Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Survetöötlemine ja valutehnoloogia. Kodutöö 2 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest ja kuidas sõltub valtsimisel ühe läbimiga saadav maksimaalne pigistus?
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL 
Harjutustööd õppeaines: 
 
Metallide survetöötlemine ja  valutehnoloogia  (MTM161/198) 
Töö nimetus: 
Töö nr 2 
 
 
 
 
VALTSIMINE 
Variant nr: 43 
Üliõpilane:  
Rühm:  
Juhendaja
Antud: 
Esitatud:  
Arvestatud:  
 
 
 
 
..... 
 
 
Ülesanne: 
1.  Esitada protsessi skeem koos vajalike tähistega 
2.  Arvutada protsessi iseloomustavad  parameetrid
2.2 Arvutada maksimaalne absoluutne õhenemine Δhmax (mm) 
2.3 Arvutada maksimaalne  haardenurk  αmax (˚) 
2.4 Arvutada valtsimiseks vajalik võimsus P (kw) 
3.  Vastata lisaküsimustele 
 
 
Andmed: 
Variant  n, [p/min] 
p, [MPa] 
H1, [mm]  B1, [mm] 

D, [m] 

43 
45 
50 
115 
300 
0,25 
0,8 
0,25 
 
n 
valtside  pöörlemiskiirus, p/min; 

valtsi  ja tooriku vaheline survejõud, MPa; 
H1 
- tooriku algkõrgus, mm; 
B1 
- tooriku alglaius, mm; 
a 
- laienemistegur; 
D 
- valtside läbimõõt, m; 
f 
- hõõrdetegur valtside ja tooriku vahel. 
 
 
 

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL 
Protsessi skeem koos tähistega (H1, H2, B1, B2, F, D, α): 
 
Lahendus: 
Maksimaalne absoluutne õhenemine ∆ hmax
1
1
∆ℎ௠௔௫ = ܦ ∙ ቆ1 −
ቇ = 800 ∙ ቆ1 −
ቇ = 23,89 ݉݉ 
ඥ1 + ݂ଶ
ඥ1 + 0,25ଶ
Maksimaalne haardenurk αmax
ߙ௠௔௫ = tanିଵ ݂ = tanିଵ 0,25 = 0,245 ݎܽ݀ = 14,04° 
Materjali laius peale stantsimist B2
ܤ
ܽ = ଶ − ܤଵ
ܤ
= 0,25  ⟹ ܤଶ − ܤଵ = 0,25 ∙ ܤଵ ⟹ ܤଶ = 1,25ܤଵ  ⟹ ܤଶ = 375 ݉݉ 

Valtsimiseks vajalik võimsus P
ܲ = ܯ ∙ ߱ 
kus   M – valtsi moment, Nm; 
 
ω – valtsi nurkkiirus, rad/s. 
ܯ = ܨ ∙ sin ߙ ∙ 2 
kus   F – deformatsiooni põhjustav jõud, N. 

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL 
ܤ
300 + 375 800
ܨ = ݌ ∙ ଵ + ܤଶ
2
∙ 2 ∙ sinߙ = 50 ∙
2
∙ 2 ∙ sin14,04° = 1637115,5 ܰ = 1637 ݇ܰ 
0,8
ܯ = 1637115,5 ∙ sin 14,04° ∙ 2 = 158824 ܰ݉ 
2ߨ݊ 45ߨ
߱ = 60 = 30 = 4,71 ݎܽ݀/ݏ 
ܲ = 158824 ∙ 4,7 = 748438 ܹ = 748,4 ܹ݇ 
 
Vastus: 

hmax = 23,89 mm 
αmax = 14,04° 
P = 748,4 kW 
Lisaküsimused: 
1.  Millest ja kuidas sõltub valtsimisel ühe läbimiga saadav maksimaalne pigistus? 
2.  Millest ja kuidas sõltub maksimaalne haardenurk  αmax 
Vastused: 
1.  Maksimaalne pigistus saadav valtsimisel ühe läbimiga sõltub hõõrdetegurist valtside ja 
tooriku vahel ning valtside diameetrist. Valtside  diameetri  suurendamisega suurenevad 
hõõrdetegur ja pigistus, seega tootlikus.  
2.  Maksimaalne haardenurk αmax sõltub hõõrdetegurist valtside ja tooriku vahel. Mida suurem on 
hõõrdetegur, seda suurem on valtside haardevõime. Omakorda hõõrdetegur sõltub valtside ning 
tooriku materjalist, nende pinnakaredustest, temperatuurist ja valtsimise kiirusest. 

Survetöötlemine ja valutehnoloogia-Kodutöö 2 #1 Survetöötlemine ja valutehnoloogia-Kodutöö 2 #2 Survetöötlemine ja valutehnoloogia-Kodutöö 2 #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 90 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tjomka Õppematerjali autor
Valtsimine. V43Õppejõud: K. Seegel

Sarnased õppematerjalid

Survetöötlemine ja valutehnoloogia-Kodutöö 4
3
pdf

Survetöötlemine ja valutehnoloogia. Kodutöö 4

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Harjutustööd õppeaines: Metallide survetöötlemine ja valutehnoloogia (MTM161/198) Töö nimetus: Töö nr: 4 SEPISTAMINE Variant nr: 43 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Antud: Esitatud: Arvestatud: Ülesanne: 1. Leida suruõhuvasara vajalik löökide arv n, kui vasarad on valida massiga mv=0,5...5t. 2

Metallide survetöötlustehnoloogia
Masinaelemendid
15
docx

Masinaelemendid

Demos Pulk TEHNILINE ÜLESANNE 1 LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: Masinaelemendid Transporditeaduskond; Autotehnika Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: AT42a Tallinn 2013 Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 · Köp 8 Köp = 24 = 0,33 Lh = 3 · 365 · 0,85 · 24 · 0,33 = 7372 h Valime optimisteguri: Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused: g = 0,5 Määran lintkonveieri nõutava võimsuse: Lindkonveieri nõutava võimsuse Ptm saan kui korrutan lindi veojõu ja lindi kiiruse: Ptm = F·v = 1,5· 103· 2,1 = 3,15 kW Määran ajami kasuteguri: = kü · lü · s · vl2 · ll2 · tm kus kü = kinnise ülekande kasutegur lü = lahtise ü

Masinaelemendid
ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS
18
odt

ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: KAKB JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m= 800 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 320 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev:

Masinatehnika
ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT-
11
doc

ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: ....... KOOD: ........ JUHENDAJA: I. Penkov TALLINN 2007 1. Ajami kinemaatiline skeem 2. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Tugevustingimus Maksimaalne pingutusjõud Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N . Varutegur [S] = 5 [6]. Pidades silmas trossi keeramist ainult trumlil (mitte alt olevate trossi keerdude peal) valime tross TEK 21610 [7], mille Ft = 59,5 kN Siis Trossi mõõt d = 10 mm. Siis trumli läbimõõt kus e = 20 Valime D = 200 mm reast 160; 200; 250; 320; 400; 450; 560; 630; 710; 800; 900; 1000 mm 3. Mootorreduktori valik Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus kus T ­ pöördemoment, Nm; T - nurkkiirus, rad/s. Pöördemoment kus F - tõstejõud. Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N Kus g 9,81 m/s ­ raskuskiirendus; m ­ tõstetav mass.

Põhiõppe projekt
KODUTöö AINES-MASINATEHNIKA
15
doc

KODUTöö AINES "MASINATEHNIKA"

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MASINATEHNIKA" TIGUÜLEKANNE JA VÕLLIKOOSTU PROJEKTEERIMINE ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2006 Sisukord 1. Mootori valik ................................................................................................... 3 2. Tiguülekanne arvutus ....................................................................................... 4 3. Võlli projektarvutus ......................................................................................... 7 4. Võlli kontrollarvutus ........................................................................................ 9 5. Liistu arvutus ................................................................................................... 10 6. Siduri valik ........................................................................

Masinatehnika
HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE
196
pdf

HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE

Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht.......................................

Masinatehnika
Põhiõppe projekt
29
docx

Põhiõppe projekt

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: Kert Kerem KOOD: 082657 JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT PÕHIÕPPE PROJEKT MHX0020 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 600 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,06 m/s Maksimaalne liikumiskiirus l = 400 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 ­ A4 Töö välja antud: 04.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 20.05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimega 600 kg ja maksimaalse tõste

Tootmistehnika alused
Reduktori projekteerimine moodul 1
37
docx

Reduktori projekteerimine moodul 1

Reduktori projekteerimise näide 1. Mootori võimsuse arvutamine ja mootori valik Joon. 1. Konveieri trumli ajami kinemaatikaskeem 1 – mootor; 2 – sidur; 3 – hammasrattad (hammasülekanne) ; 4 – reduktori korpus; 5 – sidur; 6 – vedav rihmaratas; 7 – rihm; 8 – veetav rihmaratas; 9 – konveieri trummel; 10 – konveieri lint. Pöördemomendid ja pöörlemissagedused võllidel: Võll I - Т1 ja n1; Võll II - T2 ja n2; Võll III ehk töövõll T3 ja n3. Lähteandmed mootori valikuks: F = 3,3 kN, v = 2 m/s, D = 0,35 m, kus F on lintkonveieri koormus; v on lindi liikumise kiirus; D konveieri trumli läbimõõt. Pöördemoment töövõllil ehk III võllil: T3 = FD/ 2 = 3,3 ⋅ 103 ⋅ 0,35/ 2 = 578 Nm. Trumli pöörlemissagedus: n3 = 60 v /πD = 60 D = 60 ⋅ 2/πD = 60 ⋅0,35 =109,2 1/min. Trumli nurkkiirus ω3 = 2πD = 60 n / 60 = 11,43 rad/s Kasulik võimsus võllil III: P3 = T3 ⋅ ω3 = 57

Masinaelemendid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun