kinnitatud võrkkotist ning on ilma varre või ridvata. Raami läbimõõt või iga külje pikkus peab olema vähemalt 1 meeter; 8) püüvõrk ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle 80 mm silmasuurusega ning kuni 120 m pikkune võrksein. Veonoodapüük ja püük kaldanoodaga Kaldanoodaga püütakse migreeruvaid kalakoondisi. Eestis näiteks säinast. Varem on veonoot Eestis kasutusel olnud jääalusel räimepüügil. Püügi põhimõte: Üks nooda tiib kinnitatakse jäigalt (kaldale, ankruga, jääle jne.). Teist tiiba pidi alustatkse nooda vedu, mis toimub ligilähedaselt ovaalset trajektoori pidi ja minnakse kuni kinnitaud veoköis on täies pikkuses vees. Siis tullakse tagasi teatud kaugusele esimesest (kinnitatud) tiivast. Edasi alustatakse nooda kokkuvedu mõlemast otsast kuni vette jääb vaid pära. 3 Seinnoodapüük
Raami läbimõõt või iga külje pikkus peab olema vähemalt 1 meeter; 8) püüvõrk ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle 80 mm silmasuurusega ning kuni 120 m pikkune võrksein. 2 12.1. Veonoodapüük ja püük kaldanoodaga Kaldanoodaga püütakse migreeruvaid kalakoondisi. Eestis näiteks säinast. Varem on veonoot Eestis kasutusel olnud jääalusel räimepüügil. Püügi põhimõte: Üks nooda tiib kinnitatakse jäigalt (kaldale, ankruga, jääle jne.). Teist tiiba pidi alustatkse nooda vedu, mis toimub ligilähedaselt ovaalset trajektoori pidi ja minnakse kuni kinnitaud veoköis on täies pikkuses vees. Siis tullakse tagasi teatud kaugusele esimesest (kinnitatud) tiivast. Edasi alustatakse nooda kokkuvedu mõlemast otsast kuni vette jääb vaid pära. tiib pära veoköis
Kui lappaja on lähenenud kakuaamile küllalt lähedale (sõltub saagist), tõstetakse noodapõhi niivõrd üles, et kahe paadi vahele jääb praktiliselt tihe kalamass, mida siis kas suure kahvaga või nn. põllega (kahe lati külge kinnitatud tugevast niidist noodalina) hakatakse tõstma kakuaamile. Suurte saakide korral võidakse lappamisel osa kalast tahtlikult paadi alla lasta, sest kui kahe paadi vahele koguneb liiga suur kogus kala, hakkab kala surema ja nooda nõudmine muutub tunduvalt raskemaks, sest surnud kala upub. On ühe ja kahe kastiga seisevnootasid. Ka mitte alati ei ole seisevvnoodakast risttahukas vaid võib olla horisontaalprojektsioonis ka ümmargune, ovaalne jne. Juhtaed Tiivad Pujus Tõusutee Kast Tursaseisevnoot Kanadas Indoneesia Pennsylvania Trap Net In a pound net, fish swim
1) Merel Ühel päeval oli lehes uudis, et oli toimunud laevahukk. Meremees Javeli laev oli purnunenud. Teadjad teadsid rääkida, et tema laevadega ennegi hukkusid olnud, et tal ikka laevadega ei vea. Vanemal Javelil oli olnud üks traavel, mis oli väga vastupidav ja kallis. Varsti tõusis aga torm ja laeval ei olnud kuskil randuda. Lõpuks leidsid nad rahulikuma koha ja lasid nooda vette. Kuid siis tõusis laine ja noorema Javeli käsi jäi nööri ja pardaserva vahele. Vanem Javel keeldus nööri läbi lõikamast, sest sellega oleks ka laev läinud. Ta käsi purskas verd ja Javel kannatas kohutavalt. Lõpuks suutsid nad verejooksu peatada ja ta käsi rippus ainult mõne lihasega keha küljes. Et gangreeni ei tuleks, kästi seda tal veega loputada. Kuid siis märkas ta oma käel gangreeni märke ja ta lõikas oma käe otsast
vahele jääb praktiliselt tihe kalamass, mida siis kas suure kahvaga või nn. põllega ( kahe lati 11 külge kinnitatud tugevast niidist noodalina ) hakatakse tõstma kakuaamile. Suurte saakide korral võidakse lappamisel osa kalast tahtlikult paadi alla lasta, sest kui kahe paadi vahele kogunub liiga suur kogus kala, hakkab kala surema ja nooda nõudmine muutub tunduvalt raskemaks, sest surnud kala upub. On ühe ja kahe kastiga seisevnootasid. Ka mitte alati ei ole seisevnoodakast risttahukas vaid võib olla horisontaalprojektsioonis ka ümmargune, ovaalne jne. Joonis 3.Seinnoott Joonis 4 Kastmõrd 12 2. Lõkspüünistega püügi iseärasused
Püünise veeskamist alustatakse vaiksel käigul , liikudes või triivides alla tuult . Püünis keritakse osaliselt traaltrumlilt maha , traali pära punt heidetakse vette ning vaiksel käigul edasi liikudes ( poorditraalimise puhul ringikujuliselt ) keritakse püünis trumlilt maha .Traalpüünise keskosa on valmistatud suure silmalisest noodalinast ja päraosa osa peenesilmalisest noodalinast millest kala läbi ei uju . Võrk sein hirmutab kala ja põgenev kala satub üha kitsenevasse nooda ossa . Püünise mahakerimise käigus kinnitatakse elektroonilised andurid (edastavad informatsiooni traali suu avatusest , pära täituvusest , traali paiknemise sügavusest) ja taglastuselemendid (õõnesujukid , raskused) . Õõnesujukite ülesanne on tagada traalnooda vertikaalava ja raskuste ülesanteks on samuti tagada traalnooda vertikaalava . Traal lastakse vette , traaltrumlilt maha keritud kaablite
Võrgu silmasuuruse ja selektiivsuse seost iseloomustab varem kirjeldatud valem a = K1 • Lk Mõrrapüügi selektiivsuse määrab peamiselt püünise ehitamisel kasutatud noodalina silmasuurus.Püünise soetamisel/ehitamisel tasub silmas pidada, et kalapüügieeskirjas kehtivad kariaiale, juhtaiale ning mõrrapärale erinevad minimaalse silmasuuruse nõuded.Sarnaselt mõrdadele on kurnpüüniste ehitamisel oluliseks teguriks kasutatud noodalina silmasuurus. Nooda puhul erineb minimaalne lubatud silmasuurus päras ja tiibades. Seinnootadel kasutatakse ka lahtiselt rakendatud (silmad hoiavad pinge all avatult) pääsuaknaid, mille kaudu väiksematel isenditel on võimalik püünisest välja pääseda.Traalide puhul on võimalusi rohkem. Lisaks silmasuurusele traali päras kasutatakse spetsiaalseid selektiivsustarindeid, mille abil on võimalik suuruse järgi saaki eraldada ja soovitud osa traalist läbi spetsiaalse akna välja juhtida
annaabi.ee 
