MOZART 1756-1791 Kõige rohkem hämmastas mind Mozarti puhul see, kui palju ta pidi juba väikese lapsena pilli mängima. Tal puudus ka sellepärast tõeline lapsepõlv. Mina arvan, et tema anne polnud lihtsalt Jumala kingitus vaid see oli ka kohutavalt raske ja visa töö tulemus. Veel hämmastas mind tema juures see, et ta ei osanud rahaga ringi käia ja seetõttu pidi ta tihti raha laenama. Muusikaliselt tuli ootamatult see, et ta hakkas 3-aastaselt klavessiini mängima. Ma küll teadsin, et ta hakkas juba lapsena muusikat tegema, kuid et nii vara, seda ma ei teadnud. Mozart oli väga mitmekülgne helilooja ja kirjutas pea kõigis tolleaegsetes muusikazanrites. Kuid esiplaanil tema jaoks oli siiski ooper, mida ta jõudis oma elu jooksul kirjutada üle kahekümne. Mozarti ooperi sündmustik kõneles enamasti armastusest. Inimesena oli ta lapselik ja läks tihti pii...
krahvi partiis esimese vaatuse tertsetis Cosa sentio!. Stiililt on "Figaro pulm" opera buffa (koomiline ooper), mille ulesehitus naib esimesel pilgul abinisti konventsionaalne: 28 muusikalist numbrit - 14 soolo-aariat ja 14 ansamblinumbrit - on omavahel seotud retsitatiividega. Tavaliselt olid opera buffas soolonumbrid kull ulekaalus, aga ka selline (juhuslik?) tasakaal ei mojunud toonasele kuulajale ilmselt millegi revolutsioonilisena. 2 KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/mozart.html · http://info.vanemuine.ee/trykk/Figaro-pulm_kava.pdf 3
Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA. Kindalsti poleks ka Eesti praegu just selline ja võibolla poleks me isegi mitte iseseisvad kui poleks toimunud esimest maailmasõda. Kindlasti andis esimene maailmasõda väga suure tõuke tehnika arengule, esmatähtis oli muidugi arendada sõjalist tehnikat ja sidevahendeid, leiutati kaevurmasin(kaevikusõda),tuulelohed, tankid, roomikud. Inimesed olid innustatud tehnikat arendama ja nad püüdsid koguaeg saada paremaks, et võita vastest. Tänu toonasele side- ja raadiovahendite arendamisele ning leiutamisele on kindlasti just tänapäevane tehnika arenenud just nii kaugele. Tööstus arenas metsikult, kindlasti mõjus algselt see areng hästi vaid tootjatele mitte tarbijatele, sest tekkis keemiatööstus. Toodeti kaupasid, mis ei olnud enam looduslikud ja ei sisaldanud niivõrd palju toiteaineid ja vitamiine, kui sisaldasid need juurikad mida korjati oma peenardelt, kuna aga naised pidid täita meeste
Punk Eestis Eestis tähendas punkliikumine 80ndate lõpus vaimset vastupanu toonasele nõukogude ideoloogiale. Ajad on muutunud, aga mälestused ja laulud jäänud. Üks meeldejäävamaid selle aastatuhande pungisündmusi on olnud 2008. aastal Rakveres toimunud punk-laulupidu. Punk, mis sai alguse 1970ndate teisel poolel Inglismaal, sisaldas juba alguses po- liitilist elementi. Olgugi et osalt on punk subkultuur, mis väljendub eelkõige esteetikas muusikastiilis ja riietuses , võib teda vaadata ka ühiskondliku liikumisena, vastuseisuna valitsevatele oludele
Jah, rahva oleks saanud sõtta viia ja paljud, kellelt rööviti järgmistel aastatel elu, oleksid surnud kangelasena. Meie pädevamaid militaaranalüütikuid Leo Kunnas tuli mõni aeg tagasi Eesti Päevalehes (23.02) välja versiooniga, kuidas asjad oleksid arenenud, kui Tallinn oleks Moskva pakutud vastastikuse abistamise pakti tagasi lükanud. Kunnas esitab hulga võrdlus-andmeid Eesti sõjaväe ja Puna-armee militaarse võimekuse kohta ja pakub meie toonasele sõjaväejuhtkonnale operatiiv-strateegilise tegutsemisplaani. Ta on veendunud, et kui oleksime sõjalise vastuhaku valinud, ,,vaevalt meil nii halvasti oleks läinud, nagu tegelikult läks" . Taas ei pääse me ajarännust. Maailmasõda oli alanud. Eesti oli üksi ja liitlasteta. Juunis oli Saksamaaga vastav leping sõlmitud, aga augusti lõpust sai selgeks, et Nõukogude Liidu aktsioone Baltimaadel Berliin ei takista. Rootsi kuulutas üle päeva oma neutraalsust. Jänkid
Euroopa Liidu allorganeid. Ühendus tekkis prantsuse majandustegelase ja poliitiku Jean Monnet initsiatiivil, kes esitas terase- ja söetööstuste koostöö mõtte 1950. aastal toonasele välisministrile Robert Schumanile. Peagi võeti see idee omaks ka Prantsusmaa naaberriikides ning 1952. aastal loodigi 6st riigist (Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia,
Euroopa Liidu allorganeid. Ühendus tekkis prantsuse majandustegelase ja poliitiku Jean Monnet initsiatiivil, kes esitas terase- ja söetööstuste koostöö mõtte 1950. aastal toonasele välisministrile Robert Schumanile. Peagi võeti see idee omaks ka Prantsusmaa naaberriikides ning 1952. aastal loodigi 6st riigist (Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia,
Tavaliselt korraldasid abielu vanemad ja noorpaari abielueelset tutvust peeti sündsusetuks. Naine siirdus abielludes mehe majja ning tema peamiseks ülesandeks peeti poegade sünnitamist. Patriarhaalsele ühiskonnale oli iseloomulik, et poegi hinnati palju kõrgemalt kui tütreid. Naiste allutatud positsiooni rõhutas ka jalalabade sidumise komme. Kasvueas tüdrukutel mähiti jalalabad riideribadega nii tugevasti kinni ,et jala loomulik areng oli takistatud. Nii mahtus jalg toonasele iluideaalile vastavalt tibatillukesse kinga. Samas pärssis see oluliselt naiste liikumisvõimet ja seega nende aktiivset elulaadi. 3. Religioon Hiinlaste arusaamist mööda oli jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud. Mõlemad olid osa kolma ilmavalda ühendavast suurest kolmainsusest: taevas, maa ja inimene. Esimene komponent, taevas, oli ühtlasi ka kõrgeim jumalus. Keiser kui taevapoeg oli tähtsaim vahendaja taeva ja inimkonna vahel. Taeva, maa ja inimese lahutamatust seosest
Põhja ja ida pool, kus metsi rohkem ja põllumaad vähem, jäi ka linnu märksa vähemaks. Tähtis osa oli ka põllumajanduse, harimise ja üldise tehnoloogia arengul, mis aitas kaasa ka rahvastiku suurenemisele. Hobuse rangid, hobuseraudade laialdane kasutuselevõtt, kärud, kolmeväljasüsteem, uued viljasordid jne. Tänapäeva suurlinnadega võrreldes polnud Lääne-Euroopa keskaegsed linnad siiski kuigi rahvarohked. Need jäid elanikkonna arvult alla ka toonasele Konstantinoopolile ning mitmele idamaa linnale. Kui Konstantinoopoli elanikkond võis hiilgeaegadel küündida miljoni ligi, siis Lääne-Euroopa suuremad – Veneetsia, Firenze ja Pariis – jäid saja tuhande elaniku piirimaile. Veel 60-70 linna elanikkond võis ületada kümne tuhande piiri, enamik jäi aga sellest kindlasti allapoole. Palju oli paari tuhande või ka ainult mõnesaja elanikuga väikelinnu. Keskaegne Tallinn oma mõne tuhande elanikuga oli seega üsna tüüpiline.
ähvardada surmanuhtlus. Kui naine lõi meest, karistuseks ihunuhtlus. Mees aga võis naist karistamatult nuhelda, kui ei tekitanud tõsisemaid kehavigastusi. Üldiselt kehtis paarabielu, st ühel mehel üks naine. Ainult keisrid olid abielus mitme naisega. Naine siirdus abielludes mehe majja ja tema peamine ül poegade sünnitamine. Poegi hinnati kõrgemalt kui tütreid. Naistel seoti jalalabad riideribadega nii tugevasti kinni, et jala loomulik areng oli takistatud. Nii mahtus jalg toonasele iluideaalile vastavalt tibatillukesse kinga. See pärssis naiste liikumisvõimet ja aktiivset elulaadi. 4. RELIGIOON JA KULTUUR Jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud. Mõlemad olid osa suurest kolmainsusest: taevas, maa, inimene. Taevas oli kõrgeim jumalus. Keiser kui taevapoeg oli tähtsaim vahendaja taeva ja inimkonna vahel. Looduslikud protsessid (nt maavärinad vms) kuulutasid ette tähtsaid sündmusi. Kogu maailm oli animistlik (hingestatud)
Põhja ja ida pool, kus metsi rohkem ja põllumaad vähem, jäi ka linnu märksa vähemaks. Tähtis osa oli ka põllumajanduse, harimise ja üldise tehnoloogia arengul, mis aitas kaasa ka rahvastiku suurenemisele. Hobuse rangid, hobuseraudade laialdane kasutuselevõtt, kärud, kolmeväljasüsteem, uued viljasordid jne. Tänapäeva suurlinnadega võrreldes polnud Lääne-Euroopa keskaegsed linnad siiski kuigi rahvarohked. Need jäid elanikkonna arvult alla ka toonasele Konstantinoopolile ning mitmele idamaa linnale. Kui Konstantinoopoli elanikkond võis hiilgeaegadel küündida miljoni ligi, siis Lääne-Euroopa suuremad Veneetsia, Firenze ja Pariis jäid saja tuhande elaniku piirimaile. Veel 60-70 linna elanikkond võis ületada kümne tuhande piiri, enamik jäi aga sellest kindlasti allapoole. Palju oli paari tuhande või ka ainult mõnesaja elanikuga väikelinnu. Keskaegne Tallinn oma mõne tuhande elanikuga oli seega üsna tüüpiline.
antiikmaailmast, nagu seda sageli väidetakse. 12. sajandil kirjutas india astronoom ja matemaatik Bhasakara: ,,See masin käib ringi suure jõuga, sest elavhõbe on ühelt poolt pöörlemisteljele lähemal kui seiselt poolt." Ilmselt pakkus temagi ainult ideed, seda ise katsetamata: pöörteljel asetses radiaalsete torudega ketas. Leiduri arvates pidi kogu kupatus igavesti pöörlema. Keskaja konstruktsioonid tegelesid mõistagi tehnikamõtte toonasele tasemele vastava igiliikuritega. Pöörlevad kettad varustati otsekui Bhaskara eeskujul edasi-tagasi nõtkuvate kangide või pöördteljele lähenevate ja sellest 11 eemalduvate kuulikestega, loomaks järjepidevalt taastuva tasakaalutuse: vihtidega vasarkangid, kuulikesed või elavhõbe asetuksid ratta pöörlemisel teljest kord kaugemale, kord lähemale ning annaksid ratta ühel ja teisel küljel otsekui
· Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) · Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) · 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) · 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. b. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) · Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. · Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi. · Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). c. Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr):
eemal. Linna asukoha puhul oli peamine paiknemine soodsas kauplemiskohas. Enamik linnu tekkis kas jõesuudmesse, silla või kolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Araabia maadest Kesk- ja Lääne-Euroopasse viivate kaubateede sõlmpunktis Toscana ja Lombardia, kust meritsi toodud kaubad sisemaale toimetati. Tänapäeva suurlinnadega võrreldes polnud Lääne-Euroopa keskaegsed linnas siiski kuigi rahvarohked. Need jäid elanikkonna arvult alla ka toonasele Konstantinoopolile ning mitmele idamaa linnale. Majandamine-Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed e patriitsid. Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunfidesse, kusjuures valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette privilegeeritud ühingu suurgildid. Gildid ja tsunftid
Kui naine lõi meest, karistuseks ihunuhtlus. Mees aga võis naist karistamatult nuhelda, kui ei tekitanud tõsisemaid kehavigastusi. Üldiselt kehtis paarabielu, st ühel mehel üks naine. Ainult keisrid olid abielus mitme naisega. Naine siirdus abielludes mehe majja ja tema peamine ül poegade sünnitamine. Poegi hinnati kõrgemalt kui tütreid. Naistel seoti jalalabad riideribadega nii tugevasti kinni, et jala loomulik areng oli takistatud. Nii mahtus jalg toonasele iluideaalile vastavalt tibatillukesse kinga. See pärssis naiste liikumisvõimet ja aktiivset elulaadi. 4. RELIGIOON JA KULTUUR Jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud. Mõlemad olid osa suurest kolmainsusest: taevas, maa, inimene. Taevas oli kõrgeim jumalus. Keiser kui taevapoeg oli tähtsaim vahendaja taeva ja inimkonna vahel. Looduslikud protsessid (nt maavärinad vms) kuulutasid ette tähtsaid sündmusi. Kogu maailm oli animistlik (hingestatud)
Küla kujutamise võib jagada kaheks: romantiliseks ja realistlikuks. Jansen paenb aluse romantilisele külakujutamisele. Ta pilkab ebausku, meditsiini, usulist silmakirjalikkust, kõrtsi. Propageerib õpetlikkuse kaudu korraliku külaelu ideed. Ta rõhutab töökust, haritust. Tal on üsna naiivsed skemaatilised jutukesed. Kreutzwald ja Koidula kirjutasid samuti külaelust. Realistliku külakirjanduse kesksemaks autoriks on Vilde ja Särgava. Viimase ,,Paised" on hinnang eesti toonasele külaelule mädanema läinud koht (pais). Pais vajab ravi. Samuti viljeleb külaelu vastuolusid J. Liiv, leiab kompromissi romantilise ja realistliku külakäsitluse vahel. Lk 4. 16. Hübriidsus ja mimikri külakujutuse võtetena Mimikri: Kolonisaatori ja koloniseeritava ambialentne suhe. Koloniaalpoliitika tavaline eesmärk on olnud ergutada koloniseeritavat matkima kolonisaatorit. Selle tulemiks pole kolonisaatori täpne, vaid pigem ebaselge, määrdunud koopia. Pisike mittesarnasus, mis
majandusorganisatsioon, mis eksisteeris iseseisvana aastatel 1952–1967. 1967–2002 oli ta üks Euroopa Ühenduse ja hiljem Euroopa Liidu allorganeid. Euroopa Söe- ja Teraseühendus loodi 50 aastaks ja aastast 2002 teda enam ei eksisteeri. Ühendus loodi prantsuse majandustegelase ja poliitiku Jean Monnet' initsiatiivil, kes esitas terase- ja söetööstuste koostöö mõtte 1950. aastal toonasele välisministrile Robert Schumanile. Peagi võeti see idee omaks ka Prantsusmaa naaberriikides ning 1952. aastal loodigi kuuest riigist (Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg) koosnev organisatsioon. Selle baasilt algas laiem Euroopa integratsioon, mistõttu peetakse ühendust ka Euroopa Liidu eelkäijaks. ALLKIRJASTATI EUROOPA LIIDU LEPING 9. mail 1950 pani Robert Schuman
jalgratasõit. Naistel aga polnud tol ajal spordi juurde pea üldse asja. Eesti kõrgharidese laienemisel oli murranguline 1919 aasta. 11.septembril 1919 asutati Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgem Muusikakool, 28. septembril Tallinna Kõrgem Muusikakool ja 1. oktoobril Tartus esimene Eesti kunstikõrgkool Kunstiühingu Pallas kunstikool. Sama aasta 1.detsembrist läks Tartu Ülikool ametlikult üle eesti keelele, kuigi osa loenguid peeti esiangu veel vene keeles. Vahetut meelelahutust toonasele inimesele pakkusid teatrid, tsirkused, kinod, asjaarmastajate näiteringid ja orkestrid ning muidugi kutselised muusikud. Maailmasõda ja 1918 aasta Saksa okupatsioon laostasid Eesti majanduslikult. Saksa okupatsioonile järgnenud kommunistliku Venemaa kallaletung ei lubanud eestlastel kohe asuda laastatud majandust taastama. Selle tõttu tuli Tallinna ja teisi linnu 1919. Aasta talvel näljahäda. Näljahirmus Eesti pealinna jõudis 9. veebruaril Inglismaalt nisulastiga aurik
Siiski on ka nõukaajal mingeid kõrvalhüppeid, nt Andres Ehin, Jüri Üdi. Sellise klassikaliste moraaliidee ning ilusa keele kauni kujundisüsteemi vastu ongi see manifest asetatav. Sellel Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi keeleküsimusel on siin natuke laiem taust, mitte üksnes viited toonasele ühiskondlikus elus tähtsatele väljenditele. Mõneti sarnasest paatosest on kantud ka 80ndate lõpu ja 90ndate alguse ühe kirjandusliku rühmituse mõttelaad ja teod. Selleks on Tartus tegutsenud Hirohall. Selle kooslusesse kuulusid Kivisildnik, Sinijärv, Jüri Ehlvest, Kauksi Ülle, Valeria Ränik. See kooslus tutvustas sellist ideoloogiat nagu etnofuturism. Selle ideede selgitus on trükitud Vikerkaares 1990/5. Üks oluline kujund on siin paralleelsuse kujund
Nemad saavad kätte oma Vabadusristid, mis on igati tõepärane. Vabadusrist oli asutatud küll 24. veebruaril 1919, kuid nende kättejagamine toimus peamiselt sõja järel. Statistika näitab, et kui Eesti sõjaväes tervikuna sai Vabadusristi iga viiekümnes sõdur, siis õppursõdureist iga kaheksas. Mõnegi kooli ajalugu näitab, et äsjaste õppursõduritega tekkis ka probleeme. Sõjas käinud ja surma näinud poisid ei suutnud enam olla «lapsed» ega alluda toonasele küllalt rangele koolikorrale. Selle loo kangelased lõpetavad oma koolitee siiski igati kombekalt ja esimene naps klassiruumis, mis võetakse pealegi koos õpetajaga, on ühtlasi ka viimane. Algab iseseisev elu iseseisvas Eestis. 5. osa: Südameasjad, dzäss ja salapiiritus 1925. aastaks oli Vabadussõda mitme aasta taha vajunud ja majanduses esimene buumiaeg koos sellele vältimatult järgnenud kriisiga üle elatud. Eesti riik ehitas ennast järk-järgult üles.
"Galateast" või "Teekonnaga Parnassile". Kõigis tema teostes kohtab ridamisi arutlusi kirjandusest, kirjanikukunstist ja missioonist. Siiski on Cervantese suur poeetika tema loomingu tervik ise, iseäranis "Õpetlikud novellid" ja "Don Quijote". Neis toob Cervantes kirjanduslikku tunnetusse nii palju seniolematut, et õige pedantseina tunduvad katsed, mida ju aegade jooksul on tehtud, tema loomingut seletada, seda Aristotelese poeetikale või mõnele toonasele kirjandustendentsile ehk stiilile (manerism, kontseptism, kultism) taandades ja kohaldades. 7 Cervantese romaanilooming on suurem mis tahes varasemast romaanipoeetikast. Cervantes on avatud mis tahes tüüpi kirjandusele, olgu renessanslikule, baroksele või klassitsistlikule, kui seda vaid toetavad küündiv kunst, avar kujutlus, poeesia vaim ja humaansus. 8
Linnade (ca 15% rahvastikust) elanikkond võis väheneda poole võrra. 3.LOENG Nimetage arenguid teadusloos, mis panustasid meditsiini arengusse uusajal Boyle defineeris keemilise elemendi (näitas ka, et õhk on vajalik eluks), arenema hakkas analüütiline keemia. Mikroskoobi areng (Loeewenhoek näeb 1647 esmakordselt mikroorganisme, 1695 avaldab oma peateose Arcana naturae detecta), mis viis histoloogia arenguni (Malphigi, 1661 töö kapillaaride osast vereringes). Jne. Oluline asi, mis toonasele teadusele (ka meditsiinile) arenguhoogu juurde andis, oli empiiriline ja ratsionalistlik filosoofia (Bacon, Locke, Hume, Descartes, Spinoza, Leibniz). Kuigi filosoofid pidasid (jätkuvalt) vajalik olevat seletada maailma inimtunnetusest lähtuvalt, viis see nüüd varem või hiljem juba objektide olemusliku tunnetamiseni Rene Descartes (1596-1650) oli nö mehhanika kuldaja peamisi esindajaid. Inimene kui masin, plokkide
Slaid: Globaliseerumisindeksi järjestus, 2009 (andmestik koostatud u 150 riigi kohta, poliitilise globaliseerumise osas Eesti kusagil poolepeal) slaid: globaliseerumisindeks, kaart (Eesti sama, nagu Skandinaavia ja Põhjamaad) 11. loeng 3. Marksism Lenin → tänapäevane neomarksism I Lenin: Maailm on imperialistlik! Sellega anti mõista, et imperialism on omane tänasele (toonasele – 19. saj. lõpp, 20. algus) maailmale, seda ei saa kasutada varasemate aegade iseloomustamiseks. Imperialismi iseloomujooned, tunnused (klassikaline marksism, millega Marx ise eriti ei tegelenud): 1) Monopolide teke – tekivad kapitali kontsentratsiooni tulemusena ja nende rahvusvahelistumine 2) Finantsoligarhid – tootmis- ja pangandussfääri läbipõimumise kaudu kujuneb finantsoligarhia. Juhivad riiki ja püüavadj uhtida ka maailma.
Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi. Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine.
Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi. Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine.
Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi. Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine.
Pole võimatu, et võitluste käigus õnnestus ühe või teise lossi valitsejal mõneks ajaks oma naaber alistada. Suuremat ühtset riiki Kreekas mükeene perioodil tõenäoliselt siiski ei tekkinud. U 1200 eKr tabasid Kreeka losse purustused. mis olid arvatavasti põhjustatud kogu Vahemere idaosa haaranud ulatuslikust rahvaste liikumisest. Purustustest hoolimata püsis tsivilisatsioon Kreekas veel ligemale sajandi vältel. Pärimuse järgi tegi toonasele hiilgusele lõpu ühe seni lossidest eemal elanud kreeklaste hõimu doorlaste sissetung.
õigusaktid. Modifitseerimine oli nende aktide kokkukogumine. Tehtii seetõttu, et neile õigustele vajadusel viidata. 1546 a enne rootsi võimu alla minekut võtab eestimaa tol korral harju virumaa rüütelkond ette õigusaktide koondamise ühtesse õigusürikute kogumisse ( Rüütelkonna punane raamat). 1546 aastal valmis saanud, vastavalt sellele kuidas dokumendid olid toona kirjutatud. Peagi räägiti vajadusest anda välja uus kogu. Ei ole võimalik enne kui 1567 aastal. Siis antakse toonasele rüütelkonna sekretärile ( M. Brandis) korraldus õiguste kogu süstematiseerida ja tõlkida-> Eestimaa hertsogkonna rüütliõigused. Puhtalt ülemsaksa k . Võetakse igapäevatöös kasutusele, kuid kuninglikku kinnitust seadustekogu ei saa. Mitmel korral esitati Karl IX kinnitamiseks aga kuningas jättis selle tegemata. Kui hertsog Karl Liivimaa aadlikke ürit enda poole meelitada rääkis ta harju-viru privileegidest suhteliselt vabalt. 1597 a õiguste modifitseerimisega oluline punkt
poolest mainitagu Galileid, Keplerit, Newtonit, Halley't ja Harvey't. Tehakse hulk avastusi. Boyle defineeris keemilise elemendi (näitas ka, et õhk on vajalik eluks), arenema hakkas analüütiline keemia. Mikroskoobi areng (Loeewenhoek näeb 1647 esmakordselt mikroorganisme, 1695 avaldab oma peateose Arcana naturae detecta), mis viis histoloogia arenguni (Malphigi, 1661 töö kapillaaride osast vereringes). Jne. Oluline asi, mis toonasele teadusele (ka meditsiinile) arenguhoogu juurde andis, oli empiiriline ja ratsionalistlik filosoofia (Bacon, Locke, Hume, Descartes, Spinoza, Leibniz). Kuigi filosoofid pidasid (jätkuvalt) vajalik olevat seletada maailma inimtunnetusest lähtuvalt, viis see nüüd varem või hiljem juba objektide olemusliku tunnetamiseni. Uuele ajastule oli nimelt iseloomulik soov kontrollida looduses toimuvat, allutada loodus inimesele ning selline lähenemine eeldas muidugi, et
inimest. Esimestel Vene võimu aastatel registreeriti inimesi üsna täpselt. Saabub suur katastroof 1707.-1708. aastal küüditamise näol. Peeter I korraldusel saadetakse valdav osa Tartu elanikkonnast Venemaale. Peetril oli hirm, et rootslased keeravad Poolast tagasi ja tulevad oma Eesti- ja Liivimaa valdusi tagasi võtma. Kogu 19 sündmustik on väga hästi dokumenteeritud. Seda paljuski tänu toonasele Jaani kiriku pastorile Johann Heinrich Grotjahn. Ka ta ise deporteeriti. Pani kuupäevalise täpsusega inimeste arvud jms kõik kirja. Kogus andmeid ka pagenduses, lasi endale saata teateid sündide ja surmade jm kohta. 1. väljasaatmine 18.05.1707 saadeti Tartust Moskva lähistele kõik need, kes olid seotud rootsi garnisoniga, koos naiste, lastega, ka lesed, ka 50 käsitöölist ja 6 kaupmeest. Kõik koos perekondadega. Teele asus 273 inimest. Venemaal oli vajadus oskustööliste järele
annaabi.ee 
