Ete tuulutamiseks kasutatakse kohaliku tuulutuse ventilaatoreid. Värske õhk juhitakse töökohtadele kummeeritud paindtorudega, heitõhk (lõhketööde gaasid, diiselajamiga masinate heitgaasid) väljub mööda strekki ja juhitakse krossingute, tuulutusstrekkide ning tuulutussurfide kaudu maapinnale. Kaevis laetakse laaduriga vagonettidesse. Vagonettide vahetus manööverdamine toimub vintsiga. Ee edasinihke järel pikendatakse rööbasteed ja tuulutustoru. Läbindusetes on võetud kasutusele elektriajamiga käpplaadurite asemele diiselajamiga mobiilsed kopplaadurid. Estonia kaevanduses katsetatakse ka kalluritega kaevise vedu läbindusetest. Kaeveõõne lae toestamiseks puuritakse lakke kindla paiknemistihedusega puuraugud, kuhu paigaldatakse ankurtoestik Mäetööde liikumisel ettevalmistuskaeveõõntest ankurtoestikku ei eemaldata. Raudtee transport
Intermodaalne vedu vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühes ja samas laadimisühikus (konteiner, auto, haagis, poolhaagis). Veoprotsessis osalevad erinevad vedajad. Erinevad veodokumendid määravad kindlaks vastutuse jagunemise vedajate vahel. 2. Veoviisid: - Infrastruktuuripõhised Autotransport teed, tänavad, sillad Raudteetransport raudteed, jaamad Torutransport torujuhtmed, pumbajaamad Elektritransport rööbasteed, kontaktvõrk Konveiertransport ettevõtte sisene transport (ei kuulu majandusharusse) - Niidipõhised Meretransport mereteed, meresadamad Siseveetransport siseveeteed, jõesadamad Õhutransport lennukoridorid, lennuväljad - Muud Kosmose-, inim-, loom- ja kergtransport 3. Veoliigid: - Reisijatevedu Kaug-, lähi- ja linnavedu. - Kaubavedu Rahvusvaheline (eksport-, import-, transiitvedu), kohalik (linnadevaheline ja
suudmetena. Ete tuulutamiseks kasutatakse kohaliku tuulutuse ventilaatoreid. Värske õhk juhitakse töökohtadele kummeeritud paindtorudega, heitõhk (lõhketööde gaasid, diiselajamiga masinate heitgaasid) väljub mööda strekki ja juhitakse krossingute, tuulutusstrekkide ning tuulutussurfide kaudu maapinnale. Kaevis laetakse laaduriga vagonettidesse. Vagonettide vahetus manööverdamine toimub vintsiga. Ee edasinihke järel pikendatakse rööbasteed ja tuulutustoru. Läbindusetes on võetud kasutusele elektriajamiga käpplaadurite asemele diiselajamiga mobiilsed kopplaadurid. Estonia kaevanduses katsetatakse ka kalluritega kaevise vedu läbindusetest. Kaeveõõne lae toestamiseks puuritakse lakke kindla paiknemistihedusega puuraugud, kuhu paigaldatakse ankurtoestik Mäetööde liikumisel ettevalmistuskaeveõõntest ankurtoestikku ei eemaldata. Kaevanduse tegevkaeveõõntes peab olema tagatud pidev õhuvahetus, mis garanteerib
suudmetena. Ete tuulutamiseks kasutatakse kohaliku tuulutuse ventilaatoreid. Värske õhk juhitakse töökohtadele kummeeritud paindtorudega, heitõhk (lõhketööde gaasid, diiselajamiga masinate heitgaasid) väljub mööda strekki ja juhitakse krossingute, tuulutusstrekkide ning tuulutussurfide kaudu maapinnale. Kaevis laetakse laaduriga vagonettidesse. Vagonettide vahetus manööverdamine toimub vintsiga. Ee edasinihke järel pikendatakse rööbasteed ja tuulutustoru. Läbindusetes on võetud kasutusele elektriajamiga käpplaadurite asemele diiselajamiga mobiilsed kopplaadurid. Estonia kaevanduses katsetatakse ka kalluritega kaevise vedu läbindusetest. Kaeveõõne lae toestamiseks puuritakse lakke kindla paiknemistihedusega puuraugud, kuhu paigaldatakse ankurtoestik Mäetööde liikumisel ettevalmistuskaeveõõntest ankurtoestikku ei eemaldata. Koristustööd ja kambriblokk Tähistused: Poolplokk 1 Laadurveok Tervik 2 Soonur
Kui traallauad jõuavad ahtrini , riputatakse nad stopperkettidele ja lülitakase süsteemist välja . Kui traalnoot tõuseb veepinnale , peatatakse laeva liikumine .Vedamist jätkatakse ettevaatlikult seni , kuni kahlepuude haarad tulevad vaierikärudele , kuhu nad kinnitatakse . Kaablite edasisel väljavõtmisel liiguvad stopperist vabastatud vaierikärud kaablitega koos eesmise äärmise asendini . Mõnikord ei kinnitata haarasid vaierikärude kõlge , vaid kärud liiguvad mööda rööbasteed kaablite survel . Kui slipile jõuavad kahelpuud , vabastatakse kaablid vaierikärude küljest ja alustatakse traalnooda väljatõstmist . Pärast kahelpuude jõudmist traalvintsi trumlite juurde hakatakse traalnoota dzilsonite ja vintsi koppade abil tekile tõstma . Algul tõmmatakse tekile gruntropp , seejärel traalnooda võrkosad ( kui võrkosa tõmmatakse sisse , siis laeva sõu kruvi ei tööta ) ja siis pära koos kalaga
alustamisel kasutatakse nisse suudmetena. Ete tuulutamiseks kasutatakse kohaliku tuulutuse ventilaatoreid. Värske õhk juhitakse töökohtadele kummeeritud paindtorudega, heitõhk (lõhketööde gaasid, diiselajamiga masinate heitgaasid) väljub mööda strekki ja juhitakse krossingute, tuulutusstrekkide ning tuulutussurfide kaudu maapinnale. Kaevis laetakse laaduriga vagonettidesse. Vagonettide vahetus manööverdamine toimub vintsiga. Ee edasinihke järel pikendatakse rööbasteed ja tuulutustoru. Läbindusetes on võetud kasutusele elektriajamiga käpplaadurite asemele diiselajamiga mobiilsed kopplaadurid. Estonia kaevanduses katsetatakse ka kalluritega kaevise vedu läbindusetest. Kaeveõõne lae toestamiseks puuritakse lakke kindla paiknemistihedusega puuraugud, kuhu paigaldatakse ankurtoestik Mäetööde liikumisel ettevalmistuskaeveõõntest ankurtoestikku ei eemaldata. 33. Kuidas kaevandamine mõjutab piirkonna veereziimi?
auto, haagis, poolhaagis). Veoprotsessis osalevad erinevad vedajad. Erinevad veodokumendid määravad kindlaks vastutuse jagunemise vedajate vahel. 2. Veoviisid Infrastruktuuripõhised: Autotransport – teed ja tänavad, sillad Raudteetransport – raudteed, jaamad Torutransport – torujuhtmed, pumbajaamad Linna elektritransport – rööbasteed, kontaktvõrk Konveiertransport – ettevõtte sisene transport (ei kuulu majandusharru) Niidipõhised: Meretransport – mereteed, meresadamad Siseveetransport –siseveeteed, jõesadamad Õhutransport – lennukoridorid, lennuväljad Muud: Kosmosetransport, Inimtransport, Loomtransport, Kergtransport 3. Veoliigid: Reisijatevedu – kaug-, linnalähi- ja linnavedu;
1. Veondus ja veerem Veondus on majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Veondus jaguneb: · reisijatevedu (ühistransport) kaug-, linnalähi- ja linnavedu; · kaubavedu rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (viimane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). Veoviisid: raudtee-, auto-, mere-, sisevee-, õhu-, toru- ja linna elektritransport; Liiklusteed: raudteed, teed ja tänavad, mereteed, siseveeteed, lennukoridorid, torujuhtmed, rööbasteed; Rajatised: jaamad, sillad, meresadamad, jõesadamad, lennuväljad, pumbajaamad, kontaktvõrk; Veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum, nt: · Autod · Haagised ja poolhaagised · Vedurid Nt elektri-, diisel- ja auruvedurid · Mootorvagunid ja vagunid · Maagiveo...
Süstiktõstukid täidavad laos samu funktsioone, mida pöördkahveltõstukid aluste paigutamine hoiukohtadele ja kauba võtmine riiulikohalt. Süstiktõstukil on tõstekahvlite asemel spetsiaalne seade, mille liugkahvlid liiguvad mõlemale poole, asetades ja võttes aluseid kaubaga. www.logiproff.com/popFile.php?id=69 34.Kirjeldada alusekauba siirderiiulite tehnoloogiat. Kaubaaluste riiulite kasutuselevõtmiseks asetatakse põrandapinda selle valamise käigus spetsiaalsed rööbasteed, millel liiguvad rullikutel riiulid. Siinid on kitsad ja tasa põrandapinnaga, mistõttu need ei takista tõstukite liikumist. Iga riiulirea otsal on juhtpult, millest on võimalik tekitada soovitud riiuliridade vahele koridor. www.logiproff.com/popFile.php?id=67 35.Millistel juhtudel on õigustatud siirderiiulite kasutamine? Suur ladustamistihedus vaba juurdepääs kõigile hoiukohtadele kaitstud hoiustamisruum minimaalne ruumala vihikust 36
• Ülirasked – 400hj • Rasked 250 – 400hj • Keskmised 160 – 249hj • Kerged 60 – 159hj • Väikesed – alla 60hj Käiguosa ülesandeks on masina rasukse ülekandmine toetuspinnale ja mootori võlli pöörleva liikumise muutmine masina kulgevaks liikumiseks. Toetuselementide tüübi alusel liigitatakse käiguosad: a) röömas b) pneumoratas c)roomik d)sammuv e) tigu Roomikkäiguosa on väljaarenenud rööbaskäiguosast ning kujutab endast tegelikult rööbasteed, mida masin edasiliikudes endale ise ette paigaldab. Roomikkäigu osa koostus on: 1) tugirullikud 2) vedav tähtratas 3) kanderullikud 4) juhtratas 5) roomikvanker 6) roomikkett koos taldmikega Buldooserite liigitus hõlma järgi. Konstruktiivsete tunnuste järgi: • Risthõlmaga buldooser – hõlm asetseb masina pikitelje suhtes risti ja ei ole pööratav.
Läbivooluriiuleid on otstarbekas kasutada siis kui käideldavad kaubakogused on suured, ringlemissagedus suur, tooteartiklite arv samas väike ja toodete liikumine tahetakse kindlustada FIFO põhimõtte järgi. 228. Millised näevad välja alusekauba siirderiiulid? Siirderiiulite abil on võimalik saada laos kõige parem ruumikasutus. Suureks puuduseks kaubaaluste siirderiiulitega laos on aga põranda sisse süvendatud metallilist rööbasteed. Tõstukijuht peab neist sadu kordi päeva jooksul üle sõitma. Alusekauba riiulite puhul kasutatakse riiulite liigutamiseks elektriajameid. Siirderiiulit kasutamisega on võimalik saada alljärgnevad eelised : · suur ladustamise tihedus · vaba juurdepääs kõigile hoiukohtadele · kaitstud hoiustamisruum · minimaalne lao ruumala ühe alusekoha kohta · lao 100%-lise täiteaste juures ei vähene käsitsemise efektiivsus 229
teisendusteks). Katsetatud on erinevaid vahendeid veest katlakivi eemaldamiseks, uuritud mobiiltelefonide ja nende laadimisega seotud probleeme, ehitatud ja uuritud tuulegeneraatorit ning tehtud valmis superkondensaator. Uuritud on ka uudseid materjale näiteks selliseid, millest võiks olla võimalik teha kunstlihaseid, võimalusi vanade tekstiilide analüüsiks ATR-FT-IR spektroskoopia meetodiga ning seda, kas ja kuidas mõjutab rööbassõidukite dünaamikat erinevate rööpmelaiustega rööbasteed. 50 MATEMAATIKA, INFOTEHNOLOOGIA, Töid, mille valdkond kvalifitseeruks matemaatikaks on seni meieni jõudnud väga vähe ainult mõned, mis tegelesid Fibonacci arvude ja jadadega. Paar tööd on puudutanud koolikatsete matemaatikatestide ülesannete efektiivsust. Enamus infotehnoloogia alaseid töid on seotud kas arvutiprogrammide loomisega või neile mingi konkreetse kasutusala otsimisega
...sõita lubatust aeglasemalt, kui teekatte seisukord on halb. ...järsult pidurdada, kui seda ei ole vaja ohutuse tagamiseks. Millal tohid põigata parempoolsele teepeenrale? Kui auto või haagise suurte mõõtmete tõttu ei mahu pöörama pärisuunavööndi vasakult äärelt. Kui tahan mööda sõita tagasipöördel olevast sõidukist. Te lähenete tõkkepuuga raudteeülesõidukohale. Kus peate ootama, kui ummiku korral peaksite raudteeülesõidukohal seisma jääma? Vahetult enne rööbasteed. Enne tõkkepuud. Peatuda ei tohi... ...asfaldile märgitud parkimiskohtade kõrval. ...asulavälise tee vasakul poolel. ...hoovivärava ees, kui see takistab sõidukite sisse- ja väljasõitu. Mida peate siin arvestama? Vasakpoolne auto vahetab sõidurada. Parempoolse sõiduraja lõppemist. Teie autol on vedelikajamiga sõidupidur. Kuidas toimida, kui sõidu ajal pidurdamisel piduripedaal vajub põhjani? Vajutada mitu korda piduripedaalile, et sõidupidurit tööle rakendada.
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulkn...
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
kaid. Suuremad laevad vajavad pikemaid ja sügavama veega kaisid. Kai peab olema vastupidav suurtele raskustele ning tasane, et võimaldada sadamatehnikal kiiresti liikuda. Hea kai on piisa- valt lai ning kraanade rööbasteed, pollarid ja muud ehitised ei takista kail liiklemist. Kui Muuga sadamas on vee sügavuseks ookeani konteinerlaevadele mõeldud kai ääres 17–18 m, siis Rotterdami sadama uues konteinerterminalis silduvad maailma suurimad konteineralused, mis vajavad kai süga- vust 25–26 m
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
