsiniku ja vesiniku (CH) ning süsiniku ja süsiniku (CC) vahel loetakse mittepolaarseks
6. Aurustuvusomadused (leekpunkt, hangumispunkt) 7. Tuhasus ja sulfaatne tuhasus 8. Metallisisaldus, selle sõltuvus õli ekspluatatsiooniajast 9. Korrodeeruvad omadused 10. Pesemisvõime 11. Mehhaaniliste lisandite ja veesisaldus. Määrdeõlide koostis Õlid nagu kütusedki koosnevad süsivesinikest, kuid nende molekulmass on kütuse koostisse kuuluvate süsivesinike molekulmassist märksa suurem. Õli põhikomponentideks on: Mitmesugused tsükloalkaanid ja nende isomeerid (40%...82 %); Areenid ja nende isomeerid (15%...40 %); Alkaanid (0,1%...6,5 %); Mitmesugused hapniku-, väävli- ja lämmastikuühendid. Määrdeõlide põhiülesanne Määrdeainete põhiülesanne on vähendada liikuvate detailide vahelist hõõrdumist ja sellega kaasnevat pindade kulumist ning kuumenemist. Hõõrdumine, välishõõrdumine on takistus, mis esineb kahe detaili liikumisel nende
ning sisaldavad sp3 süsinikku ehk tetraeedrilist süsinikku ehk nelja üksiksidemega süsinikku. Kovalentseid üksiksidemeid nimetatakse -sidemeteks. Ahela ehituse järgi jaotatakse alkaanid: 1) tsüklit mittesisaldavad (atsüklilised) alkaanid , üldvalemiga C nH2n+2 Need jaotatakse omakorda a)hargnemata ahelaga ehk normaalalkaanid ja b)hargnenud ahelaga . 2) tsüklilised alkaanid ehk tsükloalkaanid , üldvalemiga C nH2n. Nomenklatuur on aine struktuuri ja aine nimetust siduvate reeglite kogu. 1. Hargnemata ahelaga atsükliliste alkaanide valemid ja nimetused ( C nH2n+2 -aan ) 1) CH4 metaan 2) C2H6 etaan CH3-CH3 3) C3H8 propaan CH3-CH2-CH3 4) C4H10 butaan CH3-CH2-CH2-CH3 5) C5H12 pentaan 6) C6H14 heksaan 7) C7H14 heptaan 8) C8H18 oktaan 9) C9H20 nonaan 10) C10H22 dekaan 2. Tsükloalkaanide valemid ja nimetused (C nH2n)
Karbkatioon-pos ioon kus pos laeng on süsinikul. Foraalne laeg-iseloomustab laengu jaotust molekulis. Elektronegatiivsus-elemendi võime hoida kinni elektrone kovalentses sidemes. Polaarne side- elek paar küll ühine kuid ei jaotu tuumade väljas ühtlaselt. Iooniline side-laeg on täielikult ühel elem. Dipoolmoment- iseloomustab sideme ioonilisuse mahtu, mis on arvuliselt võrdne elementaarlaengu sajakordse väärtusega. Induktsioon-elektronegatiivse aatomi mõju edasikandumine piki sigmasidet. Isoeerija- sama mol mass ja valem erinev struktuur. Asendisomeer-erinevad paigutuse poolest. Radikaalne reaktsioon- toimub sümmeetriline sidemete katkemine(homolüütiline prot)ja moodustumine (homogeenne protsess). Polaarne reakts-mittesümmeetriline sidemete katkemine (heterolüütiline) ja tekkimine (heterogeenne). BRONSTEDI def: Hape-aine mis loovutab prootoneid.saab neg laengu muutub konj alusex Alus-aine mis seob prootoneid. LEWISE def: Hape-aine mis on...
lahustitena. Triklorometaani kasutatakse narkoosivahendina. Tetraklorometaani tarvitatakse tulekustutusvedelikuna ja lahustina. Freoone (fluori ja kloori sisaldavad alkaanide derivaadid, mis on kergkeevad vedelikud) rakendatakse aerosoolpreparaatide pakendeis täitegaasina pihustamaks värve, lakke, desodorante, mürkkemikaale jm. Külmkapis on freoonid külmutusagendiks. Tsükloalkaanid Küllastunud tsüklilisi süsivesinikke nimetatakse tsükloalkaanideks. NT: CH2 CH2 CH2 CH2 / / CH2 CH2 tsüklopropaan CH2 CH2 tsüklopentaan I LEIDUMINE LOODUSES Tsükloalkaane leidub mõnede leiukohtade naftas. II FÜÜSIKALISED OMADUSED Tsüklopropaan on normaaltingimustel gaas, tsüklobutaan madala keemistemperatuuriga
lahustitena. Triklorometaani kasutatakse narkoosivahendina. Tetraklorometaani tarvitatakse tulekustutusvedelikuna ja lahustina. Freoone (fluori ja kloori sisaldavad alkaanide derivaadid, mis on kergkeevad vedelikud) rakendatakse aerosoolpreparaatide pakendeis täitegaasina pihustamaks värve, lakke, desodorante, mürkkemikaale jm. Külmkapis on freoonid külmutusagendiks. Tsükloalkaanid Küllastunud tsüklilisi süsivesinikke nimetatakse tsükloalkaanideks. NT: CH2 CH2 CH2 CH2 / / CH2 CH2 tsüklopropaan CH2 CH2 tsüklopentaan Created by Riho Rosin 7 13666324649407.doc.doc I LEIDUMINE LOODUSES Tsükloalkaane leidub mõnede leiukohtade naftas. II FÜÜSIKALISED OMADUSED
Orgaaniliste ühendite nomenklatuur 1. Küllastunud süsivesinikud ALKAANID · Alkaanide homoloogilise rea üldvalem: CnH2n+2 . · Alkaanide molekulis on ainult üks kovalentne üksikside. · Alkaanide homoloogilise rea nelja esimese liikme puhul kasutatakse nimetusi: metaan, etaan, propaan ja butaan. Järgmiste süsivesinike nimetused tuletatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvest lõpu aan abil (5 pentaan, 6 heksaan jne). · Ühevalentse radikaali alküülradikaali (kui küllastunud süsivesinikust on eemaldatud üks vesiniku aatom) nimetus tuletatakse süsivesiniku nimetuse lõpu aan asendamisel lõpuga üül (alkaan alküül, etaan etüül, pentaan pentüül). Alkaan (CnH2n+2) Vastav alküülradikaal (CnH2n+1) CH4 metaan CH3 metüül C2H6 etaan C2H5 etüül C3H8 propaan C3H7 propüül C4H10 butaan C4H9 butüül C5H12 pentaan C5H11 ...
Märjamaa Gümnaasium Referaat Nafta Koostaja: Marii-Heleen Raidmets Märjamaa 2013 1 Sisukord 2 Nafta 1)Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. KOOSTIS põhiliselt süsinik (82.87%) vesinik (12.15%) väävel (1,5%) lämmastik (0,5%) hapnik (0,5%) 1.1Kütused: · Bensiin- on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergetesüsivesinike segu keeb temperatuurivahemikus 30200°C, kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Saadakse peamiselt nafta töötlemisel. · Diisel- Diiselkütus on hele , kollaka värvusega , veidi õline vedelik. Diislikütust saadakse mitme nafta segamisel teatud vahekorraga. Diislikütused koosnevad põhiliselt küllastunud süsivesinikest(alkaanid ja tsükl...
Termiliseks stabiilsuseks nimetatakse mootoriõli omaduste vastupidavust kõrgetel temperatuuridel moodustuvate sadestuste tekkele. Temperatuuri tõustes oksüdeerumine kiireneb. Mõned metallid ( näit. Cu ja tema sulamid) kiirendavad õli oksüdeerumist. Õlide saamine Nafta töötlemisel saadavad õlid jagunevad: 1. Destillaatõlid 2. Jääkõlid 3. Rafineeritud õlid Need on baasõlid, mille põhikomponentideks on : · mitmesugused tsükloalkaanid ja nende isomeerid ( 40... 80% ) · areenid ja nende isomeerid ( 15... 40% ) · alkaanid · mitmed O2, N ja S ühendid Hea mineraalõli on määrdeõlide tootmises levinuimaks tooraineks. Lisandid lahustuvad mineraalõlis hästi. Sobib hästi kokku ka tihendmaterjalidega. Samas on nende baasil võimatu toota õlisid, millel oleksid ühtlaselt head määrimisomadused väga madalatel ja kõrgetel temperatuuridel. Sünteetiliselt toodetud õlide põhilised lähteained on:
aineklassi ja annab tallle iseloomulikud omadused. Ühefunktsionaalne ühend ühend, mis sisaldab ainult üht liiki funktsionaalrühmi mitme- ehk polüfunktsionaalne ühend ühe ja sama süsinikuühendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaalsete rühmadega 4. alkaanid küllastunud süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kovalentseid üksiksidemeid. Tsükloalkaanid tsüklised ühendid alkaanid vahel alkeenid ühendid, kus süsiniku aatomite vahel on kaksikside alküünid ühendid, kus süsiniku aatomite vahel on kolmikside 5. triviaalne nimetus käibelolevad tavanimetused, mis on pandud ainetele kas nende päritolu, saamisallika, mõne omaduse või tehnilise rakenduse järgi süstemaatiline nimetus kajastavad ühendi keemilist struktuuri
http://www.youtube.com/watch?v=mNW_m s35JKE&list=PL8b9hpdwSNenwjafibLZEw4 DnAe3AW25b Bensiinimootori tööpõhimõte. Õhu ja kütuse segu juhitakse põlemiskambrisse. Pärast selle kokkusurumist süütab selle säde, et segu süttiks, peab see olema kindla koostisega. http://www.youtube.com/watch?v=ikeUOtW Drkk Bensiini koostis. Bensiin koosneb: paljudest hargnevatest süsivesinikest – üle 500. Peamised süsivesinikud – alkaanid, tsükloalkaanid, areenid, alkeenid ja tsükloalkeenid. Hapnikuhendid: alkohol, eetrid jt. Kütuse detonatsioon. Kütuse ülikiire plahvatuslik põlemine. Bensiinimargid. Bensiinimargid: 95, 98. Lisandid: varem lisati bensiinile oktaaniarvu tõstmiseks antidetonaatoreid, mis hoiavad kütesegu põlemiskiiruse parajates piirides. Tuntuim ja odavaim nendest on tetraetüülplii [Pb (C2H2)4]. R Bensiinilisandid. Lisandid: varem lisati bensiinile oktaaniarvu
iseloomulikud omadused. Ühefunktsionaalne ühend ühend, mis sisaldab ainult üht liiki funktsionaalrühmi mitme- ehk polüfunktsionaalne ühend ühe ja sama süsinikuühendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaalsete rühmadega 4. alkaanid küllastunud süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kovalentseid üksiksidemeid. Tsükloalkaanid tsüklised ühendid alkaanid vahel alkeenid ühendid, kus süsiniku aatomite vahel on kaksikside alküünid ühendid, kus süsiniku aatomite vahel on kolmikside 5. triviaalne nimetus käibelolevad tavanimetused, mis on pandud ainetele kas nende päritolu, saamisallika, mõne omaduse või tehnilise rakenduse järgi süstemaatiline nimetus kajastavad ühendi keemilist struktuuri
(HC) segu. Bensiin on läbipaistev värvuseta vedelik. Eristatakse mootoribensiini, aviobensiini, lakibensiini jne. Bensiinimootoris surutakse kokku õhu ja kütuse aurude segu nind süüdatakse vajalikulk hetkel sädemega. Kui bensiiniga sõitev auto tangib diiselkütust, siis see võib mootorit kahjustada. Samuti ei tohiks kasutada madalama oktaaniarvuga bensiini, kui on ette nähtud. · alkaanid: normaal- ja isoalkaanid · tsükloalkaanid: 5- ja 6-lülilised · areenid: C6H6 alküülderivaadid · alkeenid ja tsükloalkeenid OKTAANIARV- mootorikütuste (bensiini ja petrooleumi) detonatsionikindlust iseloomustav tingsuurus. Mootorikütust võrreldakse seguga, mis on valmistatud isooktaanist (2,2,4-trimetüülpentaanist), mille oktaaniarv on 100. Kütuse oktaaniarvuks nimetatakse isooktaani protsentuaalset sisaldust segus, mis on detonatsioonikindluse poolest kütusega eksvivalentne
katalüsaatorite abil kombineeritavad. See omadus innustas keemikuid terve inimpõlve vältel neid molekule aina uutmoodi kokku klapitades välja töötama üha uusi kasulikke materjale, millest tänapäeval saab valmistada kõike alates kuulivestidest ja lõpetades hambaharjadega. Koostis Nafta kujutab endast vedelate ning nendes lahustunud gaasiliste ja tahkete süsivesinike segu. Peamised naftat moodustavad ühendid on alkaanid, tsükloalkaanid, mida Markovnikov nimetas nafteenideks, ning vähesel määral aromaatsed ühendid. Elemendiline sisaldus: süsinik (82...87%), vesinik (12...15%), väävel (esineb naftas peamiselt vesiniksulfiidi H 2S ning orgaaniliste ühenditena - 1,5%), lämmastik (0,5%) ning hapnik (0,5%). Mida suurem on lisandite sisaldus, seda suurem on nafta tihedus. Nafta sisaldab nii hargnemata kui ka hargnenud ahelaga isomeere. Näiteks oktaani 18st
1. 82...87% süsinikku 2. 11...14% vesinikku · 0,01...5,5% väävlit · 0,03...1,7% lämmastikku Neist kaks esinevad peamiselt tõrvainete ja nafteenhapete koostises. Peale loetelu on naftas veel 0,001% vanaadiumi, fosforit, kaaliumi, rauda, jmt. elemente. Maapõuest väljuvas naftas on ...4% lahustunud saategaasi, 0,5..10% vett ja ..0,5% mineraalsooli. Kemokoostis: 1. Alkaanid ehk küllastunud süsivesinikud. Parafiinid 2. Tsükloalkaanid e. nafteensed süsivesinikud 3. Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud 4. Väävliühendid 5. Lämmastikuühendid 6. Hapnikuühendid Naftavarud maailmas: 3.Nafta ja naftasaaduste tihedused, viskoossused ja eripõlemissoojused. Nafta ja naftasaaduste põhiühikud: ERALDI LEHEL.... 4. Nafta põhilised töötlemisprotsessid kütusteks ja määrdeaineteks: Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Puurtornidest pumbatud toornafta esmane töötlemine
,,Nafta Must Kuld Referaat keemiast 2007/2008 õppeaasta Sisukord Sissejuhatus................................................................................................lk. 3 Koostis........................................................................................................lk. 3 Omadused...................................................................................................lk. 3 Tekkimine..................................................................................................lk. 4 Ajalugu.......................................................................................................lk. 4 Kasutamine.................................................................................................lk. 4 Naftasaadused · Bensiin...............................................................................................lk. 4 · Diislikütus............
1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesinik, Õhust kergem ja ilma lõhna ning maitseta. Vees ei lahustu ja oluliselt mürgine pole. Eraldatakse maagaasist, mille põhikomponent ta on. Keemilised omadused Metaan on redutseerija Sest ta on süsiniku kõige madalama oksüdatsiooniastmega (-IV) ühend. Põlemisel oksüdeerub ...
-) Süsinikud nummerdatakse nii, et kordne side saaks võimalikult väikese numbri. -) Nimetusse kirjutatakse kõigepealt asendusrühmad koos numbritega, arvestades tähestikulist järjekorda, siis tüviühendi nimetus ja liite een või üül ette kordse sideme väikseim number (kui neid on mitu, on lõppliite ees di, tri vms). Alkeenide ja alküünide isomeeria * Asendisomeeria tingitud kordse sideme asukohast. * Ahelisomeeria muutub süsinikahel. * Alkeenid ja tsükloalkaanid on isomeerid. * Alkadieenid ja alküünid on isomeerid. Keemilised omadused * Reaktsioonide käigus katkeb kordne side ning süsiniku aatomid liituvad reagentide aatomitega. -) Liitumine vesinikuga H2 (hüdrogeerimine) -een 1 kriips kaob ja asemele tuleb 2H'd. -) Alkaanist H2 äravõtmine (dehüdrogeerimine) 2H'd kaob ja asemele tekib een. -) Liitumine halogeeniga (F2, Br2, I2, Cl2) -een kaob ja asemele tuleb 2 halogeeni.
3 funktsionaalse rühma süsinik arvatakse tüviühendi koostisse ja saab asendinumbri heksaan 3-metüülpentaan 1.2.1.1. Tsükloalkaanid Nimetus saadakse, kasutades eesliidet tsüklo. Üldvalem: CnH2n Nummerdamine toimub päripäeva. Asendatud tsükloalkaanidel loetakse tüviühenditeks rohkem C-aatomeid sisaldav molekuli osa (kas tsükliline või atsükliline) (areenidele sarnaselt). tsükloheksaan 1-etüül-2,4-dimetüültsükloheksaan Kui tsükleid on mitu, siis valitakse peaahelaks midagi muud ning tsükleid vaadeldakse asendusrühmadena.
Eksamiküsimused: 1. Orgaanilise keemia põhisuunad, valemid ja struktuurvalemid, Lewise punktvalemid. Orgaanilise keemia põhisuunad: *Individuaalsete komponentide eraldamine looduslikest produktidest. *Ühendite süntees ja puhastamine.* Orgaaniliste ühendite struktuuri uurimine, struktuuri ja omaduste vahelise sõltuvuse selgitamine. Lewise punktivalemid: Aatomi valentselektronid on märgitud punktidena, mis on grupeeritud nelja võimaliku paarina ümber aatomi. Iga aatomi ümber tuleb moodustada oktett. 2. Orgaaniliste ühendite struktuur ja nomenklatuur. Lewise struktuurid näitavad sidemete ja vabade elektronpaaride ligikaudset paiknemist molekulis. Lihtsamate ja keerukamate molekulide kuju kirjeldamiseks antakse sidemepikkused, nurgad sidemete vahel , nurgad tasandite vahel. Nomenklatuur: 1) trivaalsed nimetused(uurea); 2) pooltrivaalsed nimetused(atsetoon) ; 3) süstemaatilised nimetused (IUPAC) (etaanhape); 3. Aatomorbitaalid, hüb...
(kolmiksidemega), dieenid b. Tsüklilised ehk tsükkelühendid Areenid ehk aromaatsed ühendid Ühisosa Mõlemad on tsüklilised ühendid. Omadused Ei sisalda aromaatseid rühmi. Sisaldavad aromaatseid rühmi. Näited monotsüklilised tsükloalkaanid polütsüklilised aromaatsed süsi- (tsüklopentaan, tsükloheksaan) vesinikud bitsüklilised tsükloalkaanid heterotsüklilised aro-maatsed (bitsüklodekaan, dekaliin) ühendid polütsüklilised tsükloalkaanid asendusrühmi sisaldavad
Kursusetöö käigus oli vajalik leida optimaalse laevatüübi toornafta vedamiseks ja teha vastavad arvutused( reisi pikkus,laeva otsesed ja kaudsed kulud jne). 4 1. LASTI TRANSPORDIISELOOMUSTUSED Nafta kujutab endast vedelate ning nendes lahustunud gaasiliste ja tahkete süsivesinike segu. Peamised naftat moodustavad ühendid on alkaanid, tsükloalkaanid. Nafta on iseloomuliku ebameeldiva lõhnaga, suitseva leegiga põlev väga tuleohtlik vedelik. Nafta ei lahustu vees. Nafta tihedus: kerge nafta vähem kui 830 kg/m3 ; keskmine nafta 830-860 kg/m3 ja raske nafta eman kui 860 kg/m3 Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri.
kolvirõngastel. lamm mudataoline must pehme sade, mille moodustavad õli, tahm, oksüdatsioonisaadused, vesi, jahutusvedelik; sadestub mootori külmematel pindadel nagu karter, klapimehhanismid, õlikanalid. 8. Tuhasus 9. Lenduvus 10.Vahutavus 11. Ökoloogilised omadused Nafta töötlemisel saadavad õlid jagunevad: 1. Destillaatõlid 2. Jääkõlid 3. Rafineeritud õlid Need on baasõlid, mille põhikomponentideks on : · mitmesugused tsükloalkaanid ja nende isomeerid ( 40... 80% ) · areenid ja nende isomeerid ( 15... 40% ) · alkaanid · mitmed O2, N ja S ühendid Hea mineraalõli on määrdeõlide tootmises levinuimaks tooraineks. Lisandid lahustuvad mineraalõlis hästi. Sobib hästi kokku ka tihendmaterjalidega. Tavaekspluatatsioonitingimustes on mineraalõlide määrimisomadused õige viskoossuse korral piisavad. Samas on nende baasil võimatu toota õlisid, millel oleksid ühtlaselt
Sünteesitakse sarnaseid ühendeid ning testitakse nende aktiivsusi. See ongi struktuur-aktiivsus uuring. - Lähtef-n - Sideme tüüp - Moditud vorm sihtmärgiga - OH-rühmad - Vesiniksidemed - R-O-R, R-O-O-R - Aminogupid - H- ja ioonsed - Amiidid sidemed - Aromaatsed - Van der Vaals - Tsükloalkaanid tsüklid - = kaksiksidemed - Van der Vaals - Küllastatud ühendid - Ketoonid - H-sidemed - Alkohol - Amiidid - H-sidemed - Amiinid - - FARMAKOFOORI KINDLAKS MÄÄRAMINE – järgmine etapp uuringutes. - Summeerib ravimi aktiivsuseks vajalikud funktsionaalsed grupid ja nende ruumilise paiknemise üksteise suhtes
rasketesse fraktsioonidesse ja jääkidesse); hapnikkusisaldavad - nafteenhapped, fenoolid, vaikasfalteenained jt. Põhiosa naftast moodustavad mitmesugused küllastunud süsivesinikud. Nende molekulid võivad olla väga keeruka ehitusega. Süsiniku aatomid võivad neis moodustada pikki ahelaid või rõngaid (tsükleid) ja nende kombinatsioone. Küllastunud süsivesinike põhigruppe on kolm: 1) alkaanid 2) tsükloalkaanid (nafteenid) 3) areenid (aromaatsed süsivesinikud) Süsivesinikud, mille molekulis on 1...4 süsinikuaatomit, on gaasilised, suurema arvu süsinikuaatomite korral vedelad või tahked. Süsivesinike omadused igas rühmas määrab molekulide struktuur ja moolmass. Moolmassi kasvades suureneb süsivesinike tihedus ja viskoossus ning tõuseb sulamis- ja keemistemperatuur. 1.9. Nafta töötlemine kütusteks ja määrdeaineteks
hüdrofiilseteks süsteemideks. Näiteks Lüofiilsest süsteemi näiteks on kõrgmolekulaarse ühendi (kmü) lahus. 38. Millised on dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelise mõju alusel jagatavad disperssed süsteemid? Iseloomusta lühidalt! 39. Mis vahe on a. Küllastunud ja küllastumata küllastunud ühenditeks neid orgaanilisi ühendeid mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega. Näiteks alkaanid ja tsükloalkaanid. Küllastumata ühendid on need orgaanilised ühendid, mille molekulis esineb süsinik süsinik kaksikside või süsinik-süsinik kolmikside või mitu kordset sidet. Näiteks alkeenid, alküünid ja dieenid. b. Tsüklilistel ja aromaatsetel aromaatsel ühendil on ring sees, ehk kaksik või kolmiksidemed benseen tsüklilisel ühendil pole sidemeid. c. Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel? Lineaarsed ühendites on süsinikud sirgelt paigutatud, kui tsüklilistel ühenditel on süsinikud
Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. 80. + 38. alkaanid looduses ja nende omadused + metaani omadused. Alkaanid on orgaaniliste ühendite rühm, millesse kuuluvad tsükliteta küllastunud süsivesinikud. Alkaanid on atsüklilised süsivesinikud, mille molekulis on maksimaalne võimalik arv vesinikuaatomeid, nii et nad ei sisalda mitmiksidemeid, vaid üksnes üksiksidemeid ehk sigmasidemeid. Laiemas mõttes arvatakse alkaanide alla ka tsükloalkaanid, mis ei sisalda mitmiksidemeid, kuid sisaldavad tsükleid.Laiemas mõttes mõistetuna võivad alkaanid olla lineaarsed (üldvalem CnH2n+2) või tsüklilised (üldvalem CnH2n, n>2). Alkaanid e. küllastunud süsivesinikud Süsinike vahel on ainult üksiksidemed (kõik on sp3-süsinikud); üldvalem CnH2n+2 Alkaanide leidumine ja kasutamine Maagaas - peamiselt CH4 Nafta alkaanide, tsükloalkaanide ja areenide segu Nafta fraktsioonid Bensiin C5 - C9 40o - 150o
analüüsi ja puhastamismeetodite väljatöötamine, aga ka teoreetilise orgaanilise keemia arendamine. Orgaanilised ühendid on kogu eluslooduse alus. Kõige elava keemilise koostisega, struktuuridega, muundumistega, spetsiifiliste funktsioonidega jne tegeleb biokeemia. 51. Mis vahe on: *Küllastunud ja küllastumata ühenditel. Keemias nimetatakse küllastunud ühenditeks neid orgaanilisi ühendeid, mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega. Näiteks alkaanid ja tsükloalkaanid. Küllastumata ühendid on need orgaanilised ühendid, mille molekulis esineb süsiniksüsinik-kaksikside või süsiniksüsinik-kolmikside või mitu kordset sidet. Näiteks alkeenid, alküünid ja dieenid. Orgaanilise materjali küllastumatust näitab joodarv. Nii küllastunud kui ka küllastumata ühendid võivad sisaldada funktsionaalrühmi. Näiteks küllastunud alküülalkoholid või küllastumata allüülalkoholid. Rasvhapped jagatakse küllastunud ja küllastumata rasvhapeteks.
k ü llasta tu d rasv h a p p e d ; o leh ap e o n k esk n e m o n o kü llasta m ata ras v h ap e) Tsüklilised orgaanilised ühendid Karbotsüklilised orgaanilised ühendid Tsüklid (ringstruktuurid) moodustuvad vaid C-aatomitest. • Tsükloalkaanid (küllastatud karbotsüklilised orgaanilised Joon. 4 ühendid: struktuuri kõik või mõned süsinikuaatomid on organiseerunud tsükliks/rõngaks). Tsükloalkaanid on: tsüklopropaan, tsüklobutaan, tsüklopentaan, tsüklohek- saan (joon. 4)
Pikemad molekulid lagunevad kõige sagedamini umbes keskelt. Kahe alkaani tekkeks ei jätku vesinikku ja seetõttu tekivad ka küllastumata ühendid (alkeenid) C 10H22 à C5H12 + C5H10 (penteen) Hargneva ahelaga alkaanid on kuumutamisele vastupidavamad, seetõttu on krakkimissaadustes palju hargnevaid alkaane. Bensiinile on see hea, vastavad ühendid on detonatsioonikindlamad (neil on suurem oktaaniarv, kui normaalalkaanidel) Tsükloalkaanid Tsüklilised alifaatses süsivesinikud üldvalemiga CnH2n Tsükloheksaani ja tsüklopentaani leidub naftas. Nad on head lahustid. Tsükloheksaanist toodeti kunagi nn heksakloraani, Kaasajal keelatud taimekaitsevahendit ( looduskeskkonnas liiga püsiv) Tsüklopropaani kasutatakse narkoosivahendina "Suured" tsüklid - alates C5 ei erine keemilistelt omadustelt alkaanidest Põlevad C6H12 +15 O2 = 6CO2 + 6H2O
Pikemad molekulid lagunevad kõige sagedamini umbes keskelt. Kahe alkaani tekkeks ei jätku vesinikku ja seetõttu tekivad ka küllastumata ühendid (alkeenid) C10H22 C5H12 + C5H10 (penteen) Hargneva ahelaga alkaanid on kuumutamisele vastupidavamad, seetõttu on krakkimissaadustes palju hargnevaid alkaane. Bensiinile on see hea, vastavad ühendid on detonatsioonikindlamad (neil on suurem oktaaniarv, kui normaalalkaanidel) Tsükloalkaanid Tsüklilised alifaatses süsivesinikud üldvalemiga CnH2n Tsükloheksaani ja tsüklopentaani leidub naftas. Nad on head lahustid. Tsükloheksaanist toodeti kunagi nn heksakloraani, Kaasajal keelatud taimekaitsevahendit ( looduskeskkonnas liiga püsiv) Tsüklopropaani kasutatakse narkoosivahendina "Suured" tsüklid - alates C5 ei erine keemilistelt omadustelt alkaanidest Põlevad C6H12 +15 O2 = 6CO2 + 6H2O
Fraktsiooni koostis 40-200kraadi iseloomustab auruvust. 10% kuni 80kraadi, mootori käivitus, 50% kuni105 töötamise stabiilsus, 90% kuni145 aurumise täielikus, 97,5% kuni 180 põlemise täielikus fraktsiooniline koostis. Joodiarv 2g/100g bensiini kohta. Areenide sisaldus 42%, 35% (EURO4), benseeni sisaldus alla 1%, S sisaldus alla 150ppm, alla 30ppm(EURO4).Antioksüdant(BHT) kuni 0,03%, detergentid 0,01-0,02%. Tihedus 0,71-0,77 kg/l. Diisli põhikomponendiks on alkaanid ja tsükloalkaanid, natuke areene ja alkeene. Tähtsam isel suurus tsetaaniarv, määratakse muudetava tööreziimiga katsediiselmootoris. Diiselkütus süttib diiselmootoris iseenesest, sest pritsitakse mootorisse, kus kuumeneb suure rõhu all mitmesaja kraadini. Tsetaaniarv isel diislikütuse isesüttimist kui ka ühtlast põlemist. Etalonid on 1-metüülnaftaleen, millel 0 ja heksadekaan ehk tsetaan, millel 100. Valmistatakse ka segust etalonkütused. Kõige paremad on keskmise väärtusega, 40...50
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ............................
C vesinikühendid: arv ületab kaugelt kõigi teiste elementide vesinikühendite arvu ühtekokku Süsivesinikud: võib jaotada 5 suurde klassi: 1) alkaanid (ainult üksiksidemed, “küllastatud” CnH2n+2 2) alkeenid (molekulis üks kaksikside) CnH2n 3) mitme kaksiksidemega ühendid (alkadieenid jne.) 4) alküünid (sisaldavad ühte kolmiksidet) CnH2n-2 5) tsüklilised ühendid: - tsükloalkaanid - areenid Need on ainult suured põhiklassid (lihtsustatud mudelid); olemas nende kõikvõimalikud kombinatsioonid. Teoreetiliselt: lõpmatu arv süsivesinikke, praktil. - palju tuhandeid Väävliühendid - tuntud mitu lihtühendit (ainult C ja S) + väga palju org. ühendeid, kus esineb väävel Lihtühenditest tähtsaim CS2 - süsinikdisulfiid värvitu, omapärase lõhnaga, mürgine, väga kergesti süttiv vedelik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
