finantsaruannete koostamiseks b. hinnakujunduseks c. rahavajaduse hindamiseks d. plaanide ja eelarvete koostamiseks Küsimus 4 Küsimuse tekst Astakkulu Vali üks: a. kaetakse ositi b. sarnaneb segakulude vähese ulatusega olulisusvahemikus c. on (a) ja (b d. on segakulu erijuhus Küsimus 5 Küsimuse tekst Olulisusvahemiku (relevant range) tähtsus seisneb selles, et ta on vahemik, kus Vali üks: a. ükski eeltoodud vastuvariant pole õige b. tooteühiku muutuvkulud on erinevad erineva tegevusmahu puhul c. tooteühiku muutuvkulud ja püsikulude kogusumma jäävad konstantseks d. tooteühiku kohta tulevad püsikulud on konstantsed igasuguse tegevusmahu juures e. segakulusid tuleb tõlgendada muutuvkuludena Küsimus 6 Küsimuse tekst Üldjuhul on kõige usaldusväärsemalt võimalik prognoosida Vali üks: a. kogukulusid tooteühiku kohta b. püsikulusid tooteühiku kohta c. muutuvkulude kogusummat d
Küsimus 1 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Üldjuhul on kõige usaldusväärsemalt võimalik prognoosida Vali üks: a. muutuvkulusid tooteühiku kohta b. kogukulusid tooteühiku kohta c. muutuvkulude kogusummat d. püsikulusid tooteühiku kohta Küsimus 2 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Olulisusvahemikus Vali üks: a. Püsikulud ühiku kohta muutuvad b. Muutuvkulude (vc) kogusumma jääb samaks c. Kogukulud ühiku kohta ei muutu d. Muutuvkulud ühiku kohta muutuvad Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Astakkulu Vali üks: a. kaetakse ositi b. on segakulu erijuhus c
ülesanne 1 Ettevõtte püsikulud on 800 eurot nädalas ja muutuvkulu on 50 eurot tooteühiku kohta. Nõudlusfunktsioon on kirjeldatud mudeliga p(q)=-0,5q+100, kus p on hind ja q tootmismaht. Leid a) kasumi sõltuvus tootmismahust; b) optimaalne tootmismaht ja sellele vastav kasum. Andmed: Valemid: 800 eur C(q)= CF + cvq Muutuvkulu (Cv)= 50 eur R(q) = q * p P (q)=-0,5q+100 P = R-C a) kasumi sõltuvus tootmismahust; C(q) = 800+50q R(q) = q(-0,5q+100) = -0,5q2+100q
Ülesanne 1 Ettevõtte püsikulud on 800 eurot nädalas ja muutuvkulu on 50 eurot tooteühiku kohta. Nõudlusfunktsioon on kirjeldatud mudeliga p(q)=-0,5q+100, kus p on hind ja q tootmismaht. Leida a) kasumi sõltuvus tootmismahust; C(q)= CF + cvq C(q) = 800+50q R(q) = q * p R(q) = q(-0,5q+100) = -0,5q2+100q P = R-C P = -0,5q2+100q-800-50q= -0,5q2+50q-800 Vastus: kasumi sõltuvus tootmismahust on -0,5q2+50q-800 b) optimaalne tootmismaht ja sellele vastav kasum. q(opt) = = = 50 P(50) = -0,5(50)2 + 50*50-800 = -1250+2500-800 = 450
korral piirkulust (MC) suurem või väiksem? Miks? 41. Kasumi maksimeerimise kuldreegli kohaselt peaks firma tootma koguse, mille piirkulu võrdub hinnaga (MC = p). 42. TKT-l toodavad kõik firmad diferentseeritud toodangut. 43. Kui täielikult konkureeriva firma piirkulukõver lõikub firma keskmise muutuvkulu kõveraga tasemel, kus keskmine muutuvkulu (AVC) võrdub 4 krooni, peaks firma lühiperioodil tegevuse lõpetama, kui tooteühiku hind langeksõige madalamale kui 4 krooni. 44. Lahenda joonise abil EEK ATC MC AVC K L G D = MR N
ATC=TC/TP AVC (average variable cost, keskmine muutuvkulu) on muutuvkulude ja toodetud koguse jagatis. AVC=VC/TP AFC (average fixed cost, keskmine püsikulu) on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. AFC=FC/TP AR(average revenue, keskmine tulu või ühikutulu) on kogutulu ja toodetud koguse jagatis. AR=TR/TP MP (marginal product, piirprodukt) on koguprodukti muutus muutuvressursi ühiku muutuse kohta. MPL=TP/L või MPK=TP/K MC (marginal cost, piirkulu) on lisakulu ühe täiendava tooteühiku valmistamisel või kogukulu muutus, mis vastab tootmismahu muutmisele ühe tooteühiku võrra. MC=TC/TP MR (marginal revenue, piirtulu) on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist. MR=TR/TP
kui ühiku muutuvkulud alanevad 15% d. kui müügihind alaneb 15% Küsimus 2 Küsimuse tekst Kõrge automatiseerimistasemega ettevõte on harilikult Vali üks: a. suure ohutusvaruga (margin of safety) b. madala kasumilävega c. kõrge tegevusvõimendusega d. madala tegevusvõimendusega (operating leverage Küsimus 3 Küsimuse tekst Piirkasum suureneb, kui müügikäive jääb samaks ja Vali üks: a. püsikulud alanevad b. püsikulud suurenevad c. tooteühiku muutuvkulud suurenevad d. tooteühiku muutuvkulud vähenevad Küsimus 4 Küsimuse tekst Kulu-maht-kasum analüüs on eriti tähtis Vali üks: a. muutuvkuludega võrdse müügikulu kindlaksmääramiseks b. tulu ja kulude vahekorra kindlakstegemiseks erinevate tegevusmahtude juures c. kasumiläve saavutamiseks vajaliku tegevusmahu kindlakstegemiseks d. püsivkuludega võrdse muutuvkulu kindlaksmääratud Küsimus 5 Küsimuse tekst
Suureneb;väheneb Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kõrge automatiseerimistasemega ettevõte on harilikult Vali üks: a. suure ohutusvaruga (margin of safety) b. kõrge tegevusvõimendusega c. madala tegevusvõimendusega (operating leverage d. madala kasumilävega Küsimus 4 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Piirkasum suureneb, kui müügikäive jääb samaks ja Vali üks: a. püsikulud alanevad b. tooteühiku muutuvkulud vähenevad c. tooteühiku muutuvkulud suurenevad d. püsikulud suurenevad Küsimus 5 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Toote ühiku piirkasum väheneb kõige rohkem (variandid on sõltumatud) Vali üks: a. kui püsikulud alanevad 15% b. kui ühiku muutuvkulud alanevad 15% c. kui ühiku muutuvkulud suurenevad 15% d. kui müügihind alaneb 15% Küsimus 6 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst
peab arvestama oma tegevuse mõju konkurentide käitumisele; 2) müüakse nii homogeenset kui ka diferentseeritud toodangut; 3) eksisteerivad tugevad turukaitsetõkked; 4) on oluline roll hinnavälisel konkurentsil. Pakkumine – on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad vaadeldaval perioodil müüa. Pakkumiskõver – näitab pakutavat kogust erinevate hindade korral. Piirkulu – on lisakulu ühe täiendava tooteühiku valmistamiseks, s.t kogukulu muutus, mis vastab tootmismahu muutmisele ühe tooteühiku võrra. Piirprodukt – on koguprodukti muutus ja muutuvressursi ühiku muutuse kohta. Piirtulu – on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist. Püsikulud – on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ka püsiressursside suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. Tasakaaluhind – on hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku.
MUUTUVKULUD 7 5 HIND 12 TK Q1 24000 EBIT= 0 24000=FC/12-5=168000 LOENGUMATERJALIS TRÜKISTE NÄIDE IS TRÜKISTE NÄIDE 1. Ettevõtte summaarsed püsikulud on 100000 krooni, tooteühiku müügihind on 10 krooni ja muutuvkulud tooteühiku kohta on 6 krooni. Arvutada toodangu kriitiline maht naturaalühikutes. FC= 100000 P 10 VC= 6 Q= 25000 kui müüb 25000 tk on kulud ja tulud võrdsed EBIT 0 1. Arvutada müügikäibe kriitiline piir
Kogus 1 2 3 4 5 6 Tootmiskulu 200 280 400 540 700 880 Muutuvkulu 100 Püsikulu Piirkulu Tükikulu Keskmine muutuvkulu Täitke tabel lõpuni. Tootmiskulu (kogukulu) on püsikulu ja muutuvkulu summa. Püsikulu suurus ei sõltu tootmismahust, seega on see 100. Muutuvkulu leidmiseks tuleb kogukulust püsikulu lahutada. Piirkulu on täiendava tooteühiku valmistamiseks tehtav lisakulu (muutuvkulu suurenemine järgmise toote valmistamiseks. Tükikulu on keskmine kulu ühe tooteühiku valmistamiseks (tootmiskulu jagatis toodete arvuga). Keskmine muutuvkulu on muutuvkulu tooteühiku kohta (muutuvkulu jagatis toodete arvuga). Kogus 1 2 3 4 5 6 Tootmiskulu 200 280 400 540 700 880
piirkulust (MC) suurem või väiksem? Miks? MR>MC 6. Kasumi maksimeerimise kuldreegli kohaselt peaks TKF tootma koguse, mille piirkulu võrdub hinnaga (MC = p). õige 7. TKT-l toodavad kõik firmad diferentseeritud toodangut. vale 8. Kui täielikult konkureeriva firma piirkulukõver lõikub firma keskmise muutuvkulu kõveraga tasemel, kus keskmine muutuvkulu (AVC) võrdub 4 krooni, peaks firma lühiperioodil tegevuse õige lõpetama, kui tooteühiku hind langeks madalamale kui 4 krooni. Õige 9. Lahenda joonise abil Vaagi iga alljärgneva väite tõesust: a) firma maksimeerib oma kasumi, tootes kogust D; vale b) kasumit maksimeeriva koguse korral kajastab firma kogutulu pindala 0GLD; vale c) kogust 0C tootes saab firma majanduskasumit; õige d) koguse 0C korral kajastab firma muutuvkulusid pindala FGKJ; vale e) koguse 0C korral kajastab firma keskmist püsikulu lõik GF; vale
C 2 7,9 1,1 0,556 7,9-6,1= 1,8 1/1,8 = 0,556 D 3 6,1 1,8 0,435 E 4 3,8 2,3 0,263 F 5 0 3,8 KASVAVATE ALTERNATIIVKULUDE SEADUS: mida rohkem üht hüvist toodetakse, seda suurem on alternatiivkulu iga lisandunud tooteühiku kohta. Kasvavad (TVK origoni suhtes nõgus) või konstantsed alternatiivkulud. ABSOLUUTNE EELIS erinevad totjad võivad valmistada tooteid ja teenuseid erineva efektiivsusega, kuna neil on loomulik või omandatud eelis. SUHTELINE EELIS riik peab eksportima kaupu, mille tootmises on suhteline eelis (st. Mille tootmise absoluutne eelis on suhteliselt suurim) ja importima kaupu, mille tootmises on suhteline mahajäämus suurim (st. Mille tootmises on
Monopoli nõudluskõver on ühtlasi ka tema keskmise tulu (AR) kõver, sest: monopol suudab müüa 4 tooteühikut hinnaga 6,75 kr/tk. Seega on TP 27.-. jagades kogutulu toodetud kogusega, saame keskmise tulu 6.75 ja näeme et see on võrdne tooteühiku hinnaga. Sama kehtib ka TK turu korral. Monopoli piirtulu on hinnast väiksem, sest tootes 5 kogust , TR=32,5. Seega tõuseb piirtulu 5,5 krooni võrra, mis on väiksem kui hind. Põhjus: viienda tooteühiku müüb monopol 6,5 krooni eest, aga selleks pean monopol müüma selle hinnaga kõik viis tooteühikut. Järelikult kaotab monopol 0,25 krooni iga esimese nelja tooteühiku pealt, mida ta oleks võinud müüa 6,75.-/tk. Seda tulu kaotust (1.-) kajastab joonisel nelinurk ,,kaotus"
faktorit. Finantsarvestuse meetodid vs otsustuseks vajalik kuluinformatsioon Seadme asendamine • Ettevõte omab seadet, mis soetati kolm aastat tagasi hinnaga 18 000.-. • Seadme kasulik tööiga on 6 aastat, arvestatud kulum on 9 000.-. • Kaalutakse võimalust see seade vahetada uue seadme vastu, mis säästaks jooksvaid kasutamiskulusid. • Uus seade maksaks 7 000.- ja tema kasulik tööiga oleks kolm aastat. • Jooksvad kasutamiskulud on 0.30 tooteühiku kohta vanal seadmel ja 0.20 tooteühiku kohta uuel seadmel. • Mõlema seadme max võimsus on 20 000 ühikut aastas. Vana seadme müügihind oleks 4 000.-. Ettevõttel on valida, kas toota detail ise või osta sisse. • Detaili omahind (ühe detaili kohta) raamatupidamisandmete põhjal: • Otsetööjõud 100.- • Otsematerjal 300.- • Muutuvad üldkulud 50.- • Püsivad üldkulud 200.- (aastas 80 000.-) • Kokku 650
raamatupidamisliku kulu (nimetatakse vahel ka ilmutatud kuluks), saame ettevõtte raamatupidamisliku (bilansilise) kasumi. SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD Piirtoodang (MP) näitab kui palju kasvab kogutoodang tööjõu/kapitali suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu näitab kui palju kasvab kogukulu tootmismahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Esineb ainult muutuvkulude juures (iseloomustab muutuvkulusid). Piirkulu on ühe täiendava tooteühiku valmistamisel tekkiv kulu; Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC). TC = FC + VC Piirtulu näitab kui palju kasvab kogutulu ühe tooteühiku müügi korral. piirtulu on ühe täiendava tooteühiku müügist saadav tulu; Kui piirtoodang on negatiivne, on kogutoodangu kõver negatiivse tõusuga. Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. Milline on omavahel seotud keskmine kogukulu (ATC), keskmine püsikulu (AFC) ja
Konstantsete kuludega tootmisharu: Pika perioodi pakkumiskõver on horisontaalne Kui firma majanduskasum on null, siis tähendab see, et firma Katab oma kulud ja saab normaalkasumit Kui ühiskonnas toodetakse kaupu, mida tarbijad vajavad, siis iga kauba: Hind võrdub piirkuluga Kui täielikult konkureeriva firma piirkulukõver lõikub firma keskmise muutuvkulu kõveraga tasemel, kus keskmine muutuvkulu (AVC) võrdub 4 krooni, siis peaks firma lühiperioodil tegevuse lõpetama, kui tooteühiku hind langeks madalamale kui 4 krooni. Väide on õige! Kui TKF-id saavad lühiperioodil majanduskasumit, siis pikal perioodil: Haru toodangu pakkumine suureneb Kui täielikult konkureerivad firmad saavad majanduskasumit, siis: Harru tuleb uusi firmasid Kui TKF-i tooteühiku turuhind ületab firma keskmise kogukulu, siis: Saab firma normaalkasumist suuremat kasumit Kui täielikult konkureeriva haru kõigi firmade piirkulukõvera nihkuvad allapoole, siis: Haru toodangu
Koguprodukt 3 8 12 15 17 18 A) a) 3 B) b) 3,75 Mis alljärgnevast ei suurenda firma keskmist kogutulu c) tehnoloogia täiustamine 5. Täielik konkurents Täieliult kokureeriv firma valmistab toodangut üksnes siis, kui ta saab kasumit · Vale.lühiperioodil toodab firma ka siis kui ta saab kahjumit.ainult et siis peab tooteühiku hind olema suurem muutuvkulust Kui firm kasum on maksimaalselt suur,on kogutulu ja kogukulu vahe suurim- Õige Kui kaubaühiku hind on keskmisest kogukulust väisem,saab firma kahjumit - Õige Lühiperioodil on firma huvitatud sellise koguse tootmisest,millekeskmine kogukulu on minimaalne · Vale.firma pole huvitatud selle koguse tootmisest,kuna kasumi maksimeerimise tingimus on piirpiirkulu
Firma kohta on teada Töötajate arv,N 0 1 2 3 4 5 Koguprodukt, TP 0 8 14 18 21 23 Piirprodukt, MP 8 6 4 3 2 MRP 24 18 12 9 6 a) täida tabel b) kui suur on neljanda töötaja MRP, kui firma tooteühiku hind on konstantselt 3 krooni? . 9 c) mitu töötajat firma palkab, kui firma tooteühiku hind on konstantselt 3 ja töötaja krooni turupalk on konstantselt 15 krooni? 2 d) kui suur on kolmanda töötaja MRP, kui firma müüb .......................
· Maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega · Keskonnaprobleemid moodne püügitehnoloogia rikub mere ökösüsteeme Mõisted · Vegetatsiooniperiood e. taimekasvuperiood- ajavahemik, mille vältel taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad · Ekstensiivne põllumajandus-seda iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta. · Intensiivne põllumajandus-tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsus ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta. · Ökoloogiline e. mahepõllumajandus- vähesel määral või ainult looduslike väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutav põllundus · Omatarbeline ja kaubaline põllumajandus- omatarbelise põllumajanduse puhul
D. Kõige eeltooduga. A 8. Mis suurendab täisvõimsusega töötava tehase tootlikkust kõige tõenäolisemalt? A. Suurema arvu või paremate masinate kasutamine. B. Uute tööliste juurdevõtmine. C. Tehase tegevuse hoidmine väikeses mahus. D. Töö pärast kahaneva tootlikkuse punkti. C 9. Kui toodang suureneb, A. vähenevad kogukulud; B. suurenevad püsikulud; C. vähenevad üldkulud tooteühiku kohta; D. vähenevad kogumuutuvkulud. D 10. Mis on parim moodus suurendada riigis toodetavate kaupade ja teenuste kogust? A. Teha kõvemini tööd. B. Töötada rohkem tunde. C. Tõsta tootlikkust. D. Karmistada valitsuse määrusi. 1 Test 9, Tootmine ja tootlikkus Junior Achievementi Arengufond
Ülesanne 1 a) Kasumi sõltuvus tootmismahust: C(q)= CF + cvq C(q) = 800+50q R(q) = q x p R(q) = q(-0,5q+100) = -0,5q2+100q P = R-C P = -0,5q2+100q-800-50q= -0,5q2+50q-800 Vastus: -0,5q2+50q-800 b) Optimaalne tootmismaht ja sellele vastav kasum: q(opt) = = = 50 2 P(50) = -0,5(50) + 50x50-800 = -1250+2500-800 = 450 Vastus: Optimaalne tootmismaht on 50 ja sellele vastav kasum 450 . Ülesanne 2 C(400) = CF + Cvq = 3500x12+5x400 = 42000+2000 = 44000 44000/400 = 110 400x1,25 = 500 C(500)= 3500x12+5x500 = 44500 44500/500 = 89 110-89 = 21 Vastus: Keskmine kulu tooteühiku kohta väheneb järgmine aasta 21 võrra.
müüakse 5 000 toodet. Tootmiskulude kogusumma (20 000 tk): 10 000 20 000 15 x 10 000= 150 000 300 000 5 x 10 000= 50 000 100 000 10 x 10 000= 100 000 200 000 20 x 10 000= 200 000 200 000 500 000 800 000 Perioodikulude kogusumma: MK muutuvosa 5 000 x 2= 10 000 MK püsivosa 10 000 x 4= 40 000 50 000 3. Teada on järgmised andmed: püsikulude kogusumma on 100 000 krooni, muutuvkulu tooteühiku kohta on 50 krooni ja tooteühiku müügihind on 70 krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 22%. Arvutada kasumilävi tükkides ja toodete arv, mis on vajalik 70 000 krooni puhaskasumi saamiseks. PK= 100 000 Kasumilävi tk= PK/JTtk= 100 000/ 20= 5 000 MKtk= 50 kr JTtk=MH- MKtk= 70- 50= 20 MH= 70 kr Tulumaksu määr 22% Müügimaht tk= (PK+ sihtkasum)/JTtk
c) jääktulu väheneb ja jääktulumäär ei muutu d) jääktulu suureneb ja jääktulumäär väheneb 8. Mis on finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse peamine erinevus? Peamine erinevus on see, et finantsarvestus toodab infot välistarbijale, aga juhtimisarvestus sisetarbijale. Finantsarvestuse info peab olema täpne, juhtimisarvestuse info kiire aga mitte niivõrd täpne. 9. Teada on järgmised andmed: Püsikulude summa on 100 000 krooni, muutuvkulu tooteühiku kohta on 60 krooni ja müügihind on 80 krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 22%. Arvuta kasumilävi tooteühikutes ja toodete arv, mida oleks vaja müüa, et saada 70 000 krooni puhaskasumit. PK= 100 000.- Ühiku JT= MHtk- MKtk > JTtk= 80 60= 20 MK tooteühiku kohta= 60.- MH= 80.- Kasumilävi naturaalühikutes= PK/ JTtk-->100 000/ 20= 5 000 tk Tulumaks= 22% Müügimaht naturaalühikutes vastavalt sihtkasumile= (PK+
eksport. Osaletakse maailmamajanduses niii ettevõtete kui riikide tasandil.infoajastu:tegevusalad-teenindus, äriteenused, infotöötlemine,ressursid-informatsioon ja infotehnoloogia, tehnoloogia- vaimne töö,töökorraldus-globaalne tööjaotus, tööviljakus-väga kõrge, tootmise eesmärk-suur müük, osalemine maailmamajandus globaalne.mastaafiefekt e mastaabisääst-tootmismahu suurenemisest tulenev kulude vähenemine tooteühiku kohta, mis tagab toote omahinna languse.ettevõtlusklaster e kobar- sarnastel tegevusalade tegutsevate v üksteise varustamise ja toodangu edasiarendamise vallas tihedalt koostööd tegevate ettevõtete kogum, mis on tavaliselt ka ruumiliselt ühte koondunud.väärtusahel-on tegevuste kogum toote valmistamisel, mille käigus lisatakse tootele väärtust. ntks toote väljamõtlemine ja arendus, disain, tootmine, turundus jne.geograafiline tööjaotus-ettevõtluse
kogukulu, keskmine kulu? kauba tootmismahust (hoone üür, kindlustus) Muutuv kulu (TVC) – kulu, mille suurus sõltub tootmismahust Q. Kogukulu (TC) – kõigi kulude summa TC(Q)= TFC+TVC(Q) Keskmine kogukulu näitab kogukulu tooteühiku kohta, kui tootmismaht on Q. Kui kaupa müüakse antud hinnaga p, siis tasuvuspunktis Qt on keskmine kogukulu hinnaga võrdne AC(Qt)=p AC(Q) = C(Q) / Q Mis on tulu ja keskmine tulu, Tulu – tulu, mis saadakse toote müügist kasum ja keskmine kasum? R(Q)=p*Q (p on ühe ühiku hind)
(kaugõpe) Alustatud reede, 27. november 2015, 10:41 Olek Valmis Lõpetatud reede, 27. november 2015, 11:07 Aega kulus 26 minutit 12 sekundit Punktid 13,2/14,0 Hinne 9,4, maksimaalne: 10,0 (94%) Küsimus 1 Täieliku konkurentsiga turul tegutseva ettevõtte kohta on teada, et tema Valmis toodangu maht on 5000 ühikut, tooteühiku hind on 1 €, firma püsikulud on 2000 €, muutuvkulud 2500 € ning piirkulu 1,25 €. Mida nende andmete Hinne 1,0 / 1,0 alusel saate ettevõttele soovitada: Vali üks: jätkata sama tootmismahuga vähendada tootmist Jah, sest MC>p. suurendada tootmist
Täiendhüvis Hüvis, mille hinna tõus vähendab teise hüviste tarbimist. Näide: Kütuse hinna tõusuga hakatakse vähem mootorsõidukeid liikluses kasutama. Normaalhüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb. Näide: Luksuskaubad Inferioorne hüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb. Näide: Enam ei osteta odavamaid vorsti, juustusorte. Mastaabisääst Keskmine tootmistulu alanemine suurtootmise tagajärjel (tootmismahu kasvades tooteühiku keskmine kulu alaneb) Alternatiivkulu Ressursi parimast alternatiivsest kasutamisest loobumise hind. Näiteks: on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitteelastne nõudlus Hinna tõustes inimesed ei vähenda tarbimist Näide: Südamerohud südamehaigele Piirkulu
FORDISM TOYOTISM Mastaabieffekt – suurest tootmismahust tulenev Detailide Paljudest Kindlatelt tootmiskulude vähenemine tooteühiku kohta , tagab toote hankimine juhuslikest omahinna languse koostööpartneritelt, Infoühiskond – ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on ettevõtetest mis asuvad suhteliselt majandustegevuse peamine alus, suurem osa inimesi töötab teenindussfääris
Hästi on arenenud kõikvõimalikud äriteenused: sordi- ja tõuaretus, maaparandus, taimekaitsetööd jne. Põllumajandus on täielikult kaubaline ja kitsalt spetsialiseerunud. 9. Võrdle ekstensiivset ja intensiivset põllumajandust (ekstensiivne teraviljatalu-istandus; rantsoloomavabrik) Ekstensiivne põllumajandus- põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta Intensiivne põllumajandus- põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsuse ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine ühe tooteühiku kohta. Intensiivne põllumajandus on tavaliselt omane spetsialiseerunud põllumajandusettevõtetele 10. Milliseid kultuure kasvatatakse istandustes? Kohvi, suhkrurooga, puuvilju 11
Töötajate arv,N 0 1 2 3 4 5 Koguprodukt, TP 0 8 14 18 21 23 Piirprodukt, MP 8 6 4 3 2 a) täida tabel b) kui suur on neljanda töötaja MRP, kui firma tooteühiku hind on konstantselt 3 €?. 9 c) mitu töötajat firma palkab, kui firma tooteühiku hind on konstantselt 3 € ja töötajakrooni turupalk on konstantselt 15 €? 2
Firma kohta on teada Töötajate arv,N 0 1 2 3 4 5 Koguprodukt, TP 0 8 14 18 21 23 Piirprodukt, MP 0 8 6 4 3 2 MRP 40 30 20 15 10 a) täida tabel b) kui suur on neljanda töötaja MRP, kui firma tooteühiku hind on konstantselt 5 krooni? . 15 c) mitu töötajat firma palkab, kui firma tooteühiku hind on konstantselt 5 krooni ja töötaja turupalk krooni on konstantselt 20 krooni? 3 d) kui suur on kolmanda töötaja MRP, kui firma müüb 14 ...........................................................
1 2 3 4 5 6 Aasta Firma toodab kirsi ja tamme puust kappe. On antud kui palju kulub puitu ja tööjõutunde mõlema kapi valmistamiseks. Samuti see kui palju käesoleval hektel kirsi ja tamme puidu ruutjalg maksab, ning mis on tööjõutunni hinnaks. Eeldatakse, et on olemas ka andmed järgmiste aastate keskmise inflatsiooni kohta. Lisaks on kapide disain teise firma poolt välja töötatud ning iga tooteühiku müümisel tuleb partnerile maksta fikseeritud frantsiisisumma (seega tegu nn. ongoing royalty fee-ga). Leida kappide valmistamise kogukulude muutumine seitsmeaastase perioodi jooksul ja kujutada see graafiliselt. Selleks on kõigepealt vaja kajastada ühe ruutjala puidu hindade muutumist ja tõõjõutunni hinna muutumist.
tegemist konstantse mastaabiefektiga. (tootmisteguri 20%line kasv tõi kaasa kogutoodangu 20%lise suurenemise. Kasvav mastaabiefekt väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka teatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht suureneb suhteliselt rohkem. Kahanev mastaabiefekt väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka teatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht küll suureneb, kuid suhteliselt vähem. Mastaabisääst e mastaabiökonoomia ilmneb, kui kulud ühe tooteühiku kohta langevad, samal ajal kui tootmismaht kasvab. Negatiivne mastaabisääst ilmneb, kui koos tootmismahu kasvuga hakkavad kulud ühe tooteühiku kohta tõusma. Loeng 8: Tootmiskulud Raamatupidamislikus arvestus esinevad: otsesed (raamatupidamislikud) kulud, mis on otseselt seostatavad mingi konkreetse tootega. kaudsed raamatupidamislikud kulud, mida ei ole võimalik otseselt liigitada mingi konkreetse toote valmistamiseks kulutatuteks. Neid
Muutuva tootmisteguri ühikulisest juurdekasvust tulenevat laenude arvel. Elatusstandardiks kitsamas mõttes loetakse elatustaset, toodangu juurdekasvu nimetatakse antud tootmise sisendi piir- ehk mida teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluv üksikisik vajab enda ja oma pere marginaalproduktiks Kasum kogutulu ja kogukulu vahe Omahind - elatamiseks Investeerimine on pikaajalise kasusaamise eesmärgil tehtav tootmiskulude summa ja toodanguühikute arvu jagatis; ühe tooteühiku rahamahutus. reaalne ehk esemeline investeering (suurendab põhi- ja valmistamise kulud Amortiseerumine - vara (turu)väärtuse kahanemine käibekapitali, kuid sellega koos investeeritakse ka nähtamatut kapitali, vastavalt selle kulumisele ja väärtuse osade kaupa ülekandumisele so haridust ehk inimkapitali ning uurimis- ja arendustöö toetamist);
• Tootmiskulud – kõik ettevõttes tehtud kulutused pluss kapitali kulunõudlus • Alternatiivkulud – tulu, mis jääb saamata tootmises rakendatud tegurite parimast alternatiivsest kasutamata jäetud rakendusvõimalustest • Kogukulud – tootmistegevuses põhjustatud kõigi kulude summa • Ühikkulud – leitakse kogukulu jagamisel toodangu kogusega • Piirprodukt – iga uue muutuvteguri õhiku lisandumisest saadav lisaprodukt • Piirkulu – kogukulu kasv uue tooteühiku lisandumisel • Piirtulu – kogutulu kasv uue tooteühiku lisandumisel Kulud • Liigitamine: seos tootmisega (1]tootmiskulud 2]tootmisvälised kulud); reageerimine tegevusmahu muutumisel (1]muutuvkulud 2]püsivkulud); kuluobjektile kirjeldamise alusel (1]otse kulud 2]kaudsed kulud); kontrollitavuse aspekt (1]kontrollitavad 2]mittekontrollitavad) Kuluarvestus • Majandusarvestus – majandusinfo indentifitseerimise, hindamise, töötlemise ja
ettevõttele otsene kulu. *Kaudne kulu on võrdne selle summaga, mida tootmistegurid oleks võinud teenida alternatiivse tegevuse korral, kas samas ettevõttes või väljarentimisel teistele ettevõtetele. *Mõned tootmistegurid on tootmises püsivad. Nende tootmistegurite poolt tekitatud kulusid nimetatakse püsikuludeks. *Muutuvate tootmistegurite poolt tekitatud kulusid nimetatakse muutuvkuludeks. 29. Piirkulu Piirkulu on tootmiskulu, mida tehakse täinedavalt ühe tooteühiku tootmiseks. 30. Mastaabisäästu olemus Mastaabisääst ilmneb, kui kulud ühe tooteühiku kohta langevad, samal ajal kui tootmismaht kasvab. 31. Mastaabisäästu põhjused Mastaabisäästu põhjused: 1)Spetsialiseerimine ja tööjaotus 2)Jagamatus. 3)Mahuti (konteineri) põhimõte. 4)Suurtemasinate parem efektiivsus 5)Kõrvalsäästud 6)Mitmeetapiline tootmine 7)Organisatsioonist põhjustatud mastaabisääst. 8)Tootmise üldkulude jagamine 9)Finantssääst ja Profiilisääst. 32
Kui pereisa peseb alati nõusid, aga ei tee kunagi süüa, siis perekond kasutab suhtelise eelise põhimõtet. Kui piirkasulikkus väheneb, suureneb kogukasulikkus. Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vaujalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see AVC kõvera allapoole nihkumise, MC kõvera allapoole nihkumise ning ATC kõvera allapoole nihkumise. Kui TKF-d saavad majanduskasumit, siis harru tuleb uusi firmasid. Kui TKF-i tooteühiku turuhind ületab firma keskmise kogukulu, siis saab firma normaalkasumist suuremat kasumit. Kui TKF-id saavad lühiperioodil majanduskasumit, siis pikal perioodil haru toodangu pakkumine suureneb. Kui TVK on lineaarne sirge, siis tähendab see, et kahe toodetava kauba valmistamiseks kasutatavaid ressursse saab vabalt ümber paigutada. Kui täielikult konkureeriva haru kõigi firmade piirkulukõverad nihkuvad allapoole, siis haru toodangu pakkumine suureneb.
kulukandjatega seotud tulemusi.ressursid seostatakse tegevustega ja tegevused omakorda kulukandjatega lähtudes oluliste tegevuste kasutamisest. TOOTEÜHIKU OMAHIND:annab infot, kui palju toodang tootjale maksma on läinud.muutuvad kulud/tooteühikute kogus+püsikulud/tooteühikute kogus ehk (muutuvkulud+püsikulud)/toodanguühikud. 1. Traditsiooniline omahinna metoodika. Tooteühiku omahind=muutuvad kulud/ühikute hulk+püsikulud/plaaniline ühikute hulk. Paraku toodud valem eeldab ühtlast ja kõrget tootmisvõimsuste koormatust ja praktiliselt elimineerib tootmisvõimsuste muutuste või kasutusintensiivsuse muutuste mõju. 2. Tegevuspõhine omahinna leidmise metoodika. Tegevuspõhine kuluarvestus on kulujuhtimise meetod, mis mõõdab kulukandjate (tooted, teenused, kliendid) kulusid ettevõtte tegevuse ja äriprotsessi kaudu. Tegevuspõhine kuluarvestus:
Mastaabisääst Mastaabisääst on keskmise tootmiskulu alanemine suurtootmise tagajärjel. Mastaabisääst toimib - rohkem on võimalus jaotada tööjõudu järgmistel põhjustel: spetsialiseeritud ülesannete täitmiseks - tooret ja varustust saab osta suurtes kogustes, mis annab võimaluse hinnaalanduseks - toote omahinna (kulu tooteühiku kohta) alandamiseks on võimalik osta spetsiaalseid seadmeid ja masinaid - on võimalik investeerida uurimis- ja teadustöö programmidesse ning nende abil alandada tootmiskulusid ja toota uusi paremaid tooteid.
kindlustada hinnaotsuste kooskõla: kanalilülide tulu hinnagarantiid erilepingud hinnatõusude mõju Jae-ja hulgimüüjad Saavutavad suurema kontrolli hinna üle, kui: rõhutavad kliendi tähtsust keelduvad müümast mittekasulikke tooteid arendavad tugevaid müüjabrände Hinnatõusu mõju kanali liikmete käitumisele tasub prognoosida. Hinnaotsuste mõjurid Hinnakujunduslikud otsused vormivad firma tegevuse edukuse. Hinnaotsustest olenevad: firma ja toote kuvand toote käive ning tooteühiku kulud turundusmeetmestiku teiste osade kasutamine firma rentaablus ja maksetingimused Hinna kujundamise alginfo Kogutakse teavet: turul olevad tooteanaloogid konkurentide hinnad varasemad hinnamuutused ostjate võimalikud reaktsioonid hinnavariantidele müügipersonali ja vahendajate hinnareageeringud hinnamuudatuste mõju firma teistele toodetele eelneva perioodi läbimüük Hinnakujunduse etapid Müügieesmärgid Müügieesmärgid on seotud käibe ja turuosaga.
kogutulu ATR; seega TKF-i korral P=MR=A(T)R; 11. 1.d; tingimusel kui realiseeritava kaubaühiku hind P on väiksem kui keskmine kogukulu ATC, saab TKF kindlasti majanduskahjumit (P < ATC majanduskahjum), kui aga hind on väiksem kui AVC, siis tuleks firmal lühiperioodil tootmine lõpetada, sest nn sulgemishind ongi P=AVCmin=MC; allpool sulgemishinna taset ei ole aga firmal mõtet tootmist jätkata, kuna majanduskahjum on suurem kui püsikulud TFC; 2.c; kuna tooteühiku hind P on täielikult konkureeriva firma TKF puhul võrdne ka piirtuluga MR ning keskmise kogutuluga ATR, siis tuleb vastavalt ,,kuldreeglile" valida kasumit maksimeeriv toodangu kogus põhimõttel MR=MC, seega arvestades MR ja MC kõverate lõikepunkti kogus q3; 3.b; nn kasumiläveks on hinnatase P=ATCmin, seega firma saab majanduskasumit seni, kuni tooteühikuhind ei ole langenud alla keskmiste kogukulude ATC madalaimat taset (milleks on ATC ja
54.Kultuurtaimed: Nisu Euroopa, Põhja-Ameerika, Aasia, Austraalia, Lõuna-Ameerika Mais Põhja-Ameerika, Lõuna-Euroopa, Aasia, Lõuna-Ameerika, Lõuna-Aafrika Riis Aasia Kohv Kesk-Ameerika, Lääne-Aafrika, Filipiinid jm. saared Vaikses Ookeanis Tee Aasia Suhkruroog Aasia, Kesk-ja Lõuna-Ameerika 56.Ekstensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid: seda iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta. tootmise suurendamine -> suuremad maaalad -> erosioon (maakoor mureneb ja kandub ühest kohast teise) ülekarjatamine sooldumine vihmametsade hävitamine, kõrbealade laienemine mullaelustuku hävimine, mullaviljakuse langemine Intensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid: tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine,
Firma kohta on teada Töötajate arv,N 0 1 2 3 4 5 Koguprodukt, TP 0 8 14 18 21 23 Piirprodukt, MP 0 8 6 4 3 2 MRP 0 40 30 20 15 10 MRP=MP*P a) täida tabel b) kui suur on neljanda töötaja MRP, kui firma tooteühiku hind on konstantselt 5 €? 15 c) mitu töötajat firma palkab, kui firma tooteühiku hind on konstantselt 5 € ja töötaja turupalk on konstantselt 20 € 3 d) kui suur on kolmanda töötaja MRP, kui firma müüb… 14 tooteühikut hinnaga
11. Kas nõudluse ja pakkumise elastsus sõltub ajast? Kui jah, siis kuidas? Mida pikem on hinnaelastsusega kohanemise aeg, seda elastsemad on nõudlus ja pakkumine 12. Kas ettevõtja hinnastrateegia sõltub tarbijate hinnatundlikkusest? Kindlasti. Kui nõudlus on jäik, võivad tootjad müüa hüvist suurema hinnaga. 13. Lühiperioodi kulud (MC, ATC, AVC, AFC, TC). MC (marginal cost, piirkulu) on lisakulu ühe täiendava tooteühiku valmistamisel või kogukulu muutus, mis vastab tootmismahu muutmisele ühe tooteühiku võrra.MC=TC/TP ATC (average total cost, keskmine kogukulu või ühikukulu) on kogukulude ja toodetud koguse jagatis. ATC=TC/TP AVC (average variable cost, keskmine muutuvkulu) on muutuvkulude ja toodetud koguse jagatis.AVC=VC/TP AFC (average fixed cost, keskmine püsikulu) on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. AFC=FC/TP
1. Suurendada tootlikkust (Automatiseerimine suurendab tihti produktiivsust. See tähendab valmistatud toodete suuremat arvu ajaühikus.) 2. Vähendada tööjõu maksumust (Tööjõu maksumus arenenud riikides kasvab pidevalt tõusvas joones. Järelikult suuremad investeeringud automatiseerimisse inimtöö asendamiseks muutuvad majanduslikult põhjendatuks. Üha laialdasemalt asendatakse inimtöö masinatega selleks, et vähendada tooteühiku maksumust.) 3. Leevendada tööjõu puudust ( Arenenud rahvaste juures esineb tööjõu puudus. Selle leevendamiseks kasutatakse automatiseerimist.) 4. Vähendada või elimineerida rutiinset tööd (Püütakse automatiseerida igavaid, rutiinseid, väsitavaid ja ärritavaid tööoperatsioone.) 5. Suurendada töötajate ohutust (Automatiseerimisega viiakse töötaja vahetust protsessis osalemisest protsessi järelvaataja rolli. Seega väheneb võimalus
Paranenud visuaalne kontroll Paranenud protsessi ja toodangu kvaliteet Töötajate parem meelestatus “uhkus” oma töö üle Paranenud infovahetus töötajate vahel Väheneb peidetud raiskamine, Väheneb töötlemisaeg ja omahind ning seeläbi tõuseb ettevõtte kasum. 5) Tootmisprotsesside (taktiaeg/tsükliaeg), protsesside balansseerimine Taktiaeg on aeg, mida vajatakse ühe tooteühiku tootmiseks, et rahuldada kliendi nõudmist kvaliteetselt. “Taktiaeg” on sagedusmõõdik, mis väljendab aega, kui tiheda aja tagant kliendid tellimusi või taotlusi esitavad, ostu sooritavad jne. Näiteks kui tooteühiku tootmine koosneb 4-st etapist, mille iga etapi ajakulud on järgmised: 1. etapp 2,3 min 2. etapp 2,5 min 3. etapp 2,2 min 4. etapp 3 min On selle tooteühiku tootmise taktiaeg 3 minutit. Kolmes etapis on aega raisatud, ehk on toimunud ootamine ja kadu
2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve 10 2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon ja müügikulude eelarve 14 5. Investeeringute, amortisatsiooni ja põhivara eelarve 16 6. Rahavoogude eelarve 18 7. Eelarveline kasumiaruanne (skeem 2 järgi) 20 8. Eelarveline bilanss 22 Kokkuvõte 24
ja infoajastul langes umes 40%-le . Teeninduse suurenemine hakkas pihta tööstusajastul ja tõusis kiiresti 5%-lt 70%-ni 5) Kuidas mastaabiefekt tagab toote omahinna (languse/ tõusu)? Vali sulgudest ja põhjenda. Mastaabiefekt - kui kõigi tootmistegurite panuseid suurendada mingi arv korda, siis suureneb ilmselt ka toodangu maht. Mastaabisääst tagab omahinna languse, sest tootmismahu suurenemisest tulenev kulude vähenemine tooteühiku kohta 6) Mis on toote väärtusahel? Mida sellega saavutatakse? Väärtusahel on tegevuste kogum toote valmistamisel, mille käigus lisatakse tootele väärtust. ● Teadus ja arendus ● Disain ● Tootmine ● Turundus ● Müük ja teenindus 7) Miks uute toodete väljatöötamisega saavad tegeleda (kõrgelt arenenud riigid/ arengumaad)? Vali sulgudest ja põhjenda.
kogukulu hinnaga võrdne, AC(Qt)=p 9.Mis on nõudlusfunktsioon ja nõudlus, pakkumisfunktsioon ja pakkumine? Nõudlus on ostja valmisolek ja võime maksta kindel hind mingi kindla koguse kauba või teenuse eest/ seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta. Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad vaadeldaval perioodil müüa. Nõutav kogus Q on tooteühiku hinna p funktsioon, mida väljendatakse Q=f(p) või Q(D)=f(p) ja nimetatakse nõudlusfunktsiooniks, pakutav kogus Q on tooteühiku hinna p funktsioon, mida väljendatakse kujul Q=f(p) või Q(S)=f(p) ja nimetatakse pakkumisfunktsiooniks. 10. Defineerida funktsiooni pidevus. Too näiteid pidevatest ja mittepidevatest funktsioonidest. Kui lim f(x) = f(a), siis nimetatakse funktsiooni y=f(x) pidevaks kohal a.
annaabi.ee 
