TRAALPÜÜK Marianne Kiholane KP-31 2009 T ra a lp üünis e d ja tra a lp üük · Traalpüünis on püünis, millega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti. Lubatud traalpüünised on: · traalnoot, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti a alapunktis i; · põhjatraalnoot traalnoot, mis on varustatud grunttropiga; · pelaagiline traalnoot traalnoot, millel grunttropp puudub; · agariku tragi jäigale karkassile rakendatud traalpüünis agarikupüügiks. · Grunttropp käesoleva määruse tähenduses on alumise selise alla eraldi otsale kinnitatud raskus Traalnoot Vaier Traallaud Paljasots Kahlepuu Üleminekuots Skväär Grunttropp
3 §9. Traalpüünised ja Ahtertraalimine traalpüük (1) Traalpüünis on püünis, millega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti. (2) Lubatud traalpüünised on: 1) traalnoot, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti a alapunktis i; [RT I 2006, 40, 308 jõust. 23.09.2006] 2) põhjatraalnoot traalnoot, mis on varustatud grunttropiga; 3) pelaagiline traalnoot traalnoot, millel grunttropp puudub; 4) agariku tragi jäigale karkassile rakendatud traalpüünis agarikupüügiks. [RT I 2006, 40, 308 jõust. 23.09.2006] (3) Grunttropp käesoleva määruse tähenduses on alumise selise alla eraldi otsale kinnitatud raskus. 4 5 Poorditraalimine 6 Traallaud Vaier Traallaud Paljasots
vähenemine näitab üleminekut madalamasse vette . Võrgusodi jälgitakse samuti , see annab infot traalnooda vertikaalavast ja sinna sisenevast kala hulgast . Võrgusond on kinnitatud traalnooda ülemise selisele ja annab oma näidud sillas olevasse kuvarisse . Põhjatraalnoot on horisontaalsuunaliselt venitatud , kuna oluline on läbi püüda võimalikult laialdane põhjalähedane veekiht . Püünisega püügil liiguvad traallauad ja püünise alumise selise külge kinnituv grunttropp mööda veekogu põhja . Pelaagiline traalpüük on pelaagilise eluviisiga kalade püügiks . Kui põhjatraalnoot liigub edasi kontaktis mere põhjaga , siis pelaagilise traalnoodaga on võimalik püüda põhjast kõrgemal , vahepealsetes veekihtides . Peamine taglastuselement , mille järgi saab põhja- ja pelaagilisel traalnoodal vahet teha , on grunttropp . Pelaagilisel traalnoodal puudub vajadus grunttropi järele , kuna püünist ei veeta edasi kontaktis veekogu põhjaga .
28. Kalapüügi mõju mereökosüsteemile, negatiivsed mõjud ja nende vähendamise võimalused, näited Põhjatraal-kummituspüük, kaaspüük-mitte ainult kalade puhul-ka mereimetajate, merelindude, et kuidas neid vähendada- valged lindid pannakse lindude peletamiseks. Dümneemovõrgu kasutamine-hüljeste kasuks. Kaudsed mõjd- altandi heeringa varu hävitati.. jääke ja saake visati merre..see hakkas mädanema, palju lämmastiku, vähe hapniku mõjub kogu ökosüsteemile. Triivvõrgud. Grunttropp lõhub meretaimestiku. 9
annaabi.ee 
