6) tulekahju või õnnetuse korral tegutsemise korda. Täiendav juhendamine viiakse läbi: 1) tuleohutusnõuete või -juhendite muutumise või nende süstemaatilise eiramise korral; 2) protsessis kasutatavate, töödeldavate, valmistatavate või säilitatavate ainete ja materjalide tule- või plahvatusohtlikkuse suurenemise korral; 3) tulekahju või õnnetuse järgselt; 4) töös pikaajalise vaheaja korral. TÖÖTERVISHOID VALGUSTUS Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. Ratsionaalne valgustus kindlustab psühholoogilise mugavuse s.t inimene tunneb ennast kindlalt, samuti väldib hea valgustus väsimust, alandab traumatismi võimalikkust. Valgustusele esitatavad nõuded: 1) peab olema küllaldane ja vastama tehtava töö iseloomule 2) peab olema ühtlane 3) objekti ja fooni vahel peab olema kontrast
ümbermineku või iseenesliku paigast liikumise vältimiseks ning tagama kontrolli nimetatud abinõude õige rakendamise üle. Igasugune tõstetöö peab inimeste ohutuse seisukohalt olema hoolikalt kavandatud ning tagatud kontroll nende tööde läbiviimise üle. Välitingimustes kasutatav tõsteseade tuleb seisata, kui ilmastikutingimused on halvenenud niivõrd, et need võivad ohustada tõsteseadme tööd ja selle läheduses asuvaid inimesi. 6. VALGUSTUS Töökoha territoorium, trepikojad, koridorid, töö-, olme- ja muud ruumid peavad olema piisavalt valgustatud. Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumine. Vajaduse korral tuleb tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumisteede ohtlikes kohtades. Valgustus ja valgustid ning valgustite paiknemine peavad olema töötajale ohutud. Nõuetekohaseks saab lugeda valgustust, mis tagab: - püsivalt ühtlase valgustuse; - küllaldase valgustuse;
on peavigastuse oht, nt töö kõrgel paiknevatel töötamiskohtadel, töö redelitel ja tellingutel, tellingute püstitamine ja lahtivõtmine, töö tõsteseadmete, sh kraana tööpiirkonnas. (Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1 §15 lg1) 4. Kas liikumisteed peavad olema projekteeritud? Liikumisteed, samuti kõik trepid, statsionaarsed redelid, laadimisestakaadid ja -kaldteed peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigutatud selliselt, et nende kasutamine oleks ohutu, nendele juurdepääs lihtne ning et need ei ohustaks vahetus läheduses töötavaid isikuid. (Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1 §19 lg1) 5. Millistele tingimustele peab vastama töötamiskohale köie abil liikumine ja asetumine? Köie abil liikumine ja asetumine töötamiskohale peab vastama järgmistele tingimustele: 1) kasutatav köitesüsteem peab koosnema vähemalt kahest eraldi ankurdatud köiest, millest
Võimalikud kontrolltöö küsimused. 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, reguleerimisvaldkond-töökeskkond, kelle suhtes rakendub; TTOS sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) -tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, -tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, -töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, -vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Rakendub ka 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle. 4) füüsilisest isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses; 2. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004 September 2008 Tartu K
Õppeaine TLM 320 „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“. Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1.Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil - parandada töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkust teha mõtestatud tööd - parandada ettevõtte tegusust ja tootlikkust - töötajad peavad õppima kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks - töökollektiiv peaks õppima iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid - vähenendada kulusid töövõimetusele - vähenendada kulusid seoses pensioniga 2.Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks - vältida riski - kui pole võimalik vältida, siis tuleb määrara riski suurus - püüda vähendada riski tekitavat põhjust (riski allikat) - kohandada töö indiviidi võimetele (töökoha disain, töövah
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA SADAMAMAJANDAMINE JA MERETRANSPORDI JUHTIMINE REFERAAT TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUSETTEVÕTTES ÜLIÕPILANE: DANILA KUZNETSOV JUHENDAJA: AIN RANDI KOOD: 141273VDSR TALLINN 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 TÖÖKESKKOND........................................................................................................... 4 TÖÖKESKKONNAVOLINIK............................................................................................. 4 Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev isik peab olema igas ettevõttes. Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite m
1h 1. Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. 2. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. 3.
-koormus olgu vastavuses võimetega -õiged tööasendid(jalad,selg,kael jne.) -õiged töövõtted (ergonoomilisi töövõtteid) -kasuta ergonoomilisi abivahendeid -mugav riietus ja õiged jalanõud, head töövahendid -õige valgustus- ja müralahendus -normeeritud temperatuur -võimalikult väike vibratsioon -tööaja ja puhkeaja kombineerimine, reguleerimine -monotoonse töö lahendused 15. Optimaalne töökeskkond (müra, valgustus, temperatuur). Müra mille intensiivsus on alla 80 dB, ei kahjusta kuulmist, kuid võib pikaajalisel kokkupuutel põhjustada häireid südame-veresoonkonnas (kõrgenenud vererõhk, suurenenud südame löögisagedus), mao-sooletraktis, ainevahetuses. Müra langetab töö produktiivsust, põhjustab kontsentratsioonivõime langust ja kiiremat väsimist, samuti maskeerib teisi helisid, mille tagajärjeks võivad olla kommunikatsioonihäired. Lubatud müra piirnorm on 85db
7 · Õhutemperatuur: Optimaalne temperatuurivahemik 18 24º C. Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem kui 10º C · Õhu relatiivne niiskus: Norm 40 60 % (lubatud piirid 30 70%) Mis teha, kui pole võimalik töökohal neid norme rakendada? Nt töö külmkambris/ niiskes kohas? · Valgustus: Ruum peab olema ühtlaselt valgustatud, ei tohi olla varje. Valgustatuse piirväärtused: - 5000 lx - suuõõne uuringud - 1500 lx - elektroonikatööd, tikkimine, kellasepatööd - 2000 lx (3000 1500 lx ): o büroo ja ametiruumid tööstus - ülipeen täppistöö; haiglas visuaalsed uuringud, kaubanduses kassapidaja
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Töötervishoiu eesmärgiks on: ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi nii palju kui see vähegi võimalik on. Lähtepunkt on töökohal töötav töötaja, tema tervise ja töövõime säilitamine. Tööõnnetusete ja kutsehaigestumiste ärahoidmine on nii riigi, tööandja kui töötaja huvi. Ettevõtete oskuslikud investeeringud sellel eesmärgi saavutamiseks tasuvad alati ära ja toovad ühiskonnale kasu. 1.1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2011 Redaktsiooni kehtivuse 31.12.2013 lõpp: www.riigiteataja.ee otsing Töötervishoiu ja tööohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13329552 Töötervishoiu ja tööohutuse (TTO) seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks 1- töökorraldus- ja meditsiini-abinõude rakendamist, 2- töö kohandamist töötaja võimet
Tööohutus ja töötervishoid Pilet1 1.TÖÖKESKKOND- on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. TÖÖKOHT- on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamisekoht ja selle ümbrus või muu töötamisekoht, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. TÖÖVAHEND- Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded keht
vahendeid nende ennetamiseks; 5. aitab luua naistöötajatele, alaealistele ja erivajadustega töötajatele sobivaid tingimusi. Nõukogu teavitab TI oma viimase 12 kuu tegemistest. 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes. Riskianalüüs on tegevus, millega tööandja selgitab välja ja hindab töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid kahjustada. Näiteks ebapiisav valgustus, sundasendis töötamine... 1. Töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine, vajadusel mõõtmine. 2. Riskide hindamine töötaja tervisele; 3. Tegevuskava loomine puuduste kõrvaldamiseks; 4. Töökeskkonna pidev arendamine ja tegevuse planeerimine (sh sisekontrolli korraldamine); 5. Töötajate väljaselgitamine, kelle tervis on ohustatud, et keda suunata tervisekontrollile ning milliste isikukaitsevahenditega töötajad varustada.
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; RIIGIS: ETTEVÕTTES: 1.Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2.Parandeb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3.Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4.Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5.Vähenevad kulud seoses töövõimetusega; 6.Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; Sisekontroll Riskianalüüs Tegevuskava Töötajate teavitus Tervisekahjustuste vältimiseks abinõude rakendamine Terv
toodi loengus ära); · Müra: Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt praegu kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A). · Vibratsioon: Lokaalse vibratsiooni kehtiv norm on 2,5 m/s2 ja üldvibratsiooni norm 0,5 m/s2. · Õhutemperatuur: Optimaalne temperatuurivahemik 18 24º C. Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem kui 10º C · Õhu relatiivne niiskus: Norm 40 60 % (lubatud piirid 30 70%) · Valgustus: Ruum peab olema ühtlaselt valgustatud, ei tohi olla varje. Valgustatuse piirväärtused: - 5000 lx - suuõõne uuringud - 1500 lx - elektroonikatööd, tikkimine, kellasepatööd - 2000 lx (3000 1500 lx ): o büroo ja ametiruumid tööstus - ülipeen täppistöö; haiglas visuaalsed uuringud, kaubanduses kassapidaja - 200 lx (300 150 lx):
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLED Majandusarvestus Caroline Rattasepp TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID Juhtimiskontrolli ainetöö Juhendaja: Doris Treier Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS On teada, et pidevalt kõrge ja endiselt kasvav tööõnnetuste arv on tingitud ohtutspoliitika vähesest rakendamisest töökohtade. Vähe on pööratud tähelepanu pisematele ja lihtsamatele muudatustele, mis võivad ära hoida nii mõnegi õnnetuse. Tööõnnetuste ja ka kutsehaiguste, suurõnnetuste jne ettekanded ning analüüsid on näidanud, et ohutuse arendamisel ettevõttes on veel palju arenguruumi. Käesolevas juhtimiskontrolli ainetöös üritatakse siis veidi täpsemalt välja tuua mõningaid tähtsamaid teemasid ohutuse tagamiseks organisatsioonis. Millised nõuded kehtivad ettevõtte juhtkonnale ja töötajatele ohutuse tagamisel? Esimeses peatükis
Taimed Soovitatav on kontoritesse valida taimed, mis vajavad vähe hoolt taimed mõjuvad hästi meie tervisele looduslik roheline annab koduse tunde ja tekitab värske meeleolu Taimede peal on hea silmi puhata Miinused Taimedele kogunenud tolm Ei soovitata kontorisse: - diifenbahhia erinevaid sorte. Kaktuse-, agaavi- ja aaloeokkad võivad põletikke tekitada Valgustus Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silma-, närvi-, südameveresoonte jt haiguste teket ja arengut Pikaajaline kunstlikus valguses viibimine võib põhjustada tähelepanu ja töövõime nõrgenemist ning depressiooni Silmade väsimine ning nägemishäiretest, millega võib kaasneda peavalu. Puudulikud valgustingimused ja halvasti paigutatud kuvar võivad esile kutsuda nägemisvaevusi, mis omakorda võivad olla väsimuse ja peavalu põhjuseks
töötamine Millised nõuded on puhkeruumile? Puhkeruum peab olema küllaldase suurusega ning sisustatud laudade ja seljatoega istmetega. Puhkeruumis ei tohi suitsetada. Millal peab korraldama töökeskkonna riskianalüüsi? Aru sain, seda korraldatakse siis kui vaja, ala kui on riski oht. Töökeskkonnavolinik valitakse ...kuni neljaks...... aastaks. Töökeskkonnavolinik valitakse üks .............10............... töötaja kohta. 1 2014 Riski- ja ohutusõpetus Mis on töötervishoiuteenus? Töötervishoiuteenus on töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi või ergonoomi (edaspidi töötervishoiuspetsialist) tööülesande täitmine eesmärgiga aidata kaasa töötaja
LAOMAJANDUSE SEADMED JA TÖÖOHUTUS 1. Sagetasemad rikked ja põhjused , mis lühendavad akumulaatorite kasutusiga. Niiskus, külm. 2. Levinuimad isikukaitsevahendid, mida saab kasutada erinevate tööde teostamisel. Iskukaitsevahendid Isikukaitsevahend on kandja seljas, peas, jalas või käes kantav või kantav vahend, mis on konstrueeritud ja valmistatud kandja kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Isikukaitsevahendeid kasutatakse alles siis, kui muul moel ei ole võimalik töötaja elu ja tervist piisavalt kaitsta. Isikukaitsevahendite valimise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs.Peakaitse -kiiver,riidest müts,mitmesugused peakatted; 1. Kuulmiseks- kõrvatropid ja teised samaväärsed vahendid, kõrvaklapid(oleks hea kui saaks kinnitada kiivrile,mürakaitsekiiver(oleks hea kui võimaldaks sidet pidada); 2. Silmad- Sangadega,-näokujulised kaitseprillid. Eriprillid röntgen-, laser-, ultraviolett- v
viia tervisekahjustuseni. · Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö Psühholoogilised · halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ohutegurid
erijuhendamiseta või eriväljaõppeta töötajad ega teised isikud. Kui ohualasse sisenemine on siiski vajalik, võib seda teha ainult erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja juuresolekul. Ohualal töötajate kaitseks tuleb rakendada asjakohaseid abinõusid. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] (43) Töökoha territoorium, trepikojad, liikumisteed ning töö- ja olmeruumid peavad olema piisavalt valgustatud. Valgustite paiknemine ei tohi töötajat ohustada. Valgustus peab tagama ohumärguannete ja hädaseiskamislülitite hea nähtavuse. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] (44) Välitöö tuleb korraldada nii, et seal paiknevad töökohad, liikumisteed ja muud tööga seotud piirkonnad ning töövahendid, mida töötajad töö käigus kasutavad, ei ohustaks inimesi ega takistaks sõidukite liiklust. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] (45) Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
Kontori interjöör seinad, lagi ja mööbel võiksid olla matid Taimed Soovitatav on kontoritesse valida taimed, mis vajavad vähe hoolt taimed mõjuvad hästi meie tervisele looduslik roheline annab koduse tunde ja tekitab värske meeleolu Taimede peal on hea silmi puhata Miinused Taimedele kogunenud tolm Ei soovitata kontorisse: - diifenbahhia erinevaid sorte Kaktuse-, agaavi- ja aaloeokkad võivad põletikke tekitada Valgustus Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut Pikaajaline kunstlikus valguses viibimine võib põhjustada tähelepanu ja töövõime nõrgenemist ning depressiooni silmade väsimine ning nägemishäiretest, millega võib kaasneda peavalu. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut
Töötervoshoiu ja tööohutuse seaduse eesmärk on tagada töötajatele ohutu ja tervist hoidev töökeskkond. Töökeskkond 3 Töökeskkond (TKK) ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimuvad igasugused tegurid. Need on füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psüholoogilised. Füüsikalised – temperatuur, valgustus, müra, vibratsioon, tuuletõmbus, kukkumisoht, komistamine. Keemilised – kahjulikud aurud, vedelikud. Bioloogilised – parasiidid, mürgised taimed. Psüholoogilised – suhted, palga suurus, töökoormus. Füsioloogilised – raskuste tõstmine, tööasend. Töökeskkonnas on töökeskkonnaspetsialist, kes tegeleb küsimustega, mis tekkivad töö jooksul. Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust
2. Milliste töötajate gruppide kohta kehtivad erinõuded töötervishoiu ja -ohutuse alal? Alaealistele 3. Milssugused nõuded on puhkeruumile? Kas seal on lubatud suitsetamine? Ei ole lubatud suitsetamine. 4. Milline sisuline vahe on töökeskkonnaspetsialistil ja -volinikul? Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat. Tööandja võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui ta on saanud töökeskkonnaalast koolitust. Töökeskkonnavolinik valitakse 4 aastaks. Töökeskkonnavolinik valitakse üks 10 töötaja kohta. 7. Kas tööõnnetuste hulka loetakse kodust tööle ja töölt koju juhtunud õnnetused? Ei 8. Tööinspektori peamised kohustused? Uurima surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajaduse korral kutsehaigusjuhtumeid ja teisi tööõnnetusi;
tervisele - eelistada kollektiivsete kaitsevahendite kasutamist individuaalsetele. 2. Euroopa komisjoni töötervishoiu ja tööohutuse strateegia Teema 2. Eesti Vabariigi töötervishoid 1. Eesti töökeskkonnaalane seadusandlus Üldnõuded (1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. (2) Töökeskkonnas toimivad tehnilised, füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada Töötaja ega muu töökeskkonnas viibivaisiku elu ega tervist. (3) Töökeskkonnafüüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid peavad vastama tööhügieeni normidele. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (5) Kui ohutegur ületab piirnormi, tuleb kasutada ühiskaitsevahendeid. Kui neist ei piisa, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid.
,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; Vähenevad kulud töövõimetusega; Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; Tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks. 3. Tööandja kohustused, õiguse
·Suureneb külmetamisoht, süvenevad kroonilised haigused ·Tuuletõmbus suurendab haigestumisriski liigniiskuse puhul ·Niiske ja jahe töökeskkond kasvulava hallitusseentele - Õhu liikumiskiirus ja tervisehäired ·Ebaühtlaselt jahtunud kehapiirkonna põletikud lihas-ja närvipõletikud ·Külmetushaigused (neeru-kuseteede haigused, hingamisteede haigused ·Üldine düskomfort ·Töövõime langus -Valgustus, valgustatus ·Kunstlik valgustus (üld-, lokaalne valgustus) ·Loomulik valgustus (üla-, külg- ja kombineeritud ) ·Kombineeritud valgustus loomulik + kunstlik ·Valgustatus eelloetletud valgustused annavad ruumi valgustatuse Nõuded valgusallikale: ·Valgustatuse puhul arvestatakse normide koostamisel - töölaadi - töötsooni heledust - kontrastsust ·Valgustatus peab olema ruumis ühtlaselt jaotunud ei tohi olla varje ·Valgustuse intensiivsus ajaliselt stabiilne ·Keelatud ainult kohtvalgustus
1.Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad võimalikud kulud seoses töötaja invaliidsuspensioniga (vastutus). 2
KINNITAN: OHUTUSJUHEND ETTEKANDJALE - BAARMENILE Nr. 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel; - töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel;
*Töötajate töövõime säilitamise eesmärk ettevõttes 1.Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2.Parandeb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3.Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4.Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5.Vähenevad kulud seoses töövõimetusega; 6.Vähenevad kulud seoses pensioniga. ILO(tööorganisatsioon)/WHO(terviseorganisatsioon) arvates on töötervishoiu ja
ee). Töö laadida Moodle-sse vastavasse kohta pdf versioonis, kus pealkirjas sisaldub teie perekonnanimi ja käidava grupi aeg (näide: Tamm_kell12). Tähtaeg: 19. veebruar, 2014. Hindamine: OSA I: iga õige vastus 2 punkti (v.a. ohutegurite jaotus, mis on väärt 3 punkti) (kokku 65 p); OSA II: : õiged vastused küsimusele 5 p (kokku 35 p). OSA I · Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Mis on töövahend? Töövahendid on peaaegu kõik, mida kasutatakse töö tegemiseks, näiteks seadmed ja tööriistad. Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet igaühe kohta)? Füüsikalised · Ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus · Vibratsioon · Masina liikuvad osad · Müra Keemilised · Plii või selle ühend · Asbest · Kemikaaliseaduse kohaselt ohtlikud ained Bioloogilised · Alaealisi ei tohi rakendada gaasi tootmiseks tööle · Mürkloomad · Muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat
Rühm 011K TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA TÖÖTERVISHOIUALASED ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Referaat Õpetaja: Heikki Eskusson Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemal valimise kohapealt võin öelda, et selle valis õpetaja. Aga teema sobib mulle väga hästi, tulevikus endal vaja seda. Sisu räägib kuidas käituda erinevates olukordes tööl ja mis on sinu, kui töötaja õigused ning kohustused. 1. TÖÖTAJA TÖÖTERVISHOIUALASED ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 1.1. Töötaja on kohustatud: · osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; · järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; · läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; · kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras;
(2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. (3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. Kemikaalide kahjuliku mõju vältimine: •Kemikaalide hea tundmine (ohutuskaardid, riskianalüüs, töötajate koolitus) •Hästi korraldatud tööprotsess •Tõhus ventilatsioon (sund ja üldventilatsioon) •Hea valgustus ruumides, töökohal •Nõutavate isikukaitsevahendite kasutamine •Jäätmete organiseeritud kahjutustamine jäätmete käitluskeskuses (ohtlike kemikaalide jäätmed ja nende nõud korjatakse eraldi ) •Nõuded õhupuhtuse ja heitvete osas § 8. Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
