AJALUGU TRADITSIOONILISE PEREKONNA VÄLJAKUJUNEMINE + - XIX sajandil sai suurpere Riik nägi perekonnas asemel tavaliseks vanematest põhijõudu ühiskonna ja lastest koosnev üksus. kõlbelisuse kasvatamises. Hakati väärtustama Naist nähti kodus ühiskonna kodukesksust, intiimsust ja moraali ja isamaa saatuse järeltulijate kasvatamist. kujundajana. Sel ajajärgul kujunesid Perekonna alustoeks peeti praegugi kehtivad ette mehe ja naise loomuse, kujutused ideaalsest naiselikkuse ja mehelikkuse perekonnast. vastandlikkust. Abielu, kodu, emaduse ja Abiellumine tähendas naisele kasvatuse tähtsus kasvas. üldiselt töökohast loobumist Perekonna loomist seostati ning pühendumist kodule.
19. sajand: Traditsioonilise perekonna väljakujunemine PEREKOND Perekond ● Suurpere -> vanemad ja lapsed; ● väärtustati kodukesksust ning intiimsust; ● rohkem pöörati tähelepanu järeltulijate kasvatamisele; ● perekonna ülesanne - kasvatada lapsed headeks inimesteks, et kaasa aidata ühiskonna stabiilsusele; ● emotsionaalne kokkusobivus -> abiellumist armastuseta hakati pidama ebaõiglaseks ja sobimatuks; ● alustoeks peeti mehe ja naise loomuse, naiselikkuse ja mehelikkuse vastandlikkust. MEES Mees (ISA) ● Vahendab perekonnale välismaailma norme, nõudmisi ja uudiseid; ● karm, aga õiglane ja töökas ning jäägitult oma peret toetav ja armastav; ● saab naiselt toetust. NAINE Naine (EMA) ● Tõusis esile emaduse tähtsus;
rohkem kui enamikus teistes kultuurides. Seksuaalelu oli korrastatud, kuuludes kindlalt abiellu, sellega liialdamist ei peetud õigeks. Samas oli tekkinud mõiste ,,abielulised kohustused", mis olid rangelt reglementeeritud nende täitmine takistas mehel ja naisel teineteisest võõrdumist. Üksi elavaid inimesi oli väga vähe, abielu sõlmiti napilt suguküpsuse saavutanute vahel (tüdrukud alla 15-aastaselt, poisid 15-aastaselt), ka leskede uuesti abiellumist peeti õigeks. Vanas Testamendis ilmneb selge rõõm inimese kehast ja seksuaalelust, eriti selgelt väljendab seda ,,Ülemlaul" keha pole midagi halba ja patust, vaid ihaldatavja imetletav. Armastust ülistatakse, kuid seda seostatakse abieluga. Armastuseni jõudmine vajab küpsust: Ma vannutan teid, Jeruusalemma tütred, ... ärge eksitage ega äratage armastust, enne kui see ise tahab! (Ülemlaul 3:5) Nii õpetab ka Koguja (Kg 9:9): Naudi elu naisega, keda sa armastad, kõigil oma
omandas nii ühiskonna tõekspidamised-. Siis uusajal hakati kõrgkihtide lapsi eraldama täiskasvanute elusfäärist lastetuppa. Sellel ajal tekkis arusaam lapsest kui kasvatavast, keda tuleb hoida ja kaitsta mitte ainult ohtude, vaid ka liigse info ja tavaelu probleemide eest. Järk-järgult jäi laps ka tööst kõrvale- töötegemine jäeti lihtrahva hooleks. 8) Iseloomusta 19.saj.Euroopas väljakujunenud perekonda. Suurpere asendus vanematest ja lastest kujuneva üksusega. Väärtustati kodukesksust ning intiimsust ja üha rohkem pöörati tähelepanu järeltulijate kasvatamisele. Esile tõusis abielu, kodu, emaduse ja kasvatuse tähtsus. Perekonna loomist seostati üha enam emotsionaalse kokkusobivusega, abiellumist armastuseta hakati pidama ebaõigeks. Noor, vallaline naine võis käia tööl, aga abiellumine tähendas üldiselt töökohast loobumist ning pühendumist kodule, mehele ja lastele
Uusaeg Üldiseloomustus * Uusajal kasvas inimese tahe teostada end töös ja jõuda edasi ametis. * Kodu ja perekonna roll ühiskonnas ja kasvatuses tõusis. * Martin Lutheri õpetuse järgi oli abielu jumala kingitus. *Vallalisust peeti vääraks. *Inimene hakkas oma keha häbenema. *Hakati jälgima kõnepruuki ja kontrollima oma väljendusviisi. *Oluliselt muutus lastekasvatus. Traditsioonilise perekonna väljakujunemine Suurpere asendus üha sagedamini vanematest ja lastest koosneva üksusega. Emile Durkheim, Prantsuse sotsioloog on väitnud, et perekonna ülesanne on lapsi headeks inimesteks kasvatades kaasa aidata ühiskonna stabiilsuse säilitamisele. Perekonna loomist seostati üha enam emotsionaalse kokkusobivusega. Perekonna alustoeks peeti mehe ja naise loomuse, naiselikkuse ja mehelikkuse vastandlikkust. Muutused abieluperekondlikes suhetes XX sajandil
Naine sai olla vaid abielunaine, ori või hetäär(vabade elukommetega haritud naine). Hetääre koolitati et mehele nii füüsilist kui ka vaimset rahuldust pakkuda Naine terve elu mehe ülemvõimu all, puudusid pol. Õigused Omasooihaldus, lõbumajad ja orjatarid ei olnud keelatud Laps oli vanemate vara, vabalt saadi otsustada mida tema ga teha Lapsi koguni müüdi orjadeks või jäeti maha Ämm tegeles lapsekasvatusega vanematest rohkem Meestele lubatud seksuaalse vabadusega arenes antiikajal mõtteviis, mis hindas askeesi e. lihasuretust, halvustades kõike kehaga seotud Keskaeg Rõhuti rohkem karskusele ning tsölibaadile e. abielutuse väärtustele Au sees oli mehelik võitlusvõime, jõud ja julgus Naise saatuse määras sageli suguvõsa ning päritolu Varakeskaega on nim. Ka teismeliste ühiskonnaks sest oli äärmiselt palju noori
lapsed. Perekonnas on mõlemast soost täiskasvanuid, kes on omavahel sotsiaalselt aktsepteeritud seksuaalsuhetes ning nende vähemalt üks laps. Miks see perekonna definitsioon meie ühiskonda ei sobi? .... sest Perekond võib koosneda ka ühest täiskasvanust ja lapsest/ lastest Laste vanemad ei pea olema vastassoost Lapsed on juba perest lahkunud Täiskasvanud ei pea olema omavahel abielus Perekonnatüübid Tuumperekond Laiendatud perekond/ suurpere Mittetäielik perekond/ üksikvanemapere Uuspere Lasteta abielupaar Tuumperekond Tuumperekond koosneb mees, naine või üks nendest ja üks või mitu alaealist last Tuumperekonna mõiste ei ole seotud vanemate abielusuhete olemasolu või puudumisega! Mittetäielik tuumperekond ühe vanemaga perekond Umbes neljandik lastest kasvab ühe vanemaga perekonnas. Tavaliselt on selleks üheks vanemaks naine. Ühe vanemaga perekondade peamised probleemid:
Perekonnas on mõlemast soost täiskasvanuid, kes on omavahel sotsiaalselt aktsepteeritud seksuaalsuhetes ning nende vähemalt üks laps. Miks see perekonna definitsioon meie ühiskonda ei sobi? …. sest Perekond võib koosneda ka ühest täiskasvanust ja lapsest/ lastest Laste vanemad ei pea olema vastassoost Lapsed on juba perest lahkunud Täiskasvanud ei pea olema omavahel abielus Perekonnatüübid Tuumperekond Laiendatud perekond/ suurpere Mittetäielik perekond/ üksikvanemapere Uuspere Lasteta abielupaar Tuumperekond Tuumperekond koosneb mees, naine või üks nendest ja üks või mitu alaealist last Tuumperekonna mõiste ei ole seotud vanemate abielusuhete olemasolu või puudumisega! Mittetäielik tuumperekond - ühe vanemaga perekond Umbes neljandik lastest kasvab ühe vanemaga perekonnas. Tavaliselt on selleks üheks vanemaks naine. Ühe vanemaga perekondade
Vaesed hülgasid oma laspi või müüsid orjaks, ka rikkad loobusid oma lastest, eriti tüdrukutest Seksuaalelu oli korrastatud, kuuludes kindlalt abiellu, sellega liialdamist ei peetud õigeks. Vanas testamendis ilmneb selge rõõm inimese kehast ja seksuaalelust.Samas esines antiikmaailmas ka tsölibaadi pooldajaid ja austajaid. Antiikmaailm oligi kirjum KESKAEG Mehe roll seisnes mehelikkuses võitlusvõimes, jõus ja julguses Naise saatuse määras sageli suguvõsa, kasutades teda nii liitlaste poolehoiu kindlustamiseks kui ka lepingute tegemisel vaenlastega. Naine naideti mehega, kellest suguvõsale kõige rohkem kasu oli Lapsed- varakeskaegset ühiskonda on nimetatud teismeliste ühiskonnaks. Sündimus oli suur, aga 45% lastest suri. Nende vanemad oli aga napilt täiskasvanud. Lapsed kuulusid argiellu, neid vajati mitte ainult tulevaste töötegijatena, vaid rakendati tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid
Ihadele järeleandmisesse ja enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse. Kord juba sõlmitud abielu pidi kestma surmani. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse: askeesi ja karnevalikultuur. Varakeskaegset ühiskonda on nimetatud teismeliste ühiskonnaks. Mehe roll keskajal Au sees oli mehelik võitlusvõime, jõud ja julgus. Rohket seksuaalsust ei pandud pahaks, see arvati kuuluvat mehe kui võitleja ja kaitsja loomusesse. Naise roll keskajal Naise saatuse määras sageli suguvõsa. Tugev naine suutis end siiski võhivõõraski ümbruses maksma panna. Naise seksuaalsus oli suurem kui mehel. Seetõttu pidi mees naist hoolega valvama. Lapse roll keskajal · Lapsed kuulusid argiellu, nad pandi kohe tööle kui nad selleks võimelised olid. · Karm kasvatus ja sagedased füüsilised karistuse. · Naistetöid tegema, näiteks ketrama-kuduma, hakkasid tüdrukud juba enne viiendat eluaastat. ·
perekonnaelu nähti jumaliku teenena isikliku rahu ja õnne poole pürgimisel. Kuigi perekond oli patriarhaalne, austati naisi rohkem kui enamikes kultuurides. Seksuaalelu kuulus küll abiellu, kuid sellega liialdamist ei peetud õigeks. Samas ei lasknud ranged ,,abielulised kohustused" mehel ja naisel üksteisest võõrduda. Üksikuid inimesi oli vähe, sest abielluti napilt enne suguküpsuse saavutamist ja leskede uuesti abiellumist peeti igati õigeks. Inimkeha ei peetud patuseks ega halvaks vaid oli hoopis ihaltatava ja imetletav. Armastust küll ülistati aga seda seostati abieluga. Olulisel kohal perekonnas olid muidugi lapsed, rõhutati vanemate kohustust neid kasvatada ja õpetada ning sisendada neile sõnakuulelikkust ja austust endas vanemate suhtes. Juudi ühiskonna rangelt reguleeritud perekonnaeluga võrreldes pakub antiikmaailm hoopis teistsugust pilti
Abielu ja lahutus Abielu sõlmimist vanust peab oletama. Kõrgklassi tütarlapsed abiellusid 11-17 aastaselt. Alamkihi tüdrukud abiellusid 12-18 aastaselt ja poisid 19-21 aastaselt. Tavaliselt kestsid antiikaja abielud 10-15 aastat. Lahutamine ja laste adopteerimine oli antiikses Roomas palju kergem kui keskajal või Euroopas. Rooma ühiskond pidas abielulahutust kurvaks paratamatuseks. Protsess kohtles karmimalt naist,eriti varanduseta naist. Uuesti abiellumine oli tulenes lühikesest elueast, et mehed abiellusid vanemalt kui naised ja sünitusel suremustest. P Pereliidud olid tähtsad, muutus tavaliseks laste adopteerimine. See toiming polnud suunatud bioloogilise järglase ega lahutus abielu vastu, vaid adopteerimine oli nii nime kui ka varanduse edasiandmiseks. Naised kaitsesid lahutuse puhul perekondlikku privaatsust riigi sekkumise eest. Kahjuks, lahutuses ei tuntud elatusabi naisele, ta ei kuulunud mehe perekonda. VI
...................................................................................................3 2. Naise õiguslik seisund.....................................................................................................4 3. Naine ja omand................................................................................................................6 4. Naised tööl.......................................................................................................................7 5. Abiellumine ja lahutamine......................................................................................................8 5.1 Eestkoste hääbumine.............................................................................................9 5.2 Abielu rikkumine..........................................................................................................10 6. Naine religioonis.......................................................................................................
pere hinge eest hoolt - Kasvatuses isa eeskuju ja võim, ka karistamises - Naise roll- majapidamise eest hoolitsemine, varude kogumine, kokuhoidlikkus, aga ka pere väljanägemine kui kodust välja minnakse Renessanss u 14.-17.saj. - Uuestisünd, avarama mõtlemisega inimeste vaimne ärkamine, kunstid, inimese initsiatiiv - Uued uskumused-astroloogia, nõidused jms - Alasti-kultuur, keha ilu ülistamine - Varajane kihlumine, abiellumine ja laste saamine - Naiste harimine majapidamises ja laste kasvatuse osas - Vanemate suur huvi oma laste hariduse vastu Reformatsioon u 16.saj - Vaimulike abielud - Pulmatseremooniad rangemaks-vanemate nõusolek, abielutõotus, pastori õnnistus - Seksuaalsuhte range keeld enne abielu - Vallalisus-vale eluviis - Religioosse truuduse püüe - Haridus kõigile Valgustus u 18.saj. - Kiriku ja riigi võimu vähenemine, teaduse ja tööstuse areng
5 harimise eest. Kodus valitses range distsipliin ja kindel reziim. Distsipliini aluseks oli jumala käsk. Heebrea haridus algas varases eas (loeti palveid, lauldi). Mõned lapsed õppisid oma vanematelt lugemise selgeks juba enne kooli. Kooli läks poiss nelja aastaselt. Algkoolis õpetati poisse kümne aastani. Tähtis sündmus noore juudi elus oli seaduse pojaks saamine. See teostus tavaliselt poisi 12-13 aastaseks saades. Laste õiget kasvatamist peeti elu tähtsamaks funktsiooniks. Tüdrukud said samasuguse alghariduse, kuid nende osalus avalikus elus oli tagasihoidlikum. Juutide juhtijaks ja õpetajaks olid preestrid ja kirjutajad e. kirjatundjad. Kirjutaja ametiga tegelesid ainult jõukad. Ema osaks pidasid juudid kõlbeliste aluste kujundamist. Tüdrukud said haridust kodust, aga mitte sünagoogis või algkoolis. Juudi naine oli oma lastega lähedane.
· Vabaabielu perekond elab koos,kuid seaduse silmis seda perekonda ei eksisteeri. · Ühe vanemaga perekond tekkinud planeeritult või planeerimatult. Laps saab rohkem tähelepanu,puuduvad vanematevahelised konfliktid. · Lastetu perekond ei saa või ei soovi. · Visiitabielu abielus,kuid ei ela koos. · Külalisabielu omatakse ühiseid lapsi,kuid ei elata koos ega olda abielus. · Uuspere(kordusabielu) ühel liikmel juba oli abiellumine. · Fiktiivabielu-abielu,mille aluseks on soov saada näiteks elamisluba või kodakontsus. Perekonna püsimist mõjutavad tegurid · Maailmas ringi vaadates näeme,et eriti tugev on perekond rahvustel. · Hästi omandatud soorollid: a) mõlema vanema eeskuju. b) moraal c) suhtlemiskogemus d) haritus
..............................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1.5 Hoiakud abielu suhtes.....................................................................................................11 1.6 Vaba kooselu Eestis ja teistes Euroopa riikides..............................................................11 1.7 Eesti rahvastikusündmustest üheksa kümnendi jooksul: abiellumine ja lahutamine.....12 2. OMASOOLISTE ABIELU..................................................................................................14 Definitsioon..........................................................................................................................14 2.1 Omasooliste abielude ajalugu.........................................................................................14 2.2 Samasooliste paaride suhete reguleerimine..........................................
tahtis. Mees oli perekonna pea, kes vastutas pere toimetuleku eest, lahendas erinevaid perekonna probleeme ja küsimusi, vastutas perekonna heaolu eest, oli üks tähtsamatest isikutest peres. Isa oli lastele eeskujuks, keda nad imetlesid ning ta näitas neile teed kodust välja, elukutse juurde ja ühiskonda. Varasem elu ühiskonnas oli selgem ja kindlaks määratum. Elul oli selge suund ja piirjooned. Väärtuste maailm tugines paljuski kodule, usule ja isamaale. (Myllärniemi, J. 2010) Tänapäeval on austus vanemate ja autoriteetide vastu kadunud (Myllärniemi, J. 2010). Lapsed ei oska suhelda vanematega, ei austa neid, räägivad vastu. Teiselt poolt on selline käitumine laste poolt tingitud vanemate valest käitumiskasvatusest. Emad ei ole enam laste eest hoolitsemas nagu nad olid seda näiteks pool sajandit tagasi. Isad aga „ei saa“ aja puuduse tõttu või ei tahagi oma lapsi kasvatada
vanusesse jõudmisel (seadus keelas alla 12 aastaste abiellumise), vähemjõukate perede tütred võisid hiljem abielluda, isegi varastes kahekümnendates aastates, kuna madalamate klasside abielus ei mänginud majanduslikud ning poliitilised huvid nii suurt rolli. Abielu, mis sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku murdeea lõppedes, tähendas seega tema üleminekut isa eestkoste alt abikaasa eestkoste alla. Mees oli abielludes peaaegu alati vanem kui naine. Pärast abiellumist sai naine, kui tal õnne oli, emaks. Pärast kolme lapse sünnitamist teenis naine ära tõeliselt lugupeetud pereema rolli ning omandas suurema iseseisvuse ning otsustamisvabaduse (vastavalt keiser Augustuse välja antud seadusele võisid kolme lapsega naised oma vara ise hallata, perekonnapea nõuolekut vajamata). Samas oli laste sünnitamine tollal aga küllaltki riskantne tegevus ning paljud naised surid sünnitusel või sellele järgnevatesse tüsistustesse
20 Esmajärgulised kultuurikujundavad faktorid Hiinas olid kahtlemata kolm õpetust- konfutsianism, taoism ja budism. Konfutsianismi kasutasid terminina eurooplased, hiinlaste jaoks tähendas see ,,raamatuinimeste kooli", mis pärines kaugest minevikust. Teine oluline usuvool Hiinas oli taoism. Tao on universiumi Tee. See on alati liikumises, alati sünnib uusi muutusi. Budism on hiinlastele lähedane oma hoole poolest hinge saatuse pärast. Lõpmatult liikuv ümbersündide ratas annab inimhingele üha uusi võimalusi. Seepärast pidi buda munk viibima nii matustel kui ka lapse sünni juures. Mõlemal juhul aitas ta kindlustada paremat seisu. Munk ise aga oma heategevusega on võimeline igavesest ringlusest end välja rebima ja saavutama nirvaana. Kasvatuse eesmärk hiina kasvatustraditsioonis oli iga indiviidi suunamine kohuse teele
20 Esmajärgulised kultuurikujundavad faktorid Hiinas olid kahtlemata kolm õpetust- konfutsianism, taoism ja budism. Konfutsianismi kasutasid terminina eurooplased, hiinlaste jaoks tähendas see ,,raamatuinimeste kooli", mis pärines kaugest minevikust. Teine oluline usuvool Hiinas oli taoism. Tao on universiumi Tee. See on alati liikumises, alati sünnib uusi muutusi. Budism on hiinlastele lähedane oma hoole poolest hinge saatuse pärast. Lõpmatult liikuv ümbersündide ratas annab inimhingele üha uusi võimalusi. Seepärast pidi buda munk viibima nii matustel kui ka lapse sünni juures. Mõlemal juhul aitas ta kindlustada paremat seisu. Munk ise aga oma heategevusega on võimeline igavesest ringlusest end välja rebima ja saavutama nirvaana. Kasvatuse eesmärk hiina kasvatustraditsioonis oli iga indiviidi suunamine kohuse teele
Sotsioloogiliste küsitluste põhjal ei peeta naiste väikest osalust suures poliitikas probleemiks. Meie tänane sotsiokultuuriline olukord ja kõrgharidusega inimeste, eriti meeste, tagurlikkus ja naiste endi soovimatus end ühiskondlikus, sh. poliitilises elus meeste survest vabastada ei luba seda loota. 18 Tipp-poliitika tasand. Parlamendis on juba harjutud naiste väikese osakaaluga, kuid on harjutud ka naisi võrdväärseteks poliitikuteks pidama. Siiski on naiste arv nii parlamendis kui valitsuses väike. Kuna parlament ei vali ennast ise, ei saa ta ka iseenda koosseisu mõjutada, küll on tal suur mõju alumistele tasanditele, eriti parteidele. Parteitasand. Partei liidrid on need, kellel on suur mõju valimisnimekirjade koosseisule ja naiste paigutusele selles. Arusaam naise rollist poliitikas on partei tipus euroopalik, kuigi mitte veel skandinaavialik. Sellest hoolimata pole toimunud läbimurret naiste osakaalus. Üldsuse tasand
PEREKONNAÕPETUS EKSAM Perekonna mõiste ja ülesanded Perekonna mõistet on keeruline defineerida, sest see def. Peaks olema universaalne kõigile kultuuridele, nendes eksisteerivatele perevormidele ja ka uuematele perevormidele. Perekond koosneb erisoolistest täiskasvanutest, kellest vähemalt kaks lävivad omavahel seksuaalselt, nende ühistest ja/või adopteeritud lastest ja/või sugulussidemetega täiskasvanutest (Murdock, 1949) Perekond koosneb inimestest, kes on omavahel seotud abieluliste või veresugulus/lapsendamissidemetega ning kelle eesmärgiks on luua ja säilitada ühist kultuuri, kus kõikide liikmete füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng on tagatud ja turvaline (Duvall, 1977) Perekond on abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda. (http://www.eki.ee) Universaalset perekonda iseloomustab veresugulus, ühine olme, vastastikune abistav käitumine, ühine moraalne vastutus, ühine keskkond ja ühine kasvukeskkond lastele.
korrastamatuse vastu. Kirik eeldas, et ebielu on rajatud kummagi poole vabalt valitud kokkuleppele, aga väga tihti otsustasid selle üle vanemad. Kiriku abielu puudutavad eetilised põhimõtted kaitsesid üldiselt naist. See kajastub karolingide aja piiskop Priminose kõnes, kus ta ütleb, et olgu naine kuitahes viljatu, inetu, vanaeit, haisev, arg, vihane, halbade kommetega, pillaja, juhm, õgard, kergemeelne, riiuhimuline või laia suuga, pead sa teda pidama, tahad või mitte. Kuigi naise juriidiline positsioon oli mehe omast nõrgem, olid naistel siiski ka mõned õigused näiteks neil oli õigus kaasavarale ning selle haldamisele. Abielu lepingust selgus, et tavaliselt tõi mees abiellu maaomandi ning pruut majapidamiseks vajaliku vallasvara. Abielunaise tähtsaimaks kohustuseks oli oma abikaasa armastamine. Naine pidi olema eeskujulik minia, truu abikaasa, arukas ema ja kokkuhoidlik perenaine. Meeste ülesandeks oli
4.4. Vanemate ja laste suhted Vanemate ja laste suhted: · Olid seaduslikud ja mitteseaduslikud lapsed. · Kui mees tegi nt lapse orjale ning ta tunnistas orja lapse enda omaks eluajal, siis oli ka neil teatud pärimisõigus. · Mida vanem poeg on, seda rohkem ta nooremate vendadega võrreldes pärib. Tütred saavad aga pärandusest osa vaid siis, kui poegi pole. 4.4.1. Seadusjärgsed lapsed Naine läks pärast abiellumist mehe juurde elama ning teda arvati koos lastega mehe suguvõsa hulka. 4.4.2. Vanemate õigused laste üle 4.5. Võrdle abieluõigusenorme Vanas Testamendis ja Hammurabi koodeksis. Vanas Testamendis käsitletakse vähem varalisi suhteid, võrreldes Hammurabi koodeksiga. Liignaise võtmine oli raskendatud ning see oli lubatud, kui esimene naine oli viljatu. Sisuliselt oli tegemist siiski monogaamiaga, kuna peanaise õigused ja privileegid said olla korraga ainutl
................................................................................................................................30 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................. 30 2 Ennemuiste Tänapäeval on meil ilmselt väga raske kindlaks teha, millised olid need mõtted ja tunded, mis meie esivanemaid põlvkondi tagasi pulmi pidama panid. Oli see eeskätt armastus ja soov, et meid rohkem saaks, või oli see endastmõistetav kohusetunne, et elu peab edasi minema ja töö tahab tegemist? Minevikuteateid kõrvutades selgub aga, et pulmi on peetud väga erineval moel ning ühes kihelkonnas levinud tavale võib teises leiduda suisa vastupidise tähendusega komme. 3 Noored omavahel Eestlastel on olnud kombeid, millega tähistati täisealiseks saamist, kuid aastasadade jooksul
15. saj. rõivastus oli selge kompositsiooni ja ilusate joontega, kaunistustega ülekoormamata. Kõrgrenessanss ( 1500-1520/30) 1527.a. vallutasid hispaanlased Itaalia. Itaalia kultuuri tähtsus oli siiski 16. saj alguses veel nii suur, et ta jäi jäljendamise objektiks enamikule Euroopa riikidele. Humanismi ideed jäid tagaplaanile. Igapäevases elus püüeldi mugavuse poole ja pöörati enam tähelepanu isiklikule hügieenile. Ideaalseks hakati pidama tugevat, tervet, õitsvat, hästiarenenud vormide, harmooniliste näojoonte ja heleda sooja koloriidiga näojumega naist. Seoses iluideaali muutumisega muutus ka rõivastus, eriti selle proportsioonid ja maht. Rõivastuse osad jäid samaks. Levinuimaks peakatteks meeste seas olid väike mütsike või lame barrett. 14 HISPAANIA ÕUKONNAMOOD 16. SAJAND Saksamaal on sellel ajal käimas reformatsioon. Hispaania moes tekib vastureaktsioon
10 Paljud soome vanemad ei tihka nimetada oma tegevust kasvatamiseks. Uurimusest (nt Hirsjärvi 1982; Hoikkala 1993) on selgunud, et sõna ,,kasvatus" mõjub liiga hirmutavalt, ebamääraset, või nõudlikult. ,,Ei mina oska kasvatada," võib ema intervjuus vastata. Kasvatus kui kunst Kõik lapsevanemad on kasvatajad, kas nad seda tahavad või ei, samuti kõik õpetajad. Iseloomustades kasvatamist kui loovat tegevust, soovitakse rõhutada, et kasvatus on kunst. See lähenemine toetub Steineri mõtetele, mille järgi kasvatamine on tegevus, mis on oma olemuseset lähedane pigem kunsti kui teadusega. Et kõik kasvatussituatsioonid on ainulaadsed, peab selline olema ka kasvatus: alati tundlikult reageeriv olukordadele ja tingimustele. Kasvatus, õpetus ja koolitus Kool ja koolitus Tänapäeval on sõnal ,,kool" palju tähendusi. Kõigi levinuma tähendusega viidatakse sellisele
28. Humanism ja renessanss · Uus kultuur ja maailmavaade tekkis esimesena Itaalias (Firenze, Veneetsia, Genova jt). · Majanduslikule tõusule pani aluse kaubandus, pangandus ja liigkasuvõtmine. · Itaalia linnriikide käes oli kaubandus Vahemerel, kõige tulusam oli kaubavahetus Idamaadega. · Hakkasid kujunema varakapitalistlikud suhted ja selle mõjul ka noor kodanlus. · Linnriikide vabariiklik valitsemisviis asendumas monarhistlikuga. · Võim koondus pärandatavalt mingi ühe eriti rikka perekonna kätte --> türannia. · Linnriikide valitsejad ja nende õukonnad ning rikkad kodanikud võistlesid omavahel kaunite losside, luksusliku sisustuse ja kalli rõivastuse poolest, kuid tähtis oli ka toetada arhitekte, maalikunstnikke, skulptoreid, juveliire, luuletajaid ja lauljaid ning pidada oma teenistuses advokaate, arste, notareid ja publitsiste. · Kujunes arvukas intelligents --> vastuvõtlik kultuuriuuendus
12.10.2002). Erinevalt Lydia Koidulast ei pea ärksa vaimuga ja ühiskonnaelus probleeme nägevad naised neid enam väljendama kavalalt ja kaudsel moel (nagu näidendid) vaid võivad oma mõtteid väljendada otse ja avalikult, halvakspanu kartmata. 3.1.2. Naine ja mees Täna võib öelda, et mehe-naise vahelistes suhetes pole enam ilmtingimata domineerivaks osapooleks mees, nagu oli paar sajandit tagasi. Kaks väga olulist traditsiooni on muutunud võrreldes vanaajaga : abiellumine ja laste saamine. Need olulised sammud ei olene tänapäeval enam eelkõige paari vanematest ja mõistagi toimub see mõlema osapoole kindlal soovil (joonis 10). Joonis 10. Men Versus Women Tug of War. Autor: Steve Chenn. (pro.corbis.WWW) 3.1.3. Naine ja lapsed 23 Kui 19. sajandi naise kohus oli tuua lapsi ilmale ja neist korralikud abilised majapidamisse
olnud kuigi andekas lüürik, kuid tegi luule alal usinasti tööd. Saabus aeg, mil tuli hakata tõsiselt mõtlema poisi õpetamisele. Sergei Lvovits lahendas selle mõnevõrra omapäraselt. Kooliõpetuse alguseks ning aluseks luges ta Euroopa keelte, eriti prantsuse keele oskust, mida ise valdas meisterlikult. Võõrkeel loeti omandatuks alles siis, kui oldi kodus kirjanduslikes vormides ja isegi luulestiilis. On hästi teada, et Sergei Lvovits alustas oma laste niisugust kirjanduslikku kasvatamist sellega, et luges neile ette oma lemmikut Molière'i. Kahjuks aga ei küündinud tegelik kasvatustöö kasvatusteni. Kodune kasvatus jättis poisile alatiseks vastikustunde prantsusekeelsete sõnade õppimise ja aritmeetika vastu, kuid andis suurepärased teadmised võõrkeeles ning ebatavalise eruditsiooni poeesias. Peamist kooli ei teinud Puskin läbi mitte lastetoas, vaid isa vastuvõtutubades. Siin kuulis ta pidevalt luuletusi ja jättis need silmapaistva kergusega meelde.
Hitler aga võttis Teise maailmasõja ajal kasutusele hädatarviliku lastetootmise ressursi, nimelt vanatüdrukutest inimfaktori. Rindelt puhkusele lubatud sõdur saadeti külla, kus teda ootas ees külavanem vanatüdrukute nimekirjaga. Puhkus läks asja ette, sõdur klopsis kokku ka hälli, kuhu hiljem paigutati „kingitus füürerile“. 2 Ehalkäimine Ehalkäimine on olnud tüüpiline maarahva komme ja on hääbunud üldise linnastumisega. Ehal käidi enne abiellumist jüri ja mihlipäeva ahelisel ajal (s.o. 23. aprill – 29. september). Ehalemineku aeg (õhtueha) ongi andnud toimingule nimetuse. Nädalapäevadest eelistati neljapäeva ja laupäeva. Võimalik, et neljapäeva austamine (sellele viitavad veel teisedki tavad) on pärit muistsest 5-päevasest nädalast (sest eks kolmapäevagi nimetatud enne kesknädalaks). Ehalkäimine andis noortele vajalikke seksuaalseid kogemusi. Rasedust välditi tõenäoliselt
Erinevalt kreeka ühiskonna arusaamadest oli roomlastel naine rohkem au sees. Ta võis vabalt seltskonnas liikuda ning eriti austusväärne oli emadus. Perekonnas oli naine mater familiae ning sellega ka emand domina. Rooma naine valitses maja. Tema iseseisvust 3 väljendus selleski, et tal oli seadustega kaitstud mehe omavoli eest. Mäletatavasti oli mees oli mees kõigi pereliikmete ainuvalitseja ning nende käitumise hindaja ja saatuse üle otsustaja. Kuid naist ja tema ematundeid respekteeriti. Eriti oluline oli see pere vallalistesse tütardesse suhtumise puhul, keda roomlasest isa pidas samaväärseks orja või tarbeesemega ning kes leidis kaitset vaid ema juures. Ema kaitseski neid isa räige omavoli eest. Siiski naine allus kõiges isale, abikaasale, vennale, pojale, või hooldajale. Päris võrdseks ei saanud ta mehega mitte kunagi. Naine oli kodukolde hoidja ja kodukolle oli roomlastele arusaamades kõige
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
