kinni,erinevate materjalide puurimiseks oleks vastavad puur ja et kiirus oleks õige.Puurimise ajal ära tegele kõrvaliste asjadega!Ära sega kaasõpilast sell ajal kui teine puurpinki kasutab. Puidu treimisel väldi kuivamis lõhedega toorikuid,höövelda toorik silindri kujuliseks ja kontrolli alati enne masina tööle panemist tooriku vaba pöörlemist.Treimise ajal kasuta alati kaitse vahendeid (prille,kaitsemaski,kitlit jne).Lähenda peitel pöörlevale toorikule sujuvalt.Ära pidurda treipingi spindlit käsitsi, lase masinal pärast väljalülitamist iseenesest seiskuda. 3.Treipink(töövõtted,ehitus,kirjeldus). Treipink on treimisel kasutatav tööpink. Treimisel antakse töödeldavale toorikule pöörlev liikumine ning ettenihe lõikeriistale (vastupidiselt freesimisele, kus pöörleb lõikeriist ja ettenihe antakse toorikule). Viimastel aastatel levivad üha rohkem CNC ja APJ
hööveldamiseks. Kõige sagedamini kasutatakse hööveldamist puidu töötlemisel. Höövelpingid jaotatakse kahte rühma: puiduhöövelpingid ja metallihöövlid. Puiduhöövelpink Puidu hööveldamiseks mõeldud höövelpingis kasutatakse lõikeriistana pöörlevat silindrilist noavõlli, mille sisse on paigaldatud sirge lõikeservaga noad. Tooriku etteandeliikumine on sirgjooneline. Rihthööveldamisel toimub etteanne tavaliselt käsitsi. Rihthöövelpingis töödeldakse toorikule edasise töötluse tarbeks baaspind- või pinnad. Metallihöövlid Metallihöövlid jaotatakse kahte rühma: pikihöövelpingid ja risthöövelpingid ehk sepingid. Pikihöövelpinkidel antakse pealiikumine töölauale, millele on kinnitatud toorik, ettenihe aga lõikeriistale. Ristihöövelpinkide puhul on aga vastupidi pealiikumine antakse liugurisse kinnitatud lõikeriistale, ettenihe aga töölauale, millele on kinnitatud toorik.
file://localhost/C:/Users/Sants/Desktop/TT%C3%9C/2.%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:43:35 Test 5. Lõiketöötlemine Page 4 Välisümarlihvimisel kasutatakse järgmist lõikeriista ja liikumisi lõikeprotsessis: Vali üks: a. silinderkäia, käiale antakse pöörlev liikumine ja radiaalettenihe, toorikule pöörlev liikumine ja pikiettenihe b. kausskäia, käiale ja toorikule antakse pöörlev liikumine c. ketaskäia, käiale antakse pöörlev liikumine, toorikule teljesuunaline ettenihkeliikumine d. silinderkäia, käiale antakse pöörlev liikumine, toorikule ainult pöörlev liikumine ja käiale veel radiaalettenihe Küsimus 12 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst
a. väike tootlikkus, võimalik töödelda keerulise kujuga pindu, kõvades materjalides , nt. karastatud terases b. suur tootlikus, märgatavad jõud lõikeprotsessis c. massiline kasutamine süsinikteraste töötlemisel d. lõikeprotsessis laast eemaldatakse teriku abil mehaaniliste jõudude toimel Question 7 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Treimisel kasutatakse lõikeprotsessis järgmisi liikumisi: Select one: a. toorikule perioodiline edasi-tagasi kulgev lõikeliikumine ja lõiketerale piki tooriku telje kulgev ettenihkeliikumine b. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ettenihkeliikumine kulgevalt piki tooriku telje c. lõiketerale antakse pöörlev pealiikumine ja toorikule piki tooriku telje kulgev ettenihkeliikumine d. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ringettenihe pöörleva liikumisega Question 8 Correct Mark 1.00 out of 1.00
Vali üks: a. ei saa töödelda keerulise kujuga detaile b. pingi töötsükkel on automaatne c. puudub lõikekiiruse muutmise võimalus d. tagapuki asemel on revolversuport koos revolverpeaga Küsimus 14 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Välisümarlihvimisel kasutatakse järgmist lõikeriista ja liikumisi lõikeprotsessis: Vali üks: a. silinderkäia, käiale antakse pöörlev liikumine, toorikule ainult pöörlev liikumine ja käiale veel radiaalettenihe b. ketaskäia, käiale antakse pöörlev liikumine, toorikule teljesuunaline ettenihkeliikumine c. kausskäia, käiale ja toorikule antakse pöörlev liikumine d. silinderkäia, käiale antakse pöörlev liikumine ja radiaalettenihe, toorikule pöörlev liikumine ja pikiettenihe Küsimus 15 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Sõrmfreesiga töödeldakse freespinkides: Vali üks: a
esmaspäev, 19. mai 2014, 01:57 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 19. mai 2014, 02:15 Aega kulus 18 minutit 28 sekundit Hinne 96,0 maksimumist 100,0 Küsimus 1 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treimisel kasutatakse lõikeprotsessis järgmisi liikumisi: Vali üks: a. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ettenihkeliikumine kulgevalt piki tooriku telje b. lõiketerale antakse pöörlev pealiikumine ja toorikule piki tooriku telje kulgev ettenihkeliikumine c. toorikule perioodiline edasi-tagasi kulgev lõikeliikumine ja lõiketerale piki tooriku telje kulgev ettenihkeliikumine d. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ringettenihe pöörleva liikumisega Küsimus 2 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus
Metalli painutamine. Painutamist kasutatakse toorikutele kõvera kuju andmisel antud kontuuri järgi. Painutamisel mõjuvad toorikule üheaegselt tõmbe- ja survejõud. Tooriku paindekoha välisküljel on metallikiud ab tõmmatud, mis tõttu tema pikkus suureneb. Paindekoha siseküljel olevad metallikiud a'b' on surutud kokku ja nende pikkus väheneb. Ainult neutraalkiht kk ei allu paindel ei tõmbele ega survele. Neutraalkihi ehk neutraaljoone pikkus pärast painutamist ei muutu. Kui paindepinged ei ületa materjali elastsuspiiri, on deformatsioon elastne ja peale pinge eemaldamist võtab toorik oma esialgse kuju
360° 360° Leian tõusunurga: ℎ 1,92 arctan 𝛼 = = = 5,24° 𝑐 20,94 Leian spiraalekstsentriku poolt arendatava kinnitusjõu: 𝐹 ∙𝐿 155∙83 𝐹ℎ = (𝑟+ℎ)∙𝑠𝑖𝑛𝛼+𝜇𝑟∙(𝑟+ℎ)+𝜇 = (16+1,92)∙𝑠𝑖𝑛5,24+0,1∙(16+1,92)+0,1∙11/2 = 3233,55 N 𝑙 2 ∙𝑑/2 Leian toorikule mõjuva kinnitusjõu: 𝑙 43 𝐹𝑤 = 𝐹ℎ (𝑙2 ) = 3233,55 (35) = 3972,65 N 1 Vastus : Toorikule rakenduv kinnitusjõud on 3972,65 N 7 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU [1] Helmuth Buschmann. RAKISTE PROJEKTEERIMINE. Õppematerjal Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2008.
360° 360 ° Leian tõusunurga: h 1,92 arctan = = =5,24 ° c 20,94 Leian spiraalekstsentriku poolt arendatava kinnitusjõu: Fr L 155 83 Fh = = =¿ 3233,55 ( r + h ) sin+ l ( r +h )+ 2 d /2 ( 16+1,92 ) sin5,24 +0,1 ( 16+1,92 )+ 0,1 11/ 2 N Leian toorikule mõjuva kinnitusjõu: l2 F w =Fh () l1 =3233,55 43 35 ( ) =3972,65 N Vastus : Toorikule rakenduv kinnitusjõud on 3972,65 N 9 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU [1] Helmuth Buschmann. RAKISTE PROJEKTEERIMINE. Õppematerjal Tallinn: Tallinna
58 - 2 * 1.4 = 171.78 mm Detaili tõmbejõud [1:80] P1 = π * (d1t – s) * s * Rm * k1 = π * (174.58 - 1) * 1 * 330 * 0.82 = 147488,15 N = 15.04 t k1= 0.82 k1 – paranduskoefitsent, tabel 32 [1] Surveplaadi survejõud [1:78] 𝜋 𝑄1 = [𝐷 2 − (𝑑1𝑡 + 2 ∗ 𝑟𝑚1 )2 ] ∗ 𝑞 = 0.785 ∗ [3012 − (174.58 + 2 ∗ 13)2 ] ∗ 2 = 79078.8𝑁 4 𝑡 = 8.06 𝑡 q = 2, tabel 34 [1] q – surveplaadi survepinge toorikule, MPa; Pressi tõmbejõud Ppr [1:80] Ppr1= P1 + Q1 = 15,04 + 8.06 = 23.1 t 4 Templi ja matriitsi eskiis O 171,78 R 9,5 R 13 O 174,58 Joonis 2. Templi ja matriitsi mõõdud 4.2.2 Tõmme 2
13. Tasalihvimise eesmärk. Kirjeldage tasalihvimise mooduseid. Millal millist moodust on sobiv kasutada? 14. Hammasrataste töötlemise moodused: kopeerimismeetod ja rullumismeetod. Meetodite põhimõtteline erinevus, nende eelised ja puudused. Kasutatavad seadmed ja tööriistad. Kopeerimismeetodi puhul on kasutatava lõikeriista lõikeserva profiil töödeldava hammasratta hamba vahe profiili kujuline, mis kopeeritakse töötlemise käigus töödeldavale toorikule. Kõige tuntumateks kopeerimismeetodile põhinevateks hammasrataste töötlemise meetoditeks on töötlemine moodulketas ja moodulsõrmfreesidega. Kuna hammasratta hamba profiil on sõltuv hammasratta hammaste arvust, peaks kopeerimismeetodi kasutamise korral olema selleks, et tagada töödeldavate hammaste kuju täpsus, iga erineva hammaste arvuga hammasratta töötlemiseks erinev frees ja seda iga erineva moodul korral
profiilide lõikamiseks. Ekslikult nimetatakse ka hööveldamiseks puidu höövelpingis töötlemist, mis on tegelikult silindriline freesimine (lõikeriistaks pöörlev silindriline noavõll, mille sisse on paigaldatud üldjuhul sirge lõikeservaga noad, tooriku etteandeliikumine sirgjooneline). Rihthöövel ja paksusmasin töötlevad puitu silindrilise freesimisega. Rihtimisega (õgvendushööveldus, rihthööveldus) töödeldakse toorikule rihthöövelpingis edasise töötluse tarbeks baaspind (baaspinnad). Paksushööveldamisel (paksusfreesimisel) töödeldakse toorik paksusmasinas vajalikku paksusse. Höövel on käsitööriist, mida kasutatakse puidupinna silumiseks ning soonte, valtside ja profiilide kujundamiseks. Kasutatakse nii käsihöövleid kui ka elektrilisi käsihöövleid. Käsihöövel koosneb korpusest ehk höövlipakust ja selle tallast välja ulatuvast lõiketerast. Höövli tera nimetatakse höövlirauaks
Tööpingid Metall treipink Metall treipingiga kasutatakse metalli treimisel Treimisel antakse toorikule pöörlev liikumine ja ettenihe teral Metall treipingi osad on säng, tagumine tsenterpukk, esimene tsenterpukk, spindel, alumine kelk, ülemine kelk, kiiruskast, jahutus toru ja mootor. Metall treipink Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
ka helikõrgused Väike kannel • Peamiselt ühest puust õõnestatud • harilikult kuustest, harvemini männist, pärnast, kasest • Kaetud õhukese kõlalauaga • trapetsikujuline ja väheste keeltega diatooniline kannel. • Vanasti valmistati keeled hobusesaba jõhvist, lambasooltest või ka tänapäeval kasutusel olevast metallist. • Mängiti tantsumuusikat ja kirikukellade imitatsioone Väikekandle 1. Etapp valmistamine Joonista toorikule soovitav pilli kuju ja asu õõnestama. Õõnestamisel arvesta, et pilli seinte ja põhja paksus jääks minimaalselt 5 mm. 2. Etapp Õõnestatud kõlakastile liimitakse peale kuusepuust kõlalaud, seejärel viimistletakse pill ja õlitatakse linaõliga. 3. Etapp Keelte kinnitamiseks on mitu võimalust, lihtsam on metallist keelehoidja kinnitamine otse pilli kanna sisse. • Häälestusnupud võivad olla puidust või metallist. 5. Etapp
Tasapinnaline märkimine. Märkimiseks nimetatakse töödeldavale detailile või toorikule niisuguste joonte pealekandmist, mis määravad detaili kontuuri või töötlemisele kuuluva koha. Märkimise viisid võib jaotada kolme põhigruppi: masina-, katla- ja laevaehituslik märkimine. Masinaehituslik märkimine on enamlevinud lukksepatööoperatsioon. Katla- ja laevaehituslikul märkimisel on mõningad erinevused. Olenevalt märgitavate toorikute ja detailide kujust eristatakse kahte liiki märkimist: tasapinnalist (tasandilist) ja ruumilist.
Slaid 4 Väikekannel Peamiselt ühest puust õõnestatud (harilikult kuustest, harvemini männist, pärnast, kasest), õhukese kõlalauaga kaetud trapetsikujuline ja väheste keeltega diatooniline kannel. Vanasti valmistati keeled hobusesaba jõhvist, lambasooltest või ka tänapäeval kasutusel olevast metallist. Tänapäeval saab seda õppida pärimusmuusika õppelaagrites, mitmetes muusika- ja huvikoolides ning kõrgkoolis. Slaid 5-6 Väikekandle valmistamine 1. etapp Joonista toorikule soovitav pilli kuju ja asu õõnestama. Õõnestamisel arvesta, et pilli seinte ja põhja paksus jääks minimaalselt 5 mm. 2. etappÕõnestatud kõlakastile liimitakse peale kuusepuust kõlalaud, seejärel viimistletakse pill ja õlitatakse linaõliga. 3. etapp Keelte kinnitamiseks on mitu võimalust, lihtsam on metallist keelehoidja kinnitamine otse pilli kanna sisse. Häälestusnupud võivad olla puidust või metallist.
Selle tulemusel paraneb töödeldud pinna siledus, vähendab käia kulumine ning suureneb protsessi tootlikkus. Tooriku pöörlemine toorik pöörleb käiaga ühes suunas. Tooriku pöörlemine on töötlemisel ringettenihke liikumiseks, mis tagab pinna töötlemise kogu ümbermõõdu ulatuses. Tooriku pöörlemiskiiruse määramisel võib lähtuda suhtest vk/vt=60...100. Tuleb arvestada, et tooriku pöörlemiskiiruse suurendamisel suureneb protsessi tootlikkus, kuid kui suureneb käiale ja toorikule mõjuv koormus, kannatab töödeldud pinna kvaliteet. Tooriku pikisuunaline sirgjooneline edasi-tagasi liikumine see liikumine on pikiettenihke liikumine, mis tagab pinna töötlemise kogu pikkuses. Pikiettenihke suurus on sõltuv tooriku pöörlemise sagedusest, sest pikiettenihe tooriku pöörde kohta ei tohi olla suurem käia kõrgusest B. Tavaliselt määratakse pikiettenihke suurus tooriku pöörde kohta seosest f=KB mm/tp
Tisleritöös kasutatakse väga erineva otstarbega käsihöövleid nii pinna tasandamiseks kui ka profiilide lõikamiseks. Puidu hööveldamisel höövelpingis on lõikeriistaks pöörlev silindriline noavõll , mille sisse on paigaldatud üldjuhul sirge lõikeservaga noad. Tooriku etteandeliikumine on sirgjooneline. Metalli hööveldamine Metalli hööveldamisel liigub sirge höövlitera edasi-tagasi, lõigates maha ühtlase paksusega laastu; sirgjooneline ettenihe antakse toorikule. Referaat Höövel Höövel on käsitööriist, mida kasutatakse puidupinna silumiseks ning soonte, valtside ja profiilide kujundamiseks. Kasutatakse nii käsihöövleid kui ka elektrilisi käsihöövleid. Ka rihthöövelpinki nimetatakse mõnikord lihtsalt höövliks. Käsihöövel koosneb korpusest ehk höövlipakust ja selle tallast välja ulatuvast lõiketerast. Höövli tera nimetatakse höövlirauaks. Traditsiooniliselt valmistati höövlipakud
Esimesena töödeldakse positsiooni 1 (tähistatud punase värviga) ning peale seda, kinnitatakse toorik puurpingi töölaua külge ja töödeldakse positsioon 2 (tähistatud kollase värviga). Töötlemisteekond: I paigaldus toorik kinnitatakse treipinki kolmemokalise isetsentreeriva padruni abil. Töödeldakse detaili sisepinda vastavalt etteantud mõõtmetele. Kasutades selleks astmetreitera. II paigaldus Seejärel toorik kinnitatakse puurpingi töölaua külge, kus toorikule puuritakse augud kasutades kombineeritud avardi-süvistit.
Sarnastel detailidel on ühesugused operatsioonid c. Seadmed, rakistus ja häälestus on detailidel ühesugune d. Sarnastel detailidel on sama tehnoloogiline marsruut 2 : 3,00 Paigalduseks nimetatakse: : a. Baseerimist ja kinnitamist b. Kinnitamist ja töötlemist c. Paigaldamist ja kinnitamist d. Kinnitamist ja paigaldamist 3 : 3,00 Mis on töötluslisa? : a. Materjali osa, mis listakse toorikule peale töötlemist b. Toorikult eemaldatav materjali osa, mis saadakse tehnoloogilise protsessi mõõteanalüüsist c. Toorikult eemaldatav materjali osa, mis on tingitud tooriku valmistamise tehnoloogiast 4 : 3,00 Milleks kasutatakse rakiseid? : a. Koostatavate detailide-sõlmede paigaldamiseks ja kinnitamiseks b. Koostatavate detailide-sõlmede asendite täpseks fikseerimiseks üksteise suhtes c
1)Keermed M16 – meeterkeere, välisläbimõõt 16 M16*2-meeterkeere, välisläbimõõt 16, samm 2 tr18*4-trapetskeere, välisläbimõõt 18, samm 4 Tr12P4LH-trapetskeere, välisläbimõõt 12, samm 4, vasakkeere 1/2"-tollkeere G2-torukeere, tolli siseläbimõõt 2 2)Missugust ettenihet ei kasutata freesimisel ? Ettenihe freesi käigule, mm. 3)Mitu läbimit peab tegema lõigates keeret malasüsinikterasest toorikule (läbimõõduga) 16 kuni 24 mm sammuga 2 mm? 3...5 4) Jooniste tehnilistes tingimustes kohtab tähist- HRC… Mida sellega tähistatakse? Kõvadust 5)Määrata spindli pöörlemissagedust kui tooriku läbimõõt on 80 mm ja lubatav lõikekiirus on 30m/min. n=1000 * V / 3.14*D n=1000*30 /3.14*80=119.4 6)Treitera ei tohi hoidikust välja ulatuda rohkem kui: kuni 1.5 tera keha kõrgust. 7) Märkige joonise ringidess kreeka tähed, mis vastavad nurkad tähistele:
kinnitamisel makettplaadile. 3. Tegevuse käigus avaldasin hooletultjootekolviga liiga suurt kuumust võimendi mikroskeemile, mis lakkas töötamast. Kuna olin tänu ootamatutele raskustele kaotanud hulga aega, otsustasin poest osta valmisskeemi. 4. Valmisskeemi kasutades kulges töö edasi palju kiiremini. VALMISTAMINE 5. Lõpuks sai elektroonika valmis, kuid täheldasin, et heli kvaliteet oli halvem, kui ise kokku pandud skeemil. 6. Hakkasin korpust valmistama. Kandsin toorikule mõõtmed ja saagisin detailid välja. 7. Kasutades nii naelu kui ka kruviliidet panin korpuse kokku ja kinnitasin korpuse külge elektroonika. 8. Tegevuse käigus olid lahti tulnud mitmed kehvad jooted, jootsin nad tugevamalt kinni ja tugevdasin neid kasutades kuuma liimi. 9. Kui kõlar oli koos värvisin ta üle. ANALÜÜS Enamjaolt läks kõik nagu planeeritult, välja arvatud elektroonika, kus kasutasin valmisskeemi. Raskusi tekkis ajakavast kinni
toorikusse osalisi sisselõikeid, 3) eraldatakse toorikust osa materjali. Raiumisel kasutatakse käsisepistamisel meisleid ja masinsepistamisel kirveid. Augu löömine ehk mulgustamine on operatsioon, mille käigus moodustakse toorikusse avasid või süvendeid. Mulgustamise tornid võivad olla ümmargused, ruudukujulised, ovaalsed ja erikujulised. Painutamine on operatsioon, mille käigus antakse toorikule ettenähtud kõver kuju. Painutamist rakendatakse nurgikute, klambrite, haakide, käppade, kronsteinide jm. valmistamisel. Painutamisel tooriku ristlõige muutub: painde kohal kõrgus väheneb ja laius suureneb. Lisaks võivad painde siseküljele tekkida kortsud ja välisküljel tekkida praod. Mida suurem on painutusnurk ja väiksem painutusraadius, seda tugevamini nimetatud nähtused ilmnevad. Selleks, et tooriku ristlõige painutamisel vähem deformeeruks, tuleb tooriku
Tinglikult saab lehtstantsimisoperatsioonid liigitada kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh. metalli kahte gruppi: 1) eraldusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe esialgne plastsus taastuvad. Rekristalliseerumine algab osa eraldamine teisest ette antud kontuuri mööda; 2) temperatuuril, mis on ligikaudu pool metalli või -sulami kujumuute- e. vormimisoperatsioonid, kus tasapinnalisele sulamistemperatuurist. toorikule antakse ruumiline vorm. · Ehk vormimine plastse deformeerimisega · põhineb materjalide võimel deformeeruda plastselt Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimisoperatsioon, tardunud olekus kus tasapinnaline toorik deformeeritakse (tõmmatakse) · Jäätmeid praktiliselt ei teki ruumiliseks õõneskehaks. · Kasutatakse suurt jõudu Liigitus:
· Kuumalt valtsimisega töödeltakse plastsemaid metalle (teras, alimiinium, vask), suurem osa ehitusteraste valmistamiseks valtsimise teel; · Tõmbamist kasutatakse samuti plastsemate metallide puhul, tõmbamisega läbi tõmbesilma toodetakse traati ja teisi peenemaid materjale; · Sepistamine leiab kasutamist keerukama kujuga toodete valmistamisel; · Lõiketöötlusega toimub toorikule lõpliku kuju andmine (treimine, freesimine, puurimine jne) Metallidest ehitusmaterjalid Valtsmetalltooted on: · Ümarteras · Ruut-teras · Latt-teras · Leht-teras · Plekk · Torud võivad olla õmblustega (peenemad), võltsõmblusega või keevisõmbusega (jämedad), mustad või tsingitud; · Võrdkülgne nurkteras · Erikülgne nurkteras · Karpteras · Topelt T-teras (I-teras) · Rööpad · Mitmesugused eriprofiilid
automaattreipink. Välistreitera, painutatud välistreitera, astmetera, otsatera, soontera, kujutera, keermetera, sisetreitera. 7.Freesimise protsessi üldkirjeldus. Freeside tüübid. Freesimisega töödeldakse horisontaal, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu. Freesimisel antakse pöörlev pealiikumine freesile, ettenihkeliikumine töödeldavale toorikule. Silinderfrees, otsfrees, ketasfrees, sõrmfrees, kujufrees. 8.Puurimise protsessi üldkirjeldus. Avade töötlemise viisid puurpingis. Puurpingis kasutatavad lõikurid instrumendid. Puurimist kasutatakse läbivate ja umbavade saamiseks ja ülepuurimiseks. Puurimine, avardamine, hõõritsemine, keermestamine. Spiraalpuur, avardi, hõõrits, süvisti, keermepuur. 9.Terase karastamise meetodid ja nende kasutusala.
Koostöös protsessoriga vastutab RAM selle eest, kui kiiresti suudab arvuti tööd teha. RAM on arvuti mäluks, kuhu salvestub kogu vajalik info arvuti töötamiseks. See sisaldab kõiki neid otsuseid ja järelpärimisi, millega peaks protsessor tegelema Kõige levinum võrgutopoloogia mida kasutada oleks tähtvõrk. Kus kõik terminalid on ühendatud keskse arvuti, kommunaatori või jaoturiga. Ül 2. Poes saadaolevale DVD-R toorikule saab salvestada 4,7gb infot. See teeb kokku 2737948.4 lehekülge MS WORD-i teksti kui 1lehekülg on 18KB. Ül 3. 8-süst. 2-süst. Näited: 0 000 1 001 264=010 110 1002 763=111 110 0112 2 010 15=001 1012 3 011 4 100 5 101 Ül 4. 6 110
Lehtstantsitakse tavaliselt külmalt, kusjuures lähtetooriku paksus tavaliselt ei muutu. Kuumlehtstantsimist kasutatakse väikese plastsusega metallisulamite ning suure paksusega (>15....20mm) pleki stantsimisel. Tinglikult saab lehtvormimisprotsessid liigitada kahte gruppi: Eradusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe osa teisest eraldamine etteantud kontuuri mööda. Kujumuute- e. Vormimisoperatsioonid, kus tasapinnlisele toorikule antakse plastseid deformatsioone kautades ruumiline vorm. 6. Lehtstantsimisel kasutatakse peamiselt mehaanilisi presse s.t mehaanilise ajamiga presse. Samuti kasutatakse hüdropresse ning stantsimise vasaraid. 7. Lõikamise põhiprotsessid on treimine, freesimine,puurimine, hööveldamine, kammlõikamine, hamba-lõikamine, lihvimine. 8. Metallilaastu liigid Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi.
5. Freesimine silinderfrees (a), otsfrees e. laupfrees (b), ketasfrees (c), sõrmfrees (d), kujufrees (e, f). Freesimisega töödeldakse horisontaal-, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu, näiteks hammasrataste sirg- ja kaldhambaid, liistusooni, keermeid jm. Freesimisel antakse pöörlev pealiikumine freesile, ettenihkeliikumine töödeldavale toorikule. 2 Koostas: Reppy 21.11.2012 6. Puurimine Puurimisel kasutatakse enamasti keerdpuurie. spiraalpuuri (sele 2.40a, b), mis koosneb lõikeosast, spiraalse laastu ärajuhtimise kruvisoonega tööosast ja sabast puuri kinnitamiseks. Puurpinkidel kasutatakse peale puuride ka hulgaliselt teisi avalõikureid. Avardit (c)
termotöötlemise protsess, suurem maksimaalne töö temperatuur ning kõvem südamik peale termotöötlust. Sõiduauto käigukasti hammasratta valmistustehnoloogia valik: o Ostetakse sisse silindriline toormaterjal (tala) diameetriga 150 mm o Toormaterjalist lõigatakse toorik suurusega 50 mm o Vertikaalpuuriga puuritakse tooriku tsentrisse ava diameetriga 25 mm o Hammasratta lihviga (gear grinding) lõigatakse toorikule hambad o Nitrotsementiitimine o Karastus õlis o Madalnoolutus 6. Vajalikud arvutused Detaili väsimustugevuse arvutamine Väsimustugevuse arvutamiseks kasutan Miner-Palmgreeni reeglit. kus on tsüklite arv; on terase väsimuse baasarv: 107 Tsüklite arvu arvutus Käigukasti hammasratas töötab 200 päeva aastas, 6 tundi päevas, 3000 pööret minutis Konstant Hammaste pindades tekiv kontaktpinge Hamba laius b = 25 mm
süsinikusisalduse piiriks on 0,2% . Madal süsinikusisaldus keevitusel väldib külmpragude tekkimist. Antud materjal sobib antud tooriku kuju ja keevitusviisi jaoks. 5. Lisamaterjalide – elektroodide, kaitsegaaside, gaaside põletite, vooluallikate põhimõtteline valik Elektrood – standardne W elektrood Kaitsegaas- Ar, He Vooluallikas- Päripolaarne alalisvool 6. Toorikute ettevalmistamise kirjeldus Valtsrullidega antakse toorikule silindriline kuju. Ketaslõikuriga lihvitakse keevitatava ala ääred 30 kraadise nurga alla. Tooriku nihkumise vältimiseks kinnitatakse vahed iga 300mm tagant traagelömblustega. 7. Keevitusparameetrite valik Materjal paksus on 4 mm, siis W-elektroodi diameeter tuleb võtta 2,4 mm, keevitusvool 160 amprit, keevituskiirus 0,20 meetrit minutis ja gaasikulu 6-8 liitrit minutis. W-elektroodi otsa teritusnurk on vahemikus 30-60 kraadi. 8
Select one: a. Lõikeriista püsivusaja Tinstr ja operatsiooni põhiaja To järgi b. Operatsiooni põhiaja To ja saavutatava pinnakareduse Ra/Rz järgi c. Saavutatava tootlikkuse ja/või omahinna järgi Feedback The correct answer is: Saavutatava tootlikkuse ja/või omahinna järgi Question 9 Correct Mark 3.00 out of 3.00 Flag question Question text Mis on töötluslisa? Select one: a. Materjali osa, mis listakse toorikule peale töötlemist b. Toorikult eemaldatav materjali osa, mis saadakse tehnoloogilise protsessi mõõteanalüüsist c. Toorikult eemaldatav materjali osa, mis on tingitud tooriku valmistamise tehnoloogiast Feedback The correct answer is: Toorikult eemaldatav materjali osa, mis on tingitud tooriku valmistamise tehnoloogiast Question 10 Correct Mark 3.00 out of 3.00 Flag question Question text Paigalduseks nimetatakse: Select one: a
lähedale. Tootmine Metalltoodete valmistamisel kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid: · valamine - valmistatakse kõik malmtooted, osaliselt teras, pronks ja alumiiniumtooted; · kuumalt valtsimine - valmistatakse suur osa teras, alumiinium ja vasktooteid; · tõmbamine - toodetakse traate jms; · sepistamine - kasutatakse keerukama kujuga toodete valmistamisel; · lõiketöötlus - sellega antakse toorikule lõplik kuju (treimine, freesimine, puurimine jne). Valtsmetalltooted Valtsmetalltooted moodustavad suurema osa ehitusel kasutatavatest metallmaterjalidest. Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terastest, vähem alumiiniumi ja vase sulamitest. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Tähtsamad profiilterased on: · ümarteras (d>= 5 mm); · ruut-teras; · latt-teras; · leht-teras (paksus >=4 mm)
paljude teiste metallide puhul (teras, pronks, alumiinium jt) , · Kuumalt valtsimisega töödeldakse plastsemaid metalle (teras, alumiinium, vask), suurem osa ehitusterastest valmistatakse valtsimise teel . · Tõmbamist kasutatakse samuti plastsemate metallide puhul, tõmbamisega läbi tõmbesilma toodetakse traati ja teisi peenemaid materjale. · Sepistamine leiab kasutamist keerukama kujuga toodete valmistamisel. · Lõiketöötlusega toimub toorikule lõpliku kuju andmine(treimine, freesimine, puurimine jne). Mõni kord kasutatakse ka külmvaltsimist. Valtsmetalltooted moodustavad suurema osa ehitusel kasutavadest metallmaterjalidest. Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terasest, vähemal määral ka alumiiniumi ja vase sulameist. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Tähtsamad neist on järgmised: · Ümarteras (d > 5mm) · Ruut-teras · Latt-teras · Leht-teras (pakus >4mm)
mitte muusikapala, vaid arvutiprogramm. Praeguseks laialt levinud CD-ROM-i lugejad on avanud arvutiprogrammide levikule laia tee. Enamik praegu toodetavast tööstuslikust tarkvarast levitatakse kindlasti ka CD-ROM-i variandis. CD-ketaste suur mahutavus ja mugav kasutamine on paratamatult viinud paljud arvutikasutajad mõttele ise CD-ROM-ile oma tarkvara salvestada. Praegu ongi tootmisel sellised seadmed, mis võimaldavad spetsiaalsele tühjale laserplaadile (toorikule) kirjutada. CD-kirjutajaidon kahte sorti: CD-R- suudab kirjutada vastavale plaadile ainult ühe korra, st plaadil olevaid andmeid enam muuta ei saa. CD-RW-(CD-ReWriteable) suudab kasutada nii CD-R, kui ka spetsiaalseid CD-RW plaate.CD-RW plaadil saab andmeid korduvalt üle kirjutada 1.1.CD-R Compact Disc Recordable, salvestatav laserketas. Kasutatakse ka nime CD-WO või "WORM disk". Sarnaneb ehituselt CD-ROM-ile, kuid põhimiku ja metallikihi vahel on
töötlemisava just nii suureks, kui seda parasjagu vaja on. Juhtlati järgi freesimine Kui töödeldakse kogu tugipinna ulatuses, siis peab freesi järele juhiku külge panema vastava tugipinna ka tooriku töödeldud pinna jaoks. Selle jaoks võib olla ka kaheosaline juhtlatt, siis saab freesi ees ja taga olevaid juhikuid seada erinevale kaugusele tera lõikeringist. Käsitsi etteandvaid võikesi toorikuid toetatakse töötlemisel lükkeklotsiga. Lükkeklots annab toorikule tuge ja samaaegselt kaitseb käsi tera eest. Töö nõuab tähelepanelikkust, sest toorik on vastu tugesid töötaja käte surve mõjul. Juhtlati järgi freesimine Freesides õhukesi ja kitsaid detaile pikisuunas, kui mõõtmed (laius, paksus) on 10-50 mm, võidakse töötlemisel toeks võtta nn. kammsurusti. Kamm valmistatakse hööveldatud täispuidust, mille laius on 50-100 mm. Paksus 15-25 mm ja pikkus küllaldane kinnitamiseks. Teise, kaldu saetud otsa
tööouhutuse kasv-rakiste kasutamine viib inimese ohutsoonist välja 2.Liigitus:universaalsed rakised, universaalsed ümberhäälestatavad rakised, universaalsed koostatavad ja lahtivõetavad rakised, spetsiaalrakised. Kasutusala järgi:mehaanilise töötlemise rakised,koosterakised,metall konstruktsioonide rakised 3.Rakise elemendid: 1) Paigaldus elemendid-tagavad tooriku täpse paigalduse rakisesse ilma rihtimata 2) Kinnituselemendid-tagavad toorikule piisava kinniutse 3) Tööriista juhtivad elemendid-juhivadtööriista siirde ajal 4) Seadeelemendid 5) Jagamis ja pöördeseadmed 6) Ajamehhanismid 7) Abielemendid(kaaned,fiksaatorid,käepidemed) 8) Keermeelemendid 9) Häälestuselemendid 4.Rakiste kasutamine võimaldab:laiendada tööpinkide tehnoloogilisi võimalusi, lähetada toorikutööpinki ilma
1.2. MATERJAL JA VALMISTAMINE Bituumenrullmaterjalide valmistamiseks kasutatakse bituumenit, modifikaatoreid (SBS, APP, APAO), erinevat tüüpi tugikangaid (kartong, jute, klaaskiud, polüester, klaaskiu ja polüesterkanga segu), täiteainet, polüpropüleen või polüetüleenkilet, liiva ja erinevat tüüpi pinnaviimistlusmaterjale (mineraalpuiste, keraamilised graanulid, liivapuiste, alumiiniumfoolium). Vedel bituumen kantakse läbi immutusvanni liikuvale tugikangale, saadud toorikule kantakse või pressitakse pinnaviimistlus. Jahutatud bituumenrull lõigatakse vajalikku mõõtu ja pakendatakse teipe või paberpakendit kasutades. 1.3. PAKENDAMINE JA MÄRGISTAMINE Bituumenrullmaterjalid pakitakse teipe või paberpakendit kasutades erineva pikkusega rullidesse. Pakendile märgitakse peamised tehnilised näitajad - materjali nimetus, kaal, rulli mõõdud, bituumeni tüüp, tootja. Rullid paigutatakse puitalustele, mis kaetakse polüetüleenkilega. 1.4
Eraldusoperatsioonid: Mahalõikamine; tükeldamine; väljalõikamine; avalõikamine, sälkamisel; sisselõikamine; äralõikamine; puhastamine. 2. kujumuute, kus tasapinnalisele toorikule antakse ruumiline vorm. Vormisoperatsioonid on: painutamine; sügavustõmbamine; ahendamine; avardamine; vormimine venitamisega; reljeefstantsimine. 4) Vormstantsimine
See osa toorikust mis jääb rakise sisse ja mida ei saa töödelda antud hetkel. (võib ühtida seadepindadega) 54. Millest sõltub lõikeserva poolt kujundatava pinna kuju? Sôltub lôikeserva kujust ja sellest, kas pinna kujundamisest vôtab osa ainult pealiikumine vôi resulteeruv lôikeliikumine. 55. Mis on treilõikur? Üheterikuline lõikeriist, mida kasutatakse lõikeprotsessis, kus pöörlev pealiikumine antakase töödeldavale toorikule, ettenihkeliikumine riistale. 56. Millest koosneb treilõikur? Treilôikur koosneb peast ja kinnitusosast. Pea all mõistetakse lôikav kiil (vahetatava peaga nn. plokktreilõikurid või mitte) 64. Milleks on vajalik lõikeriista ja tooriku liikumiste liigitamine? 1) teriku geomeetriliseks kirjeldamiseks, ) lôikeriistade liigitamiseks, 3) lôikeprotsessi matemaatiliseks mudeleerimiseks, 4) tehnoloogilise protsessi projekteerimisega seotud ülesannete lahendamiseks. 65. Mis on pealiikumine?
Sulamid tunduvalt tugevamad kui puhas vask. Kasutatakse torude, kraanide, veniilide jne valmistamisel. METALLMATERJALIDE VORMIMINE · Valamine - peaaegu kõik malmtooted · Kuumalt valtsimine - plastsemate metallide töötlemiseks · Tõmbamine - plastsemate metallide töötlemiseks (traat jms peen materjal) · Sepistamine - kasutatakse keeruka kujuga detailide tegemiseks · Lõiketöötlus - toorikule lõpliku kuju andmine METALLIDEST EHITUSMATERJALID Valtsmetalltooted · Ümarteras · Plekk · Võrdkülgne nurkteras · Erikülgne nurkteras · Karpteras · Topelt T-teras (I-teras) · Rööpad Tõmmatud tooted · Traat · Peenemad ümarterased · Peenemad torud (teras, vask, alumiinium) Valatud tooted · Kanalisatsioonitorud · Torude liitmikud · Ahjutarbed
Ometi ei soovitata abipakke kasutada, sest need vähendavad kruustangide hoidetugevust. Juhul kui masinkruustangidesse soovitakse kinnitada silindrilisi või erikujulisi toorikuid, tuleb eelnevalt valmistada ka eriotstarbelised kinnitustarvikud, mille välisküljeks on paralleelsed tasapinnad. Suuregabariidilised toorikud kinnitatakse vahetult freespingi töölauale kinnituspoltide, haaratsite ja tugede abil. Seejuures peab kinnituspolt asetsema toorikule võimalikult lähedal ja haaratsite otsa alla asetatud toe kõrgus olema võrdne kinnitatava tooriku kõrgusega. Eriti mugavad on kasutada kaarekujulised haaratsid, mille juures tuge ei ole vaja. Suuregabariidilise tooriku kinnitamiseks töölauale vertikaalasendis kasutatakse kinnitusnurgikut. See kinnitatakse esmalt kinnituspoltidega töölaua külge ja seejärel toorik nurgiku külge. Silindrilised detailid kinnitatakse freespingi töölauale prismade abil.
paiknevad otspinnal Puuri vardale on töödeldud spiraalne soon , mille ülesandeks on laastu väljstoomine avast . Pealiikumine puurimisel on puuri pöörlemine ümber oma telje Etteandeliikumine puurimisel toimub puuri telje suunas Puurimisel tekkiv laast on kruvikujuline . Treimine . Treimine on tehnoloogiline protsess, mille tulemusena saadakse pöördkeha kujulisi detaile Toorikule antakse pöörlev liikumine ümber oma telje Tera liigub piki kahes suunas Raadiuse suunaline etteanne Teljesuunaline etteanne . Lihvimine Lihvimine on puidu töötlemine abrasiivmaterjalidega Abrasiiv osakeste teravad servad lõikavad puidu pinnalt laastu Mida väikesemad on abrasiiv osakesed seda õhemat laastu nad eemaldavad seega saadakse peenema abrasiiviga siledam pind . Spooni hööveldamine
kitsa ribana. Lehtstantsitakse üldjuhul külmalt, kusjuures lehttooriku paksus muutub tavaliselt vähe. Tinglikult saab lehtstantsimisoperatsioonid liigitada kahte gruppi: 15 • eraldusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe osa eraldamine teisest ette antud kontuuri mööda; • kujumuute- ehk vormimisoperatsioonid, kus tasa- pinnalisele toorikule antakse ruumiline vorm. Joonis 10. Maht- (a) ja lehtvormimisprotsessid (b) 16 22. Kraadisoonega vasarstants Kraadisoonega stantsides surutakse üleliigne metall pärast vao täitumist spetsiaalsesse kraadisoonde, milles moodustub kraat. Kraadisoon koosneb kahest osast – kraadisoone sild ja kraadisoone salv. Kraadisoon projekteeritakse selliselt, et kõigepealt täituks metalliga
võimalikult stantsi keskele, mis on jäigem. Ettevalmistusvaod paigutatakse reeglina stantsi äärtesse. Kuumvormstantsimine pressidel Pressidel vormstantsimisel erineb metalli deformeerimise iseloom oluliselt deformeerimise iseloomust vasarstantsimisel. Vasarstantsimisel deformeerib vasara löök metalli põhiliselt tooriku pinnakihtides, kust deformatsioon levib nõrgalt sisemusse. Vormstantsimisel pressidel suureneb koormus toorikule pidevalt ja deformatsioonid haaravad tooriku kogu mahu. Seetõttu kasutataksegi suurte ristlõikepindaladega stantsiste tootmisel enamasti 4 vormstantsimist pressidel. Samal ajal on probleemiks stantsi ja tooriku pikem kontakti aeg, mis põhjustab tooriku pinnakihtide kiiret jahtumist, järelikult tooriku eri osade erinevat deformeeritavust. Pressid
Ptööl tööliste palk koos sotsiaaleraldistega 1 tunnis; Cseade seadme tunnihind kr/tund; Stsehh tsehhi kaudsed kulud (tavaliselt 60-80%) 12 Cmat = 14,5 kg m = 10 kr/kg Claast = 3,1 kg Cjääk =1 kr/kg tkooriv = 0,28 tund Ptööl = 100 kr/tund Cseade = 200 kr/tund Stsehh = 70% Ctoorik = 14,5*10-3,1*1+0,28*(100+200)*(1+0,7)=141,9+142,8=284,7 kr Kulutused toorikule arvestamata kulutusi tööjõule ja pinkidele: 141,9 kr Kulutused tööjõule Töötasu tööpinkidel: 100 kr/tund. Sotsiaal-, haigus- ja töötuskindlustusmaks: 33,5% (töötasust). Cpalk = t /60*60, kus t aeg(minutites), mis kulub tööjõule , et valmistada 1 detail. Cpalk =(46/60)*100= 77 kr C palk = C palk N , kus N 15000 tk. C palk =77*15000= 1155000 kr Cpalk 33,5%
teravik valmis sai. Kuna koonuse treimisel on vaja eemaldada üsna palju laaste siis oli see üsna tüütu ja aeganõudev tegevus. Järgnevalt õppisime kuidas detailile saada keermestatud ava. Ava pidi olema keermega M10 seega oli meil vaja keermepuuri M10 ning puuri mille läbimõõt oleks väiksem kui 10. meister soovitas puuri läbimõõduga 8,5mm. Kinnitasime tooriku treipinki, tsentreerisime selle tera suhtes ning kinnitasime puuri tsenripukki. Ava puurimiseks liigutasime tsentripuki toorikule lähemale ,käivitasime treipingi ning andsime puurile ettenihke. Ava sügavuse saime teaa tsentripukil asuvalt skaalalt ,mis näitas kui sügavale puur tooriku sisse tungis. Kui ava valmis siis puhastasime ava sisemuse metallipurust ning kinnitasime detaili uuesti treipinki ning 3 erineva keermepuuriga keermestasime ava. Edasine töö seisnes freesimises, toorik oli silindriline ~10mm läbimõõduga. Sellest oli tarvis valmistada polt. Esmalt tutvusime freespingiga
Lehtstantsimisel e. lehtvormimisel kasutatakse toorikuna leht- või ribamaterjali. Lehtstantsitakse üldjuhul külmalt, kusjuures lehttooriku paksus muutub tavaliselt vähe. Tinglikult saab lehtstantsimisoperatsioonid liigitada kahte gruppi: -6- 1) eraldusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe osa eraldamine teisest ette antud kontuuri mööda; 2) kujumuute- e. vormimisoperatsioonid, kus tasapinnalisele toorikule antakse ruumiline vorm. Tähtsamad eraldusoperatsioonid on toodud selel 2.14. Mahalõikamine (a) seisneb tooriku osa täielikus eraldamises lahtist kontuuri mööda. Tükeldamine (b) on tooriku jaotamine kaheks või enamaks tooteks (pooltooteks) lahtist kontuuri mööda. Väljalõikamine (c) on tooriku osa täielik eraldamine kinnist kontuuri mööda, kusjuures eraldatud osa on tooteks või pooltooteks. Avalõikamine (d) on väljalõikamisele sarnane eraldusoperatsioon
Mittelahtivõetavad liited · neetliide · keevisliide · liimliide · pinguga liited · jooteliide Rööpjoonte märkimine Rööpjoonte märkimiseks tuleb mõõtejoonlaud asetada tooriku märgitavale pinnale nii, et mõõdetud pikkuse jaotis langeks kokku tooriku otsaserva või joonega, mis on võetud märke lähteks (joon. 3). Seejärel tõmmatakse märkenõelaga joonlaua nulljaotise kohale kriips. Need märgid kantakse toorikule kahelt poolt ja ühendatakse siis sirgjoonega. Kui rööpjooni on võimalik tõmmata nurgikuga (joon. 4), siis tehakse ainult üks kriips, mis tunduvalt kiirendab märkimist. Joon. 3 Joon. 4 Ristjoonte märkimine Ristjooni on kõige lihtsam konstrueerida nurgiku abil (joon. 5). Ristjoonte tõmbamisel nurgiku abil lähtudes tooriku servadest, toimub nii nagu joonisel näidatud. Joon. 5
Sisekeermeid läbimõõduga kuni 20 mm lõigatakse keermepuuridega. Keermelõikureid kasutatakse nii käsitsitööl kui ka lõikepinkidel. Keermestamine treilõikuritega: Täpseid ja suure profiiliga keermeid lõigatakse treipingis treilõikuriga, kusjuures lõikuri ettenihe on võrdne keerme tõusuga. Keermefreesimine ja –lihvimine: Keermeid freesitakse spetsiaalsete keermefreespinkidel ketasfreesidega. Pealiikumist teostab frees, mille lõikehammastel on keerme soone profiil. Toorikule antakse ringettenihe ja pikiettenihe. Keermefreesimine on tavaliselt eeltöötlus, lõpptöötlus tehakse treilõikuriga või lihvkettaga. Freesimisega lõigatakse nii sise- kui ka väliskeermeid. Lihvimine: on lõiketöötlusprotsess, kus, kasutatakse abrasiivlõikurit, saadakse nii Ra 0,025... 1,6 um pind ja suur mõõtmete täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõvadest abrasiivterakestest, mis on seotud sideainega abrasiivkettaks. Lihvimise viimistlusoperatsioon suure täpsuse ja
annaabi.ee 
