TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Harjutustööd õppeaines: Metallide survetöötlemine ja valutehnoloogia (MTM161/198) Töö nimetus: Töö nr: 4 SEPISTAMINE Variant nr: 43 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Antud: Esitatud: Arvestatud: Ülesanne: 1. Leida suruõhuvasara vajalik löökide arv n, kui vasarad on valida massiga mv=0,5...5t. 2
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Harjutustööd õppeaines: Metallide survetöötlemine ja valutehnoloogia (MTM161/198) Töö nimetus: Töö nr. 3 TÕMBAMINE Variant nr. 43 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Antud: Esitatud: Arvestatud: Ülesanne: Anda protsessi skeem koos tähistega. Sooritada vajalikud arvutused: Leida vajalik tõmbeastmete arv n Leida vajalik lõõmutuste arv N
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Harjutustööd õppeaines: Metallide survetöötlemine ja valutehnoloogia (MTM205) Töö nimetus: Töö nr 2b Tsentrifugaalvalu parameetrid Variant nr: 43 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Antud: Esitatud: Arvestatud: Ülesanne: Osa 1. Horisontaalsesse vormi pikkusega HV ja raadiusega RV valatakse sulametalli kogus Vmet. 1
1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjali 1)Valdav osa tahkeid aineid on polükritalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallides. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades. Üksikute terade pinnal muutub kritsallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2)Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokritallid on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Anisotroopia on nähtus, kus monokritall omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisem on kritall. Omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus. Polükritalne meterjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükritalseid materjale, millest kritallid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogias Töö nimetus: Töö nr. 1 Survetöötlemine (Plastne vormimine) Üliõpilane: Sergei Lakissov Rühm: MATB22 Üliõpilaskood: 094171 Juhendaja: Eduard Töö tehtud: Esitatud: 1.05.2010 Arvestatud: Kimmari 1.05.2010 Töö eesmärk ja ülesanne: tuleb koostada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks kuumvormstantsimise teel Detail Vastavalt matriklinumbrile, tuleb esitada detaili varianti numbriga 1 tehnoloogiline protsess. Detaili materjaliks on tempermalm. Detaili joonis on toodud all. Stantsimisviis Sellise kujuga detaili saab valmistada nii stantsimisvasaral kui ka väntpressil, ning kasutades nii kinnist ku
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallurgia ..................................................................................................................... 4 2. Metalli reaalne struktur .................................................................................................. 4 3. Kristalliseerumine ........................................................................................................... 5 4. Sulamid .......................................................................................................................... 5 5. Fe- Fe3C faasidiagramm ..................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus KEEVITAMINE Töö nr: Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F. Sergejev 2.04.13 Töö eesmärk: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks. Lähtudes detailist, keevitusviisist ja keevitus parameetritest valib töö teostaja kõige otstarbekama viisi toote valmistamiseks. Töö ülesanded: Selgitada tooriku ettevalmistamist Võrrelda kahte erinevat keevitusviisi Põhjendada valitud keevitusviisi ja selle kasulikkust Anda keevituseks vajaminevad
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogias Töö nimetus: Töö nr. 1 SURVETÖÖTLEMINE Üliõpilane: Rühm: matb24 Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Eduard Kimmari 04.04.2010 Detaili joonis 2. Valin stantsimisviisiks stantsimise väntpressil. Valmistavate toorikute tüüpkujud väntpressidel on samad mis stantsimisel vasarail. Aga erinevus on selles, et väntpressi puhul on toorikute täpsus oluliselt kõrgem. Väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väikseimaid stantsimiskallakuid ja seega säästa metalli. Võrreldes vasaratega on väntpresside tootlikkus suurem ja töötingimused paremad. Samuti võrreldes vasaratega
Kõik kommentaarid