ühe jooksvameetri kaal vees 1kg . Teine kord spetsiaalseid kettraskuseid asendatakse ka aknruketiga ja tinanööriga . Mõningate kalapüügi varustuse müüvate firmade kodulehed , kuidas seal on andmed esitatud ja kuidas tellimine käib : www.annilo.ee , www.koied.ee , www.morgere.com , www.cantrawl.com . -4- Traalnootade kordaseadmine püükiks Enne traalnooda sisse laskmist kontrollidakse traalnoot , trossid , vaierid jne ja tehnilised seadmed korralikult üle , et kõik oleks nii nagu peab . Traalnooda linas kotrollitakse ega pole auke tekinud . Kui on mõni auk siis need parandatakse ära . Traalnoot keritakse suurele rullile mille pealt lastakse ka pärast vette ning samuti võetakse selle abil ka välja ehk keritakse traalnooda võrgu osa rullile Püünise mahakerimise käigus kinnitatakse elektroonilised andurid (edastavad informatsiooni traali
Raskused - kinnitatakse traalnooda alumisele selisele,et kindlustada traalnooda vertikaalava. Raskusteks kasutatakse ankrukette või spetsiaalset raskusselist. Traallaud - seadis traalnooda horisontaalava kindlustamiseks, mida kasutatakse üksiktraalpüügil. Materjal - metall (kujuga:ristkülik,ovaalne,tiivakujulised). Kaablid - traallaudu traalnoodaga ühendatavad terastrossi otsad, mis võimaldavad reguleerida traalnooda horisontaalava. Vaierid - traalnooda pukseerimiseks kasutatavad painduvast terastrossist otsad, mis on ühendatud laeval asuva traalvintsi javeesolevate traallaudadega. Traalvints - püügimehhanism vaierite ja kaablite sisselaskmiseks ning väljavõtmiseks. Traallook - profiilmetallist seadis traallaua vettelaskmiseks ja hiivamiseks. Kajalood hüdroakustiline seade, millega mõõdetakse laeva kiilu ja merepõhja või laeva ja vees oleva kalaparve vahelist kaugust.
Talguliste toidu eest kandis hoolt laeva omanik. Siin ei hoidnud kokku ka kõige ihnem mees. Tapeti mitukümment vasikat ja siga. Sülti tehti suurtesse toobritesse ja leiba küpsetati terved mäed. Õlut ja viina olevat andnud kokku vedada. Seda kõike muidugi suure laeva korral. Mida väiksem laev, seda väiksemad ka talgud. Laeva vettelaskmiseks oli kiilu alla kinnitatud valekiil ja kimmingu alla ehitatud kelk. Need jooksid mööda rasvatatud renne, nn vaake. Vaierid veeti pingule merre asetatud ankru küljes oleva suure taliga, mille plokkide tõstmiseks olevat vaja läinud kuut meest. Ahtertäävi juurde kinnitatud tungraud aitas laeva tagant lükata. Kui vaja, põrutati veel laevale hoo andmiseks suure palgiga ahtrisse. Vaier veeti hobusega pingule, tagant anti hoogu ja laev libises jõnksu edasi. Nii jõuti lõpuks sügavuseni, kus laev pärast jää sulamist ujuma hakkas. 7
julgestusliiniga laeva külge. Laev võib liikuda kõige väiksema käiguga vastu lainet. Parem on muidugi, kui seisab. Ülesriputatud vaieriplokkide ja slipi juures töötavad isikud peavad olema varustatud päästevööde ja laeva külge kinnitatud julgestusliinidega. Traalimise ajal ei tohi astuda vaierite vahel, toetuda vaieritele, olla plokkide läheduses ja reelingu ääres, kus vaierid vette lähevad. Kui traal jääb põhja kinni, tuleb vaieri trumli pidurid kohe lahti lasta, laev peatada ja hoiatada traalitekil olevaid inimesi, et nad varjuksid. Traalivaierid võivad katkedaja vigastada läheduses olijaid. • Tali ehitus ja otstarve. Tali on kahest plokist ja trossist koosnev seade. Talis on üks kinnisplokk ja liikuvplokk. Plokke läbivat trossi nimetatakse lööpriks ja selle siive läbivaid osi paaritdeks
-Naadid triiviti tõrvanööriga ja valati pealt pigi täis. Kui laev oli valmis ,lasti ta vette. Põhjarannikul, kus meri läks järsku sügavaks tehti seda kevadel või suvel Lausrannikul aga veeti laev varakevadel, kui jää veel kandis vette. -Laeva vettelaskmine oli suursündmus (pidu,toit,) -Vettelaskmiseks oli kiilu alla kinnitatud valekiil ja kimmingu alla ehitatud kelk. Need jooksid mööda rasvatatud renne nn. vaake. -Vaierid veeti pingule merre asetatud ankru küljes oleva suure taliga, mille plokkide tõstmiseks olevat vaja läinud kuut meest. -Ahtertäävi juurde kinnitatud tungraud aitas laeva tagant lükata. Kui vaja ,põrutati veel laevale hoo andmiseks suure palgiga ahtrisse. -Enne vettelaskmist pandi laevale nimi .Keskmiselt kolmandikule laevadest pandi naise nimi (Anna,Maria,) Kohanimesid kandvaid laevu oli suhteliselt vähe. Oli väga mitmesuguseid
annaabi.ee 
