Robootika on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb robotite disaini, ehitust, tootmist ja töötamist. Robootika on tihedalt seotud mehaanika, informaatika, elektroonika ja muude teadusharudega. Robot on ümberprogrammeeritav isetoimiv masin, mida kasutatakse inimese liikumist, tajumist ja mõtlemist asendavais töödes (näiteks esemete teisaldamisel, tööriista käsitsemisel, keskkonna jälgimisel ja uurimisel). Eristatakse tööstus-, sõjandus-, uurimis-, meditsiini, põllumajandus- ja majapidamisroboteid. Robotil iseloomulikeks tunnusteks on tavaliselt ühe- või mitmekäeline manipulaator ja
Robootika Robootika on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb robotite disaini, ehitust, tootmist ja töötamist. Robootika on tihedalt seotud mehaanika, informaatika, elektroonika ja muude teadusharudega. Robootika kolm põhiseadust: 1.Robot ei tohi oma tegevuse ega tegevusetusega inimesele kahju teha; 2.Robot peab täitma inimese antud korraldusi, kui need pole vastuolus esimese seadusega; 3.Robot peab kaitsma oma olemasolu, kuni see ei lähe vastuollu esimese ega teise seadusega. Evolutsioon on miljonite aastate käigus arendanud välja täiuslikkuseni viimistletud mobiilseid ning autonoomseid lahendusi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Triin Tõnisson matrikli nr. 105308EAKI Robotid: inimkonnale kahjulikud või kasulikud? Referaat õppeaines Insenerieetika (Materjalide taaskasutus 1) Üliõpilane: "21" detsember 10 a. ......................... Triin Tõnisson Juhendaja: " " 10 a. ......................... emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2010 Autorideklaratsioon
JÕGEVA PÕHIKOOL 8.C klass Kristjan Krihvel Tõstuk ja robootika Loovtöö J uhendaja Heli Toit Jõgeva 2015 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sisukord........................................................................................................................2 ...............................................................................................................
EESTI LENNUAKADEEMIA Rein Kikerpill Inimesed ja Robotid Referaat Õppeaines Insenerieetika Tartu 2013 SISSEJUHATUS Kaasaegse inimesena puutun ma pidevalt kokku tehnikaga. Erinevad uued ja vanad tehnoloogiad on tänapäeva elust läbi põimitud ning mida suurem on selles vallas areng, seda vähem peavad tegema inimesed. Lisaks muudele elu lihtsustavatele aspektidele on just robotid need, mis üha rohkem mängivad rolli inimese töö vähendamises. Mida enam robotid arenevad, seda enam tuleb esile ka kogu selle teema eetiline pool, sest, vähemalt esialgu, on robotid justkui meie orjad. Antud teemavalik saigi tehtud tulevikku vaadates, sest vaidlused robotite kasutamise osas on vähemalt minu meelest pikemas perspektiivis vältimatud. 1. Mis on Robot? Robot on ümberprogrammeeritav isetoimiv masin, mida kasutatakse inimese liikumist,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDŽ Toomas Pilt matrikli nr. 144480 Masin, robot, inimene Referaat õppeaines Insenerieetika NTS0100 Ehitus I Üliõpilane: “ 18 “ detsember 2014. a Toomas Pilt Juhendaja: “ “ 2014. a emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2014 Autorideklaratsioon
[1][8] ............................................................... 9 2.1.5 Sarcos/Raytheon XOS Exoskeleton käed/jalad. [1][9].................................................................. 10 2.1.6 Rex Bionics Rex, Robotic Exoskeleton Legs. [10] ...................................................................... 11 3. Eksoskeletonide kontrollimine ja tööpõhimõtted. [11] .............................................................................. 12 3.1 Robot ülikonna HAL kontrollimise meetodid....................................................................................... 12 3.1.2 Operaatori bioloogilisel ja liikumise informatsioonil põhinevad kontrollmeetodid. ................. 12 3.1.2 Küberneetilise autonoomse kontrolli faaside jada . (Phase Sequence Method in Cybernic Autonomous Control) [13]......................................................................................................................... 15 4
INTENSIIVKURSUS ”TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE” Intensiivkursus kuulub projekti: „Energia- ja geotehnika doktorikool II” tegevuskavasse Ins. Viktor Beldjajev TÄITURMEHHANISMID Loengumaterjalid Tallinn 2010 Sisukord Tähistused ................................................................................................................................. 5 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 6 2. Täiturmehhanismide olemus ............................................................................................... 7 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon .................................................................................. 7 2.2. Automaatsüsteem ......................................
Vastus : . Liikuvmastiga tõstukid on ladudes enim kasutatavad tõsteseadmed. Nende eeliseks on suur kasutamise universaalsus. Kuna tõstuki mast liigub horisontaaltasandis edasitagasi koos kaubaalusega, on selle tõstukiga võimalik paigutada kaubaaluseid kõrgematele riiulikorrustele distantsilt, tugiratastega esimese korruse hoiukohale sõitmata. Alust on võimalik kallutada nii masti kui ka kahvlite abil. Kui mast on koos kaubaga eesmises asendis, toimib tõstuk vastukaalu põhimõttel, kui aga tagumises asendis, toimib see tugiratta põhimõttel. Kuna tugiratastega aluse vahedesse ei sõideta, vajab tõstuk töötamiseks laia vahekoridori (2,73,0m). Enamik tõstukitest on varustatud ka külgnihutamisseadmega, mis võimaldab kaubaaluse paigutamisel riiulikohale korrigeerida aluse asendit külgsuunas. Liikuvmastiga tõstukeid toodetakse enamasti tõstejõuga 1,2-3,2t. Veomootorite võimsused on tavaliselt
02.11.10 POPMUUSIKA KULTUURILUGU (60ndatest) ROMANTISM (1819.s algus) Kui teadus tegeleb fenomenaalse vallaga, siis miksmitte kunstivaldkond suudab tabada nonmenaalset. Kunstil on omadus jõuda selle ülemeeleliseni. Põhimõtteline hoiak: kõik mis seotud valgustusajastu tehtud üldistuste inimese ja maailma kohta, võib pidada teatud mõttes vägivallaks. Romantismi vastus: kõike ei saa mõõta (Galilei tahtis Kõike mõõta). Inimese loomust ei saa välja arvutada. Tekkis mõtteline konflikt (valgusajastul), et inimene on mõistuslik olend, siis romantismi vastus: inimesel mingi loomus, mida ei saa taandada mõistuspärasusele. Romantismil tuli ületada Gutenbergi kuulus leiutis, kõike sai paljundada ja levitada (trükipress, trükilevik). Kunsti individuaalsus läheb kaduma. Teemaks sai inimese loomuse peidus osa, mida pole võimalik teaduslikult seletada. Inglise poeet W. Blake. Romantismi kalduvus märgata ja välja tuua kirgi, kirgede sügavusi, varjatud ho
Järeltarnete osakaal Järeltarnetega tarnitud tarneridade protsentuaalne osa mingi ajavahemiku jooksul tarnitud kõikidest tarneridadest. Järeltarnete osakaalu leidmiseks jagatakse järeltarnitud tooteridade arv kõigi mingi perioodi jooksul tarnitud tooteridade arvuga Jaotusladu Enamasti vaheladu suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel. Piirkondlik ladu, kus on suur kauba liikumise tihedus. Jaotusladudes teostatakse igapäevaselt saadetiste konsolideerimist ja cross-dockingit Juhita tõstuk (Automated guided vehicle (AGV) Laser guided vehicle (LGV)) Automaatika poolt juhitav laotõstuk, mis transpordib koormat ühest kohast teise. AGV orinteerub ruumis tavaliselt laseri ja peeglisüsteemide abil, selle tööd juhib arvuti. Juhuveod Mereveod, mis tellitakse laevaomanikelt/agentidelt kindlate kaubakoguste (enamasti vili, nafta, süsi, väetised jne) toimetamiseks ühest sadamast teise. Vahelduvad sadamad, puudub veograafik, agendid otsivad laevadele pidevalt uut lasti
kaitsejõudude vajaduseks. 2. Ladude tüübid. Ladude jaotus kasutatava tehnika ja tehnoloogia järgi Manuaallaod- kasutatakse traditsioonilist laotehnikat ja inventari, laotoiminguid teostatakse vahetult inimtööjõu juhtimisel ja osavõtul. Poolautomaatlaod- Teostatakse üksikud järjestikused toimingud automaatselt, kuid inimese poolt antud vahetu juhtimiskäsu peale. Automaatlaod- teostavad erinevad robotid ja automaatselt töötavad vooluliinid üldjuhul ilma inimese osavõtuta enamiku järjestikku toimuvatest laoopertsioonidest. Operatsioonide sooritamist juhib arvuti. 3. Ladude tüübid. Ladude jaotus hoiukohtade suuruse, eripära ning kauba ja pakendi iseloomu järgi. Hoiukohtade suuruse : Peenkaubalaod- kaubad hoiustatakse peenkaubariiulitel, hoiukoha ruumala on maksimaalselt 0,5 m3. Kaubaaluselaod- Kaubad hoiustatakse erinevatel kaubaalustel
.............................10 3. Ergonoomilised abivahendid.............................................................................12 3.1 Põlvetugedega pööramisplaat.....................................................................12 3.2Plastikust libistuslaud................................................................................... 13 3.3 Tõstevöö...................................................................................................... 13 3.4Mobiilne tõstuk............................................................................................. 14 4.Abivahendid magamistoas................................................................................ 16 4.1 Funktsionaalne voodi................................................................................... 16 4.2 Voodi ohjad.................................................................................................. 17
2)Tehnoloogia arengu abil areng toovad meile ülemaailmsed saavad inimesed võimaldada keskkonnaprobleemid(energiakulu, endale pisut lihtsamat elu ületootmine) 3) Tänu tehnoloogia kiirele 3) Tänu tehnoloogia arengule on pealetungile, võivad paljud võimalikud aina keerukamad inimesed töötuks jääda, sest robot operatsioonid(meditsiin) on odavam kui inimene 4) Tehnoloogia areng võimaldab luua turvalisemat keskkonda Väite tõestamise viisid Traditsioonilised väite tõestamise viisid on analoogia, induktsioon ja deduktsioon Analoogia on järeldamine, mis suunatakse üksikfaktilt üksikfaktile Induktsioon on laiendustõestus ehk järeldatakse üksikfaktilt üldreeglini Deduktsioon on järeldamine, mis suunatakse üldreeglilt üksikfaktidele
kaupade pikaajaline hoiustamine samu ülesandeid, mida täidavad logistikafirmade läbivooluterminalid samu ülesandeid, mida täidavad tavalised tollilaod riiki läbivate kaupade lühiajaline hoiustamine ja käsitlemine 20. Kui müüja ladustab temale kuuluva kauba ostja ruumides ostja vastutusel, on tegemist frantsiisimüügi laoga konsignatsioonilaoga reservlaoga 3PL laoga 21. Kuidas toimub töö poolautomaatladudes? robotid ja automaatliinid teostavad laotoimingud ilma inimese vahetu osavõtuta üksikud järjestikused toimingud teostatakse seadmete poolt automaatselt inimese poolt antud juhtimiskäsu peale personal kasutab laotoimingute sooritamisel poolautomaatseid tõstukeid kasutatakse tõstukeid, mis on varustatud arvutite ja skanneritega, tööülesanded saabuvad tõstukiarvutisse 22. Miniload laosüsteemi kasutamisel on tegemist manuaallaoga automaatlaoga
kaupade pikaajaline hoiustamine samu ülesandeid, mida täidavad logistikafirmade läbivooluterminalid samu ülesandeid, mida täidavad tavalised tollilaod riiki läbivate kaupade lühiajaline hoiustamine ja käsitlemine 20. Kui müüja ladustab temale kuuluva kauba ostja ruumides ostja vastutusel, on tegemist frantsiisimüügi laoga konsignatsioonilaoga reservlaoga 3PL laoga 21. Kuidas toimub töö poolautomaatladudes? robotid ja automaatliinid teostavad laotoimingud ilma inimese vahetu osavõtuta üksikud järjestikused toimingud teostatakse seadmete poolt automaatselt inimese poolt antud juhtimiskäsu peale personal kasutab laotoimingute sooritamisel poolautomaatseid tõstukeid kasutatakse tõstukeid, mis on varustatud arvutite ja skanneritega, tööülesanded saabuvad tõstukiarvutisse 22. Miniload laosüsteemi kasutamisel on tegemist manuaallaoga automaatlaoga
Ettevõtlikkus Kellele? Info, infotehnoloogia MAJANDUSE PÕHIVALIKUD. Sõltumata riigikorrast või ühiskonna elatustasemest, sõltub majanduse areng sellest, kuidas erinevad majandussubjektid oma valikuid tehes vastavad kolmele põhiküsimusele: Kuidas toota? Sajameetrise kraavi kaevamiseks on mitu võimalust. Võime selle töö ära teha kümne mehe ja kümne labidaga. Teine võimalus oleks rentida tehnika – kas ekskavaator või hoopis isekaevav robot. Milline võimalus oleks kõige mõistlikum? Ühest vastust on raske anda. Ilmselt tuleb valiku tegemisel lähtuda olemasolevatest võimalustest. Vastus sõltub kraavikaevajate, ekskavaatori ja roboti olemasolust ning nende hindadest. Kui suhteliselt odav tööjõud kraavikaevamiseks on olemas, siis pole mõtete rentida kallist tehnikat või rakendada kõrgtehnoloogiat. Samas aga, kui olemasolev tööjõud on kallis ja tehnika rentimine suhteliselt odav, on mõttekas valida teine variant.
mustanahalised: "kui me oleme inimesekäsitlusest väljaspool, siis mis õigus on õigussüsteemil meie üle?" 1920.date alguses Karel Tšapek võttis kasutusele uue sõna tehisinimese kohta. "robot", mis tähendas sunnitöölist. Orja ja roboti seos. Kui oleme eemale jäetud inimese määratlusest, siis samastame end robotiga. Ridley(vist? ma ei viitsi üle kontrollida) Scotti film "Blaid runner". Ülesehitus läheb käima orjade ehk robotite mässust. Robotid põgenevad oma alalt ja peategelane peab nad üles otsima. Stsenaarium toimub 2014. aastal. Replikantidel on siirdatud mälu ja emotsioonid ja neil on alalhoitud illusioon, et nad kuuluvad inimeste juurde. Inimeste maailmas ei soovi nad inimestega võrdsed olla, vaid vastanduvad. Mõjukas, inspiratsioon mustanahaliste jaoks. "Me ei suhestu teie loodud ajalooga, vaid loome omale uue sünteetilise ajaloo." Inimeste maailm saab masinaga suhelda ainult eeldusel, et nad teevad nii nagu nad
Tööstusühiskonnas: Ida-Aasia, Ida-Euroopa Teenindus ühiskonnas: Euroopa, Ameerika, Jaapan 25. Arutle, mis on võõrtööliste kasutamise plussid ja miinused? Too kaks poolt ja vastuargumenti? Põhjenda + Tööjõude, kes tööd tahavad ja seda väärtustavad, on hea hoida ja alati vaja. + Saab välismaiseid kombeid enda ettevõttes kasutada, neid tundma õppida ja areneda. - Nende keeleoskus võib teatud maal probleemiks olla. - Enda riigi omadele jääb vähem tööd. 26. Millised on robotite kasutamise poolt ja vastuargumendid majanduses. Too kolm poolt ja vastuargumenti robotite kasutamisele? + robotid suudavad paremini diagnoosida pettuseid/haiguseid kui inimesed + kõrgemad ja madalamad klassid võivad oodata palgatõusu + robotid teevad kiiremini tööd, kui inimesed - riigieelarved miinustes - inimeste töökohtade arv väheneb - keskklass kaotab enamus oma tööd
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Viktoria Laur AÜEP-1 Ettevõttete teeninduskeel Uurimustöö Juhendaja: dotsent Heli Tooman Pärnu 2012 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Eesti post........................................................................................................................4 2. Pakendikeskus...............................................................................................................9 Kokkuvõte..................................
teleskooptõstuki, masttõstuki konstruktsioon ja tööparameetrid. Masttõstuk kasutatakse materjalide, detailide ja tööriistade tõstmiseks korrustele läbi rajatava hoone aknavaade. Eriliigiks on ehitusliftid, millega tõstetakse korrustele nii materjale kui ka töölisi. Tööparameetrid: tõstevõime, tõstekõrgus, masti kõrgus, tõstekiirus, platvormi laius, platvormi pikkus, raami ulatus, mootori võimsus, mass. Tõstuki mast on sektsioonide abil kasvatatav. Tõstuk paigaldatakse kas frontaalselt või külitsi ehitatava hoone seina äärde ning tema mast kinnitatakse traattõmbidega seina külge. Ehituslift koosneb alusraamist, millele on monteeritud kasvatatav mast ning turvapiirded, mis varustatakse automaatselt lukustatavate ustega. Masttõstukite ja ehitusliftide tõstevõime on kuni 1,5 tonni ja tõstekõrgus võid küündida kuni 150 meetrini. Sahttõstukid kasutatakse puistematerjalide, betooni- ja mördisegude aga ka teraliste ja
äkki hoopis sõiduki enda süü. (Goodman 2016) Kuigi eelnevalt toodi välja, et masin võib kehvades ilmastikutingimustes paremini objekte näha kui inimene, siis tegelikult on praegu autode tootjatel sellega probleeme. Teatud ilmad nagu näiteks tugev vihma-või lumesadu võib segada laserite sensoreid ning ka kaamerate tööd. See aga tähendaks, et auto poleks enam ise suuteline juhtima. (Goodman 2016) Reisija ohutuse võib riski alla seada ka asjaolu, et robot ei pruugi olla suuteline aru saama teatud liiklusmärkidest. Võib juhtuda ka olukord, kus muidu sisse programmeeritud liiklusmärk on rikutud inimkäe poolt ning auto ei suuda tuvastada, mis märgiga on tegu ning seda otsustab seda ignoreerida. Samas juhtub ka olukordi, kus muidu vajalik liiklusmärk on tugevate tormide tõttu kaotsi läinud ning sõiduk ei suuda ise tuvastada, mis olukorraga on liikluses siis tegu. Seetõttu on ka tõenäoline, et teede süsteemid ning infrastruktuur vajaksid
on Marsil ainult 30 kilogrammi. Mõnede teadlaste arvates võib see soodustada hiiglaslike taimede ja loomade arengut. (Noorkõiv, E) 5 Teleskoobist vaadelduna on Marss palju paremini nähtav kui näiteks Veenus või Merkuur. Marssi on kõige parem vaadelda vastasseisus, kui Maa asub täpselt Päikese ja Marsi vahel. Siis on ka nende vaheline kaugus kõige väiksem. Paraku tuleb selliseid olukordi harva ette, kuna vastasseisud toimuvad iga kahe aasta tagant. Vastasseisus võib kaugus muutuda ligi kaks korda, olenevalt vastasseisu ajast. Suurteks vastasseisudeks nimetatakse neid vastasseise, kus kaugus on alla 60 miljoni kilomeetri. (,,Universum" 1997: 219) Marsil olev läbipaistev atmosfäär soodustab terve hulga Maal tuntud detailide ära tundmist: polaaralade lumeväljad, tumedad "mered" ekvaatori läheduses, atmosfääris aeg-ajalt ilmuvad pilved. Marsist on kaarte tehtud alates 17
1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut. Nibble - 4 bitti. Bait – arvutites kasutatav inf
teele tagasi suunata. Näiteks pakkuda valdkondi, kas on osalejatel ideid näiteks toiduvaldkonnas või hoopis mõeldes laste peale. Väga oluline on ajurünnaku läbiviimise planeerimine oluline on läbi mõelda ennem ajurünnaku ajakava - pausid, suunavad küsimused, innustavad laused. Läbi mõelda ennetavalt terve ajurünnaku kulg et vältida ootamatult tekkivaid ebameeldivaid olukordi ja vaikusmomente. Kindlasti peab tutvustama kõikidele osalejatele reegleid kohe alguses, ning tähtsamad punktid kirjutama ülesse, ning riputama nähtavale kohale, et need oleksid nähtavad kogu terve protsessi aja. Väga oluline on ka vajalike vahendite olemasolu ja selge käekiri ideaalne variant on digitaalne tahvel. Kuna tunnis viisime läbi tahvli peal ning mina kodus ekraani peal
Küsimused MER0050 1. Mida tähendavad lühendid CIM; MBS; FEM; RP; PDM; CIM- Computer Integrated Manufacturing MBS- Multi-Engineering / Multi-Body simulation FEM- Finite Element Modeling RP- Rapid Prototyping PDM- Product Data Management 2. Mida tähendavad lühendid CAM; VR; LEM; PLM; CAT; CAM-Computer Aided Manufacturing VR-Virtual Reality LEM- lõplike elemetide meetod PLM-Product Lifecycle Management CAT-Computer Aided Testing 3. Mida tähendavad lühendid CAPP; NC; CAD; MRP I; CAQ; CAPP-Computer Aided Process Planning NC-tööriistade loomine ja tootmine CAD-Computer Aided Design MRP I- Material Requirements Planning CAQ-Computer Aided Quality Assurance 4. Mida tähendavad lühendid CAx; ERP; CRM; DMU; MRP II; CAx-Combined Arms Exercise ERP-Enterprise resource planning CRM-Customer relationship management DMU-Digital Mock-Up MRP II- Material Requirements Planning 5. Mis on topoloogia ja mis on geomeetria? Topoloogia- uurib kujudite omadusi; geomeetria- matem.haru, mis tegeleb ruu
11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes kogustes toitu, tuli hankida söödavat vallutusretkedel pidevalt juurde. Kandeloomade seljas ja vankritel veeti sadu tonne söögikraami
seoses. Millised probleemid võivad tekkida kui midagi on kõnemehhanismis valesti? Keeleteadlastest: L.Stserba- oli see, kes pakkus välja ühe uurimismeetodi- verifitseerimine. (õige ja vale keelendi määramine). See on uurimisviis ja võte, mida saab kasutada laste õpetamisel. Lapsele esitatakse keelend (keeleüksus) ja peab otsustama, kas see on õige või vale. Erinev läbiviimine sõltuvalt vanusest- 4-5a. Lapsel mänguliselt (tuleb robot ja räägib ja laps peab ütlema, kas robot räägib õigesti või ei). Kasutatakse keelevaistu uurimiseks- alateadlik tunnetus, kuidas on õige öelda. Kui ta ei tuvasta, kas on õigesti, ei oska ka ise õigesti rääkida. Keelevaist kujuneb keele omandamise käigus. Võimaldab uurida hääldust, grammatikat, sõnakasutust. Nt sisseütleva käände valesti ütlema- õige kasutuse aluseks on keelevaist. Nt panen pliiatsi sahtlile. Nt karu ütleb, et "panen klotsi kotile"- kas karu ütles õigesti
kus keegi ei vali arvutit või mobiili otseselt selle järgi, mis jõudlusega protsessor või milline seade seal Kindlasti seesedu peitub on. võti Omavahel koostöös.võistlevad Apple´i hammustatud Tootearenduses õun, Androidi ja uurimustöödes osaleme robot ja erinevates Microsofti kandilised aknad – loeb emotsioon. konsortsiumites, kus püüame mobiilset taristut Eestile luua ja standardiseerida. Eesti on väike, siin ei tasu ehitada konkureerivad taristuid, vaid tuleb olla tark ja ehitada üks, mida Ettevõtte IT-osakonnad saaks ühiselt kasutada. ei saa enam Oleme dikteerida,
praktika jaoks (Aarelaid 1999, 1352). Kooliõpikute üheks ülesandeks on aidata last orienteeruda uuenenud väärtuste maailmas. Laps võtab täiskasvanu või lemmikkangelase arvamusi ja käitumist täiesti tõsiselt. Kui puudub võimalus saada oma arvamusele kinnitust mõnelt autoriteedilt, võib mingi väärkäitumise ilming muutuda lapse jaoks oluliseks väärtuseks, sest tal puudub võime kriitiliselt olukordi ja sündmusi analüüsida. Kindlate käitumismallide pakkumine ei tähenda samas, et laps need automaatselt oma käitumisse ja suhtlemisse üle kannaks. Selleks, et õpitud väärtusnormid muutuksid lapse enese sisemisteks väärtushinnanguteks, on vaja täiskasvanupoolset positiivset tagasisidet ja võimalust oma kogemuste najal neid väärtusi õppida. Muutused laste väärtushinnangutes on igihaljas teema, kus peaaegu alati jõutakse
pikast istumisest väsida. Pikk töö hiirega Hiirega töötades saavad II Teha pauside ajal ka koormust vaid 2 sõrme, Vastuvõetav risk sõrmedele harjutusi. teised aga ei tööta. (2) Psühholoogilised ohutegurid Pikaajaline töötamine Kui on mõni töö, mis II Kuna selliseid olukordi üksinda nõuab suuremat Vastuvõetav risk esineb harva, ei mõjuta tähelepanu või on ise (2) need oluliselt õpilase sisult mahukam, siis psüühikat. töötatakse pikemalt üksi. Tabel 2 Riskianalüüsi tulemused 11 12 Kontroll-loen: kontoritöö
11. KLASS GMO KAS TARBIDA VÕI MITTE? Uurimistöö SISSEJUHATUS Ühiskonnas on üha enam populaarsus koguma hakanud teema ,,GMO kas tarbida või mitte?". Selle peamisteks negatiivseteks argumentideks peetakse seda, et tegelikult ei teata, milline mõju on tarbijale. Geneetiliselt muundatud organismide üheks peamiseks loomise põhjuseks oli näljahäda leevendamine. Kuna Eesti meedias on viimastel aastatel räägitud palju geneetiliselt muundatud organismidest, siis on töö autoril tekkinud küsimused - Mida kujutavad endast geneetiliselt muundatud organismid? Millised ohud nendega kaasnevad ohud? Milliste seadustega piiratakse nende kasutamist? Kui palju mõjutavad GMO-d keskkonda? Nendest küsimustest lähtuvalt, püstitati uurimistööle järgmised eesmärgid: 1. Saada teada, miks luuakse geneetiliselt muundatud organisme. 2. Välja selgitada, millised ohud kaasnevad GMO-de tarbimisega keskkonnale ja inimese tervisele. 3
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.