..................................................................................27 Kasutatud krjandus.....................................................................................................28 2 Sissejuhatus Suusatamine on talispordiala. Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest, kuidas osta õiget suusakomplekti ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala. Treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. 3 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks
.............................11 2.8 Kaupo Liiva...................................................................................................................12 3.KEHRA NOORTE KÄSIPALLURITE PARIMAD SAAVUTUSED LÄBI AEGADE.......13 4.KÜSITLUSE ANALÜÜS.....................................................................................................14 4.1 Üldandmed küsitluses osalenute kohta..........................................................................14 4.2 Treeningutest osavõtt.....................................................................................................14 4.3 Treeningutest osavõtvad õpilased..................................................................................15 4.4 Käsipalli jälgimine meedia vahendusel.........................................................................16 4.5 Käsipalliklubi HC Kehra kodumängude jälgimine.......................................................17 4
õppida oli antud väga palju. Õpilased ise ütleks, et see on 'normaalne', et nad õppisid öösel kella kaheni mitmeks eesseisvaks kontrolltööks, kuid paljude lapsevanemate arust ületab see igasugused normaalsuse piirid. Mõndades koolides on koormus väga suur ja koolilapsed tunnevad end ülekoormatult ning stressis. Kui koolis puuduvad kapid, kuhu mitte vajaminevaid asju panna, on õpilaste seljakotid väga rasked. Leidub paljusid, kes sooviksid ka peale koolipäeva treeningutest osa võtta, kuid neil lihtsalt pole füüsilise treeningu jaoks aega. Pikad koolipäevad võivad ka põhjustada õpilastes agressiooni, ning nad muutuvad rahututeks, millega kaasneb tundides tähelepanematus. Mõelda on ka võimalik teisiti. Ilma koolita ei saaks keegi meist omandada haridust ning edaspidises elus oleks väga raske leida endile tasuvat töökohta. Gümnaasiumis hakatakse juba sügavamalt mõtlema, mida edasi teha või kuhu õppima minna. Juba väikese
Kui ma oleksin gladiaator Vanas Roomas Tavaliselt magamata, kui isegi korraks tukastan, piinlen ikkagi õudusunenägude käes tavaliselt rebib lõvi mul jäsemed küljest, mõnikord läbib terav oda tugeva viske tagajärjel südame, enne surma kõrvus luude ragin. Treeningutest väsinud ja see vastik sooja vere lõhn, mis mind iiveldama ajab ning kunagi mu ninasõõrmetest ei kao. Olen gladiaator Vana Roomas. Gladiaator, kes hoolib, kuid teeb kõik selleks, et olla kivist südamega ja mitte kunagi ei halasta. Ma ise nimetan end elukutseliseks mõrvariks. Gladiaatoriks sain sunniviisiliselt, olin sõjavang. Treeningudki olid ohtlikud pidime hüppama ringikujulisel alusel, mille keskel oli post.
tüdrukud mõistavad üpris ruttu, kui olulised nad teineteisele on ja kui vajalik on tõeline sõber. Lisaks Eliisile tuleb Johanna ellu trennikaaslane Andres, kellega tal tekivad ka tõsisemad tunded. Lisaks räägitakse teistest trennikaaslastest, treeneritest ja Johanna emast-isast. Loomulikult ei maksa unustada hobuseid! Ka hobustega juhtub palju põnevat ja naljakat, rääkimata sellest, kui põhjalikult ja nauditavalt suudab raamatu autor kirjutada treeningutest, võistlustest ja sellest, mis on hobuspordis oluline. Kooliteema saadab lugejat pidevalt tublist õppijast Johannast saab sündmuste tõttu üsnagi halb õpilane, kes püüab põgeneda tavaelust varjule treeningute maailma. Tänu iseendale, lähedastele ja sõpradele suudab ta ennast kokku võtta ning taas kord särada. Johanna suudab üle olla ka populaarsete tüdrukute ebameeldivast käitumisest ja nende ninameest isegi aidata, mistõttu kaob ka
Õnn ei ole alati kõik asjad, mis meid ümbritsevad, vaid siiski inimesed. Tihti tunnevad lapsed aga ennast õnnetuna, kui neile ei ole võimaldatud üht või teist uut asja- riideid, nutiseadmeid jne. Kuid vanemaks saades mõistad üha enam, et õnn ei peitu ainult asjades. Ka omades kõike võimalikku materiaalset varandust, võid sa tegelikult tunda ennast kokkuvõttes väga õnnetuna. Õnnelik lapsepõlv on siiski see, kui sul on sõbrad, kui sul on võimalus osa võtta meelepärastest treeningutest, sul läheb koolis hästi, kuid kui ka päev ei lähe igakord nii nagu tahaks, on sul siiski kodus inimesed ootamas ning sind lohutamas ja sulle usku endasse süstivad. Iga laps on õnnelik, kui tal on vanemad, kes temaga tegelevad. See, et vanemad koos lastega näiteks kasvõi vabal päeval jalutama lähevad, veedavad päeva mänguväljakul või metsas- see ei vaja rikkust vaid teineteisest hoolimist. Kahjuks ei ole paljudel erinevatel põhjustel kõigi laste lapsepõlv õnnelik.
end ümbritsevat enam tähelegi. Kas Interneti maailmast on kujunemas meile uus narkootikum, millega kaasneb mitmeid ohtusid? Üha enam väikseid lapsi on sõltuvuses Interneti mängudest. Ühest küljest on see hea, sest need õpetavad lastele inglise keelt ja arendavad loogikat, kuid tihtipeale lasevad vanemad oma võsukestel liiga kaua aega arvutis veeta. Lõpptulemuseks ongi haiged silmad ja seljad ning vähene sportlikkus, sest arvuti taga istumise kõrvalt ei jää aega treeningutest osavõtmiseks. Aastaid tagasi olid tänavad palli mängivaid lapsi täis, tänapäeval on see aga kahjuks väga haruldane nähtus. Neid lapsi on rohkem arstikabineti ootesabas, sest pidev toasistumine on tervisele koormav ja kõik haigused on kiiremad end lastele külge haakima. Mitte ainult väiksed lapsed pole arvutist sõltuvuses. Mõnikord on täiskasvanud seda rohkemgi. Enam pole harv juhus, et end tööjuures mängima unustatakse. Kuid kui tööle ei
dopinguruumi tehtud augu sportlaste eeldatavalt positiivseid proove puhta uriini vastu. Samuti oli kergejõustiku peatreener õhutanud ka teisi sportlaseid võtma dopingut. Muu hulgas töötas ta välja kolmest ainest koosneva dopingujoogi, mis sisaldas kolme anaboolset steroidi - metenolooni, trenbolooni ja oksandrolooni. Ta segas neid alkoholiga - meestele Chivase viskiga, naistele Martini vermutiga. Tulemused aitasid sportlastele treeningutest kiiremini taastuda ja alkoholi lisamine vähendas riski vahele jääda. Teisalt, Venemaa kõrvalejätmine olümpialt sellepärast, et osad Vene sportlased olid kasutanud keelatud aineid, on nende atleetide suhted väga ebaõiglane, kes spordivad puhtalt. Õhus on ka praegu alternatiiv, et Venemaa sportlased, kes ei ole dopingusüüdistusega, võivad võistleda olümpial, kuid mitte Venemaa, vaid Olümpia lipu all.
Osaleda võisid nii põhikooli kui ka ülikooli õpilased, keda huvitab ajalugu. Ballil esinesid lisaks teiste kooli noortele ka õpilased Pärnu Hansagümnaasiumist. Hinnang meie koolile on pigem positiivne, sest ballil esinesid ka Hansagümnaasiumi noored. Intervjuu: Loodame Tervisest uude halli kolida 11.12.2008 00:00 Pärit väljaandest Pärnu Postimees Intervjuu võimlemisklubi Jaanika juhi Jaanika Möldriga, mis räägib võimlemisklubi asukohast, treeningutest ja natuke ka tulevikust. Võimlemisklubi Jaanika asus varemalt Hansagümnaasiumi kõrval asuvas hallis, kuid kolis Tervisesse ruumi ja vabade aegade puuduse tõttu. Hinnang on neutraalne. Pärnu Hansagümnaasiumit on mainitud väga vähe. Abituriendid valisid jõuluheateoks vereandmise 10.12.2008 14:51 Pärit väljaandest Pärnu Postimees Pärnu Hansagümnaasiumi kaks õpetajat ja 21 abiturienti loovutasid jõuluheateonimel verd.
Olles 18. aastane hakkas teda tõsisemalt huvitama trekk ja sellega tegelema ta ka hakkas. Järgmistel aastatel teadsid teda küll vaid omakandi inimesed, kuid treenerid nägid temas midagi enamat tulemas. Ja nii oligi. Juba samal suvel võitis ta tallinna treki ametiühingute üleliidulistel meistrivõistlustel täiskomplekti medaleid. 1982. aasta tõi tema ellu kirevust juurde. 20. sünnipäeval tabas Erikat õnnetus. Ta kukkus kaasvõistleja süü tõttu vitraazist alla ja pidi treeningutest mitu nädalat eemal olema. Ravi ajal aga sooritas sisseastumiseksamid Moskva Kehakultuuri Keskinstituuti. 10. Septembril 1982 püstitas Erika oma esimese maailmarekordi. Oktoobris tuli ta Liidu karikavõitjaks sprindis. Medaleid tuli Erikal vahepeal veel väga palju, nt N. Liidu meistrivõistlustel ja Barcelona maailmameistrivõistlustel ( sellel korras hõbedane ). Veel Edmontomis universiaalil ( kaks kulda ning hõbe ) ja Colorado Springsis maailmameistrivõistlustel ( hõbe).
Ületreening Ületreening on see, kui sa sunnid oma keha üle piiri, millega ta suudab kohaneda ja taastuda. Kui sa treenid üle, siis juhtub kaks asja – esiteks, saad sa vähem kasu oma treeningutest; teiseks, sinu saavutuskõver hakkab langema. Mõiste– vastuolu treeningukoormuse ja selle taluvuse vahel. Olemus– sportliku töövõime ja tulemuste langus vaatamata energilisele treeningule. Närvisüsteemi erutuvus kasvab ja ainevahetus kiireneb. Viimased asjaolud tingivad treenitud organismile omase ainevahetusprotsesside ökonoomia kadumise. Avaldumine– ülekoormused ei avaldu kogu organismis üheaegselt seepärast, et erinevate
Vastupidavust aitab suurepäraselt hoida igapäevane vähemalt pooletunnine tempokas jalutuskäik, ujumine jalgrattasõit, sörkjooks või suusatamine. Pulss peab olema selline, et kaaslasega on võimalik vabalt vestelda. Ning koormust peaks aja möödudes suurendama, et vastupidavus kasvaks. Kui nädalate kaupa samas tempos sporti teha, siis lõpuks ei mõju see enam kehale. Keha on siis sellega nii harjunud, et organismile on see täiesti tavaline tempo ning järgnevatest treeningutest pole enam kasu. Kui sporti ei tehta siis vaimsed võimed alanevad, tähelepanu nõrgeneb, peaaju vere-varustus nõrgeneb, väheneb südame varujõud, võib tekkida rasvumine, tervis halveneb ja veel mitmeid teisigi hädasid. Juba see näitab, et peab tegema sporti, et olla terve. Tänapäeval liigutakse palju vähem kui varem, kuna käimine on asendunud auto-sõiduga, trepist ülesmineku asemel on lift, tähtsat uudist edastades ei pea külla kõndima, vaid helistatakse või saadetakse e-mail
organism puudulikult.. Soovitav on enne treeningut süüa kergesti seeditavat toitu: lahjat kohupiima, paar viilu saia ja klaas mahla. Ka päris näljasena või vastupidi täiskõhuga ei ole meeldiv treenida. Kui soovid kehakaalu vähendada või hoida söö päevas 1-1,5g valku keha kg kohta. ( 1g valku annab keskeltläbi 4 kcal energiat) Süües päevas 150g valku, saab organism 700kcal mida on vähe isegi põhiainevahetuseks, rääkimata treeningutest. Järelikult tuleb meil energiat juurde ammutada. Atleetvõimlejad hindavad lihaste ilu, nende eraldatavust ja reljeefsust. Selle saavutamiseks tuleb hoolikalt jälgida mida me suhu paneme, millest energiat saame. Kuna rasvad kipuvad naha alla tagavaraks kogunema, peame energia võtma aeglaselt põlevatest süsivesikutest. Muidugi vajab organism ka rasva, kuid normaalse tervisliku toitumise käigus saame eluks vajaliku rasvakoguse toidust kätte. Rasva on ju rohkem või vähem
Eelneb nohu või põhjuseks anatoomiliselt deformeerunud ja kitsad ninakäigud. Kroonilist põskkoopa põletikku võib käsitleda kui üht koldeinfektsioonidest, mis mõjutab füüsilist ja sportlikku arengut. Ägeda põskkoopa põletiku tunnused. Köha, nohu, ninakinnisus, peavalu, näo lokaalne valu või hellus, survetunne põskede, otsmiku piirkonnas. Harvem halvalõhnaline hingeõhk, silmalaugude või silmaümbruse turse. Lisauuringud- röntgenuuring, (ultarheliuuring). Täielik vabastus treeningutest 3- 4 nädalat. Äge kurgumandlite põletik. Tekitaja streptokokk .Tugev kurguvalu, eriti neelamisel- katud kurgumandlitel- lümfisõlmede suurenemine kaelal- peavalu. Täielik vabastus sportlikust tegevusest 2-4 nädalat. Krooniline kurgumandlite põletik. Halb hingeõhk, halb ‘’maitse ‘’ suus- püsiv lümfisõlmede suurenemine kaelal- kurgumandlid krüptidega, vajutades mädane eritis, sidekoestumine- töövõime langus, kaebused väsimusele, valule südame piirkonnas, liigeskaebused,
,,Murdmaasuusatamine" Referaat Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus Suusasport on aastakümnete jooksul kujunenud enam harrastatavaks spordialaks. Huvi selle haarava, tervistava ning kõigile kättesaadava spordiala vastu aina kasvab (1974: 5). Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala tervele kehale, treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. Ajalugu Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti
viib kiirema paranemiseni ilma ravimiteta. Külmaravi on abiks nii sportlastele kui tavainimestele kiireks paranemiseks vigastusteks kui ka taastumiseks operatsioonijärgselt. Samuti aitab Game Ready kasutamine leevendada lihaspingeid peale rasket treeningut. Valikus on erinevaid sidemeid erinevatele kehaosadele. Hüppeliigesest kuni randmeni. Mitmete uuringute põhjal on selgunud, et külmateraapial on väga palju kasulikke füsioloogilisi omadusi: - Aitab pingelistest treeningutest taastumisel (vähendab lihasstressi), - On abiks traumade ennetamisel (tõstab lihastoonust) - On efektiivne traumade järelravis (stimuleerib vereringet, kiirendab põletikuliste protsesside taandumist jne). Game Ready wrapid (mähised/sidemed) Game Ready wrapid sisaldavad patendeeritud ATX (Active Temperature Exchange) tehnoloogiat, mis võimaldab kogu protseduuri aja jäisel veel ringluses olla. Võimalik on samaaegselt valida erinevaid kompressiooni astmeid
langetada stressi, vähendab depressiooni, aitab unehäire vastu, parandab vereringet ja peaaju verevarustust ning aitab ära hoida paljusi veenihaigusi, sapikive jm teket. Lisaks sellele tõstab see ka anaeroobse treeningu läve ja tõstab ka südame vastupidavust. (Fiile, 2015) Kokkuvõte Sain teada referaati koostades rohkem lihastest ning nende ehitusest ja skeletilihase eritüüpidest. Samuti sain rohkem teadmisi erinevatest treeningutest ja treeningu mõjust lihastele. Antud teema oli minu jaoks väga huvitav ja andis mulle palju teadmisi, mida saan kasutada oma edaspidistes treeningutes. 9 Kastutatud allikad Elundkonnad. http://elundkonnad.weebly.com/lihased.html (22.03.2015) Fiile. http://www.fiile.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=19 (22.03.2015) Fiile. http://www.fiile.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=27 (22.03.2015) Nooruse. https://www
langetada stressi, vähendab depressiooni, aitab unehäire vastu, parandab vereringet ja peaaju verevarustust ning aitab ära hoida paljusi veenihaigusi, sapikive jm teket. Lisaks sellele tõstab see ka anaeroobse treeningu läve ja tõstab ka südame vastupidavust. (Fiile, 2015) Kokkuvõte Sain teada referaati koostades rohkem lihastest ning nende ehitusest ja skeletilihase eritüüpidest. Samuti sain rohkem teadmisi erinevatest treeningutest ja treeningu mõjust lihastele. Antud teema oli minu jaoks väga huvitav ja andis mulle palju teadmisi, mida saan kasutada oma edaspidistes treeningutes. 9 Kastutatud allikad Elundkonnad. http://elundkonnad.weebly.com/lihased.html (22.03.2015) Fiile. http://www.fiile.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=19 (22.03.2015) Fiile. http://www.fiile.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=27 (22.03.2015) Nooruse. https://www
Põlvevigastustest võib esineda sidemete rebendeid. Seljavigastuste põhjusteks on tihti lülisambalülide nihkumine, tursed ja lihaskrambid. Õlavigastused on tingitud enamasti ülekoormusest. (Lasn, S., Tõnnus, A., Tarto, J. 2011) Uuringud on näidanud, et efektiivne treeningute ja puhkuse korrapärane vaheldumine, parandab mängijate füüsilisi näitajaid, vähendab vigastusjuhtude arvu ning aitab kaasa kiiremale taastumisele, vähendades seeläbi treeningutest ja võistlustest puudumiste arvu. Vigastuste vältimisele peaks jõu- ja vastupidavustreeningute sooritamisel kindlasti tähelepanu pöörama. Jättes enne võistlust tegemata korraliku soojenduse, suurendatakse vigastada saamise võimalust mitu korda. (Cockram, A., Tolley, J. 2006) Kasutatud kirjandus · Yung PS, Chan RH, Wong FC, Cheuk PW, Fong DT. Epidemiology of injuries in Hong Kong elite badminton athletes. Res Sports Med, 2007; 15(2): 133-46.
0 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,75 1 1,25 1,4 1,5 1,75 2 2,5 3 Treeningu pikkus (h) Joonis 4: Vastanute treeningute pikkused Joonis 4 iseloomustab, kui pikad on vastanute treeningud. Joonisel on näidatud 311 treeningu pikkused. Treeninguid on rohkem kui vastanuid, kuna paljud õpilased tegelevad mitme spordialaga korraga. 81% treeningutest kestab vähemalt ühe tunni, seega eelistavad Rapla Ühisgümnaasiumi noored pikemaid trenne lühikestele Joonis 3 ning 4 näitavad, et Rapla Ühisgümnaasiumi noored tegelevad spordiga tihti. 82% vastanutest tegeleb spordiga vähemalt kaks korda nädalas ning nende treeningud on suhteliselt pikad. Enamus (81%) treeningutest on üle ühe tunni aja pikad. Seega on arvamus muusika kasutamise kohta treeningutel välja kujunenud suurema kogemuse põhjal. See on uurimistöö
elementi. Toitumine Õigel toitumisel on väga suur tähtsus. Harjutuste toimel tekib suurem vajadus toitainete eriti süsivesikute ja valkude järele. Jõuharjutused ,, lammutavad ,, lihaskoes nii suurel hulgal valke, et nende pidev asendamine on lihaste võimekuse taastamise ainus võimalus. Kui kulutatakse rohkem energiat kui varem, vajab keha kvaliteetsemaid toitaineid. Mida ebakvaliteetsem toit, seda aeglasem on organismi taastumine treeningutest, seda rohkem ohustab ületreenitus, seda kiiremini tekivad vigastused ning seda kiiremini saabub tagasilöök eesmärgi saavutamisel. Vedelik Keskmise intensiivusega treeningul kaotab organism tunnis 500-1500 ml vedelikku, saavutussportlased märksa enam.Vedelikukaotusel umbes 2 % kehakaalust (ehk 1,5 liitrit 75kg kehakaalu korral) langeb kehaline töövõime juba oluliselt (10-20 %), suurema vedelikukaotuse (4-5 %) võivad tekkida juba tervisehäired- südamerütmi häired, apaatia,
kui verejooks on peatunud. Veriste kulmude puhul on esmaabi protsess sama, lisaks saab sinna kui veri on lakanud jooksmast, panna peale plaaster. Juhul kui löök vastu kulmu on tõsisem ning vajab õmblusi, siis sellega peaks tegelema arst ja sellisel juhul ei tohi lapsel lasta treeningut/mängu jätkata. 3. PÕLVEVIGASTUSED Põlvevigastused on samuti korvpallis üsna sagedane nähtus, kuid nende vigastuste puhul on sportlane sunnitud pikemaajaliselt treeningutest ning võistlustest loobuma. Põlvetraumad ei ole niivõrd kergesti ning lühiajaliselt ravitavad. Sagedamasteks vigastusteks on meniski, ristatsidemete, külgsidemete vigastused. Meniski vigastuste puhul ei pruugi korvpalluri hooaeg veel täielikult lõppenud olla, kui just hooaja keskel või lõpufaasi vahetus läheduses end ei vigastata. ACL-Anterior Cruciate Ligament vigastuste korral ehk ristatsidemete vigastuste korral on tõenäoliselt korvpalluri hooaeg lõppenud
KEHATÜÜBID Kehatüüp on meie geenide ja elustiili otsene tulemus. Kuid alati on võimalus end muuta. Kehatüübi võti seisneb peamiselt siiski toitumise ja aktiivsuse tasemes. Kehatüübid jagatakse kolme peamisse rühma: endomorf, ektomorf ja mesomorf. Umbes 20% inimestest on puhtad tüübid, enamus on siiski segatüübid. Järgnevalt siis mõned naiste kehatüüpide täpsemad alajaotused ja neile mõeldud treeningutest: A-kuju A-kuju on tuntud ka kui lusika-kuju. A-kujule on iseloomulik lisaraskus alakehas, peamiselt puusadel, reitel ja tuharatel, samal ajal on piht ja rinnad väikesed. Balansi saavutamiseks tuleb laiendada õlavöödet ja selga. Kardiotreening selle kehatüübi puhul tuleks keskenduda alakehaga sooritatavale kardiole: kõndimine, veloergomeeter, ellips. Raskusaste peaks olema kerge/keskmine. Vältida tuleks stepperit, kuna see võib jalgu veelgi suurendada.
manustada kloori nii naha kaudu kui sisse hingates (seda ohtu saab kõrvaldada dussifiltriga mis on ostetav mitmes poes, kaasarvatud Aquaphori poes Tallinnas). Pingeline füüsiline tegevus, nagu näiteks sport, tekitab oksüdatiivset stressi, eriti kui ei olda piisavalt treenitud. Kuigi regulaarne harjutamine tõhustab antioksüdatiivset kaitset, on kindluse mõttes soovitav hoiduda borrelia ja teiste krooniliste haiguse korral rasketest treeningutest, kuna see võib kaitsemehhanisme üle koormata. 8 Stress tekitab märkimisväärsel hulgal vabasid radikaale (näiteks muutub ainevahetuses ca 25% adrenaliinist vabadeks radikaalideks). Kroonilised infektsioonid. Näiteks kõrvalkoopades, hammastes, munajuhastes jne. Teatud bakteriaalsed mürgid on tugevad vabad radikaalid. Viruse infektsioonid loovad ka vabu radikaale suures ulatuses.
1. Treeneritöö pedagoogilised alused (6 tundi) 1.1. Treeningu printsiibid ja nende rakendatavus (2 tundi) 1.1.1. Printsiipide mõiste. Üldpedagoogilised printsiibid Teadlikkus – mida teha ja miks? Järkjärgulisus – järkjärguline treeningu koormuse ja intensiivsuse tõstmine, lähtumine pedagoogilistest reeglitest: „lihtsalt – keerulisele“, „kergemalt – raskemale“, „tuntult – tundmatule“. Aktiivsus – aktiivne osavõtt treeningutest ja võistlustest, ühisüritustest. Näitlikkus – eeskuju kasutamine (ettenäitamine, videomagnetofoni kasutamine, kinogrammid, plakatid jt.). Mitmekülgsus – lähtumine organismi terviklikkusest kehaliste võimete arendamisel, selle olulisus noortetreeningus. Kordamine – korduvate mõjustuste vajalikkus kehaliste võimete ja tehniliste oskuste arendamisel. Eakohasus – treeningu ja võistluste vastavus ealistele iseärasustele, ealisele arengule. Individualiseerimine –
lahkudes viib kaasa kõik prahi. Mida laiemad on veresooned, seda rohkem liigub lihastesse hapnikku ja toitaineid ning seda kiiremini toimub jääkide eemaldamine. Kehv aeroobne treenitus põhimõtteliselt aeglustab ka lihaskasvu. Aeroobne põhivastupidavustreening laiendab veresooni, eelkõige verekapillaare. Samas kasvatab see ka südant. Suurem süda suudab pumbata rohkem verd liikvele. See kiirendab taastumisprotsesse, seda nii treeningu jooksul seeriate vahel kui ka üldist treeningutest taastumist. Toitainete transport lihastesse mängib lihaskasvu puhul suurt rolli. Trenni ajal vajame energiat, mida saame nii lihaste kui ka maksa glükogeenivarudest, samuti veres olevast energiast ja rasvarakkudest. Pärast treeningut on taastusjoogi kiire imendumine oluline, kuid veri on see, mis viib toitained lihasteni. Isegi kui tarbid ultrasuperhüperhüdrolüüsitud proteiini, ei jõua see lihastesse lihtsalt iseenesest
intensiivset arendamist kangiga, poleks järgnenud ka oodatud edasiminekut. Neljateistaastaselt tegi Valter viimast korda kaasa TV olümpiastartide mitmevõistluses ja võitis ka sel korral. Teist korda kaitses üleliidulisel areenil Eesti spordiau VTK mitmevõistluses. Esimest korda võitis samal hooajal Nõukogude Liidu noortemeistri tiitli kaheksavõistluses. Ja ka esimest korda käis käärikus, kus vaatles kümnevõistlejaid ja võttis ise ka osa nende treeningutest. Hoolikas fikseeritud ettevalmistus: treeningpäeviku pidamine. Valter Külvet hakkas treeningpäevikut pidama 1978. aasta novembri kuusest. Raudkindel oli see, et igat trenni alustati kahekilomeetrise krossijooksuga. Joosti aasta ringi, vaatamata ilmase, kas sadas siis vihma, lund või rahet jooks toimus alati. Krossi jooksu vahele oli põimitud kiirjooksu lõigud. Põlveliigesed olid neljateistkümneselt paranenud, tehnika ABC käes, põhitähelepanu sai pöörata
Olles 18. aastane hakkas teda tõsisemalt huvitama trekk ja sellega tegelema ta ka hakkas. Järgmistel aastatel teadsid teda küll vaid omakandi inimesed, kuid treenerid nägid temas midagi enamat tulemas. Ja nii oligi. Juba samal suvel võitis ta tallinna treki ametiühingute üleliidulistel meistrivõistlustel täiskomplekti medaleid. 1982. aasta tõi tema ellu kirevust juurde. 20. sünnipäeval tabas Erikat õnnetus. Ta kukkus kaasvõistleja süü tõttu vitraazist alla ja pidi treeningutest mitu nädalat eemal olema. Ravi ajal aga sooritas sisseastumiseksamid Moskva Kehakultuuri Keskinstituuti. 10. Septembril 1982 püstitas Erika oma esimese maailmarekordi. Oktoobris tuli ta Liidu karikavõitjaks sprindis. Medaleid tuli Erikal vahepeal veel väga palju, nt N. Liidu meistrivõistlustel ja Barcelona maailmameistrivõistlustel (sellel korras hõbedane). Veel Edmontomis universiaalil (kaks kulda ning hõbe) ja Colorado Springsis maailmameistrivõistlustel (hõbe).
Arvesta, et kohvi ja tee toimivad veeväljutajatena. Iga tassi kohta joo ka klaas vett. Alkohol viib vett kehast välja. Hommikune peavalu ja pohmelus on just märk sellest. Kui tarbid palju valku, joo ka palju vett. Vedeliku tarbimine treeningu ajal. Kui sa treenid, sa higistad. Kui sa higistad, kaotad sa vedelikku. Meie kehad on vedelikust sõltuvuses ja väiksemgi vedelikupuudus viib töövõime langusele. Sinu energiatase langeb ja sa saad treeningutest vähem kasu. Seetõttu trenni ajal joo pidevalt väikeste lonksudena. Arvesta, et mida intesiivsem ja raskem on treening, seda suurem vedelikukadu ja seda rohkem pead sa jooma. Sama kehtib harjutamise kohta palava ilmaga või üleliigse riietusega. Nii, et see aastatetagune müüt, et trenni ajal ei tohi juua, ei pea paika. Enne koormust väldi magusate jookide joomist. See kutsub esile veresuhkrutaseme languse ja koos sellega ka energiataseme languse
........................12 Kokkuvõte...................................................................................................................14 Kasutatud krjandus.....................................................................................................15 Sissejuhatus Suusatamine on talispordiala. Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest, kuidas osta õiget suusakomplekti ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala. Treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. 2 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks
"Suurem õnnetuste protsent korvpalluritel võib olla seotud spordiala spetsiifikaga. Mängus tuleb teha väga sageli ootamatuid spurte ja sageli peab kiiresti seisma jääma, see on südamele väga suur koormus. Jalgpall on hoopis dünaamilisem mäng," lisas ligi 20 aastat Kalevi korvpalliklubi arstina töötanud Jalak. New Balance Rapla korvpallur Andre Pärn on Jalakuga päri. "Põhiline probleem, miks kokku kukutakse, on vastupidavuse treeningutest viilimine. Kui seda ei tee, siis piltlikult öeldes mootor lihtsalt kuumeneb üle." Teiseks pakub Pärn, et välismaal juhtub äkksurmasid sportlaste hulgas seetõttu rohkem, et võidakse kasutada aineid, mida tegelikult manustada ei tohiks. "Vaevalt et tolle Rootsi poisi puhul nüüd doping oli..." räägib Pärn möödunud nädalal juhtunust. "Eriti veel arvestades seda, et Rootsis on seadus, mis ei luba lastelt tulemussporti nõuda. Neid ei tohi kõvasti treenimagi sundida, rääkimata
Töö teema on aktuaalne, kuna loodav rakendus käsitleb reaalset probleemi – tantsutrupil puudub veebirakendus, mille kaudu endast Interneti keskkonnas inimestele ning üksteisele teada anda. Loodud veebirakendus on tellimus Hessa treeneri poolt ja tehtud tellijale tasuta. Veebisaiti on vaja: • info jagamiseks. Siiani on Hessa liikmed suhelnud Facebooki kaudu, e- maili ja telefoniteel • selleks, et treeneril ja klientidel oleks parem ülevaade treeningutest • selleks et treeneril oleks parem ülevaade oma klientidest • klientidel on siis samuti parem ülevaade saadavalolevatest treeningvõimalustest ning nad saavad postitada teateid või sündmusi kogu grupile või ainult treenerile, mis salvestatakse kalendrisse ja ka andmebaasi • samuti oleks veebileht hea moodus Hessa tantsutrupi reklaamiks, kuna käiakse esinemas erinevatel üritustel (n:sünnipäevad, festivalid)
energia vajaduse. 2.Kirjeldage lühidalt organismi glükogeenivarude võistluseelse nn ülelaadimise meetodeid. Milles seisneb nende peamine erinevus? Klassikaline meetod: Seitse päeva enne võistlust tugevale treeningukoormusele järgneval kolmel päeval süüakse rasva- ja valgurikast, kuid süsivesikuvaest toitu, seejuures kahel esimesel päeval praktiliselt ei treenita, kolmandal aga tehakse seda taas suure koormusega. Viimaseks kolmeks võistluseelseks päevaks loobutakse treeningutest, süsivesikute osakaalu toidus aga suurendatakse 75– 80%-ni selle üldisest kaloraazist. Pea- mised probleemid (tugevad seedehäired, hüpoglükeemia, üldine nõrkustunne, meeleolu langus, ärrituvuse tõus) on ilmnenud päevadel, mil on ette nähtud vähese süsivesikusisaldusega rasva- ja valgurohke toidu tarbimine. Modifitseeritud meetod: Kuuel võistluseelsel päeval vähendatakase järk-järgult treeningukoormust kuni täieliku
Lüganuse Keskkool Sport ja vigastused Uurimistöö Koostaja:Reyo Vitmer 11.klass Juhendaja direktor: Tõnu Lont Lüganuse 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Liikumine on tervise seisukohast väga tähtis. Iga päev võib näha inimesi metsa all, pargiteel või staadionil sportimas. Kahjuks toob sporditegemine kaasa ka vigastusi, nii peab treenija ennast ravima ja olema treeningutest eemal. Töö teemaks on ,,Sport ja vigastused". Uurimus on läbi viidud Lüganuse Keskkooli gümnaasiumiõpilaste ja kahe korvpallimeeskonna hulgas, sest sageli tekivad treenides traumad. Nende põhjusteks võivad olla mitteteadmatus, kuidas ennast treeningutel hoida ja kaitsta, et vigastusi ei tekiks. Töös tutvustatakse, missuguseid spordivigastusi esineb ja millest nad võivad tingitud olla. Töö autor on eesmärgiks seadnud küsimuste kaudu teada saada:
Alustada on parem ikkagi suuremates paatides. Näiteks kahe- ja neljapaadis. Siis on väiksem oht ümberminekuks ja lastel on ka lõbusam. 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine Enamjaolt pole enne sõudmisega alustamist keegi varem teinud paadis sarnaseid liigutusi, seega tuleb algajale sõudjale luua ettekujutus sõudmisest kui spordialast, et tal tekiks esmane ettekujutus sõudmistehnikast. Kui sõudjale esimestest treeningutest alates ei seletata, mda ja kuidas teha, siis kujuneb tal välja oma stiil, mis ei pruugi sobida teistega. Kui sõudja tahab koos teistega ühte paati istuda, siis võib tal tekkida probleeme. Seepärast tuleks algusest peale õpetada sõudjaid ühtsete põhitõdede järgi, et pärast oleks võimalik komplekteerida suuremaid paate. Sõudmistehnika õppimise käigus aga esineb pea kõigil sõudjatel sarnaseid vigu. See on täiesti normaalne ja loomulik
· lisaks esinevad raske hingamine, peavalu, valgusekartus, pidev oksendamine, kõhu- lahtisus või tasakaaluhäired. Ravimeid kasutatakse üldiselt ägeda palaviku vähendamiseks, kroonilise palavi- ku korral on esmatähtis välja selgitada palaviku tekkepõhjus. Spordiga tegelemisel on soovitav · kuni palaviku möödumiseni treeningutest hoiduda, · selgitada välja palaviku põhjus, · alustada taas harjutamist individuaalse plaani alusel olenevalt tervislikust ja sport- likust seisundist. KROONILISED KOLDEINFEKTSIOONID Kroonilised koldeinfektsioonid on spordis suureks riskifaktoriks teiste haiguste (eeskätt südamelihasepõletiku) ja ülekoormussündroomi tekkeks
annaabi.ee 
