Mikkeli kunstimuuseum Joos de Momper II (1564-1636) ring – Talvemaastik. U 1630. Õli puidul. Mulle meeldis see pilt, sest maalitud on kaunist talvist ilma. Eriti meeldib mulle selle pildi juures taevas, sest see on väga ilus. Giovanni Battista Piranesi (1720-1778) - Vaade Herkulese templile Coris Pilt jäi silma, sest tegu oli uhke templiga. Mulle meeldis pildi peal olevad hooned. Tundmatu Prantsuse kunstnik – Torm 18saj. Õli lõuend, puit. Mulle meedis see pilt, sest tormist merd oli kujutatud erinevates ilusates toonides. Tegu on küll tormiga aga pilve tagast paistis välja ka päike. Tundmatu Itaalia kunstnik 18saj. – Musitseeriv daam 18saj. Õli, lõuend. Pildid oleval naisel on suul muhe naeratus. Lisaks sellele nägi ta välja õnnelik ja rahulolev. Tundmatu Hollandi karavadžist - Õhtusöök Emmauses. U 1630. Õli lõuendil. Mulle tundus, et pildil olevast 4 mehest üks oli keegi tähtis kuju ja keegi
vga hsti lbi. Holden tles oma e kohta "Mu de on vga ilus ja tark , mina olen meie peres ainuke tuhm tegelane". Robert Acley. Holdenile ta eriti ei meeldi , ta on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, vljas ei ki palju, abiturient, viletsa iseloomuga. Milj: Noorte elu 1940 . aastatel. 7.) Mulle meeldis see raamat natuke . Mulle ei meeldinud Holdeni suhtumine kigisse , et tema arvates on kik mtetu ja kik inimesed on ka mtetud. Ta suhtumine oli kuidagi leolev . Mulle meedis selle raamatu juures see kuidas ta suhtus viksematesse lastesse ja oma esse . See oli kiiduvrt. Aga ldiselt on see raamat positiivne , sest on ka hullemaid. 8.) Holden Caugfield. Ta oli 16 aastane poiss , kes on juba vlja visatud neljast koolist . Tal on kigest ja kigist tdimus ees. Ta tahaks ra kuhugi kus on vaikne ja kus pole vanemaid inimesi koguaeg rkimas om aust , rahast jne. Samas ta peaks olema rahul sellega mis tal on . Tal on rikkad vanemad , kes ostavad poisile kike mis ta tahab
meeldib kirjutada, meeldib näidelda, südamlik, siiras. 5. Pigem muutus peategelane paremaks, kui halvemaks, tänu oma õele. 6. Autor tahtis selle raamatuga näidata inimestele missugune näeb nooruki elu noore vaatevinklist. Et noored unistavad vabast ja lihtsast elust, tahavad eemal olla tsivilisatsioonist ja eelkõige "neetud" täiskasvanute ja nende võltsist maailmast, kus kõneldakse ainult rahast , aust ja võimust. 7. Minu arust oli see väga hea raamat. Mulle meedis selle raamatu juures see, kuidas ta suhtus väiksematesse lastesse ja oma õesse. Järeldused võibolla, et on raske olla teismeline poiss, samamoodi ka teismeline tüdruk. Elu tundub sinu jaoks nii keeruline, ei oska midagi oodata enda elult. Tahad korraga nii palju asju teha, ei oska oma tulevikuga midagi ette võtta ja kahetsed paljusid asju, mida oled teinud. Kindlasti soovitaksin teistele.
mail 1819. aastal Vana-Vändra vallas möldri pojana. Johanni isa suri, kui poiss oli 7-aastane, mistõttu pidi kirjanikuhakatis võõrasisa taluma.Ta õppis Vändra kihelkonnakoolis. Juba seal oli ta silmapaistev ja andekas poiss. Pärast kooli lõpetamist läks Jannsen Carl Köberi juurde, kes koolitas noormehest hea ja eduka köstri. 23 aastaselt sai Johann Voldemar Jannsenist Vändra köster ja kihelkonnakoolmeister. Ta oli usin õpetaja ning töö kõrvalt tegeles ka kirjatööga. Rahvale meedis Johann Voldemari looming ning ta kogus kirjutamisega tuntust. 1843. aasta märtsis abiellus Jannsen oma õpilase ja endise köstri vennatütre Anette Juliana Emilie Kochiga. Sama aasta lõpus sündis neil tütar Lydia Fiorentine Emilie Jannsen. Kokku oli Jannsenil kuus last. Perel tekkisid rahaprobleemid. 1850. aastal kolis Jannseni pere Pärnusse. Johann Voldemar asus Pärnu Ülejõe kooli õpetajaks. Perno Postimees ehk Näddalileht
Ravicu tielikku thelepanu. Joan tundis pea sarnast tdimust kigest nagu Ravic.oli tema olukord hullemgi kui Ravicul: mees pidas ennast ise leval, Joan lasi end meestel kanda. Ta oli toeta tiesti abitu, nagu kassitapp. Maadligi ilma kelletagi, kellele toetuda. Sellisena Ravic ta leidiski. Oma edasisele elule otsa vaadates ei teadnud mees, mida see naisenatuke talle thendama saab. Ja kui Joan pole olnud ksi nii nrk, poleks nad teineteist tundma saanudki. Milj: Hall ja vihmane Pariis. 7.) Mulle meedis see raamat vga . See oli oma moodi romantiline , aga kahju oli sellst, et nad lpuks ikka kokku ei saanud ja , et Joan ra suri. Ja see kassi hiire mngimine tegi selle raamatu pnevamaks ja tahtsid kohe raamatu ktte vtta ja seda lugeda. Selle raamatu juures ei olnud midagi mis mulle poleks meeldinud. Vga romantiline ja samas natuke nutune. Vga hea. 8.)Ravic. Ravic kasutas erinevaid nimesid: ige nimi on Ludwig Fresenburg,erinevate arreteerimiste ajal on tekkinud Wladimir Wozzek, Neuman, Gnther
Autor tahtis selle raamatuga näidata inimestele missugune näeb nooruki elu noore vaatevinklist. Et noored unistavad vabast ja lihtsast elust, tahavad eemal olla tsivilisatsioonist ja eelkõige "nnetud" täiskasvanute ja nende võltsist maailmast, kus kõneldakse ainult rahast , aust ja võimust. 1.5 Mulle meeldis see raamat natuke . Mulle ei meeldinud Holdeni suhtumine kõigisse , et tema arvates on kõik mõtetu ja kõik inimesed on ka mõtetud. Ta suhtumine oli kuidagi üleolev . Mulle meedis selle raamatu juures see kuidas ta suhtus väiksematesse lastesse ja oma õesse . See oli kiiduväärt. Aga üldiselt on see raamat positiivne , sest on ka hullemaid.
See on naiivne, kuid ta viitab ka sellele, et kõik kasvavad lõpuks suureks. Raamat iseenesest mulle täitsa meeldis, ja ma loen seda teist korda. Aga nagu ma juba varem olen öelnud, siis mulle absoluudselt ei meeldinud Holdeni suhtumine. Tema jaoks oli kõik mõttetu. Ka inimesed olid tema arvates mõttetud. Selline suhtumine oli kuidagi üleolev, ebaküps. Aga samas ega kõik 16 aastased pole nii laia silmaringiga kui mina ise olin või kui minu klassikaaslased on. Samas mulle hullult meedis selle raamatu juures see milline oli tema suhtumine väiksematesse lastesse ja oma õesse. See oli tõesti väga armas ja kiiduväärt. TEGELASED Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane. Ta oli 16 aastane noormees ,keda ajas kõik öökima. Talle ei meeldinud koolis käia , talle ei meeldinud vanemad. Ta oli hea väljanägemisega poiss, kellel polnud vinne. Ta hoolis väga väikestest lastest ja sai oma õega väga hästi läbi. Mr. Spencer ajalooõpetaja; Mr
Londonisse kus suri . Ta abiellus 1941 aastal Are Vanaveskiga keelega said 1942 aastal tütre Ene kes lõpetad Londoni Prantsuse Lütsomi ning hakkas tegema tööd filmi alal. 2.Teoses toimunud sündmustiku aeg Esimese Vabariigi ajastu. 3.Koht Tallinn, Kesklinn, Kloogaranna, Pirita, Narva-Jõesuu kuid peamiselt Tallinn. 4.Ühiskonnakord ja ajaloolised tegurid Solidaarsuse, sõjapõgenike massiline suurenemine ja liberaalsuse suur kajastamine meedis on kindlasti tähtsad tegurid selle teose puhul. 5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Martin Justus on selle teose peategelane, talle on omane elupõletaja hedonistlik maailmavaade mida ta hoiab ametikohustuselt vaos ja tsivileeritult. Teose vältel areneb tal vaade Sokratesest kontektis algselt haritult mitte usklikust inimesest kes ei annu alla oma loomalikutele instinktidele , helgeks just loova inimese vaatenurgast ennast väljendava hippini
annaabi.ee 
