DIMENSIONS ARE IN MILLIMETERS ANGLES ±X.X° FILE NAME: Voll.dft 2 PL ±X.XX 3 PL ±X.XXX SCALE: WEIGHT: SHEET 1 OF 1 Tooriku valik Valisime tooriku materjaliks terase S235, kuna antud teras on odav ja kergesti töödeldav. Joonisel 2 on töötlemisvaru mõlemal poolel üks millimeeter ehk kui tooriku ümbermõõt on 40mm, siis tuleb ümbermõõt koos töötlemisvaruga 42mm. Tooriku valmistamine sisaldav põhiliselt treimist ja freesimist. 12 6,3 6,3 6,3 1,6
............................... 6 5.Materjali lõplik valik ja valmistustehnoloogia valik................................................................6 6.Vajalikud arvutused................................................................................................................. 7 7.Kasutatud kirjandus..................................................................................................................8 1. Ülesanne: Valida sõiduauto käigukasti hammasratta materjal, tooriku valmistamise tehnoloogia, tugevdav tehnoloogia (termotöötlus) ning lõpptöötlus. Lähteandmed: o B/b 25 mm o D/d 150/25 mm o F 20N o 3000 p/m Töötingimused: o Töö välistingimustes o Garantii 3 aastat o Suursaritootmine 2. Detaili/toote eskiis Joonis 1. Sõiduauto käigukasti hammasratas 3. Detaili töötingimuste analüüs ja nõuded materjalile
ii. Keemilised 1. Protsess kus reaktsioonil gaas juhitakse kõrge temp. kambrisse. Keemilise reaktsiooni käigus kaetakse terikud õhukeste kõvade osakeste kihiga. Reaktsiooni temp 900 –1100 ⁰C. Katte suur sitkus b. Kattematerjalidena kasutatakse TiC, TiN, TiCN (titaan carbiid-nitriid) ja Al2O3 (Al oksiid) c. Katete tugevus on 2000 –3000 HV 10. Tooriku teema teada kus. 11. Erinevad treipingid a. Lihtsad i. Teostatakse mitmesuguseid treimistöid va keermestamine. ii. Tavaliselt väikegabariitsed pingid. iii. Kasut: aparasdiehituses ja hobipingid. b. Universaal i. Erinevalt lihtsatest treipinkidest on universaalsetel pinkidel võimalus lõigata keeret (käigukruvi). c. Revolver i
Survega töötlemisel toimub pooltoodete vormimine tahkest metallist, kas külmalt või kuumalt. Valtsimine on survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel pöörlevate valtside vahele. Ekstrudeerimine on kuumsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul konteinerisse paigutatud toorik surutakse templi abil läbi martriitsiaa. Tõmbamine on külmsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul traadi-, varda-, toru- või ribakujuline pooltoode saadakse tooriku tõmbamisega läbi tõmbesilma. 2.Survetöötluse lehtmaterjali vormimise protsesside jaotus ja lehtvormimise protsesside üldine kirjeldus. Lõikamine on eraldusoperatsioon, mis jaguneb mahalõikamiseks (tooriku osa eraldamiseks), tükeldamiseks (tooriku jaotamine), väljalõikamine (kinnise kontuuriga tooriku eraldamine), -puhastamine (servade korrastamine ja täpsus) Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimiseoperatsioon, kus tasapinnaline toorik
Õpperühm: Õppejõud : Mihkel Laurits Töö valmistamise kuupäev : 15.11.2011 Aruande esitamise kuupäev: 29.11.2011 Hinnang tööle: Tallinn 2011 Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada erinevate kõrgustega astmeline võll. Töövahendid Metallitreipink : Treipink Haas TL-2 , 2011 a. Treiterad : 90 kraadine astmetera 45 kraadine astmetera Mõõteriistad : nihik,kruvik,joonlaud. Muud abivahendid : võtmed treiterade ja tooriku kinnituseks. Lõikereziimid Lõikereziimid arvutasime teooriatundides ja kandsime tulemused operatsioonikaardile. Lõikekiiruse valem V=3.14xDiameeter x spindlipöörded 1000 Spindlipöörded n= 1000 x V 3.14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus · Saagisime lintsaega 25mm läbimõõduga võlli tooriku pikkusega 142mm
Ehitus ja puidu osakond Rannet Miilmann Masinpinkide tehnoloogiline praak Referaat Juhendaja Aivar Krull Tartu 2010 Masinpinkide tehnoloogiline praak Praagi liik Tekkimise põhjus Tehnoloogiline praak saagpinkidele. Tükkeldussaed Piirdetoe kaugus ee liikumistasapinnast ei ole 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. õige. Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. Tõõlaua tugilatt ei ole risti sa tasapinnaga. 2.Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade Toorik ei ole surutud tihedaltVastu tugilatti. suhtes. Töölaud ei ole horisontaalne. Saketas ei ole 2 Toorik ei ole taisnurkne külgede suhtes. risti töölaua pinnaga.
Tehnoloogiline praak masinpinkidele SAEPINGID Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. · Piirdetoe kaugus sae liikumistasapinnast ei ole õige. · Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. 2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes. · Toorik ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti. 3. Tooriku otsad ei ole täisnurksed külgede · Töölaud ei ole horistontaalne. suhtes. · Saeketas ei ole risti töölaua tasapinnaga. 4. Tooriku otspinnad on rebestunud. · Saehamba tüüp või teritus ei vasta
Tehnoloogiline praak masinpinkidele SAEPINGID Tehnoloogiline praak saagpinkidel (tükeldussaed) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. · Piirdetoe kaugus sae liikumistasapinnast ei ole õige. · Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. 2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes. · Toorik ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti. 3. Tooriku otsad ei ole täisnurksed külgede · Töölaud ei ole horistontaalne. suhtes. · Saeketas ei ole risti töölaua tasapinnaga. 4. Tooriku otspinnad on rebestunud. · Saehamba tüüp või teritus ei vasta
saavutada metalli soovitavat struktuuri. Metalli korraliku läbisepistamisega saadakse ühtlasema struktuuriga metall. Sepistamist kasutatakse seetõttu sageli toorikute ettevalmistamiseks toodete või pooltoodete tootmiseks teisi mahtvormimisprotsesse kasutades. Sepistamise põhioperatsioonid ja tööriistad Enimkasutatavaks sepistusoperatsiooniks on jämendamine, mida kasutades suurendatakse tooriku ristlõikepinda kõrguse vähenemise arvel. Hõõrdumise tõttu tooriku otspinna ja tööriista vahel muutub silindriline toorik tünnikujuliseks. Jämendamise erijuhtum on kohtjämendamine, mis seisneb tooriku mingi osa jämendamises. Kohtjämendamist tehakse enamasti spetsiaalseid rõngaid kasutades. Kohtjämendada saab ka ilma rõngaid kasutamata, kohtjämendavate osade kohtkuumutust kasutades. Venitamine on sageli kasutatav sepistusoperatsioon. Eristatakse piki-, ring- ja ristivenitamist e. laiendamist
karastatud terases b. suur tootlikus, märgatavad jõud lõikeprotsessis c. massiline kasutamine süsinikteraste töötlemisel d. lõikeprotsessis laast eemaldatakse teriku abil mehaaniliste jõudude toimel Question 7 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Treimisel kasutatakse lõikeprotsessis järgmisi liikumisi: Select one: a. toorikule perioodiline edasi-tagasi kulgev lõikeliikumine ja lõiketerale piki tooriku telje kulgev ettenihkeliikumine b. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ettenihkeliikumine kulgevalt piki tooriku telje c. lõiketerale antakse pöörlev pealiikumine ja toorikule piki tooriku telje kulgev ettenihkeliikumine d. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ringettenihe pöörleva liikumisega Question 8 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Tehisteemant leiab põhiliselt kasutamist:
kuju- , keermestatud pind ja tasane otspind. Lühikesed toorikud kinnitatakse treipadrunitesse. On olemas isetsentreerivad kolmepakilised ja mittetsentreerivad neljapakilised ehk lihtpadrunid. Universaalsel kolmepakilisel treipadrunil on kolm pakki, mis liiguvad keskme poole või eemalduvad sellest üheaegselt. Pakid tsentreerivad tooriku täpselt (tooriku ja spindli teljed ühtivad). Isetsentreeriva padruni pakid kuluvad ebaühtlaselt.Seepärast tuleb neid perioodiliselt üle treida või lihvida. Toorik kinnitatakse või vabastatakse võtme pööramisega.Seejuures tuleb võtit hoida kahe käega pidemeotstest. VÕTIT EI TOHI JÄTTA PADRUNISSE, SEST SEE VÕIB PÕHJUSTADA ÕNNETUSE!!! Tooriku kinnitamine tsentritesse. Tsentrid: Võllitüüpi toorikud, mille pikkus on üle viie
kuuluvad dünaamilise toimega seadmete hulka vasarapea langemiskiirus kontakti hetkel toorikuga ulatub kuni 10 m/s. Erinevat tüüpi sepistusvasarate põhiosad on vasarpea, mille külge on kinnitatud ülemine pinn, ja alasi, mille külge on kinnitatud alumine pinn. Vasarpea käitamiseks kasutatakse suruõhu vasaraid ja hõõrd- ehk friktsioonpresse. GOST annab vasarpeade massiks 1...8 tonni. Sepistamiseks vajaliku vasarpea mass kg-s leitakse valemiga G = k x F , F on töödeldava tooriku ristlõike pindala cm² ja k on parandustegur (süsinikterastel k = 5, eriterastel k = 7, värvilistel metallidel k = 3,5). Sepistamise põhioperatsioonideks on jämendamine, venitamine, raiumine, augu löömine, painutamine, väänamine ja sepakeevitamine. Jämendamine on operatsioon, mille käigus vähendatakse tooriku kõrgust ja suurendatakse läbimõõtu. Tooriku osalist jämendamist (needi pea tegemine) nim. Paikseks jämendamiseks
Ülesanne: 1. Leida suruõhuvasara vajalik löökide arv n, kui vasarad on valida massiga mv=0,5...5t. 2. Leida vajalik pressi survejõud sama töö jaoks. Protsessi skeem koos tähistega (F, H1, D1, H2, D2): 1 TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Lähteandmed: D1 = 200 mm = 0,2 m tooriku algläbimõõt, H1 = 400 mm = 0,4 m tooriku algkõrgus, H2 = 130 mm = 0,13m tooriku lõppkõrgus, Materjal - C45E, t= 1000 °C sepistamistemperatuur, f= 0,3 hõõrdetegur, v= 7 m/s vasara langevate osade kiirus, m/M = 1/15 vasara ja alasi masside suhe sepistusvasaral, Tt = 36 MPa materjali voolavuspiir töötlemistemperatuuril. Lahendus: Leian tooriku ruumala V: 0,2
2.2 Arvutada maksimaalne absoluutne õhenemine hmax (mm) 2.3 Arvutada maksimaalne haardenurk max (°) 2.4 Arvutada valtsimiseks vajalik võimsus P (kw) 3. Vastata lisaküsimustele Andmed: Variant n, [p/min] p, [MPa] H1, [mm] B1, [mm] a D, [m] f 43 45 50 115 300 0,25 0,8 0,25 n - valtside pöörlemiskiirus, p/min; P - valtsi ja tooriku vaheline survejõud, MPa; H1 - tooriku algkõrgus, mm; B1 - tooriku alglaius, mm; a - laienemistegur; D - valtside läbimõõt, m; f - hõõrdetegur valtside ja tooriku vahel. 1 TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Protsessi skeem koos tähistega (H1, H2, B1, B2, F, D, ): Lahendus: Maksimaalne absoluutne õhenemine hmax:
välimuse jm. muutus; tehnoprotsess hõlmab ka kvaliteedi kontrolli). 7. Palun sõnastada mõiste operatsioon. Operatsioon on tehnoloogilise protsessi osa, mida teostatakse ühel töökohal (või ühe tehnoloogilise süsteemi kasutamisel). 8. Palun sõnastada mõiste paigaldus. Paigaldus on tehnoloogilise operatsiooni osa, mida teostatakse töödeldava tooriku või koostavate sõlme muutumatu kinnitusega. 9. Mida tähendab tehnoloogiline siire? Tehnoloogiline siire on tehnoloogilise operatsiooni osa, mida teostatakse ühtede ja samade tehnoloogilise rakistuse vahenditega muutumatu tehnoloogilise reziimi ja paigaldusega. 10. Mida tähendab abisiire masinaehitustehnoloogias?
Metalli painutamine. Painutamist kasutatakse toorikutele kõvera kuju andmisel antud kontuuri järgi. Painutamisel mõjuvad toorikule üheaegselt tõmbe- ja survejõud. Tooriku paindekoha välisküljel on metallikiud ab tõmmatud, mis tõttu tema pikkus suureneb. Paindekoha siseküljel olevad metallikiud a'b' on surutud kokku ja nende pikkus väheneb. Ainult neutraalkiht kk ei allu paindel ei tõmbele ega survele. Neutraalkihi ehk neutraaljoone pikkus pärast painutamist ei muutu. Kui paindepinged ei ületa materjali elastsuspiiri, on deformatsioon elastne ja peale pinge eemaldamist võtab toorik oma esialgse kuju. Painutatud tooriku saamiseks peavad paindepinged
Üliõpilased: R.I Õpperühm: AT11a Õppejõud : Mihkel Laurits Töö valmistamise kuupäev : 01.12.2013 Aruande esitamise kuupäev: 02.12.2013 Hinnang tööle: Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada peaga sõrm. Töövahendid Metallitreipink : Treipink Haas TL-2 , 2011 a. Treiterad : 90 kraadine astmetera. 45 kraadine astmetera. Keermelõikur Mõõteriistad : Nihik,kruvik,joonlaud. Muud abivahendid : Võtmed treiterade ja tooriku kinnituseks,viil. Lõikereziimid Lõikereziimid arvutasime teooriatundides kasutades alltoodud valemeid ja kandsime need operatsiooni kaarti. Lõikekiiruse valem V=3.14xDiameeter x spindlipöörded/1000 Spindlipöörded n=1000 x V/3.14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus Esiteks saagisime metall latist 132mm pikkuse tooriku läbimõõduga 25mm,kasutades lintsaagi. Paigaldasime tooriku pingile ning kinnitasime tera
ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Lähteandmed: r = 10 mm R= 8,5 mm s = 1,5 mm d1 = 120 mm d2 = 140mm h = 150 mm H = 160 mm Materjal: teras 20, ГОСТ 1050-74 � b = 420 Mpa 1,5 150 160 O 120 O 140 Tooriku mõõdud: D= √ d + 2 πr d + 8 r + 4 d 2 1 1 2 2 h = = √ 120 + 2 π∗10∗120+8 ¿ 10 + 4∗140∗150 2 2 = 326,71mm [2:122] d1 – detaili sise diameeter (mm) d2 – detaili välis diameeter (mm) r – detaili sisenurga raadius (mm) h – detaili kõrgus (mm)
esmaspäev, 19. mai 2014, 01:57 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 19. mai 2014, 02:15 Aega kulus 18 minutit 28 sekundit Hinne 96,0 maksimumist 100,0 Küsimus 1 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treimisel kasutatakse lõikeprotsessis järgmisi liikumisi: Vali üks: a. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ettenihkeliikumine kulgevalt piki tooriku telje b. lõiketerale antakse pöörlev pealiikumine ja toorikule piki tooriku telje kulgev ettenihkeliikumine c. toorikule perioodiline edasi-tagasi kulgev lõikeliikumine ja lõiketerale piki tooriku telje kulgev ettenihkeliikumine d. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ringettenihe pöörleva liikumisega Küsimus 2 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Plastsete deformatsioonide ja sisepingete toimel lõiketöötlemisel saadud pind:
TÖÖTAMINE FREESPINGIL. Freesimine on mehaanilise lõiketöötlemise üks põhiliike. Lõikeprotsessi toimumiseks on tarvis kahte liikumist : pea ehk tööliikumist ja ettenihkeliikumist. Freesimisel on pealiikumiseks freesi pöörlemine. Pealiikumise kiirus määrab lõikekiiruse. Ettenihkeliikumiseks on tooriku edasinihkumine piki - , risti või püstsihis. Pealiikumise kiirus on alati suurem ettenihkeliikumise kiirusest. Lõikeprotsessis moodustub laast. Freesimine toimub paljuhambalise lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Lõikehambad võivad paikneda kas silindrilisel külgpinnal või otspinnal. Freesi iga hammas kujutab endast lihtsaimat lõiketera. Mõnikord kasutatakse ka ühehambalisi freese.
stantsimine sepavaltsidel, radiaalstantsimine, rõngavaltsimine, kui ka neid, mis kuuluvad külmsurvetöötlusprotsesside hulka külmvormpressimine, külmjamendamine, rotatsioonstantsimine, temmimine, painutamine. Piir kuum ja ja külmvormimismeetodite vahel on küllaltki tinglik ning sageli töödeldakse, olenevalt materjalist ja toote massist nii kuumalt kui ka külmalt. 3.Kuumvormstantsimine Vormstantsimisel kasutatakse tooriku deformeerimiseks spetsiaalseid tööristu stantsivagudega stantse. Vormstantsimesel eriinevalt sepistamist on metalli voolamine stantsivao vormiga piiratud. Metallil on võimalik stantsivaost, soovitavalt pärast selle kõige uurete täitumist, väljuda vaid spetsiaalsesse kitsasse kraadisoonde. Vormstansimise iseärasused on sepistamisega võrreldes järgmised. Vormstantsitud toodete stantsiste, stantstoodete piiratud mass, samal ajal kui sepistel võib see ulatada sadade tonnideni.
Küsimuse tekst file://localhost/C:/Users/Sants/Desktop/TT%C3%9C/2.%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:43:35 Test 5. Lõiketöötlemine Page 2 Lõikesügavust tähistatakse järgmise sümboli või tähega ja teda mõõdetakse Vali üks: a. F või s, lõikeserva nihkumisega ühe tooriku pöörde kohta, mm/p b. V, töödeldava pinna joonkiirusega m/min c. T, tera püsivusajaga kuni teatud kulumiseni, min d. t, vahekaugusega töödeldud ja töötlemata pinna vahel mõõdetuna risti töödeldud pinnaga, mm Küsimus 4 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Kasutaksin elektererosioontöötlemist järgmistel juhtudel: Vali üks: a. dielektriliste materjalide töötlemiseks b
Üliõpilased: R.I Õpperühm: AT11a Õppejõud : Mihkel Laurits Töö valmistamise kuupäev : 28.10.2013 Aruande esitamise kuupäev: 11.11.2013 Hinnang tööle: Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada erinevate kõrgustega astmeline võll. Töövahendid Metallitreipink : Treipink Haas TL-2 , 2011 a. Treiterad : 90 kraadine astmetera. 45 kraadine astmetera. Mõõteriistad : Nihik,kruvik,joonlaud. Muud abivahendid : Võtmed treiterade ja tooriku kinnituseks,viil. Lõikereziimid Lõikereziimid arvutasime teooriatundides kasutades alltoodud valemeid ja kandsime need operatsiooni kaarti. Lõikekiiruse valem V=3.14xDiameeter x spindlipöörded 1000 Spindlipöörded n= 1000 x V 3.14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus Esiteks saagisime metall latist 142mm pikkuse tooriku
Metallide lõiketöötlus seisneb eelnevalt töötlemisviisidel saadud toorikult laastu eraldamises vajaliku kuju, mõõtmete ja pinnakvaliteedi saamiseks. Kuna suurema osa masinaosi saab oma lõpliku kuju ja täpsed mõõtmed tooriku lõiketöötlemisel, siis moodustab selle töömaht 45...60% nende valmistamise töömahust. Mehaaniline lõikamine haarab kolme erinevat materjali osadeks lahutamise tehnoloogiaprotsessi. 1) Nugalõikamine- kus jõu F mõjul materjali tungiv nuga tekitab enda ees surutud ala. Noaga lõikamist kasutatakse materjali tükeldamisel. 2) Käärlõikamine- kus jõu F mõjul tekitavad töödeldavasse materjali surutavad käärid lõikeservi ühendavas pinnas
Tehnoloogiliste iseärasuste tõttu saab toota profiile, mida valtsimisega toota ei ole võimalik, näiteks nelikant- või ovaalse ristlõikega torusid. Ekstrudeerimise eelisteks valtsimisega võrreldes on suurte deformatsiooniastmete võimalus, samuti võimalus ekstrudeerimisagregaati kiirelt ühelt profiililt teisele häälestada. Enamasti piisab matriitsi vahetusest. Parem on ekstrudeeritud profiilide täpsus. Puuduseks on ekstrudeerimisjäägi moodustumine, sest tooriku kogu metalli ei ole võimalik konteinerist välja pressida. Valtsimisest väiksem on tootlikkus. Tõmbamine on survetöötluse pidevprotsess, mille puhul traadi-, varda-, toru- või ribakujuline pooltoode (või toode) saadakse tooriku tõmbamisega läbi tõmbesilma (sele 2.9a). Tõmbamisel on võimalikud deformatsioonid piiratud tõmbesilmast väljaulatuva profiili tugevusega. Seetõttu tõmmatakse tavaliselt külmalt, kui metalli tugevusomadused on piisavad
; ü Millele või millest teen? ü Millega teen? ü Millal teen? NT: Eelmisel aastal valmistatud pildiraami näitel: 1 nädal 1tund 45min: 1)Mõõdan mõõdulindiga 1500x55 männiplangule peale vajaliku pikkuse(500mm) ja l 2)Pikkusesse lõigatud männiplangul lõikan ketassaepingiga ära ühe poomkantserva 3)Hööveldan höövelpingiga saadud tooriku baaspinnad –kõigepealt tooriku laia pinn rihtlati ja hööveldan tooriku külje (tooriku külg, kust lõikasin ketassaepingiga maha poomkantserva) 1 nädal 2tund 45min: 1) Peale baaspindade hööveldamist kontrollin mõõdulindiga tooriku paksust 2)Seadistan höövelpingi ümber paksusmasinaks 3)Alustan tooriku soovitud paksusesse hööveldamist. Soovitud materjali paksus 40m
Kodutöö aines МТТ0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus SURVETÖÖTLEMINE (plastne vormimine) Töö nr: 1 Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Töö eesmärk: koostada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks kuumvormstantsimise teel. Töö ülesanded: 1. Joonestada variandile vastav detail. 2. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. 3. Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem, skeemil märkida seadme põhisõlmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus. 4. Joonestada deformeerimisskeemi eskiis. 5. Töötada välja ja vormistada stantsise (kuumvormstantsimise teel valmistatud tooriku) joonis. 6
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................2 2. Töötlemismarsruut.................................................................................................................. 2 2.1 Tooriku valik..................................................................................................................... 2 2.2 Baaside valik..................................................................................................................... 2 2.3 Marsruuttehnoloogia kavandamine................................................................................... 3 3. Operatsiooni projekteerimine...............................................................................
aprill 2015, 21:44 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 27. aprill 2015, 21:44 Aega kulus 37 sekundit Punktid 77,00/105,00 Hinne 73,33 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Vale Hinne 0,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on lõikeliikumise – abil iikumise ülesanne? Vali üks: a. töölaua liikumine ÕIGE b. tooriku kinnitamine c. materjali eemaldamine d. tööriista liikumine Küsimus 2 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline laast tekib hallmalmi lõiketöötlemisel? Vali üks: a. murde b. voolav c. elemendiline d. poolmurde Küsimus 3 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treiterade terikute materjaliks võib olla (kõige soobilikum variant): Vali üks: a. kiirlõiketeras b. tempermalm c
mai 2016, 15:32 Aega kulus 22 minutit 13 sekundit Punktid 98/105 Hinne 93 maksimumist 100 Küsimus 1 Milline on lõikeliikumise – ettenihkeliikumise ülesanne? Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. tööriista liikumine Märgista küsimus b. tooriku kinnitamine c. materjali eemaldamine d. töölaua liikumine Küsimus 2 Milline laast tekib plastsete metallide lõiketöötlemisel? Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. voolav Märgista küsimus b. elemendiline c. murde
..100° (kraadi) ülespoole. Jagamise pöördmehhanismi ülekandesuhe on 40:1 või pretsessioon seadmete puhul 90:1. Universaalne jagamispea omab täiendava diferentsiaalülekandega jagamise võimalust. Jagamispead on freespinkide tähtsamaid tarvikuid, mis tunduvalt laiendavad nende tehnoloogilisi võimalusi.Neid kasutatakse mitmesuguste tööriistade, masinaelementide, hammasrataste, otssoonte ja otspilude ning teiste detailide freesimisel. Jagamispea ülesanne on: 1. Töödeldava tooriku telje seadmine pingi töölaua suhtes vajaliku nurga alla. 2. Tooriku perjoodiline pööramine teatud nurga võrra tema telje ümber ( jagamisel võrdseteks ja mittevõrdseteks osadeks) 3. Tooriku pidev pööramine kruvisoonte lõikamisel või kruvihammastega hammasrataste freesimisel. 3. Jagamispead võivad olla: a. Limbiga (jaotuskettaga): b. vahetu jagamisega; c. lihtjagamisega; d. pooluniversaalsed; e
lihtpadrunid. Universaalsel kolmepakilisel treipadrunil on kolm pakki, mis liiguvad keskme poole või eemalduvad sellest üheaegselt. Pakid tsentreerivad tooriku täpselt (tooriku ja spindli teljed ühtivad). Isetsentreeriva padruni pakid kuluvad ebaühtlaselt.Seepärast tuleb neid perioodiliselt üle treida või lihvida. Toorik kinnitatakse või vabastatakse võtme
liivvormvalus (vt. p. 2.2.3). Gaasiläbilaskvuse parandamiseks tehakse valuvormi ventilatsioonikanalid või suurendatakse vormi poorsus 30.Koorikvalu 750...800°C . Kaasneb ME plastsete maduste taastumine(deformatsiooni aste ei ole piiratud). Liigitus tooriku geomeetria järgi: Mahtvormimine kasutatakse toorikutena ümar- või ristkülikulise ristlõikega torikuid (valtsimine, ekstrudeerimine, tõmbamine, sepistamine, vormstantsimine)
10 R9 Od1= 110 Od2= 130 Joonis 1. Stantsitud detail 4.2 Lahendus Valin lisavaru tabelist 21 [1] H/d2 = 1,08 H = 140 mm Seega, lisavaru = 5 mm 2 h = 130 + 5 = 135 mm Leian tooriku algse läbimõõdu D [1:64] 𝐷𝑡 = √𝑑12 + 2𝜋𝑟𝑑1 + 8𝑟 2 + 4𝑑2 ℎ = √1102 + 2𝜋 ∗ 10 ∗ 110 + 8 ∗ 102 + 4 ∗ 130 ∗ 135 = 300,013 𝑚𝑚 Ümardan suurima täisarvuni ja saan tooriku õige läbimõõdu Dt 𝐷𝑡 = 301 𝑚𝑚 d1 – detaili sise diameeter (mm) d2 – detaili välis diameeter (mm) r – detaili sisenurga raadius (mm)
Painutamise tehnoloogia Õhukestest toorikutest ei painutata detaile löökidega vaid silumisega. Leht ja lattmaterjalist toorikuid paksusega üle 0,5mm. Detaili painutamiseks on tarvis määrata selle tooriku pikkus. Tooriku pikkus arvutatakse detaili joonise või eskiisi järgi. Detaili joonis jaotatakse üksikuteks osadeks, arvutatatakse nende pkkused arvestades kõigi painutuste raadius, tulemused ja leitakse tooriku üldpikkus. Detaili painutamisel täisnurga all ilma sisemise painderaadiuseta moodustab metalli lisa 0,6 0,8 metalli paksusest. Leht ja lattmaterjalist toorikuid paksusega üle 0,5mm ja ümarmetallist toorikud läbimüüduga üle 4mm painutatakse tornil vasara löökidega. Rakistes painutamine vähendab tunduvalt lukksepa käsitööd ja parandab töötlemise kvaliteeti. Painutada võib ka vahetult kruustangide vahel erirakistes.
Masinaosi valmistatakse toorikutest. Toorik on tootmisobjekt, millest tema kuju, mõõtmete, pinnakareduse ja materjali omaduste muutmise tulemusena saadakse detail. Metallikihti, mis detaili saamiseks tuleb toorikult lõikeprotsessis eemaldada, nimetatakse töötlusvaruks . Treimise põhiliikumisi on kaks: pealiikumine (joon. a) ja ettenihkeliikumine (joon. b) 1 töödeldav pind, 2 lõikepind, 3 töödeldud pind; 2 Pealiikumine on tooriku pöörlemine. Selleks kulutatakse suurem osa pingi võimsusest. Ettenihkeliikumine on treitera kulgliikumine, mis võimaldab saada pidevat laastu. Eristatakse pikiettenihet (piki tooriku telgjoont), - ristettenihet (risti tooriku telgjoonega), nurgiettenihet (teatud nurga all tooriku telgjoonega - koonuste treimisel) ja kõverjoone- list ettenihet (kujupindade treimisel). Toorikul eristatakse töödeldavat, töödeldud ja lõikepinda (joon.).
Tõmbamine Tõmbamine seisneb tooriku (traadi, varva, toru) tõmbamises läbi karastatud silma, mille tulemusena ristlõige väheneb ja kalibreeritakse, pind kalestub. Tõmmatakse nii terasest kui ka värviliste metallide sulamitest materjale. Tõmbamise tulemusena saame kalibreeritud traati, kuuskanti, torusid ja väga mitmesuguseid eriprofiile. Tõmbamine võimaldab kokku hoida nii materjali kui ka töömahtu. Tõmbamiseks nimetatakse metalltooriku etteantud profiiliga avast läbitõmbamist. Tõmbamisel
teostamisel pole vajalik tootmiskulu vähenemine-kiirem ja täpsem töötlemine vähendab tööjõu kulusid tööouhutuse kasv-rakiste kasutamine viib inimese ohutsoonist välja 2.Liigitus:universaalsed rakised, universaalsed ümberhäälestatavad rakised, universaalsed koostatavad ja lahtivõetavad rakised, spetsiaalrakised. Kasutusala järgi:mehaanilise töötlemise rakised,koosterakised,metall konstruktsioonide rakised 3.Rakise elemendid: 1) Paigaldus elemendid-tagavad tooriku täpse paigalduse rakisesse ilma rihtimata 2) Kinnituselemendid-tagavad toorikule piisava kinniutse 3) Tööriista juhtivad elemendid-juhivadtööriista siirde ajal 4) Seadeelemendid 5) Jagamis ja pöördeseadmed 6) Ajamehhanismid 7) Abielemendid(kaaned,fiksaatorid,käepidemed) 8) Keermeelemendid 9) Häälestuselemendid 4.Rakiste kasutamine võimaldab:laiendada tööpinkide tehnoloogilisi võimalusi, lähetada toorikutööpinki ilma
Valitud detaili joonis Stantsimise viis Väntpress Stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Energia saadakse elektrimootorilt, mis kantakse väntvõllile, mis paneb omakorda liikuma liuguri. Tooriku deformeerimine toimub liuguri allaliikumisel. Kuna sama detaili saab valmistada ka sellise seadmega nagu stantsimisvasar, siis tooks välja väntpressi eelised : · Stantsiste suurem täpsus · Suurem tootlikkus · Koormuste väiksem dünaamilisus · Väiksemad stantsikalded Väntpressi põhimõtteskeem 1.Väntkepsmehhanism 2.Liuguri juhtpinnad 3.Liugur 4.Reguleeritava kõrgusega laud 5.Väljatõukajad 6.Elektrimootor 7.Kiilrihmülekanne 8.Võll 9
Töö nimetus LÕIKETÖÖTLEMINE Töö nr: 4 (töötlemine laastu eemaldamisega) Ees- ja perekonnanimi: Oliver Nõgols Rühm: MATB-21 Üliõpilaskood: 142893 Juhendaja: Töö tehtud: 17.05 Töö esitatud: 17.05 Töö arvestatud: Eduard Kimmari Töö eesmärk: Koostada valamise või vormstantsimise teel saadud tooriku pindade 1 ja 2 lõiketöötlemise tehnoloogia. Ülesanded: 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik. 2. Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. 3. Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepingil. 4. Tuua lõiketöötlemise skeem koos lõikeliikumiste ja lõikereziimi elementide äranäitamisega. Töötlemise meetod Detail 1 on silindriline sisepind ning 2 on otspind. Mõlemad pinnad töödeldakse treipingil
Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega (valamine, sepistamine jm.) saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteet. 2. Teriklõikur ja selle osad Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava materjalikihi ja laastuga. Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinnapoole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. Normaalseks lõikamiseks peavad eelnimetatud pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all. 3. Laastu teke: Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele eelneb lõigatava materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, millega kaasneb materjali kalestumine (tugevnemine). Kui kalestumine
1 Materjal teras 20 Materjali paksus s=1mm 110 120 R9 O 100 R1 0 O 120 Detaili välisläbimõõt d2=120mm d1=100mm Detaili kõrgus H=120mm Detaili sisemine raadius R=9mm Detaili välimine raadius r=10mm h=110mm Arvutused: Tooriku diameeter D= d 22 +4 d 2 H-1.72 R d 2-0.56 R 2=¿ 1202+4 * 120 * 120-1.72* 10* 120-0.56* 10 2= 264,34mm D-detaili välisdiameeter (mm) H-detaili kõrgus (mm) R-detaili välisnurga raadius (mm) Võtan tooriku läbimõõduga D=280mm ja paksusega s=1mm Kasutan kaheoperatsioonilist stantsimist seega, I tõmme Tõmbeteguri m1 leian tooriku suhtelise paksuse järgi: s 1 D 100% = 280 100% =0,36 m1=0,56
üldiselt treipingi kasutamist. Tegemist oli kaasaegsete treipinkidega kus ettenihkeid on võimalik lugeda iga telje suunas digitaalse näiduna. Pöörete vahemik millega töötasime oli 80-800 p/min. Detaili valmistamiseks kasutasime astme-, 45 º faasi- ning soonetera, puuri, ning keerme puuri ja keermestajat poldi ja poldi ava keermestamiseks. Meister jagas kõigile kätte toorikud, milleks oli silinder läbimõõduga ~30mm ning pikkusega ~100mm. Detaili valmistamist alustasime tooriku paigaldamisega pinki. Selleks asetasime tooriku kolmepakilise padruni vahele.suurema läbimõõduga toorikute puhul on võimalik padrun ümper pöörata. Peale seda veendusime ,et treitera on tooriku suhtes tsentris, vastasel juhul ei toimi treitera optimaalselt ning võib puruneda. Kuna detaili diameeter polnud soovitud mõõtmetega siis kinnitasime treipinki paenutatud astmetera millega on võimalik
Vertikaalpuurpingil töödeldav toorik kinnitatakse töölauale, mis on vertikaalselt nihutatav. Pea- ja ettenihkeliikumine antakse töövõllile, kuhu on kinnitatud puur. Mitme ava üheaegseks töötlemiseks kasutatakse tootlikkuse suurendamiseks mitme töövõlliga vertikaalpuurpinke. Radiaalpuurpinkidel töödeldakse suuremõõtmeliste ja suure massiga toorikute teineteisest kaugel paiknevaid avasid. Need pingid, erinevalt vertikaalpuurpinkidest, tagavad (ilma tooriku asendit muutmata) lõikeriista ja töödeldavate avade samateljelisuse töövõlli nihutusega. Pingi töövõll puuriga saab pöörleva pealiikumise ja vertikaalse ettenihkeliikumise. Toorik kinnitatakse töölauale. Puur seatakse tööasendisse traaversi pööramisega sambal ja töövõllikasti nihutamisega piki traaversit. 9.Kirjeldage meetodeid töödeldava ava asendi määramiseks tema puurimisel. 10.Käia iseloomustavad näitajad: käia kõvadus, teralisus ja struktuur.
E.Kimmari 11.03.2011 Töö eesmärk ja ülesanne: 1) Joonestada varjandile vastav detail. 2) Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. 3) Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem, skeemil märkida seadme põhislõmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus. 4) Töötada välja ja vormistada stantsise (kuumvormstantsimise teel valmistatud tooriku) joonis. 5) Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus 1) Detaili joonis 2) Stantsimisviis. Valin stantsimisviisiks stantsimise väntpressil. Valmistavate toorikute tüüpkujud väntpressidel on samad mis stantsimisel vasarail. Aga erinevus on selles, et väntpressi puhul on toorikute täpsus oluliselt kõrgem. Väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väikseimaid stantsimiskallakuid ja seega säästa metalli.
b. võimalik töödelda karastatud teraseid ja keraamikat c. suurem täpsus ja tootlikkus d. pidev ja ühtlane lõikeprotsess ilma dünaamiliste koormusteta Küsimus 10 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Summaarne lõikejõud treimisel jagatakse tavaliselt 3 koordinaattelje suunalisteks komponentideks. Kõige suurem neist on järgmine komponent ja tema väärtust on vaja teada: Vali üks: a. tooriku teljesuunaline komponent Ff või Fx, vajalik detaili kujuhälbetünnilisuse arvutamiseks b. tooriku teljesuunaline komponent Ff või Fx, vajalik pingi kiiruste kasti ülekannete arvutamiseks c. lõikekiiruse suunaline komponent Fc või Fz, vajalik pingi ajami mootori võimsuse määramiseks d. radiaalsuunaline komponent Ft või Fy, pingi ajami mootori võimsuse määramiseks Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
Kinnine aken koosneb neljast lengipuust, mis on omavahel ühendatud kruvidega. Lengi valsis on 4 mm paksune kirgas klaas, mis on kinnitatud aknalengide külge plastliistudega. Liistud kinnitatakse naeltega. 4 Rakvere Ametikool Egert Moones Spetsifikatsioon Detail Detaili mõõtmed mm Tooriku mõõtmed mm jrk.nr nimetus arv materjal pikkus laius paksus pikkus laius paksus 1 Lengi püstpuu 18 kuusk 1240 140 42 1400 150 50 2 Lengi ülemine rõhtpuu 9 kuusk 1120 140 42 1400 150 50 3 Lengi alumine rõhtpuu 9 kuusk 1120 140 42 1400 150 50 5
Samas kui võrrelda väntpressi vasaraga, siis vänt- presside puhul on kvaliteed parem, automatiseeritus ja tootlikkus on kõrgemad. Puuduseks on aga pressi märgatavalt suurem hind stantsimisvasaratega võrreldes ning deformeerimisjõudu ei saa reguleerida mistõttu ei ole võimalikud mitmed vasaratel toestatavad stantsimise ettevalmistusoperatsioonid ning tuleb sagedamini kasutada eelprofileeritud toorikuid. Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeeri- mine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine terask- ere, milles paikneb jäik väntkepsmehanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindades 2 asuvale liugurile 3. Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine-regu- leeritava kõrgusega lauale 4. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga 5 stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Tööks vajalik
korduvkasutusega vormides: kokillvalu, survevalu (suurima tootlikkusega), tsentrifugaalvalu, pidev- ja poolpidevvalu 17. Terase levinuim survetöötlusviis Valtsimine 18. Hammasrataste survetöötlus Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on hammastevaheline profiil. Üksiktootmisel kasutatakse ketasmoodulfreesi või sõrmmoodulfreesi, hambad lõigatakse ühe hambavahe kaupa. Rullimismeetod põhineb lõikuri ja tooriku vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumisega. Lõikurina kasutatakse kas tigufreesi, hammaslattlõikurit või hambatõukurit. Tooriku hamba külgpind kujuneb lõikuri lõikeservade pideval asendi muutumisel. 19. Lehtstantsimine Lehtstantsimist kasutatakse sobivate mõõtmetega detaili väljalõikamiseks suurtest lehtedest. Selleks kasutatakse templit ja matriitsi. Peamised protsessi parameetrid on: templi ja matriitsi
Seega väntpresse kasutatakse stantsimisel kui on vaja kõrget kvaliteeti ja suurt täpsust ning võimalikult väikest metallikulu ja on suure tootlikusega. Valin stantsi tüübiks lahtise stantsi sest, see on sobilik antud detaili töötlemiseks. Ning tänu kraadisoone olemasolule ei pea lähtetoorik olema väga täpne ja see kõik tagab stantsisüvendi hea täitumise. 3. Väntpressi põhimõtteskeem ja seadme töö lühikirjeldus. Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine teraskere, milles paikneb jäik väntkepsmehanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindades asuvale liugurile. Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine-reguleeritava kõrgusega lauale. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost
annaabi.ee 
