Kõne ralli kohta (1)

Tere kallid klassikaaslased ja õpetaja!!! Täna ma esitan teile kõne minu jaoks väga huivataval teemal milleks on autoralli. Minu kõne hõlmab ralli üldist ajalugu selle algusest tänapäevani ja ka eestlasi rallis .
Autovõidusõit on sama vana kui autogi. Sellest ajast, kui vähemalt kaks autot ühele teelõigule satusid, on mehed, ja ka jätkuvalt harva ka naised, üksteiselt mõõtu võtnud, selgitamaks paremust nii autode kui ka juhioskuste vallas.
Esimesest võidusõidust on möödas enam kui sada aastat: 1894. aasta 22. juulil rivistusid 21 autot Pariisis, et kihutada võidu Roueni . See üritus meenutab põhimõtteliselt rallit. Sõideti ju ühest punktist teise ja seda tavaliiklusele mõeldud teedel.
Ralli oli esialgu rohkem vastupidavuse kui kiiruse proovikiviks. Eelmise sajandi alguse olematude teeolude juures viis tihedamini võidule juhi ja mehaaniku leidlikkus kui auto kiirus. Tavaliikluseks avatud teedel paigutatud trass jagati lõikudeks, mis tuli läbida etteantud aja ja keskmise kiirusega. Esimeseks selliseks võistluseks oli 1904 . aastal saksamaal toimunud „Herkomer Trophy” Peagi sündis taolisi võistlusi nagu seeni peale vihma. Mingisugust ühist reeglistikku polnud ja iga võistluse korraldaja kirjutas reegleid oma parema äranägemise järgi. Huvitavamad ja hästi korraldatud võistlused jäid püsima ning muutusid traditsiooniliseks, paljud aga sündisid ja kadusid .
Üks eelmise sajandi alguse rallidest, mis tänaseni elus, on esimest korda 1911. aastal toimunud Monte Carlo ralli. Tähesõit, mille alguspunktideks erinevad linnad üle Euroopa, kujunes peagi populaarseks ettevõtmiseks ja selle võitmine väga prestiižseks.
Kuid nii nagu Monte Carlo ralli, muutus ka teiste rallide korraldamine ainult tavaliiklusele avatud teedel aina keerulisemaks. Autode arv ja kiirteede plahvatuslik kasv kahe maailmasõja vahel oli peamine tõukejõud selleks, et rallidel hakkasid ühest punktist teise sõidule lisanduma spetsiaalsed katsed. Neid korraldati tavalistel ajutiselt suletud teelõikudel, kus ei häiritud teisi liiklejaid ja samas pandi paremini proovile sõitjate juhi oskused. Kiiruskatsete lismine klassikalistele tähesõitudele hakkas elujõudu koguma pärast Teist maailmasõda. Sellesuunalineareng oli küll aeglane, kuid pidev.
1950-ja 1960ndatel aastatel jäidki püsima ning tugevndasid oma positsioone just sellised võistlused, mis suutsid aja ja muutustega kaasas käia, nagu näiteks Monte Carlo ja Suurbritannia - ralli. Just 1950ndatel aastate algul pandi alus mitmetele uutele, tänaseni MM-võistluste kalendris püsivate võistlustetele, nagu San Remo , Korsika, Acropolise, Rootsi, 1000 järve e. Soome ralli. Samas kadusid mitmed seni populaarsed võistlused.
Ajapikku kiiruskatsete kilometraaž kasvas ning üle- ja kogunemissõitude sõitude osatähtsus vähenes. 1973. aastaks, mill esimest korda anti välja MM- tiitel , toimusid kõik võistlused juba suures osas tänapäevases vormis. Vaid Monte Carlo rallil säilis legendaarne kogunemissõit kuni 1996. aastani.
Mida enam hakkas rallidele tulema juurde lisakatseid, seda enam eristusid ka sõitjad ja tehnika. Autosid hakkati jagama klassidesse, et säiliks erinevate tasemete võrdsus. Autotootjad valmistasid ette spetsiaalseid ralliautosid ja palkasid nende rooli oma aja tippsõitjad.
Tänaseks päevaks on autoralli Rahvusvaheline Autospordiliidu, ehk FIA kontrolli all.
Alates 1973. aastast jagataks autotootjate vahel välja Maailmameistri tiitleid. Esimene tootjate maailmameister oli ALPINE -RENAULT. Ning alates 1979. aastast ka sõitjate MM-tiitleid. Esimene maailmameister sõitjate seas oli rootslane Björn Waldegard Fordil.
Hetkel on autoralli valitsev maailmameister Sebastian Loeb Citroenil, seda juba 4 korda järjest.
Ka eestlasi on jõudnud autoralli maailmatasemele. Kõige edukam neist on olnud kindlasti Markko Märtin, kes jäi 2004. aastal Maailmameisri üldarvestuses 3. kohale Petter Solbergi ja Sebastian Loebi ees. 2005. aasta 18. septembril lõppes Markko karjäär suure õnnetusega, kus hukkus tema tolleaegne kaardilugeja Michel Park.
Praegu on kõige edukamad eestlastes tulevikulootused Urmo Aava kaardilugeja Kuldar Sikkuga ja Jaan Mölder Juunior kelle kaardilugejaks on hetkel Frederic Miclotte.
Loodetavasti suurendas minu kõne teis huvi autoralli vastu.
Hoidkem pöialt eestlastele !!!
AITÄH.