0 Hind K-Rautas summa Hind Ehituse ABCs summa Hind Bauhausis summa 5 Diagramm 4 Erinevate tootegruppide sagedus Tootegrupid Täitematerjal 2 Soojustus 3 Kandekonstruktsioon 1 Ehitusplokk Ehitusplaat
mahepõllumajandusliku päritoluga abiainetega · Ökomärki tohivad kanda ainult riiklikult mahetootjana tunnustatud ettevõtete toodang · Märki kannavad 100% mahepõllumajanduslikult toodetud tooted Parim toiduaine: · Märki kannavad hea maitse ja kõrge kvaliteediga, tervislikud, uuenduslikud ning kauni välimusega tooted · Märgi saamiseks läbivad uued tooted igal aastal tootegruppide kaupa konkursi · Tooteid hindab spetsialistidest koosnev komisjon · Parima Toiduaine valimist korraldab Eesti Toiduainetööstuse Liit koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Toiduainete Instituudiga Aus Kaup: · Kasutatakse ainult lihatoodetel · Tõendab, et toode ei sisalda mehaaniliselt kondistatud liha massi
5; 22% 4; 19% 11 5. RISTTABELID Tabel 2 Kõige soodsam kauplus Kauplus Soodsaim kauplus sagedus Ehituse ABC 2 Ehituskaup24. 6 ee K-Rauta 1 Kokku 9 Tabel 3 Tootegruppide sagedus Tootegrupp Tootegrupp sagedus Ehitusplaat 2 Ehitusplokk 6 Ehitussegu 1 Kandekonstr 2 . Katusekate 1 Soojustus 2 Värv 1 Viimistlus 1
Märk antakse Eestis toodetud toiduainele, st. tooraine päritolu antud märgi puhul oluline ei ole Nt.MUSI Pistaatsiajäätis Parim toiduaine Märki kannavad hea maitse ja kõrge kvaliteediga, tervislikud, uuenduslikud ning kauni välimusega tooted Märgi saamiseks läbivad uued tooted igal aastal tootegruppide kaupa konkursi Eestis Kasvatatud Kvaliteeti tõendav märk Märki saavad kanda üksnes Eestis kasvatatud tooted Kasutatakse vaid värskete aiasaaduste müügipakenditel Aus Kaup Kasutatakse ainult lihatoodetel Tõendab, et toode ei sisalda mehaaniliselt kondistatud liha massi
aastal, saades brändi loovjuhiks. Hiljem sai temast loomeosakonna direktor. Selline edu ei tulnud aga üleöö. Bailey on omandanud magistrikraadi Suurbritannia Kuninglikus Kunstiülikoolis, mille ta lõpetas 1994.aastal. Peale õpingute lõppu läks ta tööle Donna Karan´i juurde, kus ta töötas kaks aastat. Aastatel 1996-2001 oli Bailey Gucci pangal. Burberry loomeosakonna direktorina vastutab Bailey kõigi tootegruppide ja nende hooajaliste reklaamide eest, kujundades sellega ka firma üldist mainet. Tema mainekamaks kollektsiooniks on uuenduslik ´´Prorsum´i reamehed ja - naised´´. Tema eksimatult selge silm, eredad värvid ja uued peened õmblemise tehnoloogiad on olnud tema edu võtmeks. Bailey arendab ennast järg-
peamised tulemused kajastuvad järgnevates momentides (Haldma, Lääts, 2002): enamus ettevõtteid kasutasid siseste aruannetena kohustuslikke finantsaruandeid, mis ei paku ettevõtte juhtimiseks piisava detailsusega vajalikku infot; eelarve- ja aruandlussüsteemide liigne eraldatus ei võimalda kasutada arvestus- informatsiooni süstemaatiliselt ja eesmärgipäraselt; tegevustulemusi jälgitakse enamikes ettevõtetes funktsioonide ja tootegruppide lõikes, vähemal määral kliendigruppide ja müügipiirkondade lõikes. liiga laialt määratletud kulukohad tekitavad raskusi erinevate kuluelementide (kululiikide)seostamisel kuluobjektide ehk toodetega ning seega teatud määramatust toodete omahinna kalkuleerimisel; peamiselt kasutatakse mahupõhiseid üldkulude jaotusbaase; erinevate tehnoloogiatega ettevõtete arvestussüsteemide ülesehitus on küllalt sarnane
hästi juhtida just A- rühmas. Seejuures ei tohi unustada ka B- ja C- rühmi, mis oma tähtsusega on aidanud saavutada tervikuna hea tootenomenklatuuri või laia kliendibaasi. (Ossipova 2010) ABC analüüsi kasutamine ABC-rühmitamise eelis on asjaolu, et vajalikud andmed leiduvad ettevõtte oma andmebaasides. Arvutuste tegemiseks on vaja teada ainult toodete hindu ja müüdud koguseid. ABC-analüüsi peaks püüdma teha tooteartiklite, mitte tootegruppide lõikes. Sellisel juhul on analüüsi tulemused adekvaatsemad. (Ossipova 2010) Tegevuste järjekord ABC-analüüsil on järgmine (Arvola 2015): 1. toodete (teenuste või klientide) müügikäivete koondamine tabelisse; 2. toodete kulude koondamine tabelisse; 3. kulukatete arvutamine (müügikäibest lahutatakse kulud); 4. toodete järjestamine kulukatete põhjal (vähenevas järjekorras); 5. kumulatiivsete kulukatete arvutamine (toote kulukattele liidetakse juurde
kuidas minna kaasa uuendustega jne. püstitatud eesmärkide saavutamiseks kirjeldada strateegiat. MARKENTINGI PLAAN 6.1 · Algajat ettevõtjat võib kujutada jahimehena, kes läheb metsaserva ja hakkab ohjeldamatult ümberringi tulistama, teadmata mis püssirohu ette võib jääda. · Enne kui otsustad, kuhu jahile minna ja milline relv võtta, tuleks otsustada keda jahitakse · St. tuleb määrata eesmärgid kliendi ja tootegruppide lõikes, väljendatakse ühikutes mingi aja jooksul
oma plaane, mida kooskõlastatakse ettevõtte juhtkonnaga. Perioodikasum ja/või divisjoni kapitalirentaablus on tähtsamaid hindamisnäitajaid. 13) Mis iseloomustab maatriksorganisatsiooni? mitmeliiniorganisatsioon, millele on iseloomulik spetsialiseerumine dimensioonide järgi, s.t. kohtade moodustamine toimub ühel ja samal hierarhiatasandil kahe või enama kriteeriumi (näiteks toodete ja tootegruppide, funktsioonide, regioonide, projektide) alusel; dimensioonide võrdõiguslikkus; kooperatiivsed otsustused dimensioonijuhtide vahel. dimensioonijuhtide meeskonnatöö. 14) Milliste projekti puhul tuleks eelistada meeskonnaorganisatsiooni? Projektid, mis on suured ja komplekssed, ettevüttele tähtsad, puudutavad mitmeid valdkondi, nõuavad erialateadmisi, esiplaanil on ülesannete vaatluse alla võtmise ja täitmise objektiivsus.
· Märk saavad taotleda vaid Eestis registreerunud ettevõtted, kes suudavad 100% tõestada tooraine kodumaist päritolu · Tooted on läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise · Märki annab välja ning kontrollib Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda Parim toiduaine · Märki kannavad hea maitse ja kõrge kvaliteediga, tervislikud, uuenduslikud ning kauni välimusega tooted · Märgi saamiseks läbivad uued tooted igal aastal tootegruppide kaupa konkursi · Tooteid hindab spetsialistidest koosnev komisjon · Parima Toiduaine valimist korraldab Eesti Toiduainetööstuse Liit koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Toiduainete Instituudiga 3 Eestis Kasvatatud · Kvaliteeti tõendav märk · Märki saavad kanda üksnes Eestis kasvatatud tooted · Kasutatakse vaid värskete aiasaaduste müügipakenditel
eestimaise päritoluga ning mis on edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise. Märgi kasutamisõigust võivad taotleda kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad, kes tõendavad dokumentaalselt toote valmistamisel kasutatud põhitooraine kodumaist päritolu. Parim toiduaine · Märki kannavad hea maitse ja kõrge kvaliteediga, tervislikud, uuenduslikud ning kauni välimusega tooted · Märgi saamiseks läbivad uued tooted igal aastal tootegruppide kaupa konkursi · Tooteid hindab spetsialistidest koosnev komisjon · Parima Toiduaine valimist korraldab Eesti Toiduainetööstuse Liit koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Toiduainete Instituudiga Eestis Kasvatatud · Kvaliteeti tõendav märk · Märki saavad kanda üksnes Eestis kasvatatud tooted · Kasutatakse vaid värskete aiasaaduste müügipakenditel
edaspidi ja tulevikus võib nende kiirus veelgi suureneda puudutades kõiki teenindusäri aspekte. Ettevõtte üheks konkurentsieeliseks võib olla hea klienditeenindus, mille tulemuseks on vankumatu kliendi lojaalsus. Kuid kuidas seda saavutada? Siinkohal võib kvaliteetse teeninduse eelduseks pidada organisatsioonisisest turundust mille väljundiks on organisatsiooniväline edu turunduses. Ettevõttesisest turundust võib defineerida kui ettevõtte, tema toodete või tootegruppide põhjalikku tutvustamist oma töötajatele. Et seda saavutada peab edu tagamiseks tippjuhtkond täielikult sellist strateegiat toetama, kuna sisemise turunduse idee teostus peab algama juhtimishierarhia ülemistelt astmetelt ja liikuma alla kuni ettevõtte madalaimate osadeni. Sisemine turundus on kui suhete müümine firma sees, mis eeldab arusaamist, et firma esimene ja tähtsaim klient on oma töötaja. Hea teeninduse eeltingimuseks ongi kliendi ootuste
63 Turgu iseloomustavad järgmised parameetrid: turg on jaotunud segmentideks toodetele on väljakujunenud eelistused (lojaalsus) turule on jäänud suuremad firmad, väikesed on lahkunud konkurentsivõitlus on intensiivne 64 6. Tartu õlletehase toodanguportfelli analüüs Käesolev situatsiooniülesanne demonstreerib firma toodanguportfelli (erinevate tootegruppide) analüüsi Bostoni maatriksi abil. Eesmärgiks on määrata, millistesse Bostoni maatriksi kvadrantidesse satuvad erinevad tootegrupid ja selle järgi hinnata nende edukust. Oletame, et teie peate turundusjuhina analüüsima Tartu Õlletehase (TÕ) toodanguportfelli. Koosnegu viimane 7 tootegrupist: limonaad, õlu, "long drink" jne. Olgu need grupid tinglikult tähistatud arvudega 1 kuni 7 (vt. Tabel 2). Situatsiooniülesande arvutused ja ka küsimused puudutavad peamiselt tootegruppi 1
2003. aastal investeeris Tartu Õlletehas kokku 39 miljonit krooni. Suuremad investeeringud suunati valmistoodangu lao lainendamiseks, samuti tervet ettevõtet hõlmava uue majandustarkvara soetamiseks ja juurutamiseks. 2003. aastal lõpetati ka investeeringud tehase juures asuva Õllemuuseumi ehitamiseks ja renoveerimiseks. 2003. a. suvel avati Õllemuuseum külastajatele. Ettevõtte põhilisteks majanduslikeks eesmärkideks 2004. aastal on hoida olemasolevate tootegruppide turuosa ja alustada edukalt uute tootegruppide mahlade ja mahlajookide müüki. Selleks on planeeritud arendada edasi ettevõtete põhilisi kaubamärke "A.LeCoq", "Aura" ja "Fizz" ning olla traditsiooniliselt aktiivne tootearendustegevuses kõigis tootegruppides. Tootmises on alanud majandusaastal suurim planeeritud investeering purgiliini soetamine, mis võimaldab edaspidi paremini ja efektiivsemalt rahuldada turu muutunud vajadusi seoses Eesti liitumisega
eksportima vene keiserlikku stout'i. Selle erilise tumeda ja kange pinnakääritusõlle tellis ta Londoni suurõlletehastelt, kus jook pruuliti spetsiaalselt Vene turu maitse-eelistusi arvestades. 1880. aastate algul omandas kaubamaja A. Le Coq & Co. perekond Sillemid. Iseseisvas Eesti Vabariigis alustas AS A. Le Coq'i Tartu õlletehas uuesti tööd 1921. aastal. 21. sajandi algusaastatel kujunes A. Le Coq'ist välja Eesti suurim joogitootja, kelle tootegruppide arv oli kasvanud kümnele. Joogituru liidri ja arendajana pakub A. Le Coq rikkalikku tootevalikut alates veest, mahlast, karastus-, energia- ja spordijookidest ning lõpetades lahjade alkohoolsete jookide - õlle, siidri, long-drink'i ja kokteilidega. A. Le Coq on Eestis mahla-, spordijookide-, siidri- ja long-drink'ide turuliider. Olemus A.Le Coqi eesmärgiks on olla kõige atraktiivsem ja hinnatum Eesti joogitootja. A. Le Coq loob positiivseid elamusi.
kuidas valmistada tooteid madalama hinnaga. Taktikaline otsus tootmises võib tähendada tootmise kontseptsiooni valikut kasutatava tehnoloogia raames. Otsustega ei kaasne tavaliselt suuri investeeringuid, neid on võimalik suhteliselt kiiresti ellu viia ja testida, võivad anda kiiresti 10 arvestatava efekti. Kui strateegilisel tasandil tehakse otsused valmistavate tootegruppide kohta, siis taktika abil leitakse kindlad tooted, mida tuleks toota ja arendada. Neid otsuseid teevad logistika- ja tarneahela juhid ning nende meeskonnaliikmed. 3.Operatiivotsused. Tehakse vastavalt sellele, kuidas saadetised tarneahelas liiguvad. Kaasneb tootmise operatiivplaanide muutmine, varude suuruse korrigeerimine, ostutarbe tuvastamine ja ostutellimuste tegemine, tellimuste vastuvõtmine jms. Neid otsuseid teevad logistika- ja tarneahela juhid ning nende meeskonnaliikmed.
suurendamisest ehk: CM > 0 NI < 0Q NI > 0. Tihti on vaja valemites kasutada aga jaaktulu rahalises valjenduses uhele uhikule (uhiku jaaktulu): CM* = P -V . (P- hind, V- muutuvkulud) Ühiku jaaktulu naitab, kui suures ulatuses aitab iga muudud toode katta pusikulusid tervikuna. Kui tootmises midagi oluliselt ei muudeta, jaab jaaktulu uhikule samaks ja seetõttu on suurema kogujaaktulu korral lihtsam katta pusikulusid. Jaaktulupõhine analuus on vaga oluline samuti uurimaks tootegruppide (olemasolev toode ja uue toote juurutamine kui projekt) tasuvust. Definitsioon, 3 kasutamise vajadust ehk kus seda kasutada saab. 34. Kasumilavi ja selle erinevad tuubid (milles nad erinevad?). Definitsioon, tuua valja 2 erinevat tuupi ja nende erisused Ettevõtte tegevusmahtude ja majandustulemuste vaheliste seoste analuus on aluseks jaaktulu- põhise arvestuse kujundamisele ettevõttes. Nimetatud arvestusvaldkonnal on ettevõttesiseses arvestussusteemis keskne koht
Kui plaanida kasvatada käivet näiteks 25%, siis mõelda läbi, kas see on plaanis konkurentide turuosa arvelt või turukasvust tulenevalt. Siinkohal on oluline jälgida erinevaid komponente komplekselt. Kui on soov kasvatada käivet, siis arvestage, et võitb kaotada marginaalis või teenuse kvaliteedis. D Turunduslike tegevusplaanide loomine Lähtuvalt kogu ettevõttest kui tervikust ning/või vastavalt vajadusele kas sihtturu segmentide või tootegruppide lõikes luuakse perioodi aasta kuni viie aasta tegevusplaan. See sisaldab olulisemate turundustegevuste loetelu ning alaeesmärke. Tegevusplaani koostamisel tuleks kindlasti heita pilk ka senisele praktikale maksab korrata tegevusi, kus investeeringud end hästi ära tasunud on ning vältida ebaõnnestumiste kordumist, suuremad panused tuleb panna sektoritele, millest kõige enam loodetakse. Turundustegevuste planeerimisel tuleb püüda
1992: 186-187): 10 Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp · spetsialiseerumine dimensioonide järgi, s.t. kohtade moodustamine toimub ühel ja samal hierarhiatasandil korraga kahe või enama kriteeriumi (näiteks toodete ja tootegruppide, funktsioonide, regioonide, projektide) alusel; · dimensioonide võrdõiguslikkus; · kooperatiivsed otsustused dimensioonijuhtide vahel. Sellega takistatakse ühepoolseid huviesindamisi. Maatriksorganisatsiooni tähtsamad omadused on (Ulrich/Fluri, 1992: 186-187): · funktsionaalse ja divisionaalse organisatsiooni täiustatud vorm; · kompetentsiristumiste süstemaatiline korraldamine; · dimensioonijuhtide meeskonnatöö.
· spetsialistide võimete ebatäielik rakendatus; · arvestushinnad kui konfliktivõimalus; · ressursside ebaotstarbekas kasutamine. 10) Mis iseloomustab maatriksorganisatsiooni? Maatriksorganisatsioon on mitmeliiniorganisatsioon, millele on iseloomulik (Ulrich/Fluri, 1992: 186-187): · spetsialiseerumine dimensioonide järgi, s.t. kohtade moodustamine toimub ühel ja samal hierarhiatasandil korraga kahe või enama kriteeriumi (näiteks toodete ja tootegruppide, funktsioonide, regioonide, projektide) alusel; · dimensioonide võrdõiguslikkus; · kooperatiivsed otsustused dimensioonijuhtide vahel. Sellega takistatakse ühepoolseid huviesindamisi. Maatriksorganisatsiooni tähtsamad omadused on (Ulrich/Fluri, 1992: 186-187): · funktsionaalse ja divisionaalse organisatsiooni täiustatud vorm; · kompetentsiristumiste süstemaatiline korraldamine; · dimensioonijuhtide meeskonnatöö.
võltsinguga ja Hiina ei esitanud märgi kasutamise suhtes edasisi nõudmisi.[12] 4.7 Vastavuse kontrollimine [13] Ametiasutuste järelevalvet müügil olevate toodete üle nimetatakse turujärelevalveks. Eestis teostab Tarbijakaitseamet järelevalvet mänguasjade üle, Tööinspektsioon isikukaitsevahendite üle, Tehnilise Järelevalve Amet elektrikaupade, masinate, ehitustoodete, tsiviilkäibes olevate lõhkematerjalide, gaasiseadmete ja paljude teiste toodete üle. Teiste konkreetsete tootegruppide järelevalve eest vastutavateks ametiasutusteks on Ravimiamet, Veeteede Amet ja Tervisekaitseinspektsioon. Inimesed võivad pöörduda riigi turujärelevalveasutuste poole, kui tegemist on CE-märgi väärkasutuse kahtlusega või kui toote enda ohutus on kahtluse alla seatud. Menetlused, meetmed ja sanktsioonid, mida kohaldatakse CE-märgi võltsimisega seoses, sõltuvad vastava liikmesriigi siseriikliku haldus- ja karistusõigusest. Sõltuvalt kuriteo
Tooted: Struktuur: peensuhkru, tolmsuhkur, tühisuhkur, vedelsuhkur. Värvus: valge, pruun (melassi, fariin) Suunitlus: keedise-, tarretise, küpsetiste suhkur. Mee keemiline koostis ja sortiment. Mee põhiline koostis: fruktoos (38%), glükoos (31%), sahharoos (vähe 2,4%) Õiemesi pärnaõies, kanarbiku, tihti segamesi. Lehemesi. Tarbimisviis: kärjemesi, pressitud, nõrutatud, tsentrifuugitud, aurutatud. Põhilised kondiitritooted: kasutatav tooraine, tootegruppide üldiseloomustus (marmelaad, pastilaa, karamell, pumat, sokolaad, küpsised). Karamell kõva: bonbon pehme: toffee Põhikomponendid: suhkur, siirup; need keedetakse/aurutatakse, lisatakse aroom, maitseained, värvained; jahutatakse; vormitakse. Marmelaad saadakse marja,- puuvilja baasil või tarretava aine baasil. Pastilaa lisaks siirupile, püreele on kasutatud ka munavalget. Sefiiri tooted on kõrgema vahutatavuse astmega kui pastilaa tooted
FINANTSPLANEERIMINE (Financial Budgeting) ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja nende eesmärkide saavutamiseks parimate meetodite leidmine lähtudes finants- ja müügiprognoosidest koostatakse traditsiooniliselt firma koondplaan (master budget), mille tähtsaimad osad on rahakäibeeelarve ning kasumieelarve ja eelarveline bilanss Ettevõttesisene aruandlussüsteem peab võimaldama: integreerida tulemusi toodete ja tootegruppide tasandil ning tegevusvaldkondade ja ettevõtte kui terviku tasandil; liigendada aruandlussüsteemi aruandeperioodide lõikes (saab eristada päeva-, nädala-, kuu-, kvartali- ja aastaaruandeid); luua ühtne planeerimis- ja aruandlussüsteem (plaane ja aruandeid peab saama omavahel võrrelda); esitada igale juhtimistasandile vaid juhtimisotsuste langetamiseks vajalikud aruanded. Tegevustulemuste mõõtmine
Märki saavad taotleda kõik Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtted Märk antakse Eestis toodetud toiduainele, st. tooraine päritolu antud märgi puhul oluline ei ole Tunnustatud Maitse märki annab välja ning tooteid kontrollib Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda Parim toiduaine Märki kannavad hea maitse ja kõrge kvaliteediga, tervislikud, uuenduslikud ning kauni välimusega tooted Märgi saamiseks läbivad uued tooted igal aastal tootegruppide kaupa konkursi Tooteid hindab spetsialistidest koosnev komisjon Parima Toiduaine valimist korraldab Eesti Toiduainetööstuse Liit koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Toiduainete Instituudiga 3 Eestis Kasvatatud Kvaliteeti tõendav märk Märki saavad kanda üksnes Eestis kasvatatud tooted Kasutatakse vaid värskete aiasaaduste müügipakenditel
ühe krooni kokkuhoidmisega. Kulud kujunevad ettevõtte väärtusahela erinevates osades erinevalt. Üks osa kuludest sõltub toodetud või müüdud toodete arvust, teine osa mitte. Selleks et suunata ettevõtte kulusid soovitud suunas (hoida kokku), tuleb kõiki neid momente üksikasjalikult arvesse võtta. See on võimalik vaid detailse ettevõttesisese arvestuse kaudu, mis peab andma juhtidele selge ülevaate konkreetsete tootegruppide, tegevusvaldkondade, allüksuste, juhtide ja nendega seonduvate tegevuste ja protsesside mõjust ettevõtte finantstulemustele, mis kajastuvad raamatupidamisaruannetes. Firmasisese arvestussüsteemi peamiseks ülesandeks on varustada juhte õigel ajal ja õiges kohas otsuste langetamiseks vajaliku informatsiooniga. Ettevõtluse peamiseks eesmärgiks on tänapäeval ettevõtte väärtuse suurendamine. Kuluarvestussüsteemide õige rakendamine kasvatab ettevõtte väärtust. Vajadus
Tihti on vaja valemites kasutada aga jääktulu rahalises väljenduses ühele ühikule (ühiku jääktulu): CM* = P V . (P- hind, V- muutuvkulud) Ühiku jääktulu näitab, kui suures ulatuses aitab iga müüdud toode katta püsikulusid tervikuna. Kui tootmises midagi oluliselt ei muudeta, jääb jääktulu ühikule samaks ja seetõttu on suurema kogujääktulu korral lihtsam katta püsikulusid. Jääktulupõhine analüüs on väga oluline samuti uurimaks tootegruppide (olemasolev toode ja uue toote juurutamine kui projekt) tasuvust. 33. Kasumilävi Kasumilävi (KTs pm mingi võrdlus juurdehindlusega vms) Kasumiläve (break-even point) analüüs on üks meetod analüüsida, kui palju tuleb toota või teenindada, et jõuda punktini, kus tulud võrduvad kuludega ja kasum on null. Loomulikult ei ole see punkt ettevõtte jaoks vastuvõetav, vaja oleks, et tekiks kasum.
omnibussuuringud. Nende sarnasus: need viiakse läbi mitte kliendi tellimisel, vaid uuringufirma initsiatiivil eesmärgiga müüa uuringutulemusi erinevatele klientidele. Uuringutulemused on uuringufirma omand. Kuna samu tulemusi saab müüa erinevatele klientidele, siis on uuringutulemused suhteliselt odavad. Eeliseks on asjaolu, et nendest uuringutest saab informatsiooni osta klienti huvitavate tootegruppide lõikes. Nii saab kergesti jälgida nii enda kui ka konkurentide turupositsiooni, ostu – jamüügikoguseid, hinnamuutuste ja reklaamikampaaniate mõju jne. Ettevõtja NB! – vaata läbi turuuuringu firma juba tellitud paneel ja omnibuss uuringud. Vajalik info võib juba olemas olla. need viiakse läbi regulaarselt (kord kvartalis, aastas jne), respodentideks on isikute või organisastioonide grupid, kes on nõus esitama andmeid. 4.1.4
toodetakse lattu; · turutegurid (näiteks konkurents, ostuvõime); · väliskeskkonna tegurid (näiteks seadusandlus, inflatsioon, hinnakontroll, muud regulatsioonid). Neid tegureid peab oskama märgata. Siinjuures tuleb arvestada, et kui hind on madal, on ostja üldjuhul nõus rohkem ostma. 3. Hinnameetodi valimine Kui ettevõtte üldine hinnastrateegia on paigas, siis tuleb vaadelda hindu tootegruppide ja/või üksikute toodete lõikes. Ei ole olemas ühest valemit, mille alusel oleks võimalik välja arvutada täpne hind igale tootele, kuid hinnakujunduses tuleb kindlasti arvesta järgmisi asjaolusid: · kulud, · loodetav kasuminorm, · konkurentide hinnad, · toote kvaliteet, · nõudlus, · toote sihtgrupp. Hinnakujunduses kasutatakse mitmeid meetodeid. Kolm levinuimat neist: 15
Eelarvestamine algab alati müügieelarvest, mis tuletatakse müügiprognoosist. Müügiprognoos on laiem kui müügieelarve, hõlmates üldiselt kogu haru potensiaalset müüki (viide 1). Müügieelarve näitab, kui palju toodet (või teenust) ja mis hinnaga kavatsetakse järgneval perioodil müüa ning ta on ühtlasi kõikide teiste lühiajaliste eelarvete aluseks. Müügieelarvet võib koostada mitut moodi isiklikul vastutusel, müügialade, toote või tootegruppide kaupa (viide 2). Enne müügieelarve koostamist tuleb kindlaks määrata turundus- ja müügieesmärgid ning nagu juba öeldud, teha müügiprognoosid. Müügiprognoosi peab juhtkond kinnitama, alles peale seda saab müügiprognoosist müügieelarve. Arutelu käigus viib juhtkond tavaliselt sisse mõned muudatused ja seega müügieelarve ei pruugi olla müügiprognoosi täpne koopia.
Väikseima jääktulu suhtarvuga toode jäetakse välja. ABC-analüüs kasutatakse tootmise võtmemomentide ja prioriteetide määramiseks. Praktika näitab, et 5- 20% tootmisprotsessi sisendeist annavad 75-80% tulemustest. Ülejäänud sisendid annavad 5-20% kogu- tulemusest. See tähendab, et väikestel naturaalsetel suurustel on suur rahaline väärtus. Tootmisjuht peab neid teadma ja ABC-analüüs võimaldab neid leida. Juhtkonna ülesandeks on ülesannete, protsesside, materjalide, tootegruppide prioriteetide määramine. Ülesandeid jagatakse A, B ja C ülesanneteks, lähtudes tähtsuse ja tähtajalisuse kriteeriumidest. Klassifikatsioonist jäävad välja ülesanded, mis ei ole tähtsad ega tähtajalised. Tootmise alternatiivide analüüs vastab küsimusele ,,Kas toota mõni toote koosseisu kuuluv komponent ise või osta tarnijalt?". Kasutatakse järgmisi hindamismeetodeid: Sisu Meetod
ABC-analüüs kasutatakse tootmise võtmemomentide ja prioriteetide määramiseks. Praktika näitab, et 5- 20% tootmisprotsessi sisendeist annavad 75-80% tulemustest. Ülejäänud sisendid annavad ainult 5-20% kogutulemusest. See tähendab, et väikestel naturaalsetel suurustel on suur rahaline väärtus. Tootmisjuht peab neid teadma ja ABC-analüüs võimaldab neid leida. Juhtkonna ülesandeks on ülesannete, protsesside, materjalide, tootegruppide prioriteetide määramine. Ülesandeid jagatakse A, B ja C ülesanneteks, lähtudes tähtsuse ja tähtajalisuse kriteeriumidest. Sellest klassifikatsioonist jäävad välja ülesanded, mis ei ole tähtsad ega tähtajalised. Tootmise alternatiivide analüüs vastab küsimusele ,,Kas toota mõni toote koosseisu kuuluv komponent ise või osta tarnijalt?". Kasutatakse järgmisi hindamismeetodeid:
2. Kokkuvõte - firma - turu potentsiaal - arenguetapid - kompetents - finantskokkuvõte: * kasumiaruanded (nt. taotletava laenuper. jooksul) * suhtarvud. 3. Ettevõtte kirjeldus: - eesmärgid - arengusuunad - juriidiline vorm, omanikud. 4. Tooted, teenused, põhitegevuse valdkonnad: - füüsiline kirjeldus - kasutatavus, kvaliteet - arenguetapid. 5. Müügi- ja turundusplaan: - turu määratlus ja areng (võimalused) - käive turgude ja tootegruppide lõikes - konkurents ja väliskeskkonna mõju - turustusstrat.: * toodangu jaotamine * reklaam * arenguprogrammid * hinnakujundus * paiknemine * pakend * tulevik - turu-uuringud (sh. tagasiside tarbijalt). 6. Tegevus-/tootmisplaan: - toote areng - tootmine: tehnol., tootmismahud, varustam. - tootmiskulude mahud - teenindus, garantiid. 7. Juhtimine ja organisatsioon:
loomad. Täiskasvanud veistele tuleb tagada vähemalt 6 tundi kestev puhkepaus, mille käigus neid söödetakse ja joodetakse, mitte hiljem kui 12 tundi pärast sõidu alustamist. Kui reisi jooksul kasutatakse praami, peavad loomade transpordiks kasutatavad veokid olema varustatud sundventilatsiooniga 93. Piimafarmi töökorraldus 94. Piima omahinna arvestus Kui ettevõtte üldine hinnastrateegia on paigas, siis tuleb vaadelda hindu tootegruppide ja/või üksikute toodete lõikes. Ei ole olemas ühest valemit, mille alusel oleks võimalik välja arvutada täpne hind igale tootele, kuid hinnakujunduses tuleb kindlasti arvesta järgmisi asjaolusid: · kulud, · loodetav kasuminorm, · konkurentide hinnad, · toote kvaliteet, · nõudlus, toote sihtgrupp 95. Piima kokkuostuhinna kujunemine 96. Veiseliha omahinna arvestus 97. Veiseliha kokkuostuhinna kujunemine 98
Tolliväärtuse määrab ja deklareerib deklarant (kauba omanik või tema voli- tatud isik. Kauba esmane tolliväärtus on tehinguväärtus, st ekspordiks ühenduse tolliterritooriumile müüdud kauba eest tegelikult makstud või makstav hind, mida ostja maksis või maksab müüjale. Ostetavate ja müüdavate tootegruppide, iseäranis kindlate toodete nomenklatuur sisaldab sadu tootegruppe ja tuhandeid erinevaid tootenimetusi. Paljudele tootegruppidele ja toodetele raken- datakse ühenduse siseturu kaitseks sisseveol erinevaid impordi tollimakse. Aktsiisiga maksusta- vatele kaupadele kehtivad lisaks erineva määraga aktsiisimaksud
efektiivsust. Niisuguste analüüside tegemiseks tuleb luua mõõtühikute süsteem, mis võimaldab leida ülemäärased kulud või ebefektiivsed veoprotsessid. Logistik peaks suuma luua oma andmebaasi, mida saab pidevalt muuta ja täiendada. Veonduslogistika integreeritud andmebaas võiks sisaldada andmeid saadetiste kaalude, pakkeüksuste või aluste arvu, veoteekonna pikkuste, lähte- ja sihtpunktide postikoodide, tarnijate ja klientide, veoviiside, vedajate, toote- ja tootegruppide, tellimuste jms kohta. Kõiki neid andmeid peab olema võimalik andmebaasi üle kanda ja salvestada. Seega on eeldus analüüsi tegemiseks kõigepealt vajalike andmete laekumine andmebaasi. Kui ettevõttes selline andmebaas puudub, peaks olema logistiku esimeseks tööülesandeks taolise andmebaasi loomine. Sellesse tuleks salvestada pidevalt andmeid erinevatelt dokumentidelt (sisasetulevad tellimused, väljuvad tellimused, kauba saatelehed, veokirjad, vedaja arved jne)
Niisuguste analüüside tegemiseks tuleb luua mõõtühikute süsteem, mis võimaldab leida ülemäärased kulud või ebefektiivsed veoprotsessid. Logistik peaks suuma luua oma andmebaasi, mida saab pidevalt muuta ja täiendada. Veonduslogistika integreeritud andmebaas võiks sisaldada andmeid saadetiste kaalude, pakkeüksuste või aluste arvu, veoteekonna pikkuste, lähte- ja sihtpunktide postikoodide, tarnijate ja klientide, veoviiside, vedajate, toote- ja tootegruppide, tellimuste jms kohta. Kõiki neid andmeid peab olema võimalik andmebaasi üle kanda ja salvestada. Seega on eeldus analüüsi tegemiseks kõigepealt vajalike andmete laekumine andmebaasi. Kui ettevõttes selline andmebaas puudub, peaks olema logistiku esimeseks tööülesandeks taolise andmebaasi loomine. Sellesse tuleks salvestada pidevalt andmeid erinevatelt dokumentidelt (sisasetulevad tellimused, väljuvad tellimused, kauba saatelehed, veokirjad, vedaja arved jne).
5.1.3.4 ETTEVÕTTESISENE ARUANDLUSSÜSTEEM 5.1.3.5 Ettevõtte kui terviku majandustulemuste kujunemise jälgimiseks on vajalik teostada strukturaalanalüüs, mis peab näitama, kuidas kujuneb firma kui terviku majandustulemus erinevate allüksuste (tütarettevõtete) ja nende sisemiste tasemete tulemuste kaudu. 5.1.3.5.1 Üldkontseptsioon ESITEKS, ettevõttesisene aruandlussüsteem peab võimaldama integreerida tulemusi a) toodete ja tootegruppide, 118 b) ettevõttesiseste teatud tegevusvaldkondade, c) ettevõtte kui terviku tasandil. TEISEKS, võimaldama liigendada aruandlussüsteemi aruandeperioodide lõikes. Ettevõttes peab olema kindlaks määratud · milliseid aruandeid, · milliste näitajate osas, · millises esitusvormis (formaat), · millisteks tähtaegadeks ja · millistele juhtimistasanditele tuleb esitada.
annaabi.ee 
