8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Ratsionalism: teatud asju (õigluse printsiibid, loogikaseadused, asjade olemused) ei ole võimalik meeleliselt kogemusest tuletada. Nende asjade teadmiseni jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel. · Platon: anamnesis · Descartes: selge ja distinktne mõtlemine. 9. Millised on Immanuel Kanti transtsendentaalse teooria epistemoloogilised seisukohad? 1781 Puhta mõistuse kriitika: Mis teeb teadmise võimalikuks ehk, millised on teadusliku kogemuse võimalikkuse paratamatud vormid? · Ruum · Aeg · Substants · Jne.
positsioonil? Teadmine lähtub meelelisest kogemusest ja selle analüüsist. John Locke, David Hume. 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Teatud asju ei ole võimalik meelelisest kogemusest tuletada (õigluse printsiibid, loogikaseadused, asjade olemused). Nende asjade teadmiseni jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel. Platon, Descartes. Ma mõtlen järelikult ma olen. 9. Millised on Immanuel Kanti transtsendentaalse teooria epistemoloogilised seisukohad? Mis teeb teadmise võimalikuks, millised on teadusliku kogemuse võimalikkuse paratamatud vormid? Meie kogemuse teevad võimalikuks teatavad vormid, mis on omased transtsendentaalsele subjektiivsusele endale: ruum, aeg, substants jne. Selleks, et kogeda empiirilisi objekte näeme neid alati organiseeritult ajas ja ruumis ning see teadmine on juba objektiivne.
kaksteist erinevat kategooriat. Seega moodustavad ka kategoriaalsed sünteesid teatud mitme- kesisuse, samal ajal kui meie poolt kogetav maailm on ühtne. Sellega seoses rõhutab Kant, et “süntees”, seostamine, nõuab juba selle mõiste tähendusest tulenevalt ühelt poolt küll midagi sellist, mida seostatakse – “mitmekesisust”; teiselt poolt aga ka üht aluseks-olevat algupärast ühtsust, millesse antud mitmekesisus seostatakse. Niisugust algupärast ühtsust nimetab Kant “transtsendentaalse apertseptsiooni algupäraselt-sünteetiliseks ühtsuseks”. Vaatame selle keerulise nimetuse osi ükshaaval ning varasema filosoofiatraditsiooni taustal. 1. Mõiste “algupärane” viitab mõistele “subjekt”, mis on ladinakeelne vaste kreeka sõnale hypokeimenon – all-lebav, aluseks-olev. Aristotelese käsitluse kohaselt jääb olevaga toimuvates muutustes ajast, pidevast-teiseks-saamisest, siiski puutumatuks midagi, mis
a-teni) ja kriitikajärku. Kriitaeelsel järgul olid Kanti peamised huviobjektid loodusteadus ja natuurfilosoofia. Ta esitas hüpoteesi päikesesüsteemi tekkimise kohta („Allgemeine Naturgeschite und Theorie del Himmels“, 1775) ja tõestas, et tõusulaine hõõrdumise tagajärjel väheneb Maa pöörlemiskiirus. Neil uurimustel oli filosoofia seisukohalt oluline tähtsus, sest neis sisaldub looduse arenemise printsiip. Kriikajärgul lõi Kant tervikliku filosoofiasüsteemi nn kriitilise e transtsendentaalse idealismi. Selle esimeses osas käsitles ta tunnetuse piire, võimalikkust ja olemust. Kanti järgi on väljaspool tunnetavat subjekti „asjad isesenes“, mis subjektile mõjudes kutsuvad esile nähtumuse (fenomeni) või meelelise kaemuse kujutlused. Tunnetus sisaldab ainult nähtumust, „asjad iseeneses“ on põhimõtteliselt tunnetatamatud. See ongi inimtunnetuse piir. Tõelise tunnetuse paratamatus ja üldine laad
patsiendi või meditsiinitöötaja jaoks. Lisaks sellele püütakse sellega keskenduda tajutavatele fenomenidele (nähtustele). Kusjuures on ebaoluline, kas konkreetne nähtus ka ,,reaalselt" eksisteerib või on see olemas üksnes indiviidi teadvuses. 2. Miks on fenomenoloogilises uuringus oluline kasutada "epoché" meetodit? Epochés pannakse kõrvale argiarusaamad, -hinnangud ja -teadmised ning fenomene vaadeldakse uuesti värskelt, naiivselt, avatult puhta või transtsendentaalse ,,mina" vaatepunktist." Peale selle on selles protsessis oluline kõrvale panna kõik, mis mingil moel muudavad meie taju fenomenidekohta tingituks. Peame olema avatud selle mida kogeme, hinnangut andmata. Lisaks ei võeta Epoches seisukohti; kõike, mida nähakse, võetakse võrdväärsena. Midagi pole eelnevalt otsustatud. Sama kehtib ka teiste inimeste hinnangute ja otsuste kohta ka need jäetakse kõrvale. Epoché nõuab ebaharilikku tähelepanu, keskendumist ja kohalolu. 3
juhul, kui mõtlemine teeb omaenda teadmise enda järelemõtlemise esemeks, nii et mitte üksnes teadmise objektid, vaid ka objektide tunnetamise viis on saanud mõtlemise esemeks. “Prolegomenas” väljendab Kant sama mõtet osutusega sellele, et termin “transtsendentaalne” ei tähista tal “mitte kunagi meie tunnetuse suhet asjadega, vaid üksnes tunnetusvõimega ...” (lk. 55). Ja nii saavad erinevalt traditsioonilisest metafüüsikast transtsendentaalse metafüüsika esmasteks uurimisobjektideks sünteetilise otsustused a priori (lk. 27) ning selle uurimuse sihiks on tuua esile sedalaadi otsustuste “võimalikkuse tingimused”. Selline järelemõtlemine eeldab muidugi ka seda, et reflekteeritakse teoreetilise mõtlemise allika üle. Metafüüsilise mõtlemise allikaks on aga puhas mõistus. Järelikult astub Kanti metafüüsika süsteemis sellele kohale, mis traditsioonilises
fenomenoloogia seisukohalt. (Finlay 2008; Laherand 2008: 32) Fenomenoloogilise meetodi põhimõteteks on: fenomenoloogiline reduktsioon, s.t. hoidumine igasugustest otsustustest, mis käivad objektiivse reaalsuse kohta ning väljuvad "puhta" (s.o. subjektiivse) kogemuse piiridest; transtsendentaalne reduktsioon, s.t. tunnetusobjekti enese käsitamine mitte reaalse, empiirilise, sotsiaalse ja psühholoogilise olemusena, vaid "puhta" transtsendentaalse teadvusena. (Tammo 2008) Nendest põhimõtetest areneski välja fenomenoloogiline uurimus, mille puhul on eesmärgiks mõista ja seletada, kuidas üksikisikud või isikute grupid kogevad mingit kindlat nähtust, sündmust vms enda isiklikust vaatenurgast (Lavrakas 2008: 730). 4 Uurimuse olemus Uurimuse objektiks on inimlik kogemus, seega sobib seda kasutada kõigil teadusaladel, kus
Austada inimest tähendab kohelda neid kui eesmärke iseeneses. Kant näeb inimesi autonoomsetena inimesed ise annavad endale moraaliseaduse. Vastupidine nägemus oleks kohelda inimesi kui pelgalt vahendeid eesmärgi saavutamiseks. Kanti jaoks on austuse objektiks tahe. Seega austus inimese vastu seostub tahte küsimustega teadmise ja vabadusega. Kanti lootus viia oma süstemaatiline töö samasugusele täiusele nagu kriitiline töögi ei täitunud. Tal oli plaan kirjutada transtsendentaalse filosoofia süsteem, mis haaranuks kõike Jumalat, inimest ja maailma. 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. www.eetika.ee 2. et.wikipedia.org 3. www.tsitaat.com
Niikaua, kui võetakse seda kui nähtust, siis ei ole see vale ega tõde, kuidas rattad ringi käivad ja ei langetata otsust rataste pöörlemise objektiivse loomu kohta. Kui aga hakatakse seda subjektiivset kujutlusviisi objektiivseks pidama, siis võib kujuneda väär otsustus, kus õeldakse, et rattad pöörlevadki rongil tagurpidi. Selles näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru, sest tema ülesanne on langetada nähtumuse põhjal objektiivne otsus. Järgnevalt teen ülevaate transtsendentaalse põhiküsimuse teisest küsimusest, et kuidas on võimalik puhas loodusteadus? Kui koodus tähendaks asjade eksisteerimist iseeneses, siis ei saaks teda iialgi tunnetada, ei a priori ega ka a posteriori. (§ 14) Loodus on asjade eksisteerimine, kuivõrd on see määratletud üldiste seadustega. Loodus on vaadelduna kui materialiter, kõigi kogemusobjektide kogum. (§ 16) Kanti huvitab looduse kui kogemusobjektide seaduspärasus. Seadus, millest räägitakse, ei ole empiiriline.
mõteldav, et mõtlemine kui vorm käsitleb kaemuse puhtaid vorme – ehk puhtaid kaemusi, nagu ta ka ütleb – kui iseenda sisu (mateeriat), saavutades nii teadmise sünteesi muutumata seetõttu veel aposterioorseks. Sünteesi all mõistab Kant “toimingut liita erinevaid ettekujutusi 4 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. ning haarata nende mitmekesisust ühes tunnetuses”(A 77 / B 103). Kant oma transtsendentaalse analüüsiga ütleb, et kui me eeldame, et on olemas meelelisuse puhtad vormid, siis saab mõistetavaks ka see, kuidas on võimalik üldine ja paratamatu ning samal ajal empiiriliselt rakenduv teadmine. Vt. “Prolegomena …” §§ 9, 11 Kanti aja ja ruumi käsitus. Meelelisuse niisuguste puhaste vormidena käsitleb Kant ruumi ja aega. Nendeni jõutakse kaheastmelise abstraktsiooniprotsessi kaudu, milles kõige-
Induktsiooniprintsiibi kriitika Sündmustes ei ole midagi sellist, mis sunniks ühte neist tulenema teisest. Sündmused on teineteisest eraldiseisvad. Seda, milline maailm on nüüd praegu, saame me teada oma muljetest nimelt praegusel hetkel. Kuid seda, mis on hetke pärast, me ei tea. Ei saa olla kindel, et tulevikus säilib maailm muutumatuna. Kui tahame seda teada, peame toetuma oletustele, kuid see põhineb usul ja on irratsionaalne. IMMANUEL KANTI TRANSTSENDENTAALNE FILOSOOFIA. Transtsendentaalse käsitlusega viidatakse analüüsile, mis puudutab inimliku kogemuse vältimatuid tingimusi. Pürgib paljastama kogemuse üldkehtivaid jooni, ilma milleta pole võimalik. Kant tahab teadusest aru saada, mitte selle üle kohut mõista. Teadmine põhineb koostööl, teadva subjekti ja maailma vahelisel vastasmõjul. Igasugune teadmine eeldab mõistet. Kõige üldisemate mõistete otsimine on peaeesmärk. Immanuel Kanti kategooriline imperatiiv. Moraaliteooria
Sest selle hüpoteesi aluseks oli see, et ainult nii saab seletada, kui- das geomeetria propositsioonid saavad olla nii a priori tõesed kui ka sünteetilised: ja me nägime, et nad ei ole sünteetilised. Samuti sunnib meie seisukoht, et aritmeetika propositsioonid ei ole sünteetilised, vaid analüütilised, meid loobuma Kanti hüpoteesist4 , et aritmeetika tegeleb meie puhta kaemusega ajast, meie sisemise meele vormiga. Ja nõnda võime kõrvale jätta Kanti transtsendentaalse esteetika, ilma et peaksime üle võtma episte- moloogilisi raskusi, mis sellega üldise arvamuse kohaselt kaasne- vad. Sest ainuke argument, mida võib esitada Kanti teooria toe- tuseks, on see, at ainuüksi see annab selgituse teatud "faktidele". 4 Seda hüpoteesi ei mainita Puhta mõistuse kriitikas, kuid Kant väitis seda varem. 13 Alfred J. Ayer Ja nüüd oleme avastanud, et "faktid", mida ta tahab seletada, ei ole üldse mingid faktid
Eidos kujund. Vaatleme maja, jätame eripärad kõrvale ja vaatleme maja kui objekti. Huvitab vaid see, et tegemist on majaga. Kontsentreerume metafüüsilisele olemisele. - Transtsendentaalne reduktsioon tunnetuse rõhuasetuse muutus objektile orienteerituselt tunnetusaktile. Tunnetusobjekti enese käsitamine mitte reaalse, empiirilise, sotsiaalse ja psühholoogilise olemusena, vaid "puhta" transtsendentaalse teadvusena. Filosoof tegeleb objekti olemusega. - Fenomenoloogiline reduktsioon eideetiline + transtsendentaalne st. hoidumine igasugustest otsustustest, mis käivad objektiivse reaalsuse kohta ning väljuvad "puhta" (subjektiivse) kogemuse piiridest. - MARTIN HEIDEGGERI TEHNIKAKÄSITLUS. Martin Heidegger käsitles oma hilisemates teostes päris palju tehnoloogiaga seotut. Ta ei võtnud otsest seisukohta, kas tehnoloogia on hea või
Niisiis on õpetus hüvelisuse ideest kui teadmise võimalikkuse tingimusest ühtlasi ka eetilise intellektualismi õigustus. Platon ei seleta lähemalt, kuidas niisugune võimaldamine teostub, kuid filosoofiliselt oluline on tema osutus, et teadmine toetub alati teadmist võimaldavatele tingimustele ja et filosoofia ülesandeks on nende tingimuste esiletoomine ja kriitiline kontrollimine. Küsimusasetus teadmiselt teadmise “võimalikkuse tingimustele” on filosoofias tuntud transtsendentaalse küsimuseasetuse nime all. See nimetus pärineb Immanuel Kantilt, kelle filosoofia lähtubki just sellisest küsimuseasetusest ja kannab seetõttu ka nimetust transtsendentaalfilosoofia. Platoni “päikese võrdpildis” võib näha sedalaadi küsimuseasetuse esmakordset püstitamist filosoofia ajaloos. Kuid seejuures on Platoni filosoofilised eeldused selle küsimuse püstitamisel muidugi oluliselt erinevad Kanti filosoofilise õpetuse lähte-eeldustest.
Ka Kant jätab põhiliselt selle kehtima. Aga see, mis Kantil südamel asub, ei ole mitte niivõrd üldise loogika küsimus: kuidas pean ma mõisteid siduma, selleks, et jõuda õigetele otsustele, järeldustele jne? - vaid Kanti küsimus on: Kuidas jõuab meie mõistus üldse mõisteteni? Kuidas on see võimalik, et meie mõistus mõisteid loob, neid teatud kindlate objektiga seob, nii et see objektiga vastavuses on (sest see on "tunnetuse" mõte)? See on Kanti poolt rajatud transtsendentaalse loogika teema. b) KATEGOORIAD Selle küsimuse uurimiseks võtab ta ette omamoodi eksperimentaalse uurimuse . Arvestades seda, et iga mõiste tekkimisel on tegevad mõlemad: - kaemusega antud empiiriline element ja 9 - mõistuse vormiv toime. Nii võib ükskõik millise mõiste ette võtta ja püüda selles mõlemaid elemente isoleerida. Sellel
kollektiivne ühtsus; põhjendab grupi eksistentsi. Sotsiaalse ebakindluse ületamiseks, kokkukuuluvustunde tekitamine. · W. James - Religioon on seose tunnetamine millegi enesest suuremaga. · K. G. Jung - Religioon aitab inimestel lahendada oma sisemisi konflikte ja saada täiskasvanuks. · E. Fromm - Religioon aitab inimestel luua väärtustevõrgustikku. · Maslow - Religioon võimaldab inimestele maailma transtsendentaalse mõistmise. Religioossete kujutelmade varieerumine ehk mis seda piirab? · inimeste ettekujutusvõime on piiratud 12 · praktilised-loogilised tingimused kui vajadused on sarnased, on religioon sarnane. Tihti uskumustel praktiline alus (lehmade pühadus ja puutumatus Indias oli mingil aja hetkel kasulik; seega keelustas selle ka religioon)
Kant kirjutas: ,,... paratamatus ja range üleüldisus on aprioorse teadmise tõelised tunnused ...". Igapäevaste nähtuste maailma, mis eksisteerib a posteriori, nimetas Kant fenomenide maailmaks -- ding für sich. Selle kõrval on noumenite maailm (a priori), mis eksisteerib inimesest sõltumata -- ding an sich (asi iseeneses) ehk transtsendentaalne maailm -- igasuguse kogemuse eeltingimusi puudutav. Selleks, et inimene saaks tunnetada maailma, peab eeldama transtsendentaalse maailma olemasolu. Fenomenide maailm saab eksisteerida selle tõttu, et on olemas ding an sich maailm. Inimese tunnetuse astmed on meeled, aru ja puhas mõistus. Tunnetuse meelelisel astmel inimese taju kasutab ruumi ja aega kui meelelise kaemuse aprioorseid vorme ja saab esemed. Aru tasandil toimub esemetest mõtlemine, milles opereeritakse kategooriatega. Kantil on 12 kategooriat (aine, põhjus-tagajärg, vastastikkus, vajalikkus,
on väga suur! Nt indialased kaitsevad pigem interpersonaalseid moraalseid kohustusi, ameeriklased õigusest (justice) tulenevaid kohustusi. Kultuurides on väga suur variatiivsus, kuid sellest hoolimata tulevad erinevate kultuuride võrdlusel välja selged kultuurisevahelised erinevused. Jumalikkuse eetika (ethic of divinity) Jumalikkuse eetika seisneb selles, et inimene on kohustatud austama või säilitama asjade loomuliku korra pühadust, nagu see on transtsendentaalse moraalse autoriteedi (Jumala) poolt määratletud. Kanaga seksimise näide. Miks erinevad grupid leiavad sama teo olevat kas moraalselt väära või mitte? Ebamoraalsust vaadeldi kahel teljel: kõrgema staatusega osalejad vaatlesid tegu ebamoraalsena, kui see põhjustas teos osalejatele kahju või halba, madalama staatusega osalejad vaatlesid tegu ebamoraalsena kui see oli neile häiriv või vastik. Selle pinnalt saab järeldada, et moraaliotsused ei ole kaalutletud ja
intuitsiooni vahendusel. Platoni anamnesis - küsimusele kust pärinevad meie teadmised mitte- empiiriliste asjade kohta vastab ta, et need teadmised pärinevad sünnieelsest elust. Descartes leidis, et tänu mõistuse loomulikule valgusele on selge ja distinktse mõtlemise tagajärjel võimalik jõuda puhaste ja ratsionaalsete intellektuaalsele intuitsioonile antud ideede vahetu tunnetamiseni. 9. Millised on Immanuel Kanti transtsendentaalse teooria epistemoloogilised seisukohad? Kanti "Puhta mõistuse kriitika" - Mis on see, mis teadmise võimalikuks muudab ehk millised on teadusliku kogemuse võimalikkuse paratamatud vormid? Kant leiab, et selleks on teatavad vormid nagu ruum, aeg, substants jne. 1. Mida peab Herakleitos teadmiseks selle sõna kõige kõrgemas mõttes? Teadmine on enamus inimestele võõras, kuna arvatakse, et teatakse midagi, kuid tegelikult on see kõik vaid nende enda poolt väljamõeldud illusioon
Lähtutakse sellest, et ei ole objekti ilma subjektita. Fenomenoloogilise meetodi põhimõteteks on: 1) fenomenoloogiline reduktsioon, s.t. hoidumine igasugustest otsustustest, mis käivad objektiivse reaalsuse kohta ning väljuvad "puhta" (s.o. subjektiivse) kogemuse piiridest. 2) transtsendentaalne reduktsioon, s.t. tunnetusobjekti enese käsitamine mitte reaalse, empiirilise, sotsiaalse ja psühholoogilise olemusena, vaid "puhta" transtsendentaalse teadvusena. Husserl leiab, et Brentano kaksikjaotus - inimese psüühiline tegevus ja selle intentsionaalne objekt - tuleb asendada (G.Frege (1848-1925) kolmikjaotusega: · psüühiline akt, · psüühilise akti tähendus, mida Husserl nimetab noemaks, · ja selle objekt. Igal aktil on noema, kuid ei pruugi olla objekti. Veel enam, ühel ja samal objektil võib olla mitu noemat. Eriti ilmneb see tundmusaktides nagu armastus, vihkamine jne.
uuritakse matemaatika ja loodusteaduse põhjal, sest need on teadused(teaduse tingimused). Teeme nende kaudu kindlaks tüübi teaduse kui sellise võimalikkuse tingimused. Saab siis küsida, kas metafüüsika kui teadus on võimalik(sellistel teaduse tingimustel). Järgnevalt võetakse need küsimused kõik läbi! 3. Seminar, 38 lk- … Transtsendentaalne filosoofia tähendab, et kuidas on võimalik ja kuidas toimib tunnetus(aprioorne tunnetus). Võimalikkuse tingimused välja tuua transtsendentaalse filosoofiaga. Neid võimalikkuse tingimuste leidmine vajab puhast mõistust. Mõistuse kriitiline ehk kriitiline filosoofia ehk mõistusest kriitiline võimalikkuse tingimuste leidmine. Mõistus laias tähenduses on kõigi inimvõimete kogum, mis omakorda jagunevad: tunnetusvõime(meelelisus, aru, kujutlusvõime, otsustusvõime, apertseptsioon, mõistus kitsamas tähenduses)[neid tuleb veel edasi analüüsida, et leida võimalikkuse tingimused],
ülevalt paistsid linna katused ja kuplid, mis sätendasid loojuva päikese valguses... ja järsku me embasime teineteist ja andsime pühaliku vande maksta kätte dekabristide eest, pühendada sellele oma elu jah, ohverdada oma elu, kui vaja. See oli murrang minu elus. STANKEVITS: Minu jaoks oli murranguks Fichte "Transtsendentaalse idealismi süsteemi" lugemine. HERZEN: See on... peaaegu andestamatu. STANKEVITS: Reform ei saa tulla ei ülalt ega alt, vaid ainult seestpoolt. Materiaalne maailm ei ole muud kui vari koopaseinal. (tõstab käe hüvastijätuks) Kuni me kohtume uuesti. HERZEN: (külmalt) Aga me ei pruugi uuesti kohtuda. (Eemalduvad teineteisest, Herzen lahkub. Tuleb Belinski. Ta näeb välja,
Me ei saa neid asju tuletada, need teadmised peavad olema kaasa antud meile sündides. Platon- anamnesis- meie teadmised mitteempiiriliste asjade kohta pärinevad sünnitagusest mälust. Ma tean midagi siis, kui ma meenutan seda, mis toimus minu hingega enne minu tulemist siia maailma. Descartes- selge ja distinktse mõtlemise tulemusena on võimalik jõuda puhta, ratsionaalse ja intellektuaalse intuitsiooninile antud ideede vahetu tunnetamiseni. 97. Millised on Immanuel Kanti transtsendentaalse teooria epistemoloogilised seisukohad? Puhta mõistuse kriitika (1781): Mis on see, mis teeb teadmise võimalikuks? Tänu millele olen võimeline mõtlema millestki objektiivsest? Kanti vastus: meie kogemuse teevad võimalikuks teatavad vormid, mis on omased transtsendaalsele subjektiivsusele endale (nt ruum, aeg, substants jne). Kanti järgi saame me teada: et kogeda empiirilise objekte, näeme me neid organiseerituda ajas ja ruumis- see on objektiivne teadmine. Teades tegelikkuse kogemise
abstraheeritud kognitiivne aspekt. See on omakorda abstraktsioon algupärasest – emotsioon, tahteimpulss. Teaduslikest andmetest on eristatatud emotsioonid jm, s. t. et tegemist on abstraktsiooniga – see pole niisama juba antud. Lk 73. Elu on elamuste vool – Dilthey. Elamuste voolus kujuneb välja seos. Elu käigus sündmusi läbi elades kujuneb selline terve ettekujutus … eesmärkide seos. Subjekt ongi hingeelu omandatud seos. See on aposterioorne – (erinevus transtsendentaalse subjektiga). Isiksus on ettekujutuste komplekt, ettekujutus maailmast/elust – see on arusaam sellest, mis on päris ja reaalselt olemas. Lisaks on olemas isiksuses veel see, et seatakse eesmärk – siin toetutakse ka sellele, mida peetakse halvaks ja heaks. Mida te teeb seal protsessis? Nagu ka Kanti puhul, on siin skeem – seisunditeadvus (afitseeritud), milles on hingeelus omandatud seos. Afitseeritakse mingi seisunditeadvuses ja see pannake suhtesse hingeelu omandatud seoses.
Schelling täiendas Kanti rajatud transtsendentaalset idealismi teesiga, et on vaja kahte filosoofiat: subjektiiv-set filosoofiat, mis tegeleb tunnetava objektiidentiteedi ja vabaduse probleemidega ja objektiivset filosoofiat, mis tegeleb loodusliku maailma probleemidega. Tähtsaimaks ülesandeks on näidata nende kahe filosoofia harmoonilist kooskõla, looduse ja intellekti kooskõla. Vaimu ja looduse süntees tuleb kõige selgemalt ilmsiks esteetilises kogemuses. Schelling identifitseeris transtsendentaalse subjekti mitte individuaalse hingega, vaid universaalse vaimuga, mis väljendab end kui tahe. Tahe on lõhenenud ja iga tema osa tunnetab end teiste Tahte osadega vastasseisus olevana. Kuid arengu käigus Tahte ühtsus taastub ja koos sellega hakkab iga indiviid tunnetama reaalsust kui Absoluuti, kui Jumalat (L10) GEORG FRIEDRICH HEGEL (1770 - 1831) (Vt õpikut) Tema müstitsismihuvist pärines veendumus, et eraldatus on ebareaalne. Näivalt iseseisev üksikobjektide eksistents on illusioon
konstruktiivsemalt mõtlema hakata · Mõtlemisstiili käsitlemine harjumusena aitab mõista, miks meil on nii raske oma mõtlemisviisi muuta. · Peale korduvaid oma mõtlemise muutmise katsetusi võib see lõpuks siiski õnnestuda ning maailm võib hakata meile senisest erineva ja parema paigana tunduma Emotsioonidele keskenduvad õpitud toimetulekustrateegiad · Frankeni arvates kuuluvad nende strateegiate hulka meditatsioon, lõdvestumine, kehalised harjutused ja biotagasiside treenimine · Transtsendentaalse meditatsiooni (TM) buum USAs toimus Maharishi Mahesh Yogi algatatuna XX sajandi 60-l aastail. Sama `laine' levis üle Eesti 90-te aastate algul umbes aasta jooksul · Teaduslikud tõendid TM universaalse kasulikkuse ja ühiskonna paremaks muutmise kohta kas puuduvad või ei kannata mingit kriitikat, ehkki pretensioonid selleks on suured · Samas on ilmne, et mediteerimisel on kindlalt inimese ärevust ja stressi alandav toime
Hüpnoosis saavutatakse ka ealist regressiooni hüpnotiseeritu käitub nii, nagu ta arvab last käituvat. See pole jällegi mitte mälu, vaid kujutlusega seotud nähtus. 2. Meditatsioon Meditatsiooniks kasutatakse mantraid (visuaalseid ja akustilisi), millele sügavalt keskenduses viikse end erilisse psüühilise keskendatuse seisundisse (üheks akustilise mantra näiteks on: Om mani padme um ). Meile on meditatsioon kõige tuttavam 1990-te aastate algul üle Eesti "lennanud" transtsendentaalse meditatsiooni (TM) lainena. Mediteerida saab ilma, et seda mingisuguse usulis- filosoofilise ideoloogiaga seostataks, kuigi reeglina kasutatakse meditatsiooni just selliste ideoloogiate erilisuse rõhutamiseks. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 86 3. Teadvuse seisundi muutmine mõnuaineid tarbides
annaabi.ee 
