sideliinid, kommunaalvõrk, pargid, puhkealad jt) Paljude eest tuleb tarbijal maksta, kuid see moodustab vaid osa teenuste hinnast. Vahe kaetakse riigi või munitsipaaleelarvest. Ühishüvede loomine nõuab suuri kulutusi, mis on jõukohased ainult kogu ühiskonnale tervikuna. Neid pakubki riik kogudes selleks makse. MAJANDUSPOLIITIKA PEAMISED EESMÄRGID Makromajanduse järgi iseloomustavad arenenud rahvamajandust kõrge tootmistase ja tööhõive, hindade stabiilsus ning väliskaubanduse positiivne bilanss Sellest lähtuvalt on iga nüüdisühiskonna majanduspoliitika peamiseks eesmärkideks: · Püsiv majanduskasv (kõige kõrgem majanduskasv on olnud 11%, majanduslangus on olnud 15%. Kõige suurem palgatõus oli ehituses) · Täistööhõive et töötuid oleks võimalikult vähe) · Stabiilsed hinnad (inflatsioon oleks võimalikult madal) Kuidas riik majanduspoliitikat teostab
Makromajanduse põhinäitajad Mikromajandusteadus käsitleb maj. nähtusi, mis on seotud indiviidi ja üksikettevõttega. Makromajandus analüüsib majandusnähtusi, lähtudes rahvamajandusest kui terviksüsteemist. See võimaldab ette näha majanduse arengusuundi ja selle alusel kavandada edasist poliitikat. Makromaj. Teaduse loojaks peetakse J.M.Keynes`i. Arenenud rahvamajandust iseloomustavad kõrge tootmistase ja tööhõive, hindade stabiilsus ning väliskaubanduse positiivne bilanss. Rahvamajanduses on kasutusel kaks peamist üldistavat näitajat: 1. rahvamajanduse kogutoodang /RKT/ 2. sisemajanduse kogutoodang/SKT/ Eristamine on põhjustatud riigipiiridest väljunud ja rahvusvaheliseks väärtuseks muutunud kapitali tõttu. RKT arvutatakse kodumaise päritoluga
Key words: soils, texture, water-supplying capacity, fertility Sissejuhatus Turumajanduse tingimustes omab maa kui põllumajanduse tootmispõhivahendi kvaliteet ettevõtete tootmistegevuse planeerimise seisukohalt erakordset tähtsust. Mulla omadustest, vee-, õhu- ja soojusrežiimist ning taimetoitainetega varustatusest sõltub selle viljakus, produktsioonivõime. Seega maa kvaliteedist oleneb talu või ettevõtte maakasutuse spetsiifika, tootmistase, tulukus ja konkurentsivõime. Et hinnata ja prognoosida põllumajanduse võimalikke arengustrateegiaid ja sellega seonduvat maakasutust , on oluline teada erinevate piirkondade maa kvaliteeti ja tootmispotentsiaali. Muldade viljelusväärtuse hindamine ja ettevõtte tootmistegevuse optimeerimine peab tuginema maakasutuse kompleksel agromullastikulisel ja majanduslikul analüüsil, mis eeldab väga põhjalike andmebaaside olemasolu.
kehtestama liidu poolt sätestatud miinimumaktsiisid. - Kallid euronõuded- Tootmine peab vastama ELi kvaliteedi-, keskkonna- ja muudele nõuetele. See nõuab suuri ja kalleid ümberehitusi, mis omakorda vähendab ettevõtte konkurentsivõimet. - Kaubanduse ümbersuunamine- Tollidega suunatakse kaubandus tolliliidukeskseks, mistõttu osa kaupu ei tasu enam odavatest piirkondadest importida - majandus ei saa ELis enam toimida avatud turumajanduse põhimõttel. - Madal tootmistase- Põllu- ja kalameestele jäävad kehtima praegused madalad (kolme viimase aasta keskmised) tootmistasemed. - Ajude väljavool- Tänu kõrgemale palgale ja tööjõu vabale liikumisele ELi riikides pakuvad ELi analüütikud, et uutest liikmesriikidest pagevad kõrgeltharitud töötajad võõrsile KOKKUVÕTE Kokkuvõttes võib öelda, et Euroopa Liidu maaelu arengu toetustel ja otsetoetustel on olnud oluline
TOOTMISSÜSTEEMI (JIT) PÕHISEISUKOHAD •Toodangu mahu ja nomenklatuuri operatiivne reguleerimine, selle kohandamine igapäevase nõudlusega; •Stabiilse kvaliteedi tagamine igas tootmislõigus; •Inimteguri aktiveerimine, sest inimene loob ja teenindab süsteemi; •Süsteemi eesmärgiks on kulude minimeerimine, mida tehakse tootmisvarude vähendamise ja tootmistsükli lühendamise kaudu. JUST IN TIME SÜSTEEMI VÕTMEELEMENDID 1.Viia igapäevane tootmistase vastavusse igapäevase nõudlustasemega; 2.Minimiseerida tootmisvarud; 3.Minimiseerida tootmispartii suurus; 4.Minimiseerida seadmete seadistamisajad ja kulud; 5.Leida optimaalne seos inimese, seadme ja tootmisrütmi vahel; 6.Kasutada rikkeid ennetavat seadmete hooldussüsteemi; JUST IN TIME SÜSTEEMI VÕTMEELEMENDID 7.Kasutada multifunktsionaalseid töölisi, mis võimaldab tööjõudu paindlikumalt kasutada; 8.Saavutada toodangu kõrge kvaliteeditase; 9
aastatel Eestis ja ka naabermaades suhteliselt madalad. Teravilja saagikus kõikus 10-12 ts piires, oli 1939. aastal 12 ts/ha. Lehma keskmine piimatoodang oli 1937/1938. põllumajandusaastal 2185 kg. Sõja- aastatel saagikus ja produktiivsus langesid veelgi, kuid ka järgneval aastakümnel varasem tase ei taastunud. 1950. aastatel saabus kollektiviseerimise tõttu uus langus, 1955. aastal oli keskmine teraviljasaak 6,5 ts/ha ning lehma keskmine piimatoodang 1669 kg. Alles 1960. aastate lõpul tootmistase paranes. Teravilja keskmine hektarisaak oli 1970. aastal juba 17,6 tsentnerit, 1980. aastal 21,4 ning 1989. aastal 24,4 ts/ha. Lehma keskmine piimatoodang jõudis juba 1960. aastaks 2844 kg tasemele, 1970. aastal oli 3315 kg, 1980. aastal 3658 kg ning 1989. aastaks tõusis 4217 kilogrammini. Eesti põllumajanduse arengut mõjustasid aastail 1940-1990 mitmed pärssivad, kuid ka mõned soodustavad tegurid. Pärssivalt toimis psühholoogiline tegur. Vägivaldselt teostatud ja
tingimustele vastavaks; Euroopa poliitvangide kasutamine tasuta tööjõuna (sõja järel oli ~10 miljonit inimest Vene vangilaagrites); 1940ndate aastate lõpuks varustamine soodustas tööstuse kasvu; saavutati sõjaeelne tootmistase raske- ja kergetööstuses; 1950-ndate alguseks ka põllumajanduses; põllumajandus oli NSV Liidu MAJANDUS sai tagasi sõjaaegsed laene; kõige mahajäänuim majandusharu: võidurelvastumine lõi uusi töökohti; ·probleemiks oli töökäte puudus (40% sõjaeelsest) Marshalli plaan; ·põllumajandus oli alafinantseeritud
kehtestama liidu poolt sätestatud miinimumaktsiisid. - Kallid euronõuded Tootmine peab vastama ELi kvaliteedi-, keskkonna- ja muudele nõuetele. See nõuab suuri ja kalleid ümberehitusi, mis omakorda vähendab ettevõtte konkurentsivõimet. - Kaubanduse ümbersuunamine Tollidega suunatakse kaubandus tolliliidukeskseks, mistõttu osa kaupu ei tasu enam odavatest piirkondadest importida - majandus ei saa ELis enam toimida avatud turumajanduse põhimõttel. - Madal tootmistase Põllu- ja kalameestele jäävad kehtima praegused madalad (kolme viimase aasta keskmised) tootmistasemed. - Ajude väljavool Tänu kõrgemale palgale ja tööjõu vabale liikumisele ELi riikides pakuvad ELi analüütikud, et uutest liikmesriikidest pagevad kõrgeltharitud töötajad võõrsile 7 Kokkuvõte
D-kõver on neg tõusuga- kogus suureneb hinna alanedes; D-kõver=turu D-kõver=AR-kõver S-kõver puudub kuna hinna ja koguse vahel pole seost! MR
tootmistase, mille puhul MR>MC Keskmine ühikukasum=p-ATC Maj.kasum= ühikukasum * kogus Elastne nõudlus> MR pos ja TR kasvab hinna langedes Mitteelastne nõudlus> MR on neg ja hinna langedes TR kahaneb Lühiperiood: Tegevust jätkatakse kui p katab AVC, vastasel juhul lõpetatakse ajutiselt ühikukahjum=ATC-p ; kogukahjum= ühikukahjum*kogus kasumi max-ne kuni AVC on kaetud kasumit max-v kogus- MR=MC saadakse majanduskasumit Pikk periood:
(põllumajandus, metsamajandus, kala- ja veemajandus). Paralleelselt konkreetse toodangu andmisega kaasneb elutagavate funktsioonide (public goods) täitmine.Eestil oli enne Teist maailmasõda arenenud põllumajandus, mis võimaldas elanikkonna varustamise kohalike toiduainetega ja eksportida konkurentsivõimelist toodangut (eelkõige peekon ja või) paljudesse arenenud riikidesse. Ka plaanimajanduse tingimustes (aastatel 19451990) oli Eesti põllumajanduses suhteliselt kõrge tootmistase. Taimekasvatuses kasutati palju mineraalväetisi 1989. a. ühe põllumaa hektari kohta keskmiselt 266,7 kg toimeainele ümberarvutatult, 1985. a. isegi 289,3 kg, mis ületas üle kolme korra taimekasvatussaadustega põldudelt äratoodut ja loomulike kadudega kaasnevaid näitajaid. Herbitsiididega töödeldi peaaegu kogu suviteravilja külvipind. Mineraalväetiste tasakaalustamata ja herbitsiidide suhteliselt ohtra kasutamise,
tundma. Otsuseid tehakse rühmas. Rõhk asetatakse rühmatööle ning isiklikud huvid allutatakse rühma huvidele. Jaapani organisatsioonikultuuri eesmärk on luua täpselt ajastatud tootmissüsteem. 11. Millised on JIT-süsteemi võtmeelemendid ja mida tuleks nendes minimeerida? Süsteemi eesmärgiks on kulude minimeerimine, mida tehakse tootmisvarude vähendamise ja tootmistsükli lühendamise kaudu. Just in Time süsteemi võtmeelemendid: 1.) Viia igapäevane tootmistase vastavusse igapäevase nõudlustasemega. 2.) Minimeerida tootmisvarud. 3.) Minimeerida tootmispartii suurus. 4.) Minimeerida seadmete seadistamisajad ja kulud. 5.) Leida optimaalne seos inimese, seadme ja tootmisrütmi vahel. 6.) Kasutada rikkeid ennetavat seadmete hooldussüsteemi. 7.) Kasutada multifunktsionaalseid töölisi, mis võimaldab tööjõudu paindlikumalt kasutada. 8.) Saavutada toodangu kõrge kvaliteeditase. 9.) Kasutada usaldusväärseid tarnijaid. 10
tundma. Otsuseid tehakse rühmas. Rõhk asetatakse rühmatööle ning isiklikud huvid allutatakse rühma huvidele. Jaapani organisatsioonikultuuri eesmärk on luua täpselt ajastatud tootmissüsteem. 11. Millised on JIT-süsteemi võtmeelemendid ja mida tuleks nendes minimeerida? Süsteemi eesmärgiks on kulude minimeerimine, mida tehakse tootmisvarude vähendamise ja tootmistsükli lühendamise kaudu. Just in Time süsteemi võtmeelemendid: 1.) Viia igapäevane tootmistase vastavusse igapäevase nõudlustasemega. 2.) Minimeerida tootmisvarud. 3.) Minimeerida tootmispartii suurus. 4.) Minimeerida seadmete seadistamisajad ja kulud. 5.) Leida optimaalne seos inimese, seadme ja tootmisrütmi vahel. 6.) Kasutada rikkeid ennetavat seadmete hooldussüsteemi. 7.) Kasutada multifunktsionaalseid töölisi, mis võimaldab tööjõudu paindlikumalt kasutada. 8.) Saavutada toodangu kõrge kvaliteeditase. 9.) Kasutada usaldusväärseid tarnijaid. 10
korterikriis. Teataval määral aitas tootmise taastamisele kaasa ka NSV Liidu, kui võitjariigi staatus, sest kaotajatelt saadi reparatsioonidena mitmesuguseid masinaid ja vabrikute sisseseadeid. Valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupade osas; kasvasid hinnad Jätkus sõja- ja poliitvangide kasutamine tasuta tööjõuna (sõja järel oli ~10 miljonit inimest Vene vangilaagrites). 1940-ndate aastate lõpuks saavutati sõjaeelne tootmistase raske- ja kergetööstuses; 1950-ndate alguseks ka põllumajanduses. Põllumajandus oli NSV Liidu kõige mahajäänuim majandusharu: · probleemiks oli töökäte puudus (40% sõjaeelsest) · põllumajandus oli alafinantseeritud · ebasoodsad ilmastikuolud põhjustasid näljahäda (1946 /1947) · Sisepoliitika: Viidi läbi sovietiseerimine NSV Liiduga II maailmasõja käigus liidetud aladel-
majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut, investeeringud kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele igasugune kapitali kasvatamine ühiskonnas, puhaseksport kogueksport miinus import, klassikaline koolkond klassikalise majandusteooria pooldajad, Keynesi koolkond - keinsistliku majandusteooria pooldajad, potentsiaalne tootmismaht - See on tootmismaht ressursside maksimaalse rakendatuse korral e tootmistase tootmisvõimaluste piiril, kogunõudluse kõver näitab üldise hinnataseme ja koguprodukti vahelist seost, lühiperioodi kogupakkumise kõver horisontaalne sirge, mille puhul majandus toimib ressursside alahõive ja tööpuuduse tingimustes, pika perioodi kogupakkumise kõver vertikaalne sirge, Okuni seadus tööpuuduse 1% vähendamine toob kaasa SKP 3% kasvu, SKP lõhe erinevus tegeliku (jooksva) ja potentsiaalse tootmismahu vahel, eelarvepoliitika maksusüsteemi ja
majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut, investeeringud – kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele – igasugune kapitali kasvatamine ühiskonnas, puhaseksport – kogueksport miinus import, klassikaline koolkond – klassikalise majandusteooria pooldajad, Keynesi koolkond - keinsistliku majandusteooria pooldajad, potentsiaalne tootmismaht - See on tootmismaht ressursside maksimaalse rakendatuse korral e tootmistase tootmisvõimaluste piiril, kogunõudluse kõver – näitab üldise hinnataseme ja koguprodukti vahelist seost, lühiperioodi kogupakkumise kõver – horisontaalne sirge, mille puhul majandus toimib ressursside alahõive ja tööpuuduse tingimustes, pika perioodi kogupakkumise kõver – vertikaalne sirge, Okuni seadus – tööpuuduse 1% vähendamine toob kaasa SKP 3% kasvu, SKP lõhe – erinevus tegeliku (jooksva) ja potentsiaalse tootmismahu vahel, eelarvepoliitika – maksusüsteemi ja
materjalide ning varude juhtimises · võikesteks JIT süsteemideks, kus seatakse võtme-eesmärgiks lõpptoote varude planeerimine ja teenindamise kõrgekvaliteedi tagamine vastavalt turu vajadustele. Just in time süsteem toetub järgmistele alustele: · tootmisgraafiku koostamine oma materjalide voo teisaldamine nii, et see saabuks õigel ajal õigesse kohta. JIT süsteemi üleehitamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest: 1) viia igapäevane tootmistase vastavusse igapäevase nõudlustasemega. 2) Minimeerida tootmisvarud 3) Minimeerida tootmispartii suurus 4) Minimeerida seadmete seadistamise ajad ja kulud 5) Leida optimaalne seos inimese, seadme ja tootmisrütmi vahel. 6) Kasutada rikkeid ennetavaid seadmete hooldussüsteemi 7) Kasutada mitmekesiste oskuste ja teadmistega töölisi, mis võimaldab tööjõudud paindlikumalt kasutada
· Mida Rohkem on asenduskaupu, · Mida vähem tähtis on hüvis · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg · Mida suurem on hüvisele tehtavte kulutuste osakaal tarbijate sissetulekus. Maksukoorem ja elastsus suuremat maksukoormat kannab osapool, kelle tegevus on vähem elastne. Peatükk 4 Alternatiivkulu ressursi paremast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Arvestuslik kasum firma kogutulu ja otseste kulude vahe Kapatsiteet - on tootmistase mille korral firma keskmine TC on minimaalne Kahaneva piirtootlikkuse seadus mistahes majandustegevuses muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist väheneb Kaudsed kulud mõõdab tulu mida vaadeldav ressurss oleks võinud teenida parema alternatiivse kasutusviisi korral Keskmine kogukulu(ATC) TC ja toodetud koguse jagatis Keskmine muutuvkulu(AVC) kogu muutuvkulu ja toodetud koguse jagatis Keskmine produkt (AP) koguprodukti ja tootmiseks kasutatava resurssihulga jagatis
MC =TC/TP Keskmine püsikulu (AFC) on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis AFC=FC/TP Keskmine muutuvkulu(AVC) kogu muutuvkulu ja toodetud koguse jagatis AVC=VC/TP Keskmine kogukulu(ATC) TC ja toodetud koguse jagatis ATC=TC/TP Pika perioodi keskmine kulu (LAC) mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu eeldusel et tootja võib valida firma mistahes suurusvariandi. Kapatsiteet - on tootmistase mille korral firma keskmine kogukulu (TC) on minimaalne HARJUTUSED Kuna kõik ressursid on piiratud ja kõigil neil on alernatiivsed kasutusvõimalsued, siis on nii otsesed, kui ka kaudsed kulud alternatiivkulud. Peatükk 5 Hinnavõtja see kes ei suuda mõjutada hinda, vaid lepib sellega Kasumilävi punkt kus kogukulu TC = kogutulu TR. Firma saab üksnes normaalkasumit Kasumi maksimeerimine eeldus mille kohaselt firmad püüavad alati realiseerida maksimaalselt suurt
aastatel Eestis ja ka naabermaades suhteliselt madalad. Teravilja saagikus kõikus 10-12 ts piires, oli 1939. aastal 12 ts/ha. Lehma keskmine piimatoodang oli 1937/1938. põllumajandusaastal 2185 kg. Sõja- aastatel saagikus ja produktiivsus langesid veelgi, kuid ka järgneval aastakümnel varasem tase ei taastunud. 1950. aastatel saabus kollektiviseerimise tõttu uus langus, 1955. aastal oli keskmine teraviljasaak 6,5 ts/ha ning lehma keskmine piimatoodang 1669 kg. Alles 1960. aastate lõpul tootmistase paranes. Teravilja keskmine hektarisaak oli 1970. aastal juba 17,6 tsentnerit, 1980. aastal 21,4 ning 1989. aastal 24,4 ts/ha. Lehma keskmine piimatoodang jõudis juba 1960. aastaks 2844 kg tasemele, 1970. aastal oli 3315 kg, 1980. aastal 3658 kg ning 1989. aastaks tõusis 4217 kilogrammini. Eesti põllumajanduse arengut mõjustasid aastail 1940-1990 mitmed pärssivad, kuid ka mõned soodustavad tegurid. Pärssivalt toimis psühholoogiline tegur. Vägivaldselt teostatud ja
30. Eesti NSV põllumajandus 1960.-1970. Aastatel 1956. aastal liideti 48 kolhoosi sovhoosidega, 1957. aastast hakati aga nõrkade kolhooside baasil moodustama uusi sovhoose. Sovhooside osakaalu suurendamine kujunes riikliku poliiitika suunaks. 1960. aastal oli kolhooside valduses 69% ning sovhoosidel 31% põllumajandusettevõtete maast. 1970. aastate keskel rajati suured Viljandi ja Pärnu sea- kasvatuskombinaadid. Samal ajal asuti ehitama lüpsikarja suurfarme. Alles 1960. aastate lõpul tootmistase paranes. Teravilja keskmine hektarisaak oli 1970. aastal juba 17,6 tsentnerit. 1975. aastal oli viiendik ENSV ettevõtetest rohkem kui 1000 töötajaga (1964 aastal 6,4%). Vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv: 1960 töötas põllumajanduses 25,4 protsenti töötavatest inimestest ja 1975. aastal 13,8 protsenti. Põllumajanduse kollektiviseerimine halvas aastateks maarahva töömotivatsiooni. Sellele
muutuvad. Ettevõttel on võimalik valida erinevate sisendite kombinatsioonide vahel. Kui on otsus tehtud ja ressursid olemas, on firmal uued püsikulud ja lühiperiood. Kui lühendi ees on veel L, siis on juttu pika perioodi kuludest-tuludest. (L long). Isokost ja isokvant isokvantide (isoquant) ehk samasuskõverate abil. Isokvant on kõver, mis näitab erinevaid tootmistegurite kombinatsioone, mida firma saab kasutada teatud tootmistaseme saavutamiseks. Samaks jääb tootmistase/kogutoodang, muutub sisendite hulk. Palju üht, palju teist kasutada. ISOKOST näitab graafiliselt kõiki kahe sisendi kombinatsioone, mida firma võib mingi kindla rahasumma eest muretseda (osta). Need on sirgjooned ja isokvandid on kumerad 0-punkti suhtes. Samaks jääb kogukulu, muutuvad sisendite kogused, palju üht ja palju teist. Isokosti tõusu absoluutväärtus võrdub sisendite hinnasuhtega: (TC 2 / r) : TC2 / w = w/r
Avaldise parem pool väljendab rahvamajanduse kogusäästu ja seetõttu Kust saame, et Avaldis S-I on netovälisinvesteeringud, mis näitab rahvamajanduse säästu ülejääki rahvamajanduse investeeringutes. Inflatsioon- ja languslõhe Kogu eelnev analüüs eeldas, et majanduse hinnatase on konstante ja majanduses on vabu ressursse. Tegelikkuses on kogutoodangu täishõivetqase kood hinnataseme stabiilsusega iga majanduse optimaalne tootmistase. Igal ajamomendil olemasoleva ressursside pakkumise korral on kogutoodangu täishõivetasemeks tootmismaht, mida ühiskornd võiks toota, kui ta suudaks kõiki om ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Suurust, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset, nimetatakse langulõheks. Languslõhe on vertikaalne kaugus 45 kraadi joone ja kogukulutuste kõvera vahel. Kui aga kogukultused on suuremad kui kogutoodang E>Y, siis on tulemuseks inflatsioon
vahet e netoeksporti. Import ei ole kogutulust sõltumatu. Impordifunktsiooni väljendatakse tavaliselt M=Mo+mY, kus mo-sõltumatu import, m-impordi piirkalduvus. Impordi piirkalduvus (MPM) väljendab impordi muudu ja kogutulu muudu suhet MPM= M Y INFLATSIOONI- JA LANGUSLÕHE Kogutoodangu täishõivetase koos hinnataseme srabiilsusega on iga majanduse optimaalne tootmistase. Igal ajal olemasoleva ressursside pakkumise korral on kogutoodangu täishõivetasemeks tootmismaht mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Suurust mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset nim languslõheks. Inflatsioonilõhe näitab kogust mille võrra kogukulutused ületavad majanduse võimsust. KOGUNÕUDLUS JA -PAKKUMINE
seisundi, mastaabisääst – tootmise laienemisega kaasnevad kahanevad keskmised kulud. Monopolistlik konkurents – turul palju firmasid, kes toodavad kõik natuke erinevaid tooteid. Loomulik monopol – erinevatest oskustest, teadmistest, ressurssidest tekkinud barjäärid teistele ettevõtetele. Avalik monopol – tegutseb kulud=tulud piiril, lähtub kodanike vajadustest. Monopoli ebaefektiivsus: madalam tootmistase kui konkurentsi tingimustes. P>MC selline Q, kus MB>MC ebaefektiivsus. Lahendused: stimuleerida konkurentsi, jagada monopol osadeks, reguleerida ettevõtete liitumisi, riigistamine, reguleerimine. Konkurentsi vähenemise põhjused: mastaabisääst, kontroll ressursi üle (maavarad), erinevad poliitikad, firmade strateegiline käitumine. 4. Mittetäielik turg - tarbija on nõus maksma vähem, kui tootmine tegelikult maksab
kodumaises tööstusest, mis takistavad Pareto-efektiivse tootmise saavutamist. Õigustatud on sekkumine ainult nendel turgudel, kus moonutus ilmnes, ning sekkumise ulatus peaks olema võrdne moonutuse ulatusega. Tärkava tööstusharu kaitse argumendi kohaselt võib riigil olla küll suhteline eelis millegi tootmiseks, kuid kuna tegemist on tärkava tööstusharuga, siis ei ole piisavalt oskusteavet ja tehnoloogiat ning optimaalne tootmistase ei ole saavutatav. Sellest tulenevalt jääb see tööstusharu loomata või on ta sunnitud oma tegevuse lõpetama. Tärkava tööstusharu kaitsmine on õigustatud ainul juhul, kui tööstusharu kasvab ning suudab lõpuks ise efektiivselt eksisteerida. Valitsuse tulude suurendamine tähendab seda, et tollimaksude kehtestamisega püütakse suurendada valitsuse tulusid. Sellise argumendi kasutamine on küsitav kuna arenenud riikide valitsuste tuludest moodustavad tollimaksutulud väga väikese osa
tõmbavat tootmissüsteemi rakendada autode valmistamisel. See logistiline süsteem toetub järgmisele alusideele: kui tootmisgraafik on koostatud, siis on võimalik organiseerida materjalide voo teisaldamine nii, et õige kogus saabuks õigel ajal õigesse kohta. Süsteemi eesmärk on kulude minimeerimine, seda tehakse tootmisvarude vähendamise ja tootmistsükli lühendamise kaudu. JIT– süsteemi ülesehitamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest (Kabral, 1996) : viia igapäevane tootmistase vastavusse igapäevase nõudlustasemega, minimeerida tootmisvarud, minimeerida tootmispartii suurus minimeerida seadmete seadistamisajad ja -kulud, 18 leida optimaalne seos inimese, seadme ja tootmisrütmi vahel, kasutada rikkeid ennetavat seadmete hooldussüsteemi, kasutada mitmekesiste oskuste ja teadmistega töölisi, see võimaldab tööjõudu paindlikumalt rakendada,
elurikkus, nõudluse ja pakkumise korraldamine on teostatav ainult sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Põhiliseks liikumapanevaks jõuks siin on ühiskonna selgelt väljendatud nõudlus nende hüvede järele. Ühiskonna nõudlus kandub poliitilisse päevakorda ning riik hakkab tegutsema, et tagada hüvega varustamist administratiivsete mehhanismide abil. Nii kindlustatakse avaliku kaupade ja teenuste tootjate huvi varustada ühiskonda selle hüvega. 52. Toodang, saaste ja sotsiaalselt optimaalne tootmistase Sotsiaalselt optimaalne tootmistaseme saavutamine: Väliskulu haldamine: 1. ühiskauba tüüpi keskkonnakaupade majandusliku väärtuse leidmine ja selle kasutamine tulu-kulu analüüsis; 2. ühiskauba tüüpi keskkonnakaupadele omaniku leidmine; 3. korralduslikud meetmed: - käsu-kontrolli meetmed; - majandusmeetmed Sotsiaalselt optimaalne tootmistase on see tase, milleni inimesed ostaksid seda
annaabi.ee 
